Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/10
Haab pakub elupaiku vhemalt kahele tuhandele liigile

Seda artiklit kokku pannes oleme nagu kuus pimedat, kes avastavad elevanti, kompides igaks eri osa ja kirjeldades kogetut. Vaevalt saab elevant nnda lplikult selgeks, kuid usutavasti titub siiski peamine eesmrk: nidata, et haab on ks tlemata huvitav ja vrika kaaskonnaga puu.

Inimest saab levinud tluse kohaselt kirjeldada sprade jrgi, kuigi midagi nitavad ka ussid ta khus, tid peas, kirbud voodis ning tolmulestad selle all. Puude iseloomustustes on enamasti vastupidi: kige enam trkiruumi leiavad nende hirmsaimad vaenlased liigid, kes ohustavad inimese vimalusi puu ise ra tarvitada , kuigi nood on vaid murdosa puudega seotud elurikkusest. Justnagu saaksime teatud puuliikidest vabanedes lahti vaid vaenlastest ega kaotaks midagi muud.

Metsapuude, sealhulgas haavaga seotud liigirikkus on nii suur ja raskesti piiritletav, et selle kohta ei leidu htki ammendavat levaadet. Et les leida kik he puuliigi asukad, peavad paljude liigirhmade tundjad ttama eri paigus, oludes ja aastatel. Tuleb eristada liigid, kes satuvad puule juhuslikult, teistest, kes on haruldased, ent mujal ei elagi. Niteks on Eestis ks kord leitud haavalt nii kuusekbjuki (Trichaptum abietinum) kui ka valkja vrkpooriku (Ceriporia alachuana) viljakehi [12]: neist esimene on tavaline surnud okaspuude lagundaja, teine aga Euroopas liharuldane torikseen, kes ilmselt asustab siin just haavapuitu vanades metsades [20]. Nii et phjalikult tuleb tunda ka teiste puuliikide elustikku.

Silitame koort. Ties elujus haava juures kidavad esmalt thelepanu koorele ja korbale kinnitunud samblad ja samblikud. Mitmed svisambliku (Arthopyrenia) ning koos samblikega ksitletavate mikroseente Leptorhaphis ja Microthelia liigid moodustavad esmaskooslusi juba mneaastaste puude siledal koorel; puu jmenedes ja korba tekkel muutub see kooslus ha rikkalikumaks. Poole sajandiga kujunevad elutingimused paljudele haruldastele ja ohustatud liikidele, niteks sulgjale hikule (Neckera pennata), harilikule kopsusamblikule (Lobaria pulmonaria), mitmetele tard- (Leptogium), neer- (Nephroma) ja limasamblikele (Collema). Enamik neist liikidest asustab haavahiidude jalamiosa, mille rmeline korp loob seal niiske ja varjulise kasvulava ning pab hust hsti pisikesi eoseid.

Tve piires eristuvad selgesti sammalde ja samblike kasvupiirkonnad: alaosa palistav samblavaip asendub rinna krgusel koorik- ja lehtsamblikega (nt. harilik jahusamblik Phlyctis argena, harilik hallsamblik Hypogymnia physodes), mille vahel leidub ka psasja tallusega samblikke (harilik rihmsamblik Ramalina farinacea) ning valgust ja kuivust paremini taluvaid polstri- vi padjanditaolisi samblaid (harilik korbik Pylaisia polyantha, korbasrik Radula complanata, tvetutik Orthotrichum speciosum). Seal, vaateulatuses, ongi epifte enamasti kokku loetud, sest tve laosa ja vra samblikumaal looduseuurijad eriti turnida ei taha. sja murdunud haavavrade vaatlemine nitab, et lakorruse fassaad sarnaneb vlisilmelt noorte haabade omaga: pisisamblikest moodustunud mustade, pruunide ja oranide laigukeste vahelt eenduvad ksikud noored rihm-, korp- ja hallsamblikud.

Haaba asustavate samblikuliikide kogum on vrreldes teiste (leht)puudega vga omanoline ning rikkalik [6, 10]. Praeguseks on meie metsades ja raiesmikel kasvavatelt haabadelt leitud 195 samblikuliiki, neist 30 kasvab ainult vi peamiselt haaval. Haaval kasvavate sammalde kohta on tpset numbrit raske anda, sest andmed eri puuliikide kohta on vga lnklikud, pealegi hmastuvad puude jalamil puu- ja maapinnasammalde misted. Samblatundjate arvates mravad sammalde eluvimalusi peamiselt puude vanus, niiskus, valgus jt. olud, ainult haavale iseloomulikke liike leidub vhe. Kokku viks haabadel kasvada ehk sadakond samblaliiki. Niteks Tartu- ja Viljandimaa 140 metsa- ja raiesmikuhaaval theldati 58 liiki, millest suurem osa (51 liiki) olid pealistaimed (epifdid), lejnud aga juhuklalised maapinnalt vi kdupuidult (Kai Vellaku ja Piret Lhmuse andmed).

Peale sammalde ja samblike leidub tvel mnikord hukese kirmena vetikaid ja tsanobaktereid (sinikuid). Niteks rohevetikas Trentepohlia annab haavatvele oranikaspunase vrvuse, sinik perekonnast Nostoc vib aga tekitada hukese limaja kirme. Viimase kahe rhma liigilisest koosseisust haabadel teatakse Eestis veel vhe.


Puurime puitu. Puupuruga ristatud augukesed haava koores, paksendid okstel ja juurekaeltel viitavad tegevusele ka haava sees. Kige vilkamad sagijad on putukad. Kokku asustab elusate haabade sisemust Eestis le 50 liigi mardikaid, 6 liiki liblikaid (neist 2 haavale ainuomased; [22]) ja 3 liiki puiduvaablasi [5], kellel omakorda on mitmeid parasiite ja parasitoide.

Nii nagu epifdid on ra jaotanud puu pinna, jagavad eri liiki putukad mjupiirkondadeks ka selle sisemuse. Niteks haavakoort asustavad kolm liiki haavaraskeid (Trypophloeus) ja haavaraja (Xyleborus cryptographus). Tves end nuumavaist liblikarvikuist on suurimad teisigi lehtpuid asustav pajumailane (Cossus cossus) ja haruldane, ksnes Ida- ja Vahe-Eesti haabadelt leitud haavamailane (Lamellocossus terebra).

Vanade haabade tve allosas lbib oma kahe- kuni nelja-aastase arengutskli suure haavaklaastiiva (Sesia apiformis) rvik, kes enne nukkumist kaevandab nukukambri pris koore lhedale: seda jb katma vaid huke lible, mida kooruval liblikal on lihtne eest ra lkata. Ksivarrejmeduste noorte haabade juurekaeltes kaevandavad aga suure haavasiku (Saperda carcharias) vastsed, kes tiheasustuse korral vivad prssida noore haavapuistu arengut. Tema lhisugulase vike-haavasiku (S. populnea) vastne uuristab kike marates pahkades haavaokstel ja peentel tvedel. Pahku tekitab ka vari-klaastiib (Paranthrene tabaniformis), kuid nood pahad on ovaalsed vi pirnja kujuga.

Keskealine, pealtnha tugev haab on tormidest ja loomadest juba mnevrra rsitud. Muutust nitavad seened: kuivanud okstele ilmuvad liibuvad nahkised, okste paljandunud puidul hakkavad kasvama esimesed puidusamblikud. Vga kitsalt on kohastunud kaks jalgsamblikulaadset liiki perekonnast Phaeocalicium: nende hredalt paiknevaid musti npnelakujulisi viljakehi vib leida ainult peenikestelt sja kuivanud ja varisenud haavaokstelt. Kuigi seni on kumbagi liiki leitud Eestis vaid hel korral, on nad tenoliselt palju sagedasemad, sest oksarisu keegi naljalt ei uuri ja liike saab eristada vaid mikroskoobi abil.

Haava telisest keskea kriisist ja elu muutusest annavad tunnistust oksaasemeist vi tvevigastustest puu sisemusse tungivad seeneniidistikud. Haabade eluspuidus parasiteerib viis, peamiselt ja ainuomaselt aga kaks liiki suurseeni: lausaliselt levinud haavataelik (Phellinus tremulae) ning hajusa levikuga haava-tuletaelik (Ph. populicola). Nende surnud viljakehadest toituvad omakorda mned putuka- ja seeneliigid, neist silmatorkavaim kaitsealune torikseen haavants (Junghuhnia pseudozilingiana). Veelgi olulisem on aga parasiitseente kaudne mju: puidutootja murelapsed loovad elupaiku rmiselt suurele osale kogu haavaga seotud elurikkusest.


Poeme puunde. Enamasti tekitab just haavataelik oksaasemesse vi vigastatud tvele avaneva thimiku (pehknsuse) vi lagundab puidu nii pehmeks, et sellesse saab pesakoopa raiuda rhn. Taeliku tavalisuse, pehme puidu ja kiire kasvu tttu ongi haab (olenemata liigilisest kuuluvusest) nii Phja-Ameerika kui ka Euraasia parasvtme ks nerohkemaid puid. Vanas haavikus vib olla nsusi mitukmmend korda rohkem (le 20 nsa puu hektaril) kui teistes Eesti metsades. Paradoksaalselt on haavataelikule andnud vtmepositsiooni metsamehed: majandusmetsades ei leidu kuigi palju teisi nerohkeid puuliike (tamm, prn, vaher), pealegi tekivad nsused neisse mrksa vanemas eas kui haavasse. Siiski peab ka haab olema piisavalt suur (rinnaslbimt vhemalt 30 cm), et seal viksid kujuneda eri liikidele klblikud ned.

Puunsustes on Eestis rohkem kui 70 loomaliigi pesa-, puhke- vi varjumiskoht [14]. Enamik meie kaheksast rhniliigist eelistab nte raiumisel just haava oksaasemetes vi torikseente viljakehade all paiknevaid seennakkuse koldeid. Nendel 25 liigil nelindudel, kes ise nsusi ei raja, ei paista Eestis olevat selgeid puuliigi-eelistusi [15], kuid haavansuste rohkuse tttu on seal palju ka linnupesi.

Suurtes haavansustes pesitsevad meelsasti stkas (Bucephala clangula) ja hndkakk (Strix uralensis), vikestes must-krbsenpp (Ficedula hypoleuca) ja puukoristaja (Sitta europaea). nsusi kasutab meil ka vhemalt 20 imetajaliiki, neist umbes pooled on nahkhiired. Haavaned on hdavajalikud lendoravale (Pteromys volans), kes teistes puuliikides olevaid nsusi ei kasuta ning htlasi toitub haava lehtedest ja vrsetest [19]. Haabade ntes elab ka 1015 liiki hiselulisi kiletiivalisi (mesilasi ja herilasi), puidukrsaklased perekondadest Cossonus ja Phloeophagus [2], ntesse kogunenud vees arenevad mnede sseliikide vastsed ning aeg-ajalt varjuvad sinna veel mitut liiki putukad.


Turnime tormimurrus. nsused on ks, ehkki mitte ainus ega lplik mrk haavapuu lhenevast surmast. Puu vib kuivada tasapisi, tormihoog vib selle katki kaksata nsuse kohalt, sanitaarraiet tegev metsamees langetada jalamilt. Tsi, maa alt uurides vib puu surm osutuda niliseks: sellest annab tunnistust niteks haava juurevsudest uuenenud raiesmik. Maapealses thenduses seda nitavad surnud tved hukkub enamik Eesti haabasid ammu enne, kui neisse juavad tekkida nsused: noore ja keskealise haaviku hrenemise ajal vi pisut hiljem lageraie tttu.

Surmajrgne elu on inimestele ikka huvi pakkunud ja puude elujtk on eriti ilmne. Elu kvaliteedi le vib vaielda, kuid siinses kontekstis on surnud haava elu trkivrvist kllastunud paberina rmiselt vaene, laastukatuse vi saunapalgina mnevrra huvitavam, metsas krguva tgaspuu vi lamava hiigeltvena aga ige kirev. Jrvselja rgmetsakvartalis ei ole juba paarkmmend aastat kuulda plishaaviku sahinat, kuid selle elu jtkub tie hooga tgastes-rontides. Surnud tvede rohkus ja pidev juurdeteke loovad vimaluse niisugustele liikidele, kes ksikut notti krbes niteks vaesunud majandusmetsas ei suuda avastada vi selleni juda.

Juba esimesel surmajrgsel aastal leiavad tee tvesse seened ja putukad. Haava surnud puidult, okstelt vi teistelt puiduseentelt on Eestis leitud umbes 250 kandseeneliigi viljakehi. Kigist puiduseoselistest torikseente, nahkiste ja teiste mittelehikseente liikidest on haavalt leitud 3739% (vastavalt 68 ja 123 liiki), seejuures 7 liiki torikseeni ja 14 liiki nahkiseid ainult sealt. Nende osathtsuste jrgi viks meil surnud haabadel kasvada kokku 500600 liiki seeni (sh. kuni 200 liiki kottseeni), millest kmnendik on haavale ainuomased. Haruldustest kasvab ainult lamahaabade niiskel alapinnal plismetsades suurepooriline korgik (Antrodia mellita) [12], kelle kollakasvalge liibuv viljakeha on meeldiva lhna ja mee maitsega ning suurte (lbimt umbes millimeeter) nurgeliste pooridega.

Seente, putukate ja rhnide histoimel hakkab mne aastaga kooruma maha tgas- vi lamahaava korp. Nnda tekib kasvulava puidule kinnituvatele (epikslsetele) liikidele, kes vajavad kdupuitu ka toiduks vi sealseid eripraseid niiskusolusid. Kokku on haava puidul registreeritud vhemalt 45 sambliku- ja samblaliiki, seejuures kooreta tgastel 24 liiki samblikke ja 9 liiki samblaid, tugevasti kdunenud lamahaabadel 8 liiki samblikke ja 10 liiki samblaid. Valgemdanikust pehmekiuliseks muutunud haavatgas on eriti dus jalgealune npnelataolistele, he-kahe millimeetri pikkustele jalgsamblikulaadsetele, niteks varjusamblikele (Chaenotheca) ja mrksa haruldasematele saprotroofidele perekonnast Chaenothecopsis, kes ei suuda lamapuudel sammaldega konkureerida. Langenud haava tve vallutavad tavalised maapinnasamblad, kuid just jmedatelt tvedelt leiavad elu- ja paljunemispaiga ka kdupuidule eriomased liigid, niteks kaardus vsudega kohev ebaulmik (Herzogiella seligeri) ja maksasammal erilehine kammtupik (Lophocolea heterophylla). Jmedad lamapuud on peenikestest liigirikkamad, sest neis jagub rohkem niiskust ja eri kduastmes kasvupinda pikema aja jooksul.


Urgitseme kdupuidus. Puiduseentest annavad aimu viljakehad (mistagi vib puus peituda teisigi seeni), ent putukateni judmiseks tuleb puunottidega rohkem vaeva nha: need laiali lammutada, lheduses putukaid pda vi mis kige kindlam eraldada need pikemaks ajaks niimoodi, et saada ktte seal vastsest valmikuteks arenenud ja lahkuvad loomad. Isegi sel juhul pole veel selge, misprast nad puu sees elasid: kas toitusid niinest, puidust, seeneniidistikest vi teistest kdupuiduloomadest.

Surnud puudes elab putukatest kige rohkem mardikalisi. Vhemalt mnes arengustaadiumis puitu vajavast ligi 900 Eesti mardikaliigist umbes 230 elavad surnud haabades: puuliikide vrdluses annab see tubli kolmanda koha tamme ja kase jrel. Hinnanguliselt on umbes 40% neist liikidest seotud puiduseentega. Kui enamik haavapuidumardikatest vib elupaigaks valida ka mne teise puuliigi, siis kmmekonnale on surnud haavapuu ainuvimalik eluase.

Surevaid ja lamahaabu asustab tpik-haavasikk (Saperda perforata), keda on Eestis soovitatud kasutada nn. katusliigina surnud haabade elustikule. Vike punalamesklane (Cucujus cinnaberinus) on valitud haaviku kui vriselupaiga tunnusliigiks ja kuulub EL loodusdirektiivi II lisasse. See erkpunane lapik mardikas vajab vana rgilmelist segametsa, kus ta vastsed toituvad surnud haabade koore all lagunevast niinest ja teistest putukatest. Lapikusega paistab silma veel teinegi surevate vi hiljuti surnud haabade koore all elav mardikas tumehall metallilikeline Hololepta plana.

Seentega seotud sskede, teiste puiduseoseliste kahetiivaliste (nt. srikssed perekonnast Ctenophora), putukakikudes elavate ja parasitoidsete kiletiivaliste liigirikkuse kohta on Eestis andmed paraku rmiselt puudulikud. Et Soomes arvatakse nendes liigirhmades olevat puiduseoselisi liike kokku rohkem kui mardikalisi [18], siis on tenoline, et surnud haabades elutseb Eestis kokku le 500 putukaliigi, neist ainuomaseid tenoliselt mnikmmend.


Jalutame haavikus. ksikpuu tasand peegeldab puuliigiga seotud elurikkust ainult osaliselt. Niteks must-toonekurg (Ciconia nigra) vajab mber oma pesapuu see on Eestis kige sagedamini just haab mistagi ka teisi puid. Kuid kas nende liigil on thtsust? Teame vga vhe sellest, mille poolest erineb puhtpuistuna kasvavate haabade elustik kaasiku- vi kuusikuhaabade omast, ehkki ootame esimestelt rohkem nudlikke nrga levimisvimega liike. Enamgi puistu pole pelgalt pinutis elus ja surnud puid: selle miste juurde kuulub ka lehtede ja puidu kdunemisel tekkiv huumuskiht, valgus- ja niiskusolud lehestiku all, hiringutes kujunev hilude, plispuude ja jrelkasvu mosaiik ning paljude liikide vahelised suhted.

Eesti haavikute elustikust teame hsti vaid kilde. Nii on puistutes, kus vhemalt pooled esimese rinde puud on haavad, theldatud pesitsemas 65 linnuliiki, sealhulgas 22 liiki nelinde. Keskmiselt pesitseb keskealistes vi vanades haavikutes umbes kmme (614) paari linde hektari kohta, see on vrdlemisi suur asustustihedus. Silma torkab nelindude osakaal: viiendik kigist linnupaaridest (vt. joonist).

Lindude isendi- ja liigirohkus reedab klluslikku toidulauda. Haavikud kasvavadki Eestis just viljakal mullal, kus soodsate valgusolude korral areneb rikkalik taimestik, millega omakorda on seotud taimtoidulised loomad. Esialgsed andmed nitavad siiski seda, et haavikute rohttaimestik ei ole Eesti metsade keskmisest kuigivrd liigirikkam ning pris ainuomaseid liike seal pole. Mulla omadustest sltuvalt vivad valitseda eri liigid, sageli niteks naat (Aegopodium podagraria), psik-seljarohi (Mercurialis perennis), jnesekapsas (Oxalis acetosella) vi metskastik (Calamagrostis arundinacea), rohurinde ohtrus oleneb paljus puu- ja psarinde tihedusest. Tenoliselt kasvab Eesti haavikutes le 200 liigi soontaimi.

Mullale, veele ja alustaimestikule vastab ka haavikute seenestik, milles peale haavapuiduga seotud liikide leidub teisi kdutoidulisi, mkoriisseid ja parasiitseeni. Haavikuseente ldarvu on raske hinnata, kuid niteks Jrvselja rgmetsakvartali kunagises haavaenamusega puistus leitud 181 seeneliigist oli puiduseeni vaid 103 liiki [13]. Jrelikult peaks Eesti haavikutes elama vhemalt mnisada liiki puiduga mitteseotud seeni, eriomaseid on nende seas kll sna vhe [7].


Astume raiesmikule. Inimese sekkumiseta trkaks enamik Eesti haabu rgmaastikul harva, kuid ulatuslikult mllavate tulekahjude jrel. Parasniiskel plenud maal on haavavsast sirguv mets ks tenolisemaid arenguvimalusi. Keskmiselt 70 aasta prast hakkavad haavad jrk-jrgult surema ning tekib niipalju vaba ruumi, et teised puuliigid vtavad juhtohjad le. Kige pikaealisemad haavad elavad puistus veel vhemalt sajandi, kuid uut haavavalitsust temale sobiva hiringuta ei tule. Seega on haaviku arengus pikesefaas, mil aastakmneid kujunevad ja psivad elusate, tgas- ja lamahaabadega hilud. Niisuguste tingimustega on kohastunud ka eriprane elustik: arenguks soojust vajavad putukad, lopsakate epiftide kuivamisel juhust kasutavad samblikud, hilude taimestik ning nendega seotud teised liigid.

Tnapeval raiutakse haavikud lagedaks ammu enne hilude teket ja vanadele haabadele on inimene jtnud ige vhe ruumi. Viimasel ajal on siiski mistetud, et nende elustikku saab majandusmetsades toetada vga lihtsalt: jttes raiesmikule elusaid silik- ning surnud tgas- ja lamapuid [11]. Nii leiavad elupaiga pikesefaasi asukad, paopaiga mitmed raiutud metsas elanud liigid ning tulevases metsas eluaseme plispuude manulised. Silikhaabade nsustes vivad ohustatud puidukrsaklase Cossonus cylindricus pisipopulatsioonid pidada vastu nsuste tekkeni uue plvkonna puudesse [11]. Mustrhn (Dryocopus martius) aga koguni eelistab raiuda pesansusi silikpuusse, kus ta on paremini kaitstud lagendikke pelgava metsnugise eest [16].

Eestis on silikpuude jtmise tava alles kujunemas, kuid just haava silikpuud on meil nneks sna jmedad keskmiselt 44 cm lbimduga [17]. Nendelt on leitud mitmeid loodusmetsade sambla- ja samblikuliike, niteks sulgjat hikut, harilikku kariksammalt (Frullania dilatata), haava-tardsamblikku (Leptogium saturninum) ja suurt npsamblikku (Megalaria grossa) [10]. Tsi, enamik samblaist on seal tugevasti kahjustatud, telised pstepaadid on lagedal seisvad silikpuud ilmselt vaid teatud samblikele, kellel on ehituslik ja keemiline kaitse kuivamise ja ultraviolettkiirguse vastu [4, 10]. Rhmiti jetud puudel viksid psida mnedki tundlikumad liigid, nende jalameil varjulembene alustaimestik ja sellega seotud loomad, kuid Eestis pole silikpuurhmi seni jetud ega uuritud [17].


Kui haaba vga haavata, siis vime saada haavata! Pimedate voor on lbi. Oleme kompinud eri elustikurhmade sidemeid haavaga, lappides teadmatust oletuste ja arvutustega. Kokkutraageldatud pildil seostub haava ja haavikutega Eestis vhemalt 2000 liiki, kusjuures thelepanelik lugeja mrkab suuri auke. Niteks, ksitlemata on jnud kik need, kes svad haava lehti ja ronivad mda oksi, elavad haava juurtel vi lehekdus, ning eriti need, keda palja silmaga on raske nha vi vhemalt mrata. Siiski on ilmne, et haava kekik puudutab rmiselt paljusid organisme, kusjuures tihti elu ja surma ksimusena: 515% haavalt leitud sambliku-, seene- ja puidumardikaliikidest elab Eestis ainult seal vi vaid erandlikult mujal.

Puuliigi vrtus elurikkuse hoidjana sltub ka samal alal kasvavatest teist liiki puudest. Eesti metsades on jnud haruldaseks vanad prnad, saared, vahtrad ja tammed ning paljudel nendega seotud liikidel on raske leida kasvupinda [9]. Just haava epifdikooslused sarnanevad laialehiste puude omadega kige enam [10], jrelikult aitab haab pisut korvata ka laialehiste puude vhesust. Niteks sulgjat hikut leitakse sageli just haabadelt ja teda peetakse Phjamaades haavale iseloomulikuks liigiks [1], ent vimaluse korral eelistab ta meil kasvada hoopis prnal (Nele Ingerpuu ja Kai Vellaku andmed). Lhitulevikus vajakski selgitamist, millistele liikidele haava ja laialehiste lehtpuude korba struktuuri ja happesuse sarnasusest piisab ja millistele mitte.

Igatahes on phjendatud vanade haavikute arvamine metsa vriselupaikadeks [1] ning mistetav, miks lehtpuuvaestes Phjamaades peetakse haaba lausa metsalooduse vtmekomponendiks [3]. Tsi kll Eestis, kus haaba on metsades peaaegu kmme korda rohkem kui pool sajandit tagasi ning suur osa haavikutest vhemalt keskealised, nib kohatu muretseda selle puu saatuse prast. Siiski maksab melda, miks meie umbes 130 000 haavikuhektarist sobib vriselupaigaks alla he protsendi [1] ning millises suunas muutub haavikute pindala, vanus ja hooldus prast Kunda puitmssitehase kikulaskmist. Kindlasti tuleks arvestada phjanaabrite teadmisi silikpuude jtmise kohta: suured silikhaavad vivad osutuda isegi kige thusamaks investeeringuks tulundusmetsade liigirikkuse hoidmisel [8, 21].

Kige lihtsam soovitus klab aga nii: leidke aega ning astuge haavikust lbi!



ASKO LHMUS, ANN KRAUT, PIRET LHMUS, JAANUS REMM, RAUL ROSENVALD, MIHKEL SOON
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012