Eesti Looduse fotov�istlus
11/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 11/2002
Eesti soontaimed Helsingi botaanikamuuseumis

Helsingi botaanikamuuseumis on elektroonilisse andmebaasi kantud teave rohkem kui 7000 Eestist prit herbaarlehe kohta. Muu hulgas vib sealt leida ka meile seni teadmata levikuandmeid.

Helsingi botaanikamuuseumis on umbes kolm miljonit herbaareksemplari. Nendest rohkem kui poole moodustavad soontaimed ja ligikaudu pooled viimastest on prit vljastpoolt Soomet. Prast Baltimaade taasiseseisvumist eraldati nendest riikidest prit herbaarmaterjal Nukogude Liidu omast. Nd oli vaja selgitada, milline on Balti kollektsiooni olukord, mrata umbkaudugi selle suurus ning ennekike parandada andmete kttesaadavust. Selleks kanti andmebaasi teave kigi praegu kttesaadavate herbaarnidete kohta. Tehnilistel phjustel ja ajapuudusel jid esialgu siiski vlja andmed apomiktiliste rhmade kohta hunditubakas (Hieracium), karutubakas (Pilosella), vilill (Taraxacum), kuldtulikas (Ranunculus auricomus coll.) ning aiakultuuride kohta, kokku umbes 1500 herbaarlehte. T tulemusena on nd andmebaas 8500 herbaarlehe kohta, neist 7335 prineb Eestist, 1100 Ltist ja 341 Leedust. See arv ei ole muidugi lplik, sest andmebaasi tiendatakse pidevalt. Rgime siin lhemalt sellest, millist teavet vib sealt leida Eesti kohta.

Tabel sisaldab kogu herbaarlehel olnud teabe, sinna on lisatud maakond (kui seda herbaarlehel polnud), MGRS-ruut (military grid refernce system ruudustik, mida kasutatakse Euroopa floora atlases) ning juhul kui koguja nimi on vahepeal muutunud, ka tema praegune nimi.

Algusest peale seati t eesmrgiks ka kogu materjali anals, mille tulemusena on nd valminud ka teine andmebaas, kust leiab vaatluse all olnud herbaareksemplaride jaotuse taimede kogumise aja, koha, ja koguja jrgi: millal, kust ja kes on taimed kogunud; lisatud on isegi kohanimede selgitused mnigi koht on ju viimase kahesaja aasta jooksul saanud uue nime.

Milline kasu viks olla sellest tst? Ennekike peaks see kergendama teabe leidmist. On ju palju lihtsam liigutada arvutihiirt, kui minna vajaminevat otsima kollektsioonidest. Vaatame lhemalt, mida sisaldab Helsingi botaanikamuuseumi andmebaas Eesti taimede kohta.

Liigid. Nimekiri sisaldab praegu 1070 eri taksonit. Herbaarlehtede arv liigiti on vga erinev. Enim esindatud liik on harilik nmmkann (Androsace septentrionalis) 58 herbaarlehega. Kahjuks on suur osa herbaarmaterjalist kontrollimata, nii et mnel lehel vib olla taimeliik valesti mratud. Nimistu sisaldab ka selliseid liigi-, alamliigi- ja ristandinimetusi, mille kasutamise kohta Eestis viiteid ei leidunud. Peale taksonite ldnimekirja on need jagatud rhmadesse esinemissageduse (haruldane, hajus, paiguti jne.) jrgi ning mratud igahe ohustatuse aste.


Taimede kogumise kohad on kantud kaardile (1. joonis), kust selgub, et herbaarmaterjal jaotub vga ebahtlaselt: enamik taimi on kogutud kolmest maakonnast Harjumaalt, Lnemaalt ja Saaremaalt. Selgemalt paistavad herbaarlehtede arvu poolest silma veel Tartumaa, ilmselt tnu Tartu likoolile, ja Prnumaa populaarse suvituspiirkonnana. Sisemaa piirkondadest on sagedamini kidud Vrumaal ja Plvamaal. Andmebaasist leiab herbaarlehtede tpse arvu maakonniti ning iga maakonna juurest ka need konkreetsed kohad, kust taimed on kogutud. Seega saab ka maakonna piires nha, millistes kohtades on botaanikud ja taimehuvilised rohkem kinud.

Muidugi pakkus huvi ka see, kas Balti kollektsioon annab tiendust mne liigi seni teada olevatele leiukohtadele. Niteks lle Kuke [3] levikukaartidel pole vhemalt nelja haruldaste taimede leiupaika:

roomav akakapsas (Ajuga reptans): kogutud 1998 Vrumaalt Rugest;

tume nokkhein (Rhynchospora fusca): kogutud 1926 Vormsilt Norbyst;

villtulikas (Ranunculus lanuginosus): kogutud 1962 Neerutist;

madal unilook (Sisybrium supinum): kogutud 1928 Raplamaalt Hagerist.


Kogumise aeg. Andmebaasis on eraldi toodud herbaarlehtede jagunemine korjamise aasta jrgi (vt. 2. joonist). Neb ka, kust maakonnast ning kes mingil aastal on taimi kogunud. Ajati vib selgelt eristada teatud etappe: 19. sajandist ja 20. sajandi algusaastatest on vhe taimi vhestelt kogujatelt. Seevastu mdunud sajandi kahekmnendaid ja kolmekmnendaid aastaid vib vaieldamatult pidada herbaarmaterjali kogumise itseajaks. Noores Soome ja Eesti riigis tekkis isamaalisel taustal ka huvi himurahva vastu. Soome teaduslikud seltsid, hingud ja likoolid korraldasid Eestisse mitu reisi (niteks Vanamo seltsi reis Eestisse 1926. aasta mais), mille jooksul koguti ka rohket herbaarmaterjali. 1929. loodi Soome-Balti taimegeograafide hing [2], mis veel omakorda tihendas kahe maa teadlaste suhtlust. Suurim osa (umbes 69%) kigist herbaarlehtedest on Soome taimeteadlased vi harrastusbotaanikud kogunud just nendel aastatel. Teine maailmasda katkestas mneks aastaks sidemed kahe riigi vahel, see kajastub ka herbaariumis. Eelmise sajandi viiekmnendatel-kuuekmnendatel aastatel hoogustus muuseumidevaheline herbaarmaterjali vahetus. Seda phjustas mitte niivrd riigipiiride suletus, kuivrd ldine suundumus. Kui paar ksikut herbaarlehte vlja arvata, siis ongi enamik materjali neil aastail tulnud muuseumisse vahetuse teel. Edaspidi on vahetuse osathtsus pidevalt vhenenud ja praegu peaaegu tielikult soikunud.

Seevastu seltside ja hingute huvi Eesti ja Baltimaade vastu prast nende taasiseseisvumist elavneb pidevalt. Viimaste aastakmnete herbaarmaterjal prinebki peamiselt soomlaste Eesti-reisidelt. Eestlaste endi kogutud materjali on viimasest kmnendist vga vhe.

Kogumise aega jlgides vib samuti leida uut teavet. Nimelt mainib Toomas Kukk [2], et karedahambane osi (Equisetum trachyodon) leiti esimest korda Saaremaalt aastal 1934. Helsingis oleva eksemplari on aga P. Lakschewitz kogunud kaks aastat varem 1932, samuti Saaremaalt.


Taimede kogujad. Andmebaasis on kogujana kirjas 239 nime. Nendest 134 on soomlased, 77 eestlased ja 28 venelased, rootslased vi ji nimi arusaamatuks. Igahe kohta saab teada, kui palju herbaarlehti, millistel aastatel ja kust maakonnast ta on kogunud. Soomest prit kogujate seast vib leida tuntud isiksusi. Alexander Luther, hilisem zooloogiaprofessor Helsingi likoolis, on korjanud muuseumile 1890. aastatel 43 herbaarlehte. 1912. aasta suvel kis Eestis botaanikamuuseumi tulevane kustos (juhataja) Harald Lindberg, kes korjas taimi 503 herbaarlehe tarvis. Harrastusbotaanik Olli Kyyhkyselt on muuseumi kollektsioonis 93 herbaarlehte 1924. aastast. Vahest tuntuim Eestis ringi liikunud Soome taimeteadlane on botaanikaprofessor Kaarlo Linkola (pildil), kes tegi mitu reisi Eestisse aastatel 19241939. Tema kogutud herbaarlehti on muuseumis 254, peale selle on Linkola avaldanud uurimuse Eesti puisniitudest [4]. Kige rohkem 721 herbaarlehe jagu taimi on Eestist korjanud lektor Ole Eklund 1924. ja 1935. aastal. Eklund on avaldanud ka mitu Eesti taimestikku puudutavat artiklit, phjalikuma neist Vormsi floora kohta [1]. Ilmari Hiitonen (Hidn), muuseumi kustos 1960. aastate alguses, on kogunud Eestist 265 herbaarlehte 1928. ja 1935. aasta reiside ajal. Hans Luther, hilisem botaanikaprofessor, kis Eestis 1934. ja 1935. aasta suvel, kogudes materjali 652 herbaarlehe tarvis.

Eesti taasiseseisvumise jrel on siin kinud palju Soome taimeteadlasi ja harrastusbotaanikuid. Neist aktiivsemad kogujad on olnud Carl-Adam Hggstrm, Raino ja Tuula Lampinen, Jaakko Savola, Juha Suominen, ks selle artikli autoreid Pertti Uotila ja eelkige Pentti Alanko, kellelt on muuseumi Balti kollektsioonis juba 584 herbaarlehte. Eesti kogujatest on enim taimi Rudolf Lehbertilt 156 herbaarlehte. Et Lehbert oli harrastusbotaanik ega olnud otseselt seotud Tartu likooliga, on teadmata, kuidas tema materjalid muuseumisse sattusid. Aktiivsete kogujatena mahuvad esiritta veel Heinrich Aasamaa 120 herbaarlehte, Aleksander Reinthal 69, Karl Reinthal Kupffer 41 ja Linda Viljasoo 30 herbaarlehte.

Kui kellelgi tekkis huvi kirjeldatud andmebaaside vastu, siis kik see on kttesaadav Helsingi botaanikamuuseumis.


1. Eklund, Ole 1929. Beitrge zur Flora der Insel Worms in Estland. Acta Societas pro Fauna et Flora Fennica 55 (9): 1136

2. Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus. TartuTallinn.

3. Kukk, lle 1999. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu.

4. Linkola, Kaarlo 1930. ber die Halbheinwlder in Eesti. Acta Forestalia Fennica 36: 130



Merike Kesler, Pertti Uotila
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012