Eesti Looduse fotov�istlus
2005/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/11
Kassikakk, valla valitseja

Pimeduse saabudes kostab merelhedasest mnnikust kume ja kaugele kanduv hd: uhuu. Nnda annab endast teada kassikakk, nii Eesti kui ka Euroopa suurim kakuline.

Kassikakk on Eestis peamiselt rannikualadel hajusalt levinud haudelind. Kuid sageli peetakse kassikakuks hoopiski krvukrtsu, kelle hded ja vlimus on kassikaku omadega pris sarnased. Ent kassikakud elavad sgavamal metsas ning elamute juurde tavaliselt ei tule. Krvukrts seevastu pesitseb sageli majade lhedal kuusehekis, mnes vanas varesepesas. Tema laulugi vib sageli kuulda suisa koduuelt. Niisiis on kuusehekist kostva huu korral tegemist pigem krvukrtsuga, kaugemalt metsasgavusest mitme kilomeetri taha kaikuv uhuu kuulub aga kassikakule. Kui juhtute lindu ngema, on lihtne neid kahte eristada: kuigi mlemad on ldilmelt pruunid, oranide vi kollakate silmade ja sulgkrvadega, on kassikakk krvukrtsust siiski palju suurem. Kui kassikaku ldpikkus on kuni 75 cm ja tiibade siruulatus kuni 190 cm, siis krvukrtsul on vastavad mtmed kuni 37 cm ja kuni 95 cm. Kaalu erinevus vib olla kmnekordne [3]: kassikakk vib kaaluda kuni neli kilogrammi, krvukrtsu kaal seevastu ei kni le poole kilogrammi.

Palju rahvapraseid nimetusi. Kassikakku tuntakse tema suurte ilmekate silmade ja sulgkrvade jrgi. Linnu kassilikku ilmet ja suurt pead toonitavad mitmed rahvaprased nimetused, nagu kasspeakull, kassipea, kassikull, suurispeakull ja kasshaugas [8]. Samas on rahvasuu kassikakku nimetanud ka tema laulu jrgi: uhuukull, uhuu, ohoo, tohotaja, suur hp, hpvi huikaja kull. Toitumisharjumuste jrgi on kassikakk tuntud kui jnesehuuk ja jnesehp. Soomlased ja sakslased tunnevad kassikakku samuti laulu jrgi, kutsudes teda vastavalt kas huuhkaja vi uhu. Naabrite eeskujul vib ka meil ksida: Kas uhuu juba laulab?

Inglise keeles on kassikakk eagle owl, mis iseloomustab hsti linnu suurust: ta on tepoolest kotkaga hte mtu.. Suurusest ja eluviisist lhtuvalt on kassikakkudel kotkastega muudki hist. Niteks rannikualade linnurohkemad paigad, kus pevasel ajal valitsevad merikotkad, on siti vaid kassikakkude pralt.

Kassikakk Euroopas. Euroopas on kassikakk levinud ebahtlaselt (vt. levikukaarti). Ta ei ela tihedama inimasustusega aladel, niteks Suurbritannias, Iirimaal ja Madalmaades. Ka Eesti naaberaladel ei ole kassikakk levinud htlaselt: Eestis elab 120200 paari [6], kuid Ltis arvatakse pesitsevat 3050 ning Leedus vaid kuni 20 paari. Poolas on kassikakk kohatise levikuga haudelind, kelle arvukust hinnatakse 250300 paarile. Paremini tunneb kassikakk end Soomes, kus pesitseb hinnanguliselt 25003000 paari . Rootsis jllegi ei lhe kassikakkudel sugugi nii hsti, sinna on prast pikka aega kestnud taasasustamist jnud psima umbes 400 paarist koosnev asurkond [9].

Euroopa kassikakupopulatsiooni (sh. Lne-Venemaa ja Trgi) suuruseks on 1990. aastate keskel hinnatud ligikaudu 25 000 paari, kellest ligi pool jb arvatavalt Venemaale ning Fennoskandiasse [1, 13]. Suur osa lejnud populatsioonist on koondunud Kesk-Euroopa mgisematele aladele: Luna-Prantsusmaa ning Itaalia Alpidesse, Balkani maadesse ja Hispaaniasse. Suurim kassikaku asustustihedus on registreeritud Luna-Prantsusmaal: 25 paari 100 ruutkilomeetril [1, 13]. Kuid suuremal osal areaalist on kassikaku asustustihedus sna vike, Kesk-Euroopa tasasematel aladel ei ulatu see tavaliselt le he paari saja ruutkilomeetri kohta.

Ligi 60% Euroopa kassikakupopulatsioonidest on kahaneva arvukusega. Niteks Venemaa populatsioon vhenes ajavahemikus 19701990 hinnanguliselt le poole [4]. Praegusel ajal hukkuvad kassikakud peamiselt inimesepoolse vaenamise tttu, samuti elektriliinides ning teedel. Varem (eriti 1950. aastatel) piirasid kassikakkude arvukust ka taimekaitsevahendite laialdasest kasutusest tingitud mrgistused [2]. Vahemere maades lisandus 20. sajandi keskpaiku ka toidupuudus sealse peamise saaklooma kliku arvukuse jrsu vhenemise tagajrjel [1, 2, 13]. Alates 1970. aastatest on kassikaku asurkond mnes piirkonnas ka kosunud: sellele on kaasa aidanud liigi kaitse, keskkonda kuhjuvate pestitsiidide ja muude mrgiste kemikaalide keelustamine ning ulatuslikud taasasustamisprogrammid (Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, veitsis, Norras ja Rootsis) [13].


Eestis peamiselt rannikualadel. Eestis elab kassikaku nominaatvorm Bubo bubo bubo, kes asustab kogu Phja- ning Kesk-Euroopat. Meil levinud kassikaku lhemad liigid on india kassikakk (Bubo bengalensis) ja Phja-Ameerikas elav ameerika kassikakk (Bubo virginianus) [13].

Eesti ala on kassikakk lbi aegade asustanud hredalt, kuid tema arvukus on olnud sna psiv. Eelmise sajandi algupoolel oli arvatavasti madalseis, kuid 1960.1970. aastatel ji arvukus psima 100120 paari juurde [5, 10]. Samuti muutus sel ajavahemikul kassikaku levik: varem arvati, et see liik suri Eesti lnesaartelt 1840. aastatel vlja, kuid 1930. aastatel asus ta taas elama Hiiumaale; 1950. aastateks oli Saaremaal vhemalt heksa paari kassikakke, Hiiumaal ks kuni kaks paari ning ks paar Vormsil ja Muhus. 1982. aasta loendusel saadi teateid kassikaku pesitsemise kohta vaid mnekmnest paigast, kuid ornitoloogide abiga registreeriti siiski kokku 80 kindlat pesitsusterritooriumi vi pesitsusjuhtu [11]. Arvukust hinnati umbes sajale paarile. Tol ajal oli kassikakk levinud enam-vhem htlaselt le Eesti.

Praegu elab Eestis 120200 paari kassikakke, kes on koondunud peamiselt rannikualadele (vt. levikukaarti). Sise-Eestis elab kassikakk veel vaid suuremates rabades ja mujal liigi plistes elupaikades. Ebahtlase leviku on phjustanud tenoliselt saakloomade arvukuse muutused, milles on oma osa nii looduslikel arvukuse kikumistel kui ka viimaste aastakmnete muutustel Eesti maastikus. Ka rvlinnu-uurijad ei ole Eestis htlaselt jaotunud, mistttu levikuandmed vivad olla lnklikud. Kassikaku asustustihedus on Eestis maksimaalselt kolm paari 100 km2 kohta (keskmine asustustihedus vaid 0,4 paari 100 km2 kohta).


Pesapaik vanas hredas metsas. Kassikakk on paigalind. Laiemalt hulguvad ringi vaid sja lennuvimestunud noorlinnud, kes endale sobivat elupaika otsivad. ks kassikakupaar vajab Eesti oludes umbes 5080 km2 suurust piirkonda. Sellel alal peab leiduma pesitsemiseks sobivaid vanu metsi ja piisavalt toitu. Kui linde neile tingimustele vastavatel pesitsusterritooriumitel ei hirita, vivad need psida asustatuna aastakmneid [10, 13]. Niteks mnes Lne- ja Prnumaa piirkonnas on kassikakk elanud juba le 50 aasta.

Kassikakk on suur lind ja vajab metsa all lendamiseks sna palju ruumi, mistttu tema pesamets peab olema vrdlemisi hre ja ilma tiheda alusmetsata. Seeprast pesitsevad meie kassikakud kehvadel muldadel kasvavates puistutes 120-aastastes vi vanemates palumnnikutes ja puisrabades. Kui sobivat metsa pole, vivad nad pesitseda ka muudel lagedamatel aladel, niteks lageraielankidel ja madalsoodes [10, 5]. Kassikaku pesi on leitud veel puisniitudelt, leht- ja segametsadest, vanadest karjridest ja uudismaadelt.


Pesa teeb kassikakk enamasti maha: mne murdunud puu juurestiku vi tve alla, knnu vi tve krvale, oksahunnikusse vi rabas kanarbikumttale [10, 12]. Ta on pesitsenud ka sellistes eriskummalistes paikades nagu vana rebaseurg, kivihunnik, misa varemed (korstnajalas), metskitsede sdasim ja selle alune. Palumnnikus on pesa sageli varjatult mne noore kuuse maani ulatuvate okste all. Ebatasasel maastikul eelistab kassikakk pesitsemiseks kevadisele pikesele avatud nlva lemist vi lunapoolset osa [4]. Mnel aastal on kassikakk leitud pesitsemas ka puu otsas, teiste liikide (niteks merikotka vi hiireviu) pesas.

Mujal Euroopas eelistab kassikakk pesitseda rvloomadele ligipsmatuil kaljueenditel vi muudel kivistel ja mgistel aladel [7, 9, 13]. Soomes pesitsevad kassikakud sobiva kalju puudusel meie lindudele sarnastes paikades: murdunud puu juurestiku vi tve all vi elusa puutve krval [7].

Pesitsemist alustab juba talvel. Varased kurnad vivad pesas olla veebruari viimastel pevadel [4], kui maad katab alles paks lumevaip. Tiskurnas on enamasti kaks-kolm, harva neli muna [10]. Haudumine vltab 3436 peva. Pojad kooruvad aprilli viimasel dekaadil, hilisemad mai alguses [10, 13], ja psivad pesas enamasti poolteist kuud, kuni juuni keskpaigani. Siiski vib hilisematele pesapoegadele sattuda ka juulis vi isegi augustis [4]. Tisealiseks saab enamasti ks kuni kaks poega. Neil paaridel, kelle elupaigas on sa rohkem, lennuvimestub vahel ka kolm poega. Nelja poja vljalendu hest pesast ei ole Eestis registreeritud. Vhemalt hel juhul on neli poega kll koorunud, ent pesakond hukkus hiljem karmide ilmastikuolude tttu. Suureks kasvanud pojad lahkuvad snnipaigast septembris vi oktoobris, 2024 ndala vanustena [3, 7].


Sb neid, kellest jud le kib. Kassikakk jahib saaki peamiselt avatud maastikul, mnel hea nhtavusega kohal varitsedes vi varitsuslennul. Enamasti rndab ta maapinnal olevat saaklooma, kuid vib rnnata ka lendavat lindu [13]. Mned kassikakud vivad pda kala, tehes seda kalakotka moodi vette sstes. Pevane toiduvajadus on tiskasvanud lindudel 300400 g, poegadel suve alguses 450 g ja rohkem, sgise poole vhem.

Kassikakk toitub Eestis peamiselt lindudest (mitmesugused pardid ja kajakad) ning suurematest nrilistest (rndrotid ja mgrid). Kuid tema toiduks klbavad kik loomad, kellest jud le kib. Eestis on mratud le 3000 kassikaku saaklooma. Nende hulgas on olnud hiiri, uruhiiri, ondatraid, jneseid, viksemaid vrvulisi (niteks kiure, lokesi ja eri liiki rstaid) ning viksemaid kiskjaid (krpe ja nugiseid). On leitud ka suuremate loomade poegi, niteks kahe kitsetalle ja kolme khriku poja jnused. Peale mitmesuguste imetajate ja lindude svad kassikakud vahel ka kahepaikseid (rohukonni), roomajaid (rstikuid), kalu (ahvenaid, hauge ja srgi) ning suuremaid mardikalisi [10, 2, 13].

Harilikult pab kassikakupaar peamiselt mnd oma toitumisalal arvukamat saaklooma. Nii svad rabalaugaste lhedal elavad kassikakud eelkige kajakaid, asulate vi prgimgede lhedal pesitsevad linnud aga kodutuvisid, vareseid ja rndrotte. Loodusmaastikus vivad mned kakud spetsialiseeruda siilidele, jnestele vi ka metsakanalistele. Seda muidugi eeldusel, et neid loomi on piirkonnas piisavalt. Eesti praegune kassikaku levikupilt ja toitumisuuringud viitavad kll pigem sellele, et sisemaa lindudel, kes toituvad rohkem metsas elavatest loomadest, ei ole sageli sellist arvukat ja kllalt suurt saakobjekti vtta. Kui 2530 aastat tagasi toitusid paljud kassikakud peamiselt mgridest, siis ndsel ajal selliseid paare peaaegu ei leidu. Asemele on tulnud rottidest toitujad ja merelahtede partidele ning kajakatele keskendunud paarid.

Kassikakud ei salli oma pesapaiga naabruses teisi rvlinde. Ettevaatamatud sissetungijad aetakse ra vi murtakse. Sagedamini langevad kassikaku saagiks tavalisemad rvlinnud hiireviu ja krvukrts. Kuid saagi hulgast on leitud veel karvasjalg-kaku ja soortsu jnuseid. Pevase eluviisiga rvlindudest on leitud raud- ja kanakulli, tuuletallaja, herilaseviu ja eri liiki loorkullide jnuseid. Mujalt Euroopast on teada juhtumeid, kus merikotkas on kassikaku poegi kimbutanud. Kuid vastupidiseid juhtumeid on mrksa rohkem: kassikakud kipuvad napsama pesadest viksemate kotkaste poegi. Poolas on see kohati lausa probleem, sest sealsed kassikakud elavad globaalselt ohustatud suur-konnakotkastega hes biotoobis ja piiravad viimase sigivust.

Kassikakkudel, nagu paljudel teistelgi rvlindudel, tuleb vahel ette enamasti toidupuudusest tingitud kainismi ja kannibalismi juhtumeid: suuremad ed-vennad vi vanalinnud svad ra viksemad pesapojad [13].


Ohud ja kuidas teda kaitsta. Et kassikakk pesitseb maas, siis on tema munad ja pojad pidevas ohus, sest neid svad vimaluse korral meelsasti rebased, rongad jt. loomad. Samas on kassikaku vanalinnud kllalt suured ja tugevad, et oma poegi pesarstajate eest kaitsta. Teisiti on asi siis, kui linde hiritakse ja vanalinnud pesa juurest eemale peletatakse. Sellisel juhul on kassikaku munad ja pojad kerge saak rvloomadele. Kassikakud on hirimise suhtes kige tundlikumad haudumise ja vikeste poegade ajal: vanalinnud hlgavad siis pesa ka juhul, kui inimene satub selle lhedale vaid korraks.

Kassikakk kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi (79/409/EEC) esimesse lisasse. See on loetelu nendest ohustatud linnuliikidest, kelle kaitseks tuleb luua kaitsealasid. Eestis kuulub kassikakk II kaitsekategooriasse, mille tttu tuleb korraldada vhemalt poolte teadaolevate pesapaikade kaitse. Selleks loodud psielupaigad peavad tagama pesitsusaegse hirimatuse ja pesapaiga psimise pikema aja jooksul.

Et kassikaku arvukus vheneb suuremal osal tema levilast, on Eestiski vaja selle pneva liigi kohta rohkem teada saada. Eesti ornitoloogiahingu eestvttel on koostatud kassikaku kaitsekorralduskava. Selle phieesmrk on loetleda tegevused, mis tagaksid kassikaku vhemalt praeguse arvukuse looduses pikaks ajaks. Liigikaitsetegevuse puhul on oluline tita igusaktidest tulenevaid kohustusi, jlgida kassikaku asurkonna arvukust ja seisundit ning uurida toitumist ja toitumisalasid. Korraldamaks kassikaku thusat kaitset ja saamaks levaadet populatsiooni seisundist on viimastel aastatel pesi kontrollitud ja seni teadmata pesapaiku otsitud kikjal Eestis.

On selgunud, et kassikakk ei sigi Eestis oluliselt halvemini kui naaberaladel ning meie populatsioon on veel kllalt elujuline ja arvatavasti psiva arvukusega. Samas ei ole head levaadet selle liigi levikupildi muutustest ja nende phjustest. Probleem on ka registreeritud pesade vhesus, sest kaitsta saab vaid neid pesapaiku, mis on teada.

Eesti ornitoloogiahing ootab kassikakkude kohta teateid. Oleme tnulikud ka aastate- ja aastakmnetetaguste andmete eest. Kirja vite saata aadressil: EO, pk. 227, Veski 4, Tartu, 50002, vi e-postiga: rein.nellis@mail.ee.


1.

Donzar, Jos A.; Kalinainen, Pertti 1997. Eagle Owl Bubo bubo bubo. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. (eds.) 1997. The EBCC atlas of European breeding birds: Their distribution and abundance. Poyser, London.
2.

Cramp, Stanley (ed.) 1985. The Birds of Western Palearctic. Vol. IV.
3.

Jonsson, Lars 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsklopeediakirjastus.
4.

Kontkanen, Harri jt. 2004. Rvlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsklopeediakirjastus.
5.

Leibak, Eerik et al. (eds). 1994. Birds of Estonia. Status, Distributions and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.
6.

Lhmus, Asko jt. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus. Hirundo (11) 2: 6383.
7.

Mikkola, Heimo 1983.Owls of Europe. Poyser, Calton.
8.

Mger, Mart 1969. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn.
9.

Olsson, Viking 1997. Breeding success, dispersal and long-term changes in a population of Eagle Owls Bubo bubo in southeastern Sweden, 19521996. Ornis Svecica 7: 4960.
10.

Randla, Tiit 1976. Eesti rvlinnud. Valgus, Tallinn.
11.

Randla, Tiit 1985. Kassikaku loendusest 1982. Loodusvaatlusi 1: 4850.
12.

Renno, Olav (koost.) 1993. Eesti Linnuatlas. Valgus, Tallinn.
13.

de Hoyo, Josep et al. (eds.) 1999. Handbook of the Bird of World. Vol. 5. Barn-owls to Hummingbirds. Lynx Edicions, Barcelona: 185189.



REIN NELLIS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012