Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Essee EL 2004/11
Eluohu mrk

Mispoolest inimesed muist olendeist erinevad? Suuresti suhtlemise oskuse ja mra poolest. Kommunikatsioon teeb teistsuguseks.

Kui otsida neid phjusi, sgavamaid phjusi, mis meie looduse ja keskkonna hdade taga on, ehk mis just inimese tegevuses meile endale ktte maksab, siis juab jrelduseni lemrasest suhtlemisest. Nimelt: liialt suur liikuvus, olgu eluta vi elusa, ainelise vi mrgilise lepaisutatud vedu ja vahetus teeb maailma vaesemaks, ja ka ohtlikumaks.


Mis hoiab elusloodust rikka ja mitmekesisena? Kindlasti pole selles thtsuseta paras eraldiolek. Eri liike on rohkem, kui nad vhem kokku puutuvad. Liigid ise on need, mis teistega peaaegu ei ristu. Kui on rohkem elupaiku, kus end varjul hoida, siis on liigirikkam kogu kooslus. Piiririkkamad paigad on vormirohkemad. Kogu eluslooduse mitmekesisuse taga on kllaldaselt suur eluruum, omamoodioleku taga lahuselu vimalikkus.

Mismoodi siis elu rikkust biodiversiteeti lemrase suhtlemise kaudu vhendada vib? Piiride kaotamise teel. Liikumisteede lisamise kaudu. Ligipaigutamise viisil. Kokkusulandamise moel. hissuppi keetes.

Umbrohud ja nakkushaigused, invasioonilised liigid ja infektsioossed olendid on liikumisvimaluste laienemisest, suuremast suhtlemisest soositud ja seelbi tihti loodudki. Liiglbikivad kooslused segunevad ja erinevused nende vahel vhenevad. Genoomi ehk rakumlu osade kauglekandeist kipuvad sndima vrdjad. Vrliigid kooslustes, vrad geenid eluskehas, vrsnad keeles neil on palju hist. Kord sisse tulnuna ei kao nad enam, nad muudavad prdumatult seda, kuhu nad on toodud. Nad ei muuda kedagi rikkamaks, vaid vahetavad varem vi hiljem kellegi vlja.

Niimoodi, hmmastaval kombel, alul tahtmatult, prastpoole oskuseta loobuda, toodab inimene ohtlikke olendeid. Ses vastuoksuslikus olukorras, luues teadlikult ohtusid, ja koguni suutmata neid mitte luua, on hakatud loodud ohtusid vhemalt thistama.

Eluohu mrk ehk bioriski smbol on paljude vrdkujude seas huvitav selle poolest, et ta saamislugu on pris hsti teada. See on ttatud vlja samamoodi kui kiirgusohu thisele. Kujundati see 1966. aastal, et mrkida bioriski, eluohu kandjaid, neid nakkavaid toimijaid, mis kujutavad endast ohtu vi vimalikku ohtu inimeste heaolule, kas siis otseselt nakatamise teel, vi kaudselt keskkonna rikkumise kaudu [1].

Ja mitte ainult muundatud katseloomad ega ohtu peitvad pakendid, GMO-d ega biorelvad ei kanna seda bioloogilise ohtlikkuse mrki. See silt on levinud ka ihujoonisena: justkui ohukandmiskartuses thistavad inimesed sellega end ise. Kiki elusolendeid, keda oleme loonud endale ohtlikuks, vib sellega mrkida.

Looduse ja inimeste kaitse kib paljus liikumispiirangute kaudu. Ent neid hoida ja sisse seada nnestub vaevaliselt. Teab ju eesti vanasna: Esimesel peval klaline hea sber, teisel peval juba koormaks, kolmandal peval hakkab haisema. [2]



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012