Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 11/2002
Pud nuhtleb ja nitab ktte meie vead

Oleme palju rkinud mdunud suve puakahjudest pllumajandusele ning pame leida vimalusi neid osaliseltki korvata. Hoopis vhem prame thelepanu sellele, millised on puasuve tagajrjed looduses, ehkki need osutuvad sageli suuremaks, annavad tunda mrksa kauem ning vivad olla isegi korvamatud.

Kuivaperioode on Eestimaa ja tema veekogud ennegi le elanud. Ent praegune plvkond ei mleta sellist veenlga nagu mdunud suvel ega hooma veel sellega kaasnevaid tagajrgi looduses. Puasuve eelmng oli talvine suurvesi meie jgedel: Suur-Emaje ja Soomaa luhad ning Reiu je kaldaalad olid le ujutatud juba veebruaris ja vett jagus kesksuveni. Enamikus veekogudes hakkas veetase alanema juuni lpul, juulis lakkas paljudes ojakestes ja kraavides vool, nii et habrast elu jid turgutama ksnes voolusngi svikud, mnes kohas ka viksemad allikad. Suur-Emaje vesi hakkas kiiresti kahanema alles augustis: seni toitis teda Vrtsjrv, mis oli kogunud talviseid sademeid. Kuid suve teisel poolel ammendusid ka jrve varud.

Puase suve mju ilmnes kige tugevamalt neis piirkondades, kus on tehtud ulatuslikku pllu- ja metsakuivendust, eelkige Lne-Eestis ja saartel. Veeta jid ka paljud viksemad Luna- ja Phja-Eesti vooluveekogud. Sgiseks kuivas tielikult suur osa maaparanduskraave, kus puuduvad ka vee-elustikku pstvad svikud.

Septembris-oktoobris kadus vesi rohkem kui pooles ulatuses kigist vooluveekogudest, mida August Loopmanni andmeil [1] on umbes 32 000 km (vt. kaardiskeemi). Mistagi ji mdunud suvel tiesti kuivaks enamik maaparanduskraave (Koit Alekannu avaldamata andmeil vib maaparanduskraavide ldpikkus ulatuda meil kuni 50 000 kilomeetrini).

Mida thendab kestev pud loodusele?

Maismaal annab pua mjust mrku eelkige taimede kiduram kasv, seega ka viksemad saagid pldudel. Veekogudel ja jrvedes on aga tagajrjed hoopis erilaadsed. Kui riiklikul tasandil osutatakse thelepanu pua kahjustustele vaid pllumajanduses, mille mju on vimalik korvata juba jrgmises tootmistsklis, siis mitmes teises valdkonnas kalakasvatuses, looduslikus kalavarude taastootmises ja kogu vee-elustikus on pua mju hoopis ulatuslikum, keerukam ja hvitavam. Selle mju vgevus, nagu ulatuski, ilmneb kige suurejoonelisemalt meie endi rikutud keskkonnas kuivendatud pllu- ja metsamaade piirkonnas.

Pame vaadelda mningaid pua tagajrgi veekogudel.

Vesi kui kigi vee-elanike vltimatu elukeskkond peab olema ka teatud kvaliteediga: olulised on hapnikureiim, temperatuur, keemiline koostis ja mitmed teisedki tingimused, mis vooluhulga vhenedes paratamatult muutuvad. Kestva pua korral alaneb veetase kuni voolu seiskumiseni, lpuks voolusng kuivab. See thendab hvingut suuremale osale vee-elustikust.


Kalad on veekogu kuivamise suhtes kige tundlikumad. Veetaseme langedes otsivad nad les svikud, osa liike rndab hoopis teistesse kohtadesse, kitsamalt kohastunud liigid aga jvad ootama paremaid aegu. Kui neid ei tule, surevad nad voolusngi svikutes ja lompides vee kvaliteedi halvenedes. Esmalt surevad voolulembesed ja hapniku suhtes nudlikud liigid forell, lepamaim, vldas, hink, trulling, srg, ahven , seejrel vhem nudlikud haug, ogalik, luukarits, ojasilm ja oja- ning jesilmu vastsed. Suure osa nendest svad kalatoidulised loomad enne, kui nad juavad surra. Kuivavatele jgedele koonduvad hallhaigrud, tuleb ka must toonekurg.

Saaremaal Jamaja je alamjooksul kuivas jgi ligemale kolme kilomeetri ulatuses. Siin oli rikkalikult jesilmu vastseid ja forelli maime (esimese ja teise aasta thnikuid), aga ka vanemaid kalu. Kohas, kus lakkas vool, kuid psisid veel madalad loigud kivide vahel, loendati poolekilomeetrisel ligul le kahe ja poole tuhande forellimaimu. Sama rikkalik, kui mitte veelgi parem jelik oli selleks ajaks juba tielikult kuivanud ning khrikud, haigrud ja metssead (ka must toonekurg) olid judnud sealt kalad ja nende maimud, jevhid ning jesilmu vastsed ra sa. Vaid risuhunnikute alla jnud kuivades svikutes, kuhu kalasjad ligi ei psenud, haisesid mdanenud forellid.

Samasugune vaatepilt avanes ka mitmel teisel viksemal jesilmu ja forellijel: osaliselt vi tielikult olid Luna-Prnumaal kuivanud Lemmejgi, Priivitsa, Hdemeeste ja Arumetsa oja ning Timmkanal oma kahe lisaharuga; kuivanud vi vhese vooluga olid ka Riguldi, Nva ja Veskijgi Lnemaal. Phja-Eesti viksemad forellijed silitasid kll minimaalse voolu, kuid ka siin hvis rohkesti forelle: sgiseks oli neid sinna jnud vga vhe, paiguti polnud ldse.

Nnda surid jesilmu mitme plvkonna vastsed ja meriforelli noorjrgud. See thendab, et jrgmistel aastatel on oodata nende liikide arvukuse madalseisu ja ka loodusliku taastootmise langust. See mju vib ulatuda viie ja rohkema aasta taha. Paiksete kalaliikide trullingu, hingu ja vldase asurkonnad taastuvad alles paljude aastate mdudes.


Jevhk. Suurimat kahju kannatasid mdunud suvel jevhi asurkonnad esmajoones Saaremaal, aga ka mujal, kus see liik on seni psinud. Jamaja jel hinnati hukkunud vhkide arvu kahele-kolmele tuhandele isendile. Seejuures ei vetud arvesse selle aasta vhimaime, sest nad on sna vikesed ja peitunud ka viksemate kivide alla. Kuivanud jephja kivide alt leiti vhki lausa hunnikutena: he kivi all loendati 54 eri vanuses vhki. Paljud, kes ei leidnud peidukohta, olid juba hukkunud ning enamiku kuivale jnutest linnud ka ra snud.

Kmne meetri pikkusel jeligul selgitati samasuviste ja vanemate vhkide vahekorda: samasuviste arv ei jnud maha vanemate omast. Seega tuleb hinnanguid andes korrutada teatud veekogu ligul loendatud vhemalt aastaste vhkide arv kahega.

Kmneid tuhandeid vhke suri Riksu ja Vesiku jes, Oju, Kuke, Vlupe, Letsa ja Soonda kraavis. Kriitilisse seisundisse sattusid ka Hiiumaa ja Lne-Eesti vhesed vhiveekogud. Rohkesti vhke hukkus Stke jes (Ida-Virumaal), mis ji septembris tiesti kuivale. Vhivarude seisund on Eestis niigi halb ning puasuve mju vib kesta le kmne aasta.


Limused surevad kiiresti roiskuvas ja lekuumenenud vees, kus neile ei piisa eluks vajalikku hapnikku. Liivase vi kivise phjaga veekogus vivad karbid ja ka teod taluda pikemat kuiva: elusaid karpe on leitud je niiskel phjal ja varjuliste kivide vahel veel mitu ndalat prast vee kadumist. Vee taandudes pavad karbid jala abil liikuda sgavamatesse kohtadesse, kuid sageli see ei nnestu. Kui vesi kaob sootuks, uuristavad nad end liiva sisse ja jvad ootama pstvat vihma. Kestva pua korral nad siiski surevad ning uus karpide asurkond saab alguse alles siis, kui kalad toovad siia karpide vastseid ja poetavad need igel ajal sobivasse jephja. Karbid taastuvad vaid seal, kus on rikkalik kalastik ning leidub veel ksikuid karpe, kelle munadest koorunud vastsed vivad areneda kaladest vaheperemeestel, andes nii lisa khnaks jnud asurkonnale. Paljudes isoleeritud rannikujgedes vib veekogust tiesti kadunud liigi taastumine nuda vga pikka aega.


Kahepaiksed. Konnade kudu arenes kiiresti kevadises soojas vees ja kullesed lompides. Kullesed judsid teha lbi ka moonde ning vikesed elurmsad konnajmpsikad lksid rndama laia maailma. Paraku ei nnestunud kigil neist juda pstva rohurinde varju. Konnatiikides kahanes vesi katastroofilise kiirusega ja paljud viksemad tiigid kuivasid juba juunis: seal elanud konnakullesed moodustasid paakunud mudale tumeda kooriku. Palju konnahakatisi suri moonde aegu ja lompidest vlja tulles. Neid suri tuhandete kaupa. Paljud neist, kes judsidki lahkuda tiikidest, surid pldudel ja kuivanud veekogu kallastel, sest niisutavat vett ja varju ei jtkunud igale poole. Surid isegi tiskasvanud konnad.

Vesilike kudemistiigid on enamasti sgavamad, seetttu kis nende ksi pisut paremini.

Kadu jtkus sgisel. Rohukonn, rohelised konnad ja krnkonnad talvituvad enamasti veekogude phjas olevate kivide all, kaldaalustes ja allikalistes kohtades. Prast esimesi klmi koondusid konnad oma tavaprastesse talvitumiskohtadesse, millest suur osa oli paraku kuivanud. Nukker oli vaadata kivide alla pugenud talveootel loomakesi. Klmade tulek thendab neile surma. Eelise saavad olelusvitluses need liigid, kes ei vaja talvitusperioodil vett, niteks rabakonn. nneks suuremates veekogudes vett siiski jagus.


Poolveelised imetajad sattusid samuti harjumatusse olukorda. Esmapilgul tundus kll, et nende elul pole hda midagi. Vastupidi: saarmas, mink ja vesimutt, mgri, krp, aga ka tuhkur pidasid smapidu. Neile langesid saagiks lompidesse vangi jnud kalad, kuivale sattunud vhid ja veeputukad ning jesngi koondunud konnad. Iseasi on aga, mida nad hakkavad peale eeloleval talvel. Kel head jalad ja tugev keha, see otsib ehk paremaid jahimaid kaugemalt, enamik aga koondub suuremate veekogude rde. Seal muutub teravaks konkurents toidu ja varje prast, suureneb suremus. Tagajrg: nende liikide arvukus vheneb. Loomad vtavad ette ulatuslikumaid rndeid, mis omakorda suurendab suremust, kuid aitab samas kaasa levila laienemisele. Selline saarmaste, ja ka mingi sissernne Hiiumaale ja Saaremaale leidis aset prast 1996.1998. aasta kuivaperioodi. Ka siis kuivas suur osa Lne-Eesti viksemaid vooluveekogusid tiesti.

Tnavuaastane pud oli paiguti liiast isegi kobrastele, kes tuntud vee hoidjatena oskavad endale sobilikke tingimusi luua. Mitmel pool hbusid kopra paisjrved, pesaurgude suudmed jid kuivale. Madalvee korral kaevavad koprad tavaliselt uued sgavamad urud, aga kui ikka vett pole, siis ei aita ka maa uuristamine. Palju loomi, esmajoones poegi, langes kiskjate saagiks: koprapoja karvu leidus tavalisest rohkem isegi saarma ekskrementides, rebasest ja khrikust rkimata. Kopraid jahtisid ka ilves ja hunt: nende jljed olid pris tavalised Alam-Pedja ning teistegi piirkondade kopra-asundustes.

Veepuudus sundis kopraid hlgama oma elupaiga ja rndama suurematele veekogudele. Nende koondumist mrgati Suur-Emajel ja selle vanajgedel, koprad ilmusid talutiikidesse ja jrvekestesse, kus aga leidus vett.

Mis saab loomadest talvel, pole raske aimata: urusuudmed ja urud klmuvad.

Kopra urusuudmete avanemine vee alla ei taga loomadele mitte ksnes kaitset vaenlaste eest vesi toimib ka uksena, mis hoiab urgu klma eest. Kopra saba ja jsemed on kaitsva karvkatteta, pakases vivad need tal ra klmuda. Seetttu on veeta talv koprale ja kogu ta asurkonnale hukatuslik.

Saarmad koondusid kalakasvatustiikide piirkonda ja kalarikastele jrvedele. Kalasjaina on nad sattunud siin inimese plu alla ja neid hvitatakse vaikselt, ilma kahjutasu nuet esitamata.


Rnk suvi annab mtlemisainet

Inimene on tootmise huvides rajanud sna helbalisi maastikke. Kuivendatud metsa- ja pllumaadele on toodud ohvriks meie veekogude (esmajoones vooluveekogude) kunagine rikkus ja nende valgala looduse mitmekesisus. Valgala metsad ja sood on loodus seadnud koguma vett, et seda siis kuivemal ajal allikate vahendusel taas ringesse saata, tagades nnda vooluveekogude psiva hdroloogilise reiimi.

Pllu- ja metsamaade kuivendamiseks kaevatud kraavide kogupikkus letab Eesti looduslike vooluveekogude ldpikkuse. Suur osa kraave paikneb metsades ja soodes, mber suurte rabade. Oma loodud veejuhtmete ssteemi abil thjendame pinnasesse peidetud looduslikud veehoidlad, mis on sajandeid toitnud ojasid ja jgesid. Kui juhtub olema puane aasta, ei ole kuskilt tulemas vett, mis toidaks veekogusid, tagaks vee-elustiku silimise ja kaudselt ka meie enda psimise ning heaolu.

Sellega, mida inimene nimetab melioratsiooniks, on ta tegelikult rikkunud antud alale iseloomuliku loodusliku veeringe, vee salvestusssteemi.

Arukalt rajatud kuivendusssteemid peaksid looma mulla optimaalse niiskusreiimi intensiivse pllu- ja metsamajanduse piirkondades, ent jtma puutumata vhem kasutatavad alad: rabad, siirdesood ja enamikul juhtudest ka madalsood. Rabaservas pole kunagi loota head metsa juurdekasvu, kll aga suurendavad sealsed kraavid keskkonna ebastabiilsust.

Riigi tasandil tunnistame vaid puast tekkinud kahju pllumajandusele, hoomamata selle mju loodusele, kogu elustikule. Me ei teagi, kes ja kui palju kannatas. Ja kui surigi sadu tuhandeid vhke, miljoneid kalakesi ja konnakulleseid, pisikesi konnahakatisi, ning miljardeid veeputukaid ja limuseid siis nemad ei hakka nudma hvitist inimese sigaduste eest, mida ta on korda saatnud loodust mber kujundades, tagamaks endale paremat elu ja nilist kindlustunnet.

Hre teadlaste vennaskond on nutu: rahanappuse tttu ahmivad nemadki hku nagu konnad kuivanud tiigi kaldal.

Aeg-ajalt looduses korduvad kriisid petavad inimest ngema selgemalt tema tegevusega kaasnevaid probleeme. Meile nidatakse ktte meie vead, alasti kooruvad ahnitsev rumalus ja sellega kaasnev moraalitus. Loodus sunnib mtlema seoste le, mida mrkasid ning millest juhindusid meie esivanemad.


Nikolai Laanetu (1946) on zooloog, uurib eesktt veeliste ja poolveeliste imetajate bioloogiat ja koloogiat.


Loopmann, August 1979. Eesti NSV jgede nimestik. Valgus. Tallinn.



[Kaart: 11_02 joed.jpg Kaarlilt]

Kuivanud vi kriitiliselt vikese vooluhulgaga veesooned Eestis mdunud suve lpul. Andmestik prineb philiselt jevhi trhma vlitdelt Saaremaal, Hiiumaal, Ida- ja Lne-Virumaal (osalesid Jaanus Tuusti, Margo Hurt, Mati Kivistik ja Nikolai Laanetu). Lisavlitdel kis Nikolai Laanetu Prnu-, Lne-, Tartu-, Plva- ja Harjumaal.

Phjalikumalt jid uurimata Kesk-Eesti veekogud, mistttu selle ala kohta ei pruugi kaardipilt olla pris tene.



Nikolai Laanetu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012