Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2004/09
Fotoaparaadiga piksenooli pdma

Kui elektrivalgus kustub ja kostab hirmu tekitavat kminat, ent teadaolevalt pole lhikonnas lahingutegevust, on saabunud hea vimalus panna end proovile, pildistades ikest.

>Enne kui lihtsalt haarata kaamera ja hakata vlgunooli filmile pdma, tasub teha kiire levaade oma tehnikast, vtta kaasa kik vajalikud vahendid, jtta maha ebavajalikud ja kindlasti tegutseda teadlikult ning ohutult.

Ohutus. Hoolimata sellest, et ike on vimas ja nauditav looduse vaatemng, ei tohi hetkekski unustada ohte, mis sellega kaasneda vivad. Tegemist on livimsa elektrilahendusega: ohtlik ei ole mitte ksnes otsetabamus. Lohutuseks vib lisada, et otsetabamuse korral vaevalt seda ise mrgata juabki. Elektrilk vib aga kaugele kanduda mda elektriliine, traataedu ja isegi maapinda. Kindlasti suurendab fotografeerides maapinna kaudu saabuva elektrilgi ohtu ka metallist kolmjalg, eriti hetkel, kui hoiate kes kaamerasse minevat pstikutrossi. ikese epitsentri lhedal olles ei ole hea seista keset lagedat vlja ega otsida varju silmatorkavalt krge puu, masti vi elektriliinide alt. Sel ajal on julgem istuda autos: peale kaitse vihma eest on nnda ka inimest lbiv pikselk vlistatud.


Tehnikast on vaja kaamerat, millel sriaegade skaalal on B- (bulb) asend, ksitsi seatavad ava ja fookus, stabiilset kolmjalga ning pstikutrossi vi -juhet. Filmi valikust soovitan kasutada ISO 50100 tundlikkusega slaidifilmi. Ainult slaidifilm nitab pildistajale ktte loomutruud vrvid ja vead srituses. Seevastu ilmutatud negatiivfilm on pooltoode, mille pealt vlja vlutud vrvid ja kontrast on pigem fotolaborandi looming. ks terves pikkuses valesti sritatud slaidifilm on ppe seisukohalt palju kasulikum kui negatiivfilm, millelt saab tnu suurele dnaamilisele ulatusele ikkagi pildid ktte.

Loomulikult klbavad ka eelmainitud omadustega digitaalkaamerad. Paraku on neil ka negatiivne klg: pimedas ja pikema sriajaga kipuvad tnapevased CCD/CMOS-sensorid ikka veel tootma pildile palju koledat mra.


Pimedal l pildistamine. Vlgu lesvtet on hea alustada pimedal l, sest siis on sriaega kige lihtsam mrata. Kuna pimeduses valgussaastet peaaegu pole, on olematu ka oht tausta le valgustada. Valida tuleb suund, kust tundub olevat kige suurem lootus vlku tabada. Seejrel asetada kaamera tugevalt statiivile, autofookus kindlasti vlja llitada ja fookus ksitsi lpmatusse keerata.

Ava suhtes on raske midagi tpset soovitada: see oleneb nhtavusest ega ole antud olukorras vga thtis. Orientiiriks viks olla pea kohal shviva vlgu puhul ja ISO 100 filmi korral ava f/5,68,0. Kaugemal, teleobjektiivi kasutades aga ava vrtusega f/2,84,5. Kui kaamera on statiivil, ava paigas, fookus lpmatuses ja sri bulbi-reiimis, siis pole muud, kui keerata objektiiv jrgmise loodetava vlgu suunda ja panna kaamera sritama. Kui lheb nneks ja oodatud suunas shvab, vib srituse lpetada ja panna kaamera valmis jrgmiseks kaadriks. Loomulikult on vimalus ka sritamist jtkata, pdes sedasi hele kaadrile mitu vlku.


Hmaras ja valges pildistamine. Kas vi natukenegi pevavalgust nuab teistsugust ksitsusviisi ja vlgupilt ei pruugi nii hlpsalt nnestuda. Samas vib edu korral saada suureprase maastikupildi, mida kaunistab vlgunool. Sri mramise vib nd usaldada automaatika hoolde. Et sriaega pikemaks venitada, tasub valida vimalikult vike ava: f/2232. Samuti vib kasutada neutraalset hallfiltrit vi taeva ja maa kontrasti vhendavat kiilfiltrit. Nd andke juhusele vimalus ja titke usinalt kaadreid oodatavas suunas. Mida rohkem kaadreid kulub, seda suurem on tenosus, et foto lpuks nnestub. Filmiga ei maksa siis mingil juhul koonerdada: parem viie filmirulli kohta ks hea kaader kui nelja filmi kohta mitte htegi. On lisamatagi selge, et siin on digikaamera omanikud mrksa paremal lhtepositsioonil.

Kiire reaktsiooni puhul on teoreetiliselt vimalik avada katik vlgu shvatuse peale. Nimelt on vlgul aeg-ajalt komme juba tekkinud lahenduskanalit kasutada korduvalt umbes sekundi jooksul. Kuid praktikas on sellega hakkama saada omajagu keerukas.

Millal ja mis suunas piksenool shvatab, on peaaegu alati raske ennustada. Samuti ei saa tulemust prognoosida ega pildistama minnes kindlale nnele loota. Osati pildistataksegi ju selleks, et nautida tegevust ennast. Ja tegelikult ei ole tulemus sealjuures kige thtsam. Samuti ei tasu arvata, et ikese jdvustamisel filmilindile on kindlad reeglid. Fotograafia on siiski loominguline tegevus ja alati tasub katsetada paljusid variante. Annaks ilmataat meile ainult sageli halba ilma.



Kalle Rahu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012