Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2004/12
Harilikku maasappi siin-seal siiski on

Lugesin Eesti Looduse selle aasta augustinumbrist (lk. 5051) hariliku maasapi kohta, et teda meil peaaegu enam ei leia. Lne-Eesti madalmurustel rannaniitudel ja karjamaadel leidub seda taime siiski mitmel pool. Mdunud suvel kasvas ta pris suurte kogumikena ka Palivere lhedal mahajetud kruusakarjris. Tsi, rohkem on nii seal kui ka rannamaadel teist sama perekonna liiki linalehist maasappi.

Veel ks asi ji kripeldama. Mall Vrva kirjutab, et maasapi ied avanevad vaid pikesepaistelise ilmaga kshaaval. See on nha ka samas trkitud pildilt, samuti see, et ied (iepungad) paiknevad varrel eri krgusel. See kib aga ainult hariliku maasapi kohta: linalehisel maasapil avanevad ied korraga ja on enamasti hel krgusel, nagu on nha Palivere karjris tehtud pildilt.

Hoopis segaseks lks asi aga siis, kui otsisin tuge Eesti taimede mrajast (1999): seal on eldud, et harilikul maasapil on ied enamasti hel krgusel ning linalehisel eri krgusel. Ka hariliku maasapi joonis nitab isi ebasarikana, seega hoopis teistsugusena, kui on nha Mall Vrva fotol.

Enno Vljal


Harilik maasapp. [Tiit! See vta augustinumbrist!]

Foto: Mall Vrva


Linalehine maasapp. [slaid, mille skaneerisid novembrinumbri jaoks]

Foto: Enno Vljal


Kommenteerib botaanik Toomas Kukk:

Harilik maasapp nib testi olevat meil muutunud mrksa haruldasemaks, kui seni arvatud. Kaheaastase taimena eelistab ta kasvada avatud pinnasel: kesapldudel, kraavikallastel, jtmaadel, mitte aga mererannal. Lhikese eluea tttu vib hariliku maasapi arvukus aastati tugevasti erineda, seetttu he aasta thelepanekutest otsustamiseks ei piisa.

Linalehist ja harilikku maasappi on teinekord testi keeruline eristada. Kindlamalt saab vahet teha juurmiste lehtede jrgi: harilikul maasapil on need munajad, laiusest paar korda pikemad, linalehisel aga piklikud, laiusest vhemalt 34 korda pikemad. Hea tunnus on ka ietupe pikkus: harilikul on see iekrooni putkest mrksa lhem (ka ieputk ise on lhike), linalehisel aga peaaegu putke pikkune. ite asetus pole aga kuigi hea tunnus, mlemal liigil on see sna muutlik. Enamasti, iseranis just rannikul, on linalehise maasapi taimed he varrega, kuid paremates oludes vib kasvada ka paljuvarreline, 2030 cm krgune lopsakas taim.

Linalehist maasappi vib vahel nha kasvamas merest kilomeetrite kaugusel kruusaaukudes vi ka loopealsetel. Need leiukohad vivad olla jnukid varasemast rannajoonest vi on linalehise maasapi seemned sinna sattunud niteks rannast vetud ja tee-ehitusel kasutatud kruusaga. Palivere kruusakarjris visid mlemad maasapid koos kasvada kll.



Enno Vljal
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012