Eesti Looduse fotov�istlus
2007/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2007/05
Suur rootslane, rn harakkuljus npus

Mitmel Carl Linnd kujutaval maalil on teda jdvustatud laplase rivastes ja ehetes ning alati, nii noore mehena kui ka peaaegu raugana, hoiab ta kes oma lemmiktaime harakkuljust (Linnaea borealis L.). Seda tagasihoidlikku taimekest armastas Linn erilise hellusega. Ta tundis ju tuhandeid taimeliike, nende hulgas ka hoopis ilmekamaid ja suureielisi kaunitare, ent eelistas kikidele seda, endanimelist phjamaa varjukate metsade tagasihoidlikku asukat.

Luna-Rootsis Rskulti linnakeses vaimuliku perekonnas 23. mail 1707 ilmale tulnud Carl Linn (Carolus Linnaeus) oli sndinud botaanik. Teda on mletatud kui last, kes lilli nhes ja puudutades rmust kilkas. See kiindumus taimedesse ha svenes, nii et poisist sirgus vljapaistev botaanik, kellest 34-aastaselt sai Uppsala likooli professor, kes 37 aastat juhatas botaanika kateedrit ja keda kogu maailma taimeteadlased on nimetanud botaanika kuningaks Botanicorum Principi.

Taimeriigi korralooja. Kui mingi taime ladinakeelse teadusliku nimetuse jrel seisab suur tht L. on igale loodusuurijale ja isegi -huvilisele selge, et sellega thistatakse Carl Linnd, kes oma tdega 18. sajandil li eluslooduse kunstliku ssteemi ja organismide binaarse (binominaalse), s.t. kahest perekonna- ja liiginimetusest koosneva nimetamisviisi.

Kuni tema tde ilmumiseni valitses taimeriigi mitmekesisuse uurimisel suur segadus. Taimi kirjeldades loetleti sageli paljusid eri tunnuseid, mistttu nende iseloomustused osutusid kohmakateks ja omavahel raskesti vrreldavateks. Seetttu polnud iget levaadet juba tol ajal kirjeldatud tuhandetest taimeliikidest ning taimeuurijad ekslesid lbimatuna tunduvas kaoses. Tsi kll, mnigi botaanik pdis juba enne Linnd luua selles nimetuste ja mistete kaoses mingisugust korda, tunnustikku ja reeglistikku, millele taimeriigi ssteem peaks tuginema.

Itaalia botaanik Andrea Caesalpino (15191603) niteks leidis, et taimede jaotus kergesti ratuntavateks rhmadeks peab phinema kahel tunnusel: juurel, mis tagab taime toitumise, ja varrel, millel arenevad paljunemisorganid, seemned ja viljad. Muust thtsamaks pidas ta seemneid ja vilju, nende hulka, kuju, asetust, suurust jm. Nii tekkis botaanikasse kuulus fruktistlik (snast fructus vili) ssteem, mis seletas viljade ja seemnete paljutbilisust, kuid jttis botaanika ikkagi vaevlema ldisesse miste- ja nimekaosesse.

Asi muutus keerulisemaks seetttu, et osal taimedeks nimetatud organismidel ei leitudki seemneid ega vilju. Need heitis Caesalpino (nagu ka suur mtleja Aristoteles palju aastasadu varem) teisejrgulisena ssteemist vlja, nimetades need kdutekkesteks, orgaanilise aine mdanemisel sndinuiks.

Linn suurimaks teeneks teaduses peetakse eluslooduse kunstliku ssteemi loomist. Nagu juba eldud, oli ka enne Linnd uurijaid, kes eri tunnuste kombinatsioone kasutades said tulemuseks suuremal vi vhemal mral kunstliku ssteemi, vi isegi sellise, milles oli taimeriigi eri rhmade sugulusotsinguid, seega loomuliku ssteemi algeid. Niteks Caesalpino kaasaegse, veitsi teadlase Caspar Bauhini (15601624) ssteem.

Linn geniaalsus seisneb printsiibikindluses, lihtsuses ja loogilisuses, millega ta oma 24 klassist ja 116 seltsist (tnapeva mistes sugukonnast) koosneva ssteemi les ehitas. Ainult seksuaaltunnused on thtsad, vitis ta, ja vttis ssteemi aluseks vimalikult vhesed, aga kigil (is)taimedel olemasolevad, nii-elda lbivad tunnused. Neiks osutusid tolmukate (ja emakate) arv ning nende asetus ies.

Linn paljudel pilastel ja jrgijatel oli edasine t juba vrdlemisi lihtne: tuli leida itsev taim, lugeda le tema tolmukad ja emakad. Alates 14. klassist lisandusid veel mned tunnused, niteks tolmukate pikkus ja kokkukasvamine ning taimede he- vi kahekojalisus. Selle kige alusel oli lihtne leida istaimede suurtaksonite (klassid, seltsid) asend ssteemis. Edasine oli juba keerulisem: tuli leida alamate taksonite (sugukondade, perekondade ja lpuks liikide) sellised tunnused, mis sobiksid hesuguselt, standardselt tlgendatavatena taimede nimetamisel sstemaatikas.

Ts Fundamenta botanica (1736) ngi Linn palju vaeva, et koostada talle teadaoleva le tuhande botaanilise miste tpne, lhike, tabav mrang. Sellega hakkama saanud, kirjutas ta oma kige kuulsama ja kogu bioloogilise sstemaatika arengut mjutanud t Species plantarum (1753). Seal oli kigi temale teada olnud taimeliikide kirjeldus ja binaarne nimetus.

Sellest ajast peale teadis iga botaanik aga Linn mjul tekkis neid kogu maailmas sadu , et niteks koer-kibuvitsa teaduslik nimetus on Rosa canina L., mitte aga Rosa silvestris vulgaris flore odorato incarnato, nagu seda lhnavat iludust nimetati ja pti meeles pidada enne Linnd. Lihtsalt Rosa canina L. ja kik. Nii suuprane ja meeldejv!

Sealjuures Linn ise, suureprane taimetundja, suhtus uue lhikese nomenklatuuri kasutamisse erilise vastutustundega ja ettevaatlikult. Teoses Philosophia botanica (1751) kutsus ta kiki botaanikuid les mitte alluma lihtlabasele, kergemeelsele binaarse nomenklatuuri rakendamisele. Enne iga uue liigi kirjeldamist tuleb seda phjalikult uurida, muidu langeb teadus endisaegse barbaarsuse (!) ohvriks, hoiatas Linn. Kuivrd phjendatud oli see hoiatus, neme tema tde ilmumisele jrgnenud uute taimeliikide kirjeldamise palavikulisest buumist, mis saastas taimesstemaatika kirjandust rohkete pealiskaudsete ja sageli snonmsete liigikirjeldustega.


Linn kreatsionism. Sadades teostes, kus on vaadeldud ja hinnatud Linn mju bioloogia arengule, on htlasi ksitletud tema ideid liikide tekke ja loomisakti kohta. Sageli arvestamata aega, milles Linn elas, olusid ja traditsioone, mis tema vaateid mjutasid ja kujundasid. Sel ajal 18. sajandil alles hakkasid tekkima esimesed arglikud evolutsiooniideed. Charles Darwini geniaalse evolutsiooniteooria ilmumiseni ji veel le terve sajandi!

Linn koondas oma peathelepanu korra loomisele taimeriigi tundmappimisel, hismistmisele eluslooduse sstematiseerimisel. Seetttu oli temale oluline rhutada looduse momendiseisu, muutumatust sellel ajal, milles parajasti elati. Teadusloolased ja Linn tde hindajad, kritiseerijad ja analsijad on tavaliselt rhutanud Linn kolme postulaati: 1) mitte mingisuguseid uusi liike meie kaasajal juurde ei looda (Systema Naturae, 1735); 2) mitte kunagi ei juhtu, et ks liik muutub teiseks (Critica botanica, 1737); 3) looduses on liike nii palju, kui palju vorme tekitas kige alguses Lputu Olevus (Classes plantarum, 1738).

Esile tstes, eriliselt rhutades ja korrates neid Linn viteid, on sageli mrkamata jetud, et ta tegi nendest kategoorilistest postulaatidest mitmeid mndusi ja krvalekaldeid. Linn salaprane Lputu Olevus (Infinitum Ens; kirjutatud suurte algusthtedega nagu ka snad Deus ja Natura) oli Looduse kujundamisel vrdlemisi paindlik ja ntke. Oma kolme teesi esitades on Linn range ja nudlik. Kui ta suubub aga arutlustesse, seda enam mttevahetustesse, muutuvad ta vited paindlikumateks, jttes mitmeid otsustamisvimalusi (Systema Naturae, 1735).

Nd ta kirjutab: algul loodi viksematest ja suurematest lihtsamate ja keerulisemate poole liikudes niipalju erisuguseid taimi, kuipalju on taimeriigis sugukondi. Seejrel, ristamisprotsessides, tekitati selgesti eristuvad taimeperekonnad. Seejrel Loodus (mitte enam Infinitum Ens!) segas need perekonnad muutuvate plvkondade kaudu ra ja paljundas olemasolevad liigid, kik mis vimalik. Selles palju liikumist ja muutuvust lubavas protsessis ji Linn veendumuse kohaselt muutumatuks vaid ks tunnus ie ehitus. Kik muu on liikuv, Lputu Olevuse loodu loomulik ja looduslik eristumine, detailideks jagunemine.

Olgugi kreatsionistlikud, olid Linn vaated loodusele muutuvad. Mned analtikud nevad selles tema pdu vljuda dogmaatilist absoluutset loomisakti jutlustavast ja tema kui realistliku loodusuurija teadmiste vastuolust. Kiriku ja Linn vaadete vahel teatud vastastikune arusaamatus muidugi oli ja Linn pdis lahendada oma teadusasju religioosset dogmaatikat puudutamata (solvamata). Ja peame imetlusega tunnistama, et see tal enamasti ka nnestus.


Loomulik ssteem. Teadusloolased on thele pannud, et kui rgitakse Linn vljattatud taimeriigi kunstlikust ssteemist, ilmub mnikord selle hindajate intonatsiooni ja stiili mingi alahindav ja halvustav toon. Nagu oleks selle ssteemi ksitlemisel vaja teha mingisuguseid mndusi selle vrtuse ja thtsuse kohta. Veelgi hullem: on ironiseeritud selle le, et suur Linn ei osanud paigutada mndvetikaid vljapoole istaimede ssteemi.

Niisugust suhtumist vib phjustada teaduslooline harimatus, mis ei vimalda tunda teadusmtete arenguseadusi. Teaduse ideed, avastused, nhtused ja protsessid, uuskirjeldused ja uued uurimismeetodid arenevad vigaste ja igete, vana- ja uuemeelsete ideede vahelistes vitlustes. Paljud klassifikatsioonid, ssteemid ja tpoloogiad vivad tunduda meile kummalisena vi isegi absurdsena, kui me ei suuda nihutada end hindajatena ajas tagasi sellesse ajaloolisse perioodi, mil knlavalgel kriibiti hanesulega hallile muhklikule paberile geniaalsed mtted. Hilisemate hinnangute kohaselt visid need mtted osutuda vhemalt osaliselt ekslikeks. Aga just geniaalsed ekslikud ideed on rgitanud ksitlusi, mida omakorda saab pidada geniaalseteks. Lplike tdedeni arvatavasti ei jutagi, ieti jutakse kll, kuid ajutiste peatustena teadustdede otsimise lputul konarlikul teel.

Nii oli lugu ka Linn puhul. Muidugi tegi ta oma otsustes ja jreldustes vigu ja ssteemis valeasetusi. Ometi avas ta taimesstemaatikale paisu, mille taga ootas diagnoosimist ja kirjeldamist kmneid ja sadu tuhandeid elusolendite liike. Linn tundis oma phiteose Species plantarum (1753) kirjutamise ajal 7300 liiki taimi, neist 1500 olid tema enda avastatud ja kirjeldatud. Vaevalt kmme aastat hiljem ilmunud sama t tiendatud kordustrkis on kirjeldatud juba ligi 9000 liiki. Seejrel avaneski uuskirjeldustele hiiglaslik pais: mnekmne aasta jooksul 19. sajandi algusaastateks kndis tundmapitud taimeliikide arv ligi 100 000-ni!

Praegu tunneme Maa taimestikus umbkaudu 220 000 soontaimeliiki. Selle botaaniliste teadmiste hiiglasliku kasvu ltte juures seisis Carl Linn. Ta oli selle kige algataja ja ergutaja. Aga mitte ainult kunstliku ssteemi loomise initsiaator. Vhe thelepanu on plvinud t, mida Linn tegi loomuliku ssteemi vajalikkust phjendades ja selle ees seisvaid raskusi kirjeldades. Ta ei kirjutanud kll loomulikust ssteemist, vaid meetodist, aga tema mttekigud rgivad sellest, et ta pidas silmas eri taimerhmade ajaloolisel pritolul phinevat ssteemi.

Esimesed viited niisugusele meetodile ilmuvad tema ts Classes plantarum (1738). Tegeldes ise kunstliku ssteemi tiustamisega, esitab ta samas ootamatu vite: sstemaatilise botaanika esimene ja lppeesmrk on rakendada loomulikku meetodit. Kuidas siis nii ise loob tiuslikku kunstlikku ssteemi, aga samal ajal seab eesmrgiks loomuliku, s.o. arenguloolise, taimerhmade omavahelist sugulust kirjeldava meetodi vljattamise?

Niisugune niline vastuolu on seletatav sellega, et Linn, asudes pris noore mehena looma kunstlikku ssteemi, hakkas juba siis mtlema ka alternatiivse, loomuliku meetodi ja ssteemi loomisele. Raamatus Philosophia botanica (1751) kirjutab ta, et on juba kindlaks teinud paljude loomulike klasside (ndisaegses mistes sugukondade), nagu liblikieliste, sarikaliste, ristieliste, huulieliste, korvieliste, krreliste jt. floristilise koosseisu, aga ees ootab selles valdkonnas ha keerulisemaks muutuv t. Linn kirjutab, et kunstlikud klassid (= sugukonnad) asetab ta alati loomulike jrele, kuni pole kindlaks tehtud kik loomulikud ssteemid, kuni pole selgitatud kik seni veel ebaselged perekonnad ja piirid eri sugukondade vahel. Paljud mrkused teostes Classes plantarum (1747), Genera plantarum (1764), Philosophia botanica (1751) jt. osutavad sellele, et Linn pidas vhestel tunnustel les ehitatud praktilise, kergesti ja mugavalt kasutatava kunstliku ssteemi loomist vaid vahendiks philesande loomuliku ssteemi loomise teel. Siin ta peatus.

Kunstlik ssteem oli Linn loomingu apogee. Loomulik ssteem selle krval kis talle le ju, oleks letanud inimvaimu vimete piiri.

Sstemaatika tipp oli saavutatud. Oli vaja sstemaatilise mtte paradigmaatilist vahetust, et saavutada uus vaatenurk. Seda tegi prantslane Bernard de Jussieu (16991776), kes asutas 1758. aastal Versailles kuningliku Trianoni botaanikaaia: seal kasvasid taimed jrjestuses, mis imiteeris taimede arenguloolist loomulikku ssteemi. Trialoonssteem (nagu seda nimetama hakati) algas alamate taimedega (vetikad, seened), jrgnesid he- ja kaheidulehelised taimed ning lppes paljasseemnetaimedega. See ssteem sai trkisnalise vljenduse alles B. de Jussieu vennapoja Antoine Laurent de Jussieu (17481836) 1789. aastal avaldatud Trialoni aia kataloogis.

Oli alanud uus, taimeriigi evolutsioonilise arengu seadusprasuste uurimisel phinev periood taimesstemaatikas. See kestab ka nd, suure Linn kolmesajandal snniaastapeval.


Mitmeklgne Linn. Hinnates Linn teeneid teaduses, kirjutatakse eesktt temast kui taimeriigi ssteemi loojast ja binaarse nimetamisviisi (nomenklatuuri) kasutuselevtjast. Haruharva hinnatakse Linn teeneid teistes teadusharudes.

Tegelikult oli ta vga mitmeklgsete huvidega teadlane, kes tegeles peale taimeriigi uurimise palju muuga, sealhulgas eluta looduse saladustega. Muidugi oli tema huvitsentris taim, aga ka kivimid, imetajad, linnud, roomajad, kahepaiksed, kalad, putukad. Kikjal rakendas ta uurimismeetodina klassifitseerimist ta klassifitseeris isegi botaanikuid, taimeriigi uurijaid! Oma kogu Loodust hlmavasse ssteemi llitas ta ka inimese: Linn jrgi kuulume imetajate klassi primaatide seltsi. Protestilaine, mis puhkes sellise looduse krooni alandava ksitluse jrel, elas ta rahulikult le, eldes, et nii on otsustanud Lputu Olevus

Rootsi teadlane Gustav Einar Du Rietz koos meie Teodor Lippmaaga mdunud sajandi kolmekmnendatel aastatel taimekoosluste uurimisel suuri tegusid teinud mees on korduvalt pahandanud Linn heklgse hindamise prast. Nimelt arvas Du Rietz, et Linn oli 18. sajandi ks suuremaid ja mitmeklgsemaid taimegeograafe, geobotaanikuid ja kolooge. Nende teadusharude elemente vib testi Linn teostes leida.

Linn tdes Flora Lapponica (1737), Flora Svecica (1745), Philosophia botanica (1751), Sknska Resa (1751), Stationes plantarum (1754), Coloniae plantarum (1768) vib leida viiteid sellele, et teda pani mtlema taimkatte kirjusus ja eri koosseisu ning ehitusega taimekoosluste Linn nimetas neid kord statsioonideks, kord lookusteks vi kolooniateks vaheldumine maastikel. Ta kirjeldas kllalt tpselt Lapimaa taimkatte nelja krgusvndit ja tegi esimesed katsed koostada eri struktuuriga statsioonide klassifikatsiooni. See ei olnud kll veel taimede koosluslikest tunnustest lhtuv jaotus, kuid osutas Linn teravale silmale taimkatte suurvormide eristamisel.

Eri taimkatte- ja maastikutpide uurimisel phendas Linn erilist thelepanu soodele. Ta koostas esimesed sootaimede nimestikud eraldi rabade (krgsoode) ja madalsoode kohta, kirjeldas ksipulgi soode mikroreljeefi, eristades rabade mttaid ja lveid, ta analsis eri liiki taimede osa turba tekkes.

Metsi uurides pras Linn erilist thelepanu puuliikide (tamme, vahtra, prna, pgi jt.) leviku seadusprasustele Skandinaavias. Vib-olla oli see armastusest Lapimaa vastu, aga selle inimthja maa metsi kirjeldas ta erilise hoole ja tpsusega. Ta nimetas neid Desertum Lapponicum Lapi Krvemaa; tuletagem meelde, et meilgi on oma Krvemaa! Linn imetles Lapimaa mndide tvele ja okstele kinnituvaid pikki mustjaspruune narmassamblikke ja tundrapinna tuhandeid hektareid katvaid pdra- ja porosamblike vaipu. Talle ei jnud ka mrkamata koduprovintsi Smlandi puisniidud. Tema seletuse kohaselt tekkisid need nii: inimene raius vlja sealsete metsade okaspuud ja jttis hredalt kasvama laialehised puud, eriti tammed, millega tekitas erakordselt liigirikkad metsa- ja niidutaimede kooslused.

Tuhandeid taimi tundma ppinud Linnle ei jnud mrkamata ka liigid, mis osutavad kindlalt teatud keskkonnatingimustele indikaatorid. Ta kirjeldas allikasammalt, kes kasvab klmade allikate vljumiskohtadel, sinihelmika kogumikke, kes kasvavad kuivendatud madal- ja siirdesoodel, lubi-lehtersambliku suuri valgeid laike lubjakividel ainult neil, mitte kunagi silikaatkividel jne.

Linn oli ka esimene, kes mrkas ja kirjeldas loopealsete (alvarite) omaprast kuivus- ja lubjalembest taimestikku. Jrvedele uurimist tulemusena valmis tal kuuest vst koosneva jrvetaimkonna kirjeldus. See on limnoloogilises kirjanduses esimene ksikasjalikult kirjeldatud koloogiline profiil maismaast suure jrve keskpaigani.

Mckelni jrve ja selle mbruse kirjelduses satume kki mistele Fagetum (pgimets, pgik), mis tuleneb pgi perekonnanimest Fagus. Kust kll tuli Linn mttesse see -etum lpp koosluse mistes, mis tegelikult juurdus geobotaanikasse le saja aasta prast Linn siit ilmast lahkumist? Ei mista seda seletada muuga, kui tema alateadvusliku geobotaanilise mtlemisega ja teadusliku ettengelikkusega.


Linn kodulinn on Uppsala. Siin iidses, 13. sajandist prinevas Toomkirikus puhkab ta prm. Olen Uppsalas korduvalt kinud teaduskonverentsidel, loenguid pidamas, klas headel spradel ja abilistel Inga ja Kuno Thomassonil. Mitmel kohal Uppsalas ja selle mbruses tunnen erilist tmmet: neiks on Linn park ja muuseum, likooli raamatukogu Carolina Rediviva, Toomkirik ja Linn Hammarby mis. Seal olen korduvalt seisnud suurt rahu sisendavate pliste pargipuude varjus ja mtelnud tnutundes suurele rootslasele, botaanika kuningale.



HANS TRASS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012