Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2004/09
Stkapere korstnas

Elame Pidla jrvistusse kuuluva Rbijrve (pindala 6,8 ha) res. Et jrv ilmutab kinnikasvamise mrke (kohati vib paadiphi juba vesikarikaisse takerduda), on ta toidukllane elupaik veelindudele. Aastaid pesitseb siin tuttptipere, tnavu oli neid isegi kaks. Viimastel aastatel on ks luigepaar kevaditi pesaplaane pidanud, kuid uudishimulike kalastajate hirimise tttu pole sellest asja saanud. Sel kevadel oli hljatud pesas isegi ks muna. Sgiseti tulevad luiged enne ralendu jrvele kosuma. Hulgaliselt peatub siin lbirndavaid haneparvi.

hel aprillikuu hilishtul ratas thelepanu abihoone katusele maandunud suurevitu lind, kel paistis katuseharjal tasakaalu hoidmisega probleeme olevat. Lhemalt vaadates pidasin teda pardiks: lestadega oli tal testi raske katusel psida. Lind lendas jrve poole.

See kohtumine tuletas end taas meelde 10. juunil, mil mrkasime ues ringi sibavat tumedat, vrdlemisi suurt linnupoega. Judsin taas mrgata, et tegemist on veelinnuga, kel lestad jalas. Linnuke vttis millegiprast suuna suurele teele. Kruusateel liikus ta sna nobedasti, andes vikeste tiivakestega hoogu. Nd ilmus kohale harakas, kes ritas teda korduvalt hust pikeerides rnnata. Vike vapper lestaline hppas iga kord harakale vastu, nokake ieli. Jrgmisena saabus vana hallvares, kes peletas haraka eemale.

Nd leidsin, et tuleb pisikesele appi minna: jalgrattal judsin talle umbes paarisaja meetri prast jrele ja otsustasin viia vikese veelinnu jrve.

Panin ta plvesgavusse vette. Minu suureks ehmatuseks vajus linnuke kui kivi vee alla: ehmatasin, et nd uppus ra. Kuid phjas teda polnud. Siis taipasin veelinnul on sukeldumisoskus veres. Mne minuti prast mrkasingi teda tkk maad eemal ujumas. Ning, oh rmu, ema tuli talle vastu! Kohe liitusid nendega ka kolm lejnud last ning pere suundus varjulisse jrvesoppi.

Nd selgus ka varakevadine katuselugu. Need pojad olidki prit meie korstnast. Kusjuures keegi peale minu, ja sedagi vaid ainsal korral, ei ninud emalindu lhikonnas askeldamas. Millal ta kll oma poegi toitis? Igatahes nd ngin ma teda teist ja viimast korda korstna juurest ra lendamas. Ju tahtis veenduda, et kik lapsed on pesast linud.

Linnuraamatut uurides tundus tegu olevat kosklaga, kes pesitseb maapinnast krgemal. Lpliku selguse ti aga Peeter Ernits, kes foto jrgi tundis ra stka (Bucephala clangula). Internetist sain teada, et temagi pesitseb peamiselt puuntes (rahvas kutsub teda ka nepardiks).

On kummaline, et see stkas valis pesitsemiseks korstna. Tahtmatult meenus 1978. aasta vihmane suvi, kui sinikael-part meie unapuu alla pesa tegi. Nii saigi 10. juunil naeruga pooleks eldud, et ilmselt tuleb nd veelgi sajusem suvi. Mis kahjuks ka tide lks.




Mall Vrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012