Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 09/2002
Palju rgitud roheline energia pole alati sisult roheline

Meie jgedele rajatavate paisude pahupoolest oli juba juttu Eesti Looduse eelmises numbris. Vaeme asja veel ige mitmest kljest.


Hdroenergia kasutuselevtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Ainuke arvestatav hdroenergia allikas, Narva jgi, mngiti Nukogude okupatsiooniaja alguses kiiresti kest. Narva jele rajatud hdroelektrijaam annab, paraku kll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kik lejnud Eesti jed viksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi vi paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui hakkame tarbima rohkem, siis vheneb hdroenergia osathtsus veelgi. Arvutusliku (teoreetilise) maksimaalse taseme viimaseid protsendikmnendikke hdroenergiast ktte saada on vga keerukas ja kulukas. Hdroenergia kasutamist toetavatel keskkonnaspradel tasuks vlja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks tooraine tootmisel jne

Keskkonnakahjud hiskonna kanda. Kui jrgida kiki mistlikke keskkonnanudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult ttavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus helgi Eesti jel. Nuetekohaste kalateede ehitus on sedavrd kallis, et muudab ettevtmise majanduslikult mttetuks. Siit tuleb otsida phjust tsiasjale, et seni ei ole Eestis suudetud ehitada htki toimivat kalateed. Peale kalatee tuleb aga paisude all tagada ka piisav sanitaarvoolu hulk. See thendab, et madalveeperioodidel tuleks peaaegu kogu vesi suunata elektrijaama turbiinidest mda je looduslikku sngi. Ka seda paisude rajamisel enamasti ei arvestata ja loodetakse jeelustikule vajalikku vooluhulka vhendada kas keskkonnamjude ebakompetentseid hindajaid kaasates vi lihtsalt vee-erikasutusloa nuetele vilistades (ka see on meil Eestis praegu sna tavaline, vt. ht nidet fotodel). Majanduslikust kasust vib rkida vaid energiatootja, kes on veendunud, et hiskond tema tekitatud keskkonnakahjud kinni maksab.

Paisud rikuvad je koloogilises mttes. Pooled meie jgede umbes neljakmnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sltuvad kiirevoolulistest jelikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult vi enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi like Eesti jgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab tielikult elu jes:
* ujutab le kiirevoolulised ligud, hvitades seega kaladele ja muule vee-elustikule vrtuslikud elu- ning sigimispaigad;
* rikub jeligu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jkke tagasi tkk maad allavoolu;
* tkestab kalade kudemisrnde. Lhe, meriforell, jesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jgedes, rndavad koelmutele vga pikki maid. Eestis niteks Vastse-Roosa paisuni Vaidava jel merest ligikaudu 300 km kaugusele;
* rikub allavoolu jvate koelmute hdroloogilise reiimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda lbi turbiini periooditi. Lhilaste mari aga peab arenema veekogus terve talve ning vajab piisava hapnikukoguse saamiseks voolavat vett kogu inkubatsiooniajal. Kui vesi vahepeal kaob, siis mari hukkub.

Veekogu koloogiline kvaliteet. ksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust koloogilises mttes. Vga olulised on ka veekogu hea fsiline seisund ja looduslhedane reiim. Veekogude koloogilise kvaliteedi nue on vga selgelt stestatud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis. Euroopa Liit vrtustab seejuures eriti lhelistele olulisi jgesid see on fikseeritud kalavete direktiivis. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad mttetuks, kui rikume veekogud mnel teisel viisil, niteks elektrit tootes.

Ei saa salata, et tihti kaunistavad paisjrved maastikku ning on hinnatud suplus- ja kalastuskohana.
Elustikule tekitatava kahju kaaluvad need head kljed les siiski ainult ksikjuhtudel.


Eeskuju valest kohast. Vtame miskiprast eeskuju Phjamaadest, kus hdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jtame thelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse. Niteks Taanis rajati viimane hdroelektrijaam kuuekmnendatel aastatel. Kuigi Lti hdroenergia potentsiaal on meie omast palju suurem, keelustas valitsus seal selle aasta algul paisude rajamise ja taastamise rohkem kui kahesajal jel.


Kannatavad nii phapeva- kui ka kutselised kalamehed. Kalastajaile tekitatava kahju suurust on raske hinnata ja tulevikus vimatu korvata.


Mdunud aastal vljastati harrastuspdjatele ligikaudu 30 000 kalastuskaarti. hiskonna arenedes see arv kindlasti suureneb. Me vime neile inimestele kll soovitada, et ostke kala poest tuleb odavam , aga vaevalt nad sellega nustuvad.


Kutseline kalapk on paljude rannikupiirkondade ainus tegelik sissetulekuallikas. Paljud merest ja suurtest jrvedest ptavad kalad on koorunud jgedes (lhe, meriforell, jesilm, vimb, isegi latikas). Tkestades kalade psu koelmutele, tekitame mrkimisvrse sotsiaalse probleemi kutselistele kaluritele, kelle sissetulekuallikas ha kahaneb. Eri hinnangutel teeb niteks Sindi tamm igal aastal kalandusele kahju, mis letab kuni paarkmmend korda seal toodetavast elektrist saadava vimaliku tulu. Seda kahju tunnetavad nelisada Prnu lahes kalastavat kalurit ja nende perekonnad.


Nimetagem asju igete nimedega. Mingil arusaamatul phjusel on hdroenergiat Eesti oludes hakatud nimetama roheliseks. Seda tehes unustatakse, et globaalne ja universaalne moodustuvad tegelikult kohalikke olusid arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hdroenergiat jgede koloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nnda saab. Ent kuhu prime Eestis? Jgedest ju ei piisa. Kas propageerime elektrienergia tootmist loodete arvelt? Vi vtame jrgmisena ette rabad?


Eesti jgede rikkumist igustavad energeetikud vidavad end olevat rohelise maailmavaatega. See saavutas olulise vidu Rio de Janeiros, kus maailm tunnistas sstva majanduse eeliseid loodust ja keskkonda kahjustava ees. Energeetikud on siin tasapisi piire nihutades hakanud tavalist, loodust oluliselt rikkuvat majandustegevust nimetama sstvaks. Ja nendega on mtlematult kaasa linud osa "rohelistest": hdroenergeetika kasutavat taastuvaid energiaallikaid. Tegelikult see nii ei ole. Jgi ei ole taastuv loodusvara. Jgi on midagi enamat kui veega tidetud renn. Kord rikutud jge taastada on heal juhul limalt keerukas ja kulukas, enamasti aga peaaegu vimatu.


rgem unustagem, et Rio de Janeiros veti samal ajal kliimamuutuste konventsiooniga vastu ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Nende mlema phimtteid arvestades juaksime mistlikule otsusele ka hdroenergeetika tuleviku suhtes omal maal. Siis asetuksid taas igetele kohtadele mnedki majanduslikud, looduskaitselised ning sotsiaalsed tegurid, samuti rohelised ja energeetikud.


Jaak Tambets (1963), Rein Jrveklg (1963) ja Meelis Tambets (1965) on bioloogid-ihtoloogid.



Jaak Tambets, Rein Jrveklg, Meelis Tambets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012