Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/3
Suurispeakull

Ornitoloogiahing on tnavuse aasta linnuks valinud kodukaku. Ehkki Eestis on selle liigi arvukus viimasel sajandil olnud stabiilne, vrib ta thelepanu ja kaitset, sest mitmed plised pesapaigad on jnud viimastel aastatel asustamata.

Aasta linnu tiitlit on kodukakk kandnud varemgi: 2000. aastal Prnumaal. Toona tuli teateid kodukaku kohta 21 paigast le maakonna, sealhulgas viie eduka pesitsuse kohta. Kaheksa kodukaku paari leiti elamas parkides vi kalmistutel ja 13 mujal kultuurmaastikul: taluparkides, pldudevahelistes metsatukkades ja metsaservades. Hinnanguliselt vis neil aegadel haudepaare maakonnas elutseda 5060. Kik viis nhtud vanalindu olid roostepruunid.

Milline ta on? Kodukakk (Strix aluco) kuulub kakuliste (Strigiformes) seltsi, kaklaste (Strigidae) sugukonda ja perekonda kakk (Strix). Selles linnuperekonnas on teada 18 liiki. Eestis elab veel kaks neist: arvukalt pesitseb hndkakk (Strix uralensis) ja ha sagedamini kohatakse habekakku (Strix nebulosa). Kodukaku liigi sees eristatakse 1015 alamliiki [12].

Kodukakk on umbes varesesuurune, suure mara pea ja suhteliselt lhikese sabaga kull. Tiibade siruulatus vib kndida meetrini. Rvlindudele omaselt on ka kakuliste emaslinnud isastest suuremad. Isased kodukakud kaaluvad keskmiselt 420 g ja emased 600 g, kuid on leitud ka 800 g kaaluvaid emandaid [12].

Nagu kigil kaku perekonna liikidel, mbritseb ka kodukakul silmi muust sulestikust eristuv lai srjas ala ehk loor. Sellest eristuvad tumedad silmad ja kahkjaskollane nokk. Kodukaku pead poolitab noka kohalt algav tumedatest sulgedest triip, mida palistavad heledad suled. See tume suletriip on peale lhikese saba teine lihtne tunnus, mille poolest eristada halli tooni kodukakku hndkakust. Kolmandaks, hndkakk on kodukakust mrgatavalt suurem. Mujalgi sulestikus, eriti peas, kuklal ning rinnal, leidub tumedaid pikitriipe.


Kodukakke on mitut karva, roostepruunist hallini. Vrvitoon ei olene linnu soost ega vanusest. Vrreldes roostjate kakkudega on hallidel lindudel alapoolel rohkem heledaid sulgi, mis jtavad linnust veidi heledama ldmulje. Kaku ngu, s.o. loor, on tavaliselt sama vrvi nagu ldtoon.

ldiselt arvatakse, et hallid linnud on levinud pigem areaali phja- ja kirdeosas ning pruunid ja roostekarva kakud luna- ning lneosas [1]. 19771990 uuriti Eestis 251 tiskasvanud kodukaku sulerd. 55% neist olid hallid ja 45% pruunid ja punakad. Tuhkhalle linde oli enim Prnumaal: 80% uuritud lindudest. Tartumaal ja Kagu-Eestis aga leidus niisama suur osakaal pruune ja ruugeid linde [3].

Roostja vrvitooniga kodukakku vib ajada segi temast veidi viksema, samuti kultuurmaastikul elutseva krvukrtsuga. Ent krvukrtsu tunnus on mustjas nokk ja silmade kohal turritavad sulgkrvad, peale selle on ta veidi saledam ja viksem kui kodukakk.


Kus on kodukaku kodumaa Kodukakk on levinud Euroopas, Loode-Aafrikas, Lne-Siberi lunaosas, Taga-Kaukaasias, Koreas ja Hiinas. Euroopas, koos Trgi ja Taga-Kaukaasiaga, on liigi arvukuseks hinnatud 480 000 kuni miljon haudepaari [2], teda ei leidu Islandil ja Iiri saartel. Soomes on esimene pesitsus teada alles 1978. aastast [4]. ldiselt ei levi kodukakud phja poole VaasaJoensuu mttelist hendusjoont. Vaid ksikuid pesitsusi on kirja pandud Oulu lnis Kesk-Soomes [1, 4, 12].

Eestis oli kodukakk veel 19. sajandil haruldane [5]. Ilmselt seetttu ei ole tal kuigi palju rahvapraseid nimetusi. Tuntuim neist on suurispeakull, veel on lindu kutsutud lihtsalt kulliks, kakuks, hiirekakuks. nnetuse- ja leinakull annavad mrku linnuga seotud uskumustest [11].


ja kodukoht? Kodukakk elutseb kultuurmaastikel parkides, kalmistutel, pldudevahelistes metsatukkades ja talude mbruses. Lne-Eestis peale selle veel vhestel silinud puisniitudel. Lnesaartel, eriti Saaremaal, on ta valinud elupaigaks ka segametsad.

Veel 1970. aastatel elutsesid kodukakud mitmel pool suurtel soosaartel ja suuremate metsalaamade sdameis metsavahitalude mbruses, kus leidus pidevalt kasutusel heinamaid ja vikeseid teraviljaplde. Kodukakud on vga pesapaigatruud linnud. Eestimaal on teada parke ja kalmistuid, kus kodukakud on jrjepidevalt elanud le kolme aastakmne.

Kodukakk vajab mahukaid ja suureavalisi puunsusi, kus pesitseda ja peviti peituda. Harva on meil kodukakku leitud pesitsemas vanades hallvarese pesades [8]. Pesitsetakse ka mripragudes ja vanade majade pningutel, kord leiti pesa isegi mahajetud talu suitsulrist [6]. Meelsasti asustavad kodukakud sobivasse elupaika les seatud suureavalisi pesakaste. Prnumaal on mnel aastal pesitsetud isegi 10% pesakastides [6].


Kodukaku men kohta annavad teavet rppetombud. Need on seedumatud toidujnused luutkikesed, imetajate karvad, linnusuled jms. , mille rvlinnud omapraste junnikestena vlja on oksendanud. Iga rvlinnuliigi rppetombud on isesuurused. Kodukaku rppetomp on ldjuhul 5,5 cm pikk, 2,4 cm lai ja 2 cm krge. Rppetompe vib leida pesansuse phjast ja lindude peatuspaikadest, niteks tiheda vraga kuuskede alt ja katusealustest (laudalakad, heinaknid). Samadest kohtadest vib leida ka kodukakkude katte-, hoo- ja trsulgi, mille jrgi on hea hinnata lindude vrvitooni.

Phja-Prnumaal 1976.1978. aastal kogutud rppetombud koosnesid 87,5% ulatuses pisinriliste jnustest, linnujnuseid oli 5,4%, mardikate jnuseid samuti 5,4% ja kahepaiksetele kuulus mens tagasihoidlik 1,7%. Je res pesitsejatel vivad aga kuni poole toidusedelist tita konnad [13]. Nahkhiirte osathtsus saagis on vga vike [13].

Kakke kui hiirehvitajaid on thele pannud juba meie esivanemad. Vigalast on pandud kirja tlus Kes ei salli kulli, see sallib rotta ja hiiresid [11]. Tsi kll, kodukaku puhul tundub, et tema pesitsusedukus ei olene nn. hiiretsklist ehk nriliste arvukuse korraprasest kikumisest: nriliste madalseisu aastatel kompenseerivad nende osa saagis linnud ja kahepaiksed.

Kaudsete andmete phjal peab kodukakk jahti ka kaladele. Hiiumaal ngu kalakasvanduses on meriforellide seljalt leitud kodukaku knejlgi. Samas leiti ka kaks basseinidesse uppunud kodukakku.


Kodukakk psib Eestimaal aasta lbi. Talv on talle raske aeg, eriti aeg-ajalt ette tulevad nn. Siberi talved, kui tse lumikate ja paukuv pakane vtab kehvemad jahipidajad ja muidu vetimad linnud. Prast iseranis klma 1939/40. aasta talve leiti ainuksi Tartu mbruses vhemalt 20 hukkunud kodukakku [7]. Hukkunuid leiti ka pakaselistel 1978/79. ja 1986/87. aasta talvedel.

Pehmetel talvedel, kui saaki tabada on lihtsam ja energiat kulub vhem, teeb kodukakk laulunoka lahti juba jaanuaris-veebruaris. Merelise kliimaga Saaremaal ja Hiiumaal vib see juhtuda koguni detsembri lpupevil.

Tavaliselt mnikmmend minutit prast loojangut teeb isaslind otsa lahti, lastes pesapaiga lheduses mitu korda jrjest kuuldavale klava huu-uh-uh-uh-huuuu huike. Soodsa ilmaga vib see kosta kuni kolme kilomeetri kaugusele. Sageli kuuleb jooksul ka nsat kuvitt-kuvitt hlitsust, seda teeb rohkem emaslind. Mnikord huikavad kakud terve , lpetades alles tund vi pool enne pikesetusu. Harukordadel, eriti aprillis, lastakse ksikuid huikeid kuuldavale ka prast pikesetusu. Sompus ilmaga on kodukaku huikeid kuuldud isegi keskpeval. Phikontsert antakse tavaliselt mrtsis, kui peval juba sulatab ja htul uuesti klmetab. Sobivaimad htud-d on tuulevaiksed ja kuuvalged.


Jrikuul algab pesaelu. Sobivaid pesitsuskohti kasutavad linnud aastaid, olgu see mahukas puunsus, mriorv vi pesakast. Pesa kodukakk ei ehita. nsuse puupurusse kraabitakse vaid madal lohuke, mni kodukakumamma mbritseb selle ka ksikute kuivanud rppetompudega. Prnumaalt Pereklast on teada juhtum, kui kodukakk viskas pesakastist vlja sinna vahepeal pesa rajanud orava oksarisu.

Sobiv nsus valitud, muneb emaslind sinna mnepevaste vahedega tavaliselt kolm vi neli muna. Eestimaal pole haruldased ka viiemunalised kurnad. Mujalt prineb teade kaheksamunalise kurna kohta [12].

Munad on valged ja marad, meenutades veidi lauatennise palli. Keskmiseks suuruseks on mdetud 47 x 40 mm [12]. Esimene muna munetud, asub emaslind kohe hauduma, tehes seda kokku ligikaudu neli ndalat. Isaslinnud ei hau, kuid toidavad kaasat ja valvavad pesapaika.

Vhesed emaslinnud asuvad pesitsema juba teisel eluaastal. 1984. aastal Audru-Liival rngastatud kodukakupoeg, kes osutus emaslinnuks, pti pesakastist poegadelt juba jrgmise aasta mais, ligikaudu kaheksa kilomeetri kaugusel rngastuskohast.


Koorudes on kodukakud pimedad ja abitud, nagu pesahoidjatele lindudele omane. Emaslind toidab poegi isaslinnu ptud saagiga, millest rebitakse tkikesi ja surutakse poegadele nokka. Pojad psivad pesas kolm kuni neli ndalat, ronides sealt vlja veel enne tielikku lennuvimet. Puudel turnida aitavad neil tugev konksnokk ja teravad knised. Tasakaalu hoitakse tiibade abil.

tundidel, ehast koiduni, on noored kodukakud vga lrmakad, lastes kuuldavale omapraseid khisevaid ksiiep-ksiiep hlitsusi. Poegade hlitsuste jrgi on hea mrata pesast vlja lennanud kakupoegade arvu: poegade hli on omavahel kerge eristada ja tavaliselt kostavad need ka eri suundadest. Eriti hlekad on linnud paar esimest ndalat prast pesahlgamist. Hoolimata isest eluviisist vivad noored pesansusest lahkuda isegi keskpeval. Kodukaku pesakond psib pesambruses koos 2,53 kuud: juulikuu lpuni vi augusti alguseni.

Augustis-septembris hakkavad aga isaslinnud juba taas valjult huigates oma koduterritooriumist mrku andma.


Kui palju on Eestis kodukakke? Elupaigavaliku tttu on kodukakke lihtne jlgida ja loendada, mneti raskendab seda kll linnu ine eluviis. Ornitoloogiahingu rvlindude uurimise rhma andmete phjal vis kodukaku arvukus Eestis aastail 20032007 olla 10002000 haudepaari. Keskmine asustustihedus on 3,5 paari 100 km2 kohta. Veidi tihedamalt pesitseb kodukakke Lne-Eestis ja saartel. Osaliselt seostatakse seda hndkaku mjuga mandril, kuna lnesaartel see liik puudub. Ent on teada nide, kus hndkakk ja kodukakk on edukalt pesitsenud ksteisest 1,2 km kaugusel: kodukakk pesakastis ja hndkakk iidse jmeda tamme mahukas nsuses.

Nii mnedki plised kodukaku pesapaigad Eestis on viimastel aastatel thjaks jnud. Phjus pole kikjal teada. Olulist rolli mngib ilmselt autoliiklus: 1985.2004. aastal leiti 43% hukkunud kodukakkudest maanteedelt [9]. Vanalinde on saanud surma ka elektriliinidel, kus nad on phjustanud lhiseid. Kodukakku vaenab niteks ka metsnugis.

Aastatel 20032007 hinnati talvituvate kodukakkude arvuks Eestis 30006000 lindu.


Mida pajatavad rngad kodukakkude jalas? Eestis on kakuliste seast kige rohkem rngastatud just kodukakke. Esimene kodukakk sai metallrnga jalga 1937. aastal, olles nnda esimene meil rngastatud kakuline. Millises Eestimaa nurgas see toimus, pole teada, sest rngastusaruanne pole silinud.

Kuni 2007. aasta lpuni on meil rngastatud kokku 1394 kodukakku. Taasptud vi -leitud on neist 48. Vaid kaks meil rngastatud lindu on tabatud vljaspool Eestit: mlemad Phja-Ltis. 1968. aasta juulis Penijel rngastatud pesapoeg tabati jrgmise aasta mrtsis surnuna Lemsalus (Limbazis). 1999. aasta mais Prnumaal Seljametsas rngastatud lind leiti 2002. aasta veebruari alguses maanteelt Mazsalacas tenoliselt oli ta hukkunud kokkuprke tttu autoga.

Eestis on tabatud ka kaks muudes maades rngastatud kodukakku. Ltimaal Virkenis rngastatud lind lasti heksa kuud hiljem maha Abja-Paluojal: aasta oli 1950, seega oli ilmselt tegu kullisja ohvriga. Soomemaal Hmes 1978. aastal rngastatud pesapoeg leiti surnuna kaheksa kuud hiljem Harjumaal Andineemel.

Kigist Eestis rngastatud pesapoegade taasleidudest on 18% leitud hukkununa juba oma esimese eluaasta jooksul.

Seni teatavaks saanud taasleidude phjal tekib mulje, et Eestimaa eakaimad kodukakud on elanud Prnumaal. Tsi, Prnumaal on kodukakke ka kige usinamalt uuritud: 1970. aastate lpus ja 1980. aastatel algul pandi selles maakonnas les hulk suureavalisi pesakaste, rngastati pesapoegi ja pti pesadelt vanalinde.

1991. aasta 22. mail Urustes pesapojana rngastatud emaslind pti samast (!) pesakastist 1998. aasta 25. mail: tema vanuseks saame seega le seitsme aasta. 1978. aasta mais Audru-Liival pesapojana rngastatud lind pti kuus aastat ja kmme kuud hiljem Kalital, rngastuskohast ligikaudu 51 km kaugusel. 1987. aasta mais Lepplaanes pesapojana rngastatud emaslind pti pesalt 1993. aasta mais Ares, kuue kilomeetri kaugusel snnikodust, viie aasta ja heteistkmne kuu vanusena. Maailma vanim kodukakk on rngastamise andmeil elanud Inglismaal: vhemalt 23 aastat ja 6 kuud. Soome rekordi omanik on kandnud rngast 17 aastat [12].


Autor tnab Matsalu rngastuskeskuse juhatajat Olavi Vainu, kes aitas leida ja kasutada rngastatud lindude taasleidude andmeid.


1. Cramp, S. et al. (ed.) 1985. Strigiformes. Handbook of the birds of Europe the Middle East and North Africa. The birds of the Western Palearctic: 432-615. Oxford University press.

2. Birdlife International 2004. Birds in Europe: population estimate, trends and conservation status. Cambridge, UK.

3. Ernits, P. 1991. Kodukaku Strix aluco vrvusest Eestis. 8. EestiSoome ornitoloogide pevad: 1819. Tartu.

4. Helo, Pekka 1984. Yn linnut kirja Suomen pllosta. Luontokuva Pekka Helo. Kajaani.

5. Kontkanen, Harri jt. 2004. Rvlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsklopeediakirjastus.

6. Laur, Tenno; Lelov, Eedi 1990. Kakuliste liigilisest koosseisust, levikust ja pesitsusaegsest arvukusest Edela-Eestis. Loodusvaatlusi 1/1987: 97111.

7. Lhmus, Asko 1997. Rvlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal. Hirundo, 1: 416.

8. Lhmus, Asko 2002. Pesakast pole parem puunest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. Hirundo 15: 8388.

9. Lhmus, Asko 2004. Rvlindude surma phjustest Eestis aastatel 19852004. Hirundo, 2: 6784.

10. Mikkola, Heimo 1983. Owls of Europe. T&AD Poyser. Calton.

11. Mger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. 2., tiendatud ja parandatud trkk. Koolibri. Tallinn.

12. Saurola, Pertti 1997. Suomen pllot. Kirjayhtyma, Helsinki.

13. Vli, lo; Laansalu, Arne 2002. Rvlindude arvukus, sigimisedukus ning saagi koostis Hrjanurme vaatlusruudus Tartumaal 19922002. a. Hirundo 1: 3546.



Eedi Lelov
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012