Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/1
Palju pajusid ja mned remmelgad

A: Eesti ks jmedamaid puid on hbepaju.

B: See on hoopis hberemmelgas! Pajud on see mttetu vsa igal pool.

A: Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas elda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel vsal on kevaditi pajutibud kljes.

B: Paju on nii sitke, ei anna ilma noata urvavartki ktte.

A: Mnelt ikka saab, rammusaid urbi tihedalt tis nukilised raagremmelga oksad murduvad hlpsasti ja raberemmelga oksad varisevad tuulega lausa iseenesest.

B: Kigil psaspajudel on tiesti ilmetud rohekashallid lehed, nagu tolmused.

A: Selline on tuhkur paju, kigi kohta see ei ki: kahevrvilisel pajul ja raudremmelgal ligivad lehed nagu lakitult.

B: Kigil pajudel on htmoodi kitsad lehed.

A: Ei ole: raagremmelgal on laiad ja mustikpajul marad ...

B: Pajuvsa kasvab aastaga le pea. Kogu aeg peab raiuma.

A: Iga paju ei kasva. Hundipaju niteks jbki plvini, harva knib rinnuni.

B: Metsapuud pajust ikka ei saa.

A: Mnest ikka, raagremmelgas vib teistega vidu esimesse rindessegi juda.

B: Siis pole see ige mets, sest kik pajud kasvavad soos vi vee res.

A: Ei kasva, hrmpaju ja hanepaju abiga saab isegi liivaluiteid kinnistada.

B: Kik meie pajud on tavalised ja kasvavad igal pool le Eesti.

A: Mis sa nd, hanepaju on harulduse tttu lausa kaitse all ja ega lapi paju ka Eestis sageli leia.

B: Pajust ei tehta praegusel ajal midagi.

A: Vale puha! Kust see korvmbel ja taimparknahk siis tuleb, ja energiavsa pole ka mingi eriline energialiik, vaid vitspaju ja pikalehise paju valitud kiirekasvulised sordid.

Peaaegu pooled Eesti looduslikest puudest-psastest on pajud.

B: Ei usu, nii palju neid ka ei ole!

A: Neid on 20 liiki, eri suuruse ja kujuga, nii et igaks viks valida endale meelepraseima, kui vaid oskaks nha ja ra tunda.

Munapai, siidipai, laanepaju, parkpaju, hall paju, rabapaju, vilepaju, niinepaju, likpaju, luuapaju ... Neid ja veel paljusid teisigi nimetusi mrajatest ei leia. Eri maanurkades on psaspajusid enamasti kutsutud pajud, paid ja paod, puupajusid remmelgad, raed ja lembrid. Samas vivad raudremmelgas, raagremmelgas, aga ka vesipaju kasvada nii puu kui ka psana, vaid hbe- ja rabe remmelgas on alati puud. Nii on paju ja remmelga nimetusedki tarvitusel lbisegi.

Paju eri liike hsti ei tunta, ka varasematel aegadel pole kiki kahtkmmet eristamisvriliseks peetud. Inimeste ja kohanimedes on paju ja remmelgas kll mitmel viisil sees, aga ikka ldnimena. Selle igapevase ja tavalise on juhuse tahtel eestlaste jaoks ajalooks vristanud Paju lahing.

Kige paremini teatakse nimepidi vimsaks puuks kasvavat hbepaju ehk hberemmelgat (Salix alba), keda tuntakse ka leinapaju, siidipai ja hallpajuna. Viimane on kll kasutusel olnud ka pisemate hallileheliste pajude kohta. Et seda liiki vanasti istutati misate mbrusse, siis on teda kutsutud ka Saksamaa pajuks.

Laanepajuks on tabavalt nimetatud raagremmelgat (Salix caprea), kes ainsana metsas teiste puudega vidu suudab kasvada. Ka pldpaju ja vljapaju sobivad, sest ta on sageli ksiku puuna pllupeenrale kasvama jetud. Lehtede kujust tuleb munapai, kuigi sama nimi on antud ka krvpajule.

Likpajuks on kutsutud nii raudremmelgat (Salix pentandra) kui kahevrvilist paju (Salix phylicifolia), kellel lehtede pealmine klg ligib, kahevrvilisel on kll alumine pool matilt hele.

Kraavipaju vib olla le Eesti tavaline tolmhallide lehtedega tuhkur paju (Salix cinerea), aga ka mni teine tavaline liik, niteks mustjas paju (Salix myrsinifolia) vi krvpaju (Salix aurita).

Nagu isetegevusliku nimetamise puhul ikka, on he nime all mnikord varjul mitu liiki, samas tuntakse ht liiki eri paigus eri nimetuste all, mis kik omavahel lootusetult sassi vivad minna, nagu lbisegi kasvavad liigid pajuvsas.

Saladust, milline on see ige parkpaju, niinepaju, vilepaju vi luuapaju, teavad ilmselt vaid vanemad lugejad, aga loo lpuks saame ehk selleski pisut selgust.

Ka mrajates kirjas olevad ametlikud nimetused kirjeldavad hel vi teisel viisil pajude vlimust. Eks nad ole rahvasuust vi ladinakeelset nime tlkides saadud: mustikpajul (Salix myrtilloides) on lehed nagu mustikal vi sinikal, hundipaju (Salix rosmarinifolia) ja hanepaju (Salix repens) on vheldased ja halli rga, krvpajul (Salix aurita) on hallikasroheliste lehtede alusel suured ja kaua psivad abilehtedest krvad, pikalehisel pajul (Salix dasyclados) on kige suuremad lehed jne. Imelihtne, kas pole? Nagu ikka siis, kui oled ppinud juba vahet ngema ja tegema.

Mned nimetused nitavad muid omadusi: rabe remmelgas (Salix fragilis) ja raagremmelgas (Salix caprea) murduvad kergesti, sellest ka rahvaprane murepaju. Omavahel nad segi ei lhe, sest esimesel on laiad lehed nagu unapuul ja teisel kitsad nagu hbepajul. Mustjas paju (Salix myrsinifolia) on nii alt kui ka pealt tiesti roheliste lehtedega, mis kuivades lhevad kergesti mustaks; vitspaju ehk korvipaju (Salix viminalis) viskab pikad harunemata aastakasvud, mis punumiseks nagu loodud; halapaju (Salix acutifolia) oksad ripuvad kige kaunimalt, aga lehed ei ole hbepajulikult siidjad; punapajul (Salix purpurea) on urvad kevadel punakate tolmukapeadega, raudpaju (Salix pentandra) on tumeda tve ja likivate lehtedega; vesipaju ehk loogapaju (Salix triandra) kasvab vee res, kus vib kll olla ka teisi pajusid, aga helgi pole sellist koort, mis ketendades kaneelikarva vrvi nhtavale toob. Lapi pajul (Salix lapponica) on laiad lehed paksu valge vildi sees, nagu laplasele kohane. No mis veel ji? Paar tkki: verkja paju (Salix starkeana) nimetuse taga ei oska enamik meist nha ja ra tunda sinihalli vrvi, aga tal on veel mned kindlad tunnused: hoiab kepsakalt lehetippu kveras ja leheserva saehammas algab poolest lehest tipu poole. Ja veel haruldane liivpaju, keda on hanepajust, vahel ka hundipajust kll raske eristada, aga ega talle enamasti hanepaju krval liigiigusi antagi.

Arvan, et kes lugemisega siiani judnud ja varem pajusid ei tundnud, ei saanud neid ka nd veel selgeks. Aga aasta jooksul pavad parimad pajude tundjad ajakirja veergudel samm-sammult tienduspet anda, alustades juba varakevadest, mil olulisi tunnuseid peab kiisude ja tibude pealt vaatama.


Maailmas kasvab kuni 450 liiki pajusid. Klma talve taluvatena laiutavad eri liiki pajud peamiselt phjapoolkera parasvtme niisketes kasvukohtades, ulatudes vahel ka kaugemale lunasse. Kindlasti ei kasva pajud looduslikult vaid Austraalias.

Kigil pajudel on vahelduvad eri jmedusega saagja- kuni terveservalised nahkjavitu lihtlehed. Ent siin on ka erand: meilegi tuntud punapajul on lehed vastakud. Kui lehti ei ole, tunneme pajud ra teravatipulistest pungadest, mis on kaetud kahest pungasoomusest kokku kasvanud kiivriga.

Paljud tundra- ja mgipajud Eestis ei kasva, nagu ka klmakartlikumad liigid, niteks Aasiast prit erakordselt kaunite leinaokstega baabloni remmelgas, kellele meie talv on liiga karm.

Eestimaal leidub aga pajusid, keda naabritel pole: rabe remmelgas ei suuda kasvada Luna-Soomest phja pool, looduslikult ei kasva seal ka hberemmelgas, punapaju ja vitspaju. Mustikpaju ei lhe Eestist lne poole, kuigi edela suunas leidub teda kohati Poolas, Tehhis ja Austriaski.

Eestis kohtuvad vljaspool oma philevilaid hrmpaju lnest-edelast ja halapaju idast-kagust. Lnest prit hanepaju (koos liivpajuga) ei tule saartest kaugemale itta, sest siin on jrjest enam sobilikel kasvukohtadel juba vastas lhisugulane hundipaju. Kahevrviline paju ei kni lunas Ltist kaugemale, see-eest phja pool neme veel pris kaugel raag- ja raudremmelgaid, mustjat, tuhkur, krv-, verkjat ja ka lapi paju. Phja pool lisanduva samuti helekarvase viltja paju (Salix lanata) tttu ei tea me varsti enam, kumma peal silm puhkab.

Mestike ja tundrate karmides oludes teised puud enam ei suuda, aga paju paindub ja peab vastu. Roomavaid kbuspajusid neb nii Alpides kui ka Lapimaa tundras. Vrkjas paju (Salix reticulata), tmbilehine paju (Salix retusa) ja teised peavad vastu mestikes, kus lumi psib kuni kmme kuud. Kahe lumevaba kuu jooksul juavad nad itseda, kuid viljad valmivad alles jrgmiseks suveks.

Hinnanguliselt on paju perekonnas 350450 liiki, Euroopas 6374 (neist le 20 on vikese levilaga Euroopa mestike endeemid). Miks nii suur erinevus liikide arvus? Phjus on eelkige pajude vlistunnuste plastilisuses ja sna vabas liikidevahelises ristumises. Hiiglasliku levila eri otstes on keskkonnatingimused ja seega ka neist mjutatud liikide vlistunnused vga erisugused. Pajuliikide piiritlemisel on kaks rmust: osa sstemaatikuid kaldub pidama vahepealsete tunnustega liike hbriidideks, isegi kolme vi neljakordseteks (mis on kll vga vhe tenoline), teised lubavad liigi piires erakordselt suurt tunnuste varieeruvust, kuni eri liikide tunnuste kattumiseni. Ilmselt on tde kusagil vahepeal. Viimasel ajal on pajude sstemaatikas rakendatud ka molekulaarseid meetodeid, mis vib-olla lubavad asjasse rohkem selgust tuua.


Hbriidid tekitavad segadust. Siiski ei saa hbriidpajude osathtsust alahinnata ka praegu. Osa looduslikke hbriide on viljakad, aga neil aitab psida ka pajude suureprane vime vegetatiivselt uueneda. Just hbriidide tttu on pajude perekonna liike pris keerukas eristada ja piiritleda.

Esimesed pajude ristamise kontrollkatsed tegi Nils Heribert-Nilsson juba sada aastat tagasi (19061911). Selgus, et esimeses plvkonnas vivad ristandid olla he vanemaga vliselt vga sarnased, nii et nende hbriidne pritolu jb kindlaks tegemata.

Kik meie pajud on vimelised andma vrdasid, kuid ristumine ei ole htviisi edukas kskik milliste liikide vahel: takistab itsemisaegade erinevus, kuid mitte ainult. Kige psivamate tunnustega ja kige vhem hbridiseeruv on raudremmelgas, kel kige hilisema itsejana ei ole ka eriti ristumise vimalust. Mustikpaju hbriidide kohta on samuti vhe teateid. Tunnustelt kige plastilisem on vesipaju, seetttu on ka hbriidide kahtlusi tema puhul vga palju. Kige rohkem on Eestist vrdasid leitud krv- ja tuhkru paju mramisel. Omavahel annavad hbriide hbe- ja rabe remmelgas, aga teiste liikidega eriti mitte. Istandike lheduses, kus on tekitatud suurem liigirikkus ja kus jagub vaba pinda seemneliseks uuenemiseks, leidub ka rohkem vrdasid.

Enamik hbriide sureb juba idandina, ent sirgub ka elujulisi viljakaid jrglasi, kellest mned jvad psima. Kahtlustatakse, et pikalehine paju on hoopis raagremmelga, tuhkru paju ja vitspaju hbriid, mis on Eestis paljunenud ja levib vegetatiivselt: siiani on leitud peamiselt emasurbadega psaid.

Selles, kas ristumine nnestub, on oma osa ka kromosoomikomplektide arvul. Enamik meie pajusid on diploidid (2n = 38), tuhkur paju ja raudpaju on tetraploidid (2n = 76), mustjas ja vesipaju on oktoploidid (2n = 114). Krvpaju ja rabe remmelgas vivad olla nii di- kui ka tetraploidid. Hbe- ja rabeda remmelga laialt levinud hbriidid aga tetra- vi oktoploidid.


Pajude perekonna lhedased ja kaugemad sugulased. Tavapraselt on pajuliste sugukonda kuulunud vaid paju, pappel (haab) ja pappelpaju perekond.

Prast seda, kui sstemaatilist kuuluvust hakati mrama molekulaarsete tunnuste alusel, on sellesse sugukonda arvatud veel palju teisi viksemaid, meile tiesti vraid perekondi, mille puhul hiseid vlistunnuseid on raske snastada.

Praeguse nn. laia ksitluse kohaselt kuulub sugukonda 58 perekonda, millest paju perekond on vaieldamatult suurim. Teistest meile tuntud perekondadest kuulub siia endiselt ka pajudele lhim perekond pappel (koos haavaga), milles on le kmne korra vhem liike kui pajusid, kuid koos hlmavad nad siiski peaaegu poole sugukonna liikide arvust.

ks uuendatud koosseisuga sugukonna mistetav vlistunnus on lihtlehtede nrmeliselt saagjas serv ehk nn. salikoidsed lehehambad, mille puhul lehe klgrood laienevad serva saki tipus ja on keraja nrmekarvaga (sellise htlaselt peenenrmeliselt saagja leheservaga on niteks hberemmelgas, rabe remmelgas ja raudremmelgas). Samas on paju perekonnas hulk terve leheservaga vi ebahtlaselt hambulise ja nrgalt lainja servaga liike, kus seda tunnust ei ole vimalik nha (hundi-, hane-, vits-, tuhkur, kahevrviline, mustjas, krv-, mustik-, lapi paju ja raagremmelgas).

Pajuliste koha le taimeriigi ssteemis on kaua vaieldud. Sagedamini on neid peetud eraldi omanimeliseks seltsiks. ks praeguseni enim kasutatud Adolf Engleri flogeneetiline ssteem peab pajulisi koos paljude teiste tuultolmlejate ja lihtsat iekatet omavate rhmadega algelisteks. Ndseks on selge, et paju ja papli ie ehitus ei ole algeline, vaid evolutsiooni jooksul uuesti lihtsustunud. Paplid oma nektarita, tuultolmlemiseks kohastunud itega on eeldatavasti vanaprasemad kui nektariga ja lhnaga juba putuktolmlemisele keskendunud pajud. Samas on mned phjapoolse levilaga pajud ka tuultolmlejad: see on hdavajalik kohastumus neil, kes kasvavad tolmeldajatele ebasoodsates oludes.

Tnapevases ssteemis on pajuliste koht meile tuntud sugukondadest kannikeseliste lheduses, seda ei ole muutnud ka uuemad molekulaarsetel tunnustel phinevad uurimused.


Paju perekond koondab kahekojalisi puid ja psaid, kelle phitunnused on kahest pungasoomusest kokku kasvanud kattekiivriga pungad, spiraalne leheseis, vrdlemisi lhikese rootsuga lihtlehed, urbadesse koondunud iekatteta, kuid meenrmetega ied. Isasites on tolmukaid 2 (35), emasiest areneb kahest viljalehest koosnev kupar, milles hulgaliselt lendkarvalisi seemneid. Perekonna tpliik on hberemmelgas.

Paju perekond on nii suur, et parema arusaamise nimel on teda mitmesuguste tunnuste alusel jaotatud. Praegu kasutatakse valdavalt Aleksei Skvortsovi jaotust neljaks alamperekonnaks. Eesti pajud kuuluvad neist kolme. Nimiperekonnas Salix on meie remmelgad, kes itsevad hilja (lehtimise aegu vi prast lehtimist), kelle leherootsudel on laba alusel nrmetpid ning pungasoomused varisevad alles prast lehtede puhkemist (raudremmelgas, rabe remmelgas, hberemmelgas ja vesipaju).

Mustikpaju kuulub ainsana meie pajudest alamperekonda Chamaetia.

Enamik Eestis kasvavaid pajusid (15 liiki) on alamperekonnast Vetrix. Need on puud ja psad, kelle leherootsudel nrmetppe ei ole ja kes itsevad enne vi peaaegu samal ajal lehtimisega. Pungasoomused varisevad neil lehtede puhkemise ajal.

Perekonna teaduslik nimetus Salix tuleneb keldi keelest ja thendab sal + lis = vee lhedal. Enamik pajusid lepib krge phjaveetaseme ja pikaajaliste leujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Tsi, hberemmelgas eelistab veidi viljakamat ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid sageli reedab ka hea savi olemasolu. Pris sood ei talu ka vitspaju. Seisva vi nrgalt liikuva vee ja happelise mulla tunnustaim on tuhkur paju. Kige suurema koloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, kes kasvab nii liival kui ka turbal.

Kasvukoha eelistuse phjal jagunevad meie pajud nii:

* veekogude kaldal kasvavad hbe-, rabe ja raudremmelgas, vits-, puna-, vesi-, pikalehine ja halapaju;

* soodes ja soometsades lapi, mustik-, tuhkur, krv-, hundi-, raud- ja mustjas paju;

* aruniitudel ja -metsades ning kraavikallastel verkjas, mustjas, kahevrviline, raag-, tuhkur ja krvpaju;

* luidetel-liivikutel hane-, hrm-, hala-, ka puna- ja vitspaju.


Pajud ja palmid. Kevadel pole meil kski teine psas nii thtis kui paju. Urbadega pajud tmbavad endale thelepanu just siis, kui looduses itsejaid veel ei ole ja kes on lihavttephadele eelnev palmipuudepha. Piiblimaadest kaugemal asuvates piirkondades on palmi- vi lipuuoksad, millega rahvahulgad tervitasid Kristust tema viimasel tulekul Jeruusalemma, leidnud keprase asenduse hbedaste urbadega pajuoksad. Nii on mnel pool saanud pajud isegi hdnimeks palmipaod ja palmipuud.

Rohkem Luna- ja Ida-Eestis on levinud tore urbimise komme: palmipuudepha hommikul virgutati urvakimbuga varasele tusmisele ja usinusele, tagades htlasi endale munad lihavttephadeks: Urvad sulle, munad mulle, lihavtteni oled mulle muna vlgu! vis varasem urbija magajale elda.


Psad, millel kasvavad tibud, kiisud, anid ja uted. Pajuurbade hellitusnimed viitavad nende sarnasusele armsate koduloomalastega. Kik kevadised pajud on vrinud ka urvapaju vi tibupaju ja muidki hdnimesid. Aga millest pajukiisud tegelikult koosnevad?

Botaanilise tpsusega neile karva karates ja sisse piiludes vib elda, et nad on erilised isikud, mida nimetatakse urbadeks. Tsi kll, nad on karvased, pstised, paksemad kui sarapuul vi lepal, mis pajudest veidi varem tolmlevad. Pajukiisud ei lhe itsedes nii vormist vlja kui sarapuu- vi lepaurvad. Paju isasurvad kattuvad kll kollaste tolmukate vinega (lhevad tibudeks), kuid ietolm ei tuse lendu. Puudutuselgi jb srme klge. Sellest vib jreldada, et paju ootab tuule asemel mesilasi-kimalasi. isik on vga elegantselt tagasihoidlik, kuid konkurentsitutes tingimustes oma hbevalges ja hiljem kollases rs silmapaistev.

Tolmukaid on karvase kandelehe varjus enamasti kaks, mnel liigil rohkem. Nende arv on kinnistatud ka teadusliku nimetuse epiteeti: Salix triandra kolme tolmukaga, Salix pentandra viie tolmukaga; nimetatud liigid vesipaju ja raudpaju itsevad prast lehtimist.

Ent kik utud ei lhe helekollasteks: peaaegu pooltel psastel piiluvad hbekarvade vahelt vaid rohekad harud. Ometi kivad mesilased neid uurimas, sest veidi magusat on sealgi klalisele varuks. Peale selle levitavad nad tolmeldajaid peibutades inimninale peaaegu aimamatut peent aroomi. Need on emasied ja lausa emaspsadki, sest pajupsastel on selle poolest selge vahe.

Hbekarvadega ristatud kattesoomustest kasukas kaitseb kevadisi itsejaid klma ja kuivamise eest, kuid pab ka tolmeldajate pilku ja aitab ietolmu maha laadida. Kroonlehti ja tupplehti ei ole, iekattest on jrele jnud ks kuni kaks meenret. Enne itsemist, kui emakasuudmed vi tolmukad pole veel nhtavale tulnud, ei oskagi arvata, kas vaasi toodud tibud lhevad kollaseks vi jvad valgeks.

Kik pajud ei ole iged urvapajud. Kahevrviline paju, raagremmelgas ja halapaju ei suuda oma vara juba kevadtalvel varjata: vrsete tipuosas on suuremad pungad, igahes pungasoomuse varjul valge liduskarvaline urb. Kohe-kohe see paisub ja kristab pungasoomuse aluselt lahti, psib siis natuke veel tanu all, aga varsti ei mahugi enam. Kahevrvilise paju nimetus tuleb kll eesktt lehtede pealmise ja alumise pinna vrvi suurest erinevusest, aga kui olete varakevadel mrganud pajuvsa, kus ks psas on punakas, teine kollakas vi oliivroheline, siis sedagi vrvirmu pakub just kahevrviline paju.

Hilja itsevatel pajudel, nagu hbepajul, rabedal remmelgal, vesipajul ja kige hilisemal, juunis vi isegi juulis itseval raudremmelgal saavad koos noorte lehtedega valmis pikad rohekad vljaveninud urvad, mida ldisel iteajal enam keegi peale mesilaste eriti ei mrka.

Pajud itsevad umbes kaks ndalat ja seemned saavad valmis kuu ajaga. Taas mrkame urbi alles siis, kui pikanokalised kuprakesed uut pajuelu alustama kibelevatest lendkarvalistest seemnetest lhki pakatavad. Tung on nnda suur, et soodsatesse oludesse sattunult idanevad seemned peva jooksul. Enamasti on neile antud aeg ka rike: kahe ndala kuni kuu prast idanemisvime ime kaob.

Vara itsevate pajude seemnelend jb maisse-juunisse, seda me tavaliselt kevadmllus ei mrkagi. Lendavad villatupsud ei ole ka nii suured nagu sugulasel paplil, ja kui parki on targalt istutatud isaspajud, siis mingeid lendvillu polegi.

Mnikord mrkame sgisel, et juba lehtedeta pajud on jrsku nagu hbeudus: see on raudremmelgas, kes itses kige hiljem: tema viljad avanevad alles sgisel (oktoobris), kuid psivad emaspuul varakevadeni, silitades ka idanemisvime. Nnda toimivad ldiselt arktilised pajud, kes meil Eestis ei kasva. Varem on selgitust otsitud raudpaju lunapoolsest pritolust, praegune levila ulatub meist samavrra phja kui luna poole.


Pajustik ei ole pajumets. Kraavikaldail, jgede ja jrvede res, sooheinamaadel ja madalsoodel kasvab rohkesti pajupsaid, sekka ka pris puu mtu pajusid. Ometi ei ole pajustik mitte pajumets, vaid psastik. Pajud kasvavad vga niisketel (mrgadel) ja kehvadel muldadel, ei lase end minema kanda tulvaveel ja upitavad oma vsud krgemale soo pealetungi aladel. Nad peavad vastu ja saavad kigega hakkama. Seda vimaldab kiire kasv ja ttult edukas uuenemine knnuvsudest. Kuid sellega kib kaasas ka lhike iga ja kergesti kahjustatav vhevrtuslik pehme puit.

Siin-seal (sagedamini kll veekogude kallastel) kasvab ksikuid suuri 2030-meetrisi rabe- ja hberemmelgaid ja poole madalamaid raudremmelgaid. Hoolimata auvrsetest mtmetest ei ela remmelgad naljalt le saja aasta ja tihti on neil enne seda juba sda haige: sdamemdanikust puretud nsus keskel. Puu seisab koos ja ttab veel vaid koore ja selle aluskihi najal. See kib ka Eesti jmedaima paju kohta, kes on meil ksiti ks jmedamaid puid ldse: hberemmelgas Plvamaal Rasina kiriku juures, mbermduga 30 cm krguselt (enne harunemist) 10,9 meetrit.

Kik see ei takistaks veel metsas kasvamist. Aga pajud ei kannata teiste varju. Valguslembesed on ka psaspajud, seeprast neme neid alusmetsana vaid hredates madalsoometsades.


Laanepaju on raagremmelgas. Neljast remmelgast ainsana annab metsapuu mdu vlja raagremmelgas. Tema saladus ongi suuremas varjutaluvuses ja noores eas teiste metsapuude ees saavutatud kiires edumaas. Raielangil on raagremmelgas ks esimesi, kes vsast puuks sirgub, olgu siis vana olijana knnuvsust vi uue saabujana lendseemnest. Kui paljude pajuliikide seemned kaotavad idanemisvime kahe ndalaga, siis raagremmelga seemnete elujud psib poole kauem.

Kaks esimest aastakmmet on raagremmelgas teiste lehtpuudega vrreldes liidripositsioonil, kolmandal aga annab selle kest. Vaid viljaka mullaga metsades suudab see sprinterpuu veel mnda aega vastu pidada. Kunagi ei saa raagremmelgas enamuspuuliigiks, puhtpuistust rkimata. Kigist Eestimaa metsapuuliikidest knib ta arvestuslik tagavara vaevalt protsendini.

Ega metsamehed teda salligi: vra laiutab, aga tvi on khn ja okslik, puit pole ka suurem asi. Varju jdes sureb pikapeale nagunii, jttes enda asemele suure thimiku. Ka soodsates oludes on raagremmelga eluiga 4050 aastat, nii et metsa raiekpsuse saabudes on ta juba ammu surnud. Vanasnagi tleb: ega pajust palki ei saa.

Kui tahetakse toota vimalikult palju ja kvaliteedilt htlast puitu, on targem see hunt lambakarjast hooldustdel aegsasti vlja raiuda, et ta vrtuslikumate kohta kinni ei hoiaks. Kui aga soovitakse kujundada hiludega ja liigirikast erivanuselise puurindega metsaelupaika, siis tuleb ta kindlasti kasvama jtta.

Mida elda raagremmelga kaitseks? Kiirekasvulisena ja ilusa vraga klbab ta ilupuuks pllupeenrale ja teeserva. Eriti hsti sobib ta kevadel tihedas urvaehtes ja varajasima meetaimena mesitarude lhedusse. Vrikad aiandusfirmad mvad rippuvate okstega pikatvelisi poogitud raagremmelgaid.

Raagremmelga koor on kige suurema parkainete sisaldusega (umbes 16%), jrgnevad vesipaju, tuhkur paju, krvpaju, mustjas, vits- ja pikalehine paju ning hberemmelgas; viimased kolm sisaldavad parkkaineid juba ligi poole vhem. Paljaks kooritud raagremmelgal lheb, erinevalt teistest pajudest, ihu roosakaks. Ta sobib tselluloosi valmistamiseks ja ktteks. Pehme puit laseb end ka kergesti tdelda.


Pajuvilest niavitsani. Paju oli vanasti hea seltsiline karjapoistele, sest teda on kerge noaga vesta ja temast saab pilli teha. Pajupilli saab meisterdada vaid kevadel lahtise koore ajal, kige olulisem on seejuures kooretoru tervena ktte saada. Prast ligete ja avade tegemist koputatakse noapeaga koor mbert lahti, prast tehakse huulik ja tagaprunt.

Igast pajuoksast vilet ei saa: ei klba need, kellel koore all pikirned ehk kidad, mis koort lahti ei lase. Sellised on meie tavalistel pajudel: tuhkrul, krv-, kahevrvilisel, aga ka verkjal ja pikalehisel pajul. Pillipuu ja vilepaju nime on seetttu rahvasuus plvinud raud- ja raagremmelgas ning mustjas paju. Jmedamast pajust (raagremmelgas) spiraalselt koort ligates on tehtud ka karjapasunaid.

Pajudest on punutud korve, aga ka mrdu ja vhinattasid. Pikimaid sirgeid vitsu annab vitspaju, aga ilusamaid (kooritult helevalgeid) punapaju. Jmedamateks punutisteks on kasutatud isegi rabeda remmelga oksi. Paju klbas ka tnnivitsaks. Vikesest hundipajust on tehtud vastupidavaid luudasid, aga ka laste korvikesi.

Vette langenud paju vras visid suuremad kalad ngemeest oodata. Soovitati selliseid kunstlikultki teha, et kaladel oleks, kus varjuda ja kudeda. Nnda suurendati veekogu kalarikkust. Vhipgiks lasti haokubu koos sdaga lihtsalt vette ja tmmati siis koos sisse roninud vhkidega vlja. Parkainerikkad vetruvad haokood klbasid vanasti tee titeks, nende peale on toetatud ka Saaremaale elektrit viiv merekaabel.

Eestis, kus igasuguseid majaehituseks klblikke palgipuid kllalt, ei ole olnud vajadust maju punuda, kll aga on see tuntud stepialadel: jersed pajud andsid srestiku, mis peale mtsitud savi koos hoidis. Punuda vib ka aedu. Vanasti andis paju sjamehele kilbinahka hoidva kerge srestiku.

Loogapuuks klbasid hbe- ja raudremmelgas ning vesipaju ehk loogapaju, aga ka rabe remmelgas. Ree-ehituses lks samuti paju vaja, ja rabeda remmelga tvest tehti pakktaru. Pajukoore ribadest sai universaalne sidumismaterjal, mis klbas nii aiavravale kui ka vikati kinnitamiseks le otsa. Ribad punuti viiskudeks, mis said kll nrgemad kui prnast, aga see-eest oli materjali kikjalt vtta. Sellised jalanud klbasid niiskelt, lbikuivanult purunesid nad kergesti ja tegid ka jalale liiga.

Peenemal ttlusel veti ainult niinekiud: neist sai lausa matte punuda ja kit keerutada. Niinepajuks on kutsutud raudremmelgat. Juba 150 aastat tagasi on jagatud petust, kuidas aiaveerde pajuteivastest hekk kasvatada, nii et vitsad ja hagu oleks alati keprast: kui vaja, pgad ladvad maha, ja uus vsa ajab end peale.

Paju (vits- ja pikalehise paju kiirekasvulised sordid) on tnapeval leidnud taas kasutust kttena, seekord energiavsana. Ka vanasti osati prata sda pajuvsaga enda kasuks: heinamaa ja kraavide puhastamisel kogutud paju haokood aeti ahju.

Pajud ttavad ka vikestes kohalikes biopuhastites, tarvitades suurema osa lmmastikust. Neid on vrreldud eukalptidega, kes soos kasvades aitavad kasvukohta kuivendada.

Pajud kaitsevad kaldaid rauhtumise ja varisemise eest (vesi-, hala-, vits-, pikalehine ja punapaju). Pajuhekk (vits- ja vesipaju) hoiab kinni tuisuju ja kogub hange enda mber. Hrm-, hala-, liiv-, aga ka vesipaju ja hundipaju saavad hakkama lahtiste liivade kinnistamisega. Halapaju juurdub kiiresti, tema klgjuured ulatuvad kuni 20 meetri kaugusele. Seda pajuliiki on rakendatud isegi Kura sre kuulsate luidete kinnistajana.

Lambad ja kitsed pgavad paju meeleldi ja on rmsad talveks varutud pajuvihtade le. Vihad ise silivad hsti, sest tugevad nahksed lehed ei purune kergesti ka kuivanult.

Pajud sisaldavad salitsiini, mis laguneb salitslhappeks: see on aspiriini sisu. Salitsiini sisalduselt viks Eesti esikolmik olla hbe-, rabe- ja raagremmelgas, kuigi praegusel ajal vtame klmetuse ja pletike puhul loodusliku pajukooretee asemel tpselt mdetava toimeainesisaldusega tabletti. Pajude puidust on tehtud meditsiinilist stt.

Pajudest on osatud ka vrvi saada: musta raagremmelga koorest, kollast

vesipaju noortest lehtedest ja vrsetest. Pajulehtedel ja okstel on omaprane lhn: eriti tugevalt lhnavad raudpaju noored kleepuvad lehed.

Usuti, et paju, kes vett armastab, peaks oskajale veesoone ktte nitama. Ka rahapada ei jvat osava pilda kasutaja eest varjule.

Pajud taastuvad hsti knnuvsust, paljundada saab neid nii pistokste (vits-, vesi-, hrm-, pikalehine, halapaju ja rabe remmelgas) vaiade (hbepaju) kui ka vrsikutega. Kui urvaoksad kauaks vaasi jtta, tulevad juured alla kahevrvilisele pajule. Ent mitte kik pajud ei lase end pistokstest paljundada: hundipaju ja raudremmelgas, aga ka raagremmelgas, tuhkur ja lapi paju ei taha kuidagi vedu vtta. Viimased paljunevad see-eest hsti seemnetega.


Kultuuris kasvatatakse kodumaistest hbe- ja rabedat remmelgat ning hala-, hrm- ja punapaju. Omaprasemad on raberemmelga likivate tumeroheliste lehtedega kerajas sort Bullata, eriliselt leinavate okstega baabloni remmelgat meenutav hbepaju sort Tristis ja punapaju sort Nana. Hbepaju ja rabeda remmelga hbriid on Baltimaades isegi levinum kui rabe remmelgas ise. Tema oksad murduvad kergesti, aga noored lehed on hbepajulikult siidkarvased.


Ei saa paju lbi ilma kaaskonnata. On neid, kes pajude edenemist toetavad (mkoriisaseened), ja neid, kes piiravad. Talvel pgavad pajusid nii pdrad, metskitsed kui ka jnesed. Hinnata oskab teda kobras. Tundras toitub kbuspajude pungadest rabakana, lehed-oksad klbavad phjaptrade ninaesiseks. Veidi aitavad pajude laiutamisi vaos hoida ligi 40 liiki putukaid, palju rohkem kui niteks kasel vi lepal, ning roosteseened. Kes elavad pajupahkades, vi millest tulevad pajulehtedele laigud? Paju ei ole praegu enam paljude tema kaaskondlaste liiginimetuses, varem oli. Kes on pajulind, kes pajutihane, kes pajupart? Ehk saame aasta jooksul selgust.

Meie suurimad ja liigirikkamad pajustikud on ikka vee lheduses: Emaje, Vrtsjrve, Peipsi ja Luna-Eesti jgede kallastel ning luhtadel. Vesistel aladel lastakse pajuvsal segamatult edeneda. Ega sinna pajuvssa inimesel eriti asja olegi: sgiseeni pole sealt vtta, silmapaistvalt kauneid lilli ta ka ei varja, marjadest rkimata. Seega saavad pajuelanikud rahus omi asju ajada: pesa punuda ja poegi ilmale tuua, pungi ja koort nkitseda ja vrseid pgada. Kllap vtab keegi eeloleval aastal ajakirjaveergudel sna ka pajuelanike kohta.


1. Aastaraamat Mets 2004. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/2387

2. Eesti taimed http://sunsite.ee/taimed/general/oistaim.html

3. Index to Plant Chromosome Numbers (IPCN)

http://mobot.mobot.org/W3T/Search/ipcn.html

4. Jalas, Jaakko; Suominen, Juha (eds.) 1976. Atlas florae Europaeae. Distribution of vascular plants in Europe, 3: Salicaceae to Balanophoraceae Caryophyllaceae (Silenoideae). The Committee for Mapping the Flora of Europe and Societas Biologica Fennica Vanamo, Helsinki.

5. Krall, Heljo 1978. Pajust ja pajustikest. Eesti Loodus 29 (6): 352358.

6. Krall, Heljo 1996. Urvapajud. Eesti Loodus 47 (4): 9799.

7. Krall, Heljo; Viljasoo, Linda 1965. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusevaatlejale nr. 51. LUS, Tartu.

8. Krall, Heljo; Viljasoo, Linda 1971. Perekond paju. Eichwald, Karl jt. (koost.). Eesti NSV floora, 8. Valgus, Tallinn: 550623.

9. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. Valgus, Tallinn: 761783.

10. Pldmaa, Kustas 1975. Kodumets. Valgus, Tallinn: 4951.

11. Rebane, Harald 1978. Raagremmelgas, metsapuu. Eesti Loodus 29 (6): 359360.

12. Relve, Hendrik 1998. Puude juurde. Eesti Loodusfoto: 123132.

13. Скворцов, Алексей 1968. Ивы СССР. Наука, Moсква.

14. Tutin, Thomas Gaskell et al. (eds.) 1964. Flora Europaea, vol 1. Cambridge University Press, Cambridge.

15. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Valgus, Tallinn: 118121.

16. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Tallinn: 554563.



LLE REIER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012