Eesti Looduse fotov�istlus
2010/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2010/1
Gripiviiruse levikuteed rndlindudest aerosoolini

Gripi nimetus influenza thtedelt prit haigus prineb Itaaliast 15. sajandist ja tpsed lesthendused gripipandeemiast on aastast 1580. Kuid juba 2400 aastat tagasi kirjeldas Hippokrates gripismptomeid: vappeklmaga algav palavik, kurgu- ja peavalu, kha, lihasvalu, ldine halb enesetunne. Enamasti ollakse haiged viis kuni seitse peva, nakkusohtlikud aga juba pevi enne haigusnhtude teket ja palaviku ajal.

Inimesel on teada le 1400 patogeeni, neist 60% on hised teiste elusolenditega. Gripiviirused nakatavad nii inimesi, teisi imetajaid kui ka linde. Gripiviirusi on kolm perekonda A, B ja C, mis erinevad kahe suhteliselt stabiilse sisemise struktuurse valgu, tuumavalgu ja maatriksvalgu antigeensete omaduste poolest. A-gripi viirus isoleeriti esimest korda 1933. aastal, B-gripi viirus 1936. ja C-gripi viirus 1947. aastal [15]. Lhemalt on gripiviiruse ehitusest juttu Eesti Looduse mulluses detsembrinumbris [9].

Gripist ohtlikum vib olla bakteriaalne superinfektsioon (pneumokokid, Haemophilus influenza jt.) ja krooniliste haiguste genemine gripi pdemise jrel. Igal aastal haigestub hooajalisse grippi maailmas kolm kuni viis miljonit inimest ning sureb grippi ja selle tsistustesse veerand kuni pool miljonit inimest.

Gripi tekitajaks peeti bakterit 1931. aastani, mil veterinaar Robert Shope filtreeris haigete sigade sekreedist nakkustekitaja ning nakatas sellega terveid loomi. Oli ju 1892. aastal saksa arst ja bakterioloog Richard Friedrich Johannes Pfeiffer (18581945) isoleerinud gripihaige patsiendi ninaneelu kaapest bakteri, millele ta andis nimeks Pfeifferi kepike, hiljem nimetas aga Haemophilus influenzaeks, uskudes, et tegemist on gripitekitajaga. Ent kui Hispaania gripipandeemia vastu ritati teha vaktsiini, ei nnestunud haigestunutelt enam Pfeifferi kepikest isoleerida. Kui grippi haigestunute ninaeritis lasti lbi Berkefeldi filtri, sai selgeks, et nakkustekitaja ei saa olla bakter.

A-gripiviirus ongi gripipandeemiate ja -epideemiate tekitaja. Parasvtmes phjustab A-gripiviirus igal talvel nn. sesoonse gripi puhanguid ja epideemiaid, mis 1040 aasta jrel paisuvad pandeemiaks. 19. sajandil oli neli ja 20. sajandil kolm gripipandeemiat. Viimased laustaudid olid 1889. aastal Venemaa H2N2, 1900. aastal Vana Hong Kongi H3N2, 1918. aastal Hispaania H1N1, 1957. aastal H2N2 ja 1968. aastal Hong Kongi H3N2 gripipandeemia [8].
Gripiviirusnakkusele osutatakse suurt thelepanu epideemiate tekke kiiruse, haigestunute rohkuse ja tsistuste tsiduse tttu. Pandeemiad tekivad siis, kui levima hakkab sedavrd uus viiruse alatp, et kas enamik vi suur osa elanikkonnast pole selle vastu immuunne, samuti peab viirus olema piisavalt virulentne, patogeenne ja levima kergesti inimeselt inimesele. Tiesti uute alatpide teke, mis phjustab pandeemiaid, on omane vaid A-gripiviirusele ja seda ettearvamatute ajaperioodide tagant.
Uue, 2009. aasta pandeemilise gripiviiruse ja varem isoleeritud hooajalise inimgripi ning sigade ja lindude hulgas ringlevate viirustvede vrdlus 17 Mehhikos ja 59 USAs isoleeritud gripiviirustvega nitas, et uus pandeemiline viirus koosneb neljast viirustvest. Mehhiko ja USA tvede geneetiline sarnasus viitab sellele, et esmalt haigestus selle viirustvega vaid ks inimene. Seega mullune pandeemilise gripi viirustvi kujutab endas ht senini levivat 1918. a. pandeemilise A (H1N1) viirustve jreltulijat.

A-gripiviiruse alatpide klassifikatsioon phineb pinnaglkoproteiinide hemaglutiniini (HA) ja neuraminidaasi (NA) antigeensetel omadustel. Teada on 16 hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasil rajanevat alatpi. Kiki HA ja NA alatpi A-gripiviirusi on leitud lindudel. Philised linnugripiviiruste talletajad on looduslikud partlased. Pardid ise ei haigestu, kll aga eritavad nad seedetraktist viirusi keskkonda.
Eriti hsti silivad gripiviirused jahedas vees ja kuna partlased on rndlinnud, kes lbivad kaks korda aastas vga pikki vahemaid, on loodud hiiglaslik lemaailmne gripiviiruste reservuaar. Kuigi kokku on vimalik 144 HA ja NA omavahelist kombinatsiooni, on inimeste seas liikvel vaid kolm varianti: H1N1 (uus ja vana), H1N2 ja H3N2. Grippi nakatuvad ja haigestuvad ka teised imetajad peale inimese: nii hobused, koerad, sead jt. kui ka mereimetajad.
Tavaliselt sigade ja teiste imetajate ega ka lindude gripp inimest ei nakata, kuid liikidevahelist lekannet ja A-gripiviiruse reassortimist on kirjeldatud harva sigade, inimeste ja lindude vahel. ldiselt on inimeste nakatumine linnugripiviiruse tvega seotud otsese lhikontaktiga haigete vi grippi surnud lindudega.
Niteks Brsseli lennujaama tollittajad leidsid 18. oktoobril 2004 he Bangkokist saabunud mehe spordikotist kaks jahikulli. Linnud olid vliselt terved, kuid kuna lindude sissetoomine Aasia riikidest oli nakkusohu tttu keelatud, jeti linnud karantiini, kontrollimaks, kas nad kannavad Newcastlei vi gripiviirust. Selgus, et mlemal linnul oli enteriit ja hel ka kopsupletik, mille tekitas A (H5N1) gripiviirus. Nakatus ka lindudega tegelenud veterinaar, kellele anti raviks oseltamiviiri [14]. Linnugripp H9 on inimesel registreeritud veel 1999. aastal, H5 alates 1997. aastast ning H7 aastail 1980, 1996 ja 2002.
Tais tuli 2004. aastal ette vga patogeense linnugripi A (H5N1) viiruse alatbi haiguspuhanguid nii kanalates kui ka teiste linnuliikide hulgas. Suphanburi loomaaias surid kaks tiigrit (Panthera tigris) ja kaks leopardi (Panthera pandus), kes olid nakatunud tooreid kanu ses. Teises, Sriracha loomaaias haigestusid esmalt alla aastased tiigrid, kolme peva prast suri kolm neist, teistel oli aga krge palavik ja hingamisraskused. Edasi anti tiigritele toiduks vaid keedetud kanu, kuid haigestunud loomade arv suurenes pidevalt. Kik haigestunud loomad tapeti, tervetele aga hakati andma oseltamiviiri. Seega tapab linnugripp ka tiigreid ja pantreid ning veelgi enam vimalik on horisontaalne levik tiigrilt tiigrile [12].

Seagripp algas Mehhikost. 2009. aasta 12. aprillil, kui phjapoolkeral oli kes sesoonse gripi hooaja lpp, teatas Mehhiko terviseministeerium maailma terviseorganisatsiooni gripiseire vrgustikule 18. mrtsil alanud hingamisteede nakkuse puhangust. Selle tekitajaks oli uudse reassortantse genoomiga sigadelt prit A (H1N1) gripiviirus ehk nn. seagripp (ingl. swine-origin influenza virus ehk S-OIV) [13].
Epidemioloogiline uuring nitas, et puhang oli alanud Mehhiko linnas La Gloria, kus esimesena haigestus mullu 24. veebruaril kuuekuine tdruk. Edasi jrgnes haigestumiste laine Mxicos, kus haigestus 60% elanikkonnast. Nakkus levis kiiresti nii Phja-Ameerikasse kui ka Euroopasse. Ameerika hendriikides oli 1. juuliks registreeritud haigestumisi kikides osariikides, hinnanguliselt le he miljoni haigusjuhu. Mullu mais oli viirus levinud juba kikidele mandritele ja 11. juunil tunnistas maailma terviseorganisatsiooni peadirektor Margaret Chan, et nakkuse levikut pole vimalik takistada.
Juuli lpus tuli aga teade Tiilist, et uut A (H1N1) gripiviirust on leitud ka kalkunitelt. See suurendab veelgi ekspertide ohutunnet [1]. Juhul, kui 2009. aasta pandeemia oleks niisama suure letaalsusega kui 1918.1919. aastate oma, saaks Eestis gripp surmavaks hinnanguliselt 6100 isikule, Euroopas kokku aga 1,1 miljonile [6].
Maailma terviseorganisatsioon kivitas kiiresti pandeemilise levikuga gripiviiruse vastu vaktsiini tootmise, kuid uue vaktsiini saamiseks kulub aega vhemalt neli kuni kuus kuud. Arvestades seda pikka ajavahemikku, mil klassikaline seagripi A (H1N1) viirustvi on ringelnud sigade populatsioonis vrrelduna hooajalise inimgripi A (H1N1) viirustvega, on seagripiviiruse tve antigeenne profiil sedavrd muutunud, et need vaktsiinid, mis on toodetud inimgripi A (H1N1) vastu, on kas toimeta vi siis vhese toimega [3].

Rndlinnud tulevad kevadel koos tbedega. Et mitte haigestuda, tuleb vtta linnupetet. Eestlaste rahvaprimuses leidub rikkalikult teateid linnupette vtmise kohta. Nimelt uskusid meie esivanemad, et talve veedavad linnud surnuteriigis, kust tagasi saabudes toovad endaga kaasa ohtlikku surmahingust. Rndlindude kohalejudmine oli snum surmaohu saabumisest, vltida tuli kokkupuudet lindudega.
Lindude halba mju sai kahjutuks teha linnupette vtmisega. Linnupete vi linnuiva thendab toitu vi leivapala, mis tuli rndlindude kevadise saabumise ajal sa hommikul enne ue minekut, sest muidu lind, keda sel kevadel esimest korda kuuldakse, petab ra. Hiiumaal eldi, et lind situtab ra. Toiduga end tugevdanud inimene ei tarvitsenud enam linde karta.
Linnupette vtmine oli ennetav maagia, et vraid linde le kavaldada ehk ra petta. Kui aga lind oli kellegi ra petnud, oli oht, et ta jb haigeks: vib hakata khima, sgiisu ja jud kaovad ra, pea valutab aasta otsa vi siis sureb petetu ra. Petmise mju vis inimeselt ka loomadele kanduda [4].

Et vltida nakatumist, on oluline teada, kuidas nakkustekitaja levib. Gripiviirus on piisknakkus. Piisknakkusena kanduvad edasi gripiviirused kas aerosoolina, suurte piiskadena vi otsese ja kaudse kontakti korral kehasekreetidega. Enamasti arvatakse, et gripiviirus levib suurte piiskadena, kui haige khib vi aevastab. Kuid aevastamisel ja khimisel keskkonda paisatud sekreedipiisad settivad kiiresti, saastades tavaliselt ksnes he meetri raadiuses, kige rohkem aga 34 meetrit.
Gripile on tpiline vga kiire levik, uute alatpide levikuks le maakera kulub kolm kuni kuus kuud. Phjus on lihtne: gripiviiruste partiklid lbimduga 80120 nanomeetrit levivad ka aerosoolina ja neid on leitud isegi 41 km krgusel maapinnast. Jahedas ja madala huniiskuse korral vib gripiviirus psida elujuline palju tunde.
Aerosoolid on hus hljuvad tahked vi vedelad osakesed, mis on piisavalt pisikesed, et psida hus pikemat aega. Settimisaega mjutab hu turbulents. Osakesed, mis on viksemad kui 3 m, ei setti aerosoolist vlja. Paljud autorid nimetavad aerosooliks vaid osakesi suurusega 5 m ja vhem, sest le 1020 m suurused osakesed settivad kiiresti, judmata alumistesse hingamisteedesse, ja neid ksitletakse kui suuri piiskasid. Partiklid 6 m ja suuremad jvad pidama lemistesse hingamisteedesse.
Khimine ja aevastamine tekitab hulgaliselt osakesi, millest enamik on viksemad kui 510 m. Vljakhitud vi aevastatud osakesed aurustavad kiiresti, vhenedes nii lbimdult ja kitudes aerosoolina. See asjaolu vimaldab lbimtu vhendada kuni poole peale ja selliseid osakesi kutsutakse piisktuumadeks (ingl. droplet nuclei). Piisktuumade lbimt on alla 5 m ja erinevalt piiskadest psivad nad hus pikka aega, soodustades neis sisalduvate patogeenide levikut. Piisktuumad on hgroskoopsed niiskes hus paisuvad nad uuesti endisesse suurusesse. Sellised hgroskoopsed osakesed juavad sissehingamisel kergesti alumistesse hingamisteedesse.
Eksperimentaalselt on vrreldud nakatumist gripiviirusega aerosoolide ja suurte piiskadena. Kui viirust manustati ninna, jrgnes pika inkubatsiooniperioodi jrel vaid kergete haigusnhtudega haigestumine, mis enamasti ei haaranud alumisi hingamisteid haaramata. Aerosooli puhul nakatusid ennekike alumised hingamisteed. See kinnitas hpoteesi, et tavaliselt nakatutakse gripiviirusi sisaldavat aerosooli sisse hingates ja alumised hingamisteed on eelistatuim esmanakatumise koht [11].

Troopikas haigestutakse gripiviirusesse aasta ringi ja harvemini. Jrelikult on keskkonnateguritel oluline osa gripiviiruse levikus ja elujus. Olulisemad on immuunvastuse aastaajaline erinevus, mis on seotud melatoniini vi D-vitamiini metaboliitide sesoonse taseme kikumisega [2], keskkonnas viiruse ellujmist mjutavad tegurid, eesktt temperatuur ja huniiskus, ning aastaaegadega seotud inimese kitumise muutused. Klmal ajal veedetakse enam aega siseruumides, kus inimesed puutuvad sageli lhedalt kokku, ollakse pikalt ja paljukesi hes suletud ruumis. Niteks talvistel koolivaheaegadel kahaneb gripi levik koolilaste hulgas ldjuhul umbes 25%.
Gripi levikut mjutavaid keskkonnategureid on teaduslikult uuritud alates 1960. aastast, mil tdeti, et viiruspartiklite levik oleneb hutemperatuurist, suhtelisest niiskusest ja aastaajast. Isegi siis, kui hulgivaktsineerimisega on epideemiate teke vlistatud, jdakse haigeks ikka pigem nakkusele tpilisel aastaajal. Nii vib elda, et gripp, pneumokokk ja rotaviirus on talvised nakkused, leetrid ja RSV aga kevadised, poliomeliit ja teised enterokokid suvised ning I tpi paragripiviirus sgisene.
ldiselt psivad lipiidse mbrisega viirused nakatamisvimelistena vikese (2030%) suhtelise huniiskuse korral. Seda laadi on enamik hingamisteede gedat pletikku phjustavaid viirusi, nagu gripi, koroona-, respiratoorse sntsiaal- ja paragripi tekitajad, samuti ka leetrite, punetiste, tuulerugete viirused.
Vastupidi, mittelipiidse mbrisega viirused silivad kauem suure suhtelise niiskuse oludes (nt. adeno- ja rinoviirused). Kui suhteline huniiskus on vike (2035%), levivad gripiviirused kige paremini, ent 80% suhtelise niiskuse korral on nende levik tielikult blokeeritud [7].
Katsetes osutusid gripiviirused kige elujuetumaks tavalisel toatemperatuuril 21 C ja siis, kui suhteline huniiskus on 4060% [10]. Nii haigestusid laborikatses vikese huniiskusega ruumis peaaegu kik merisead, 80% suhtelise niiskusega ruumis aga ei jnud kski tbiseks. Kui temperatuur oli le 20 C, vhenes nakkuse levik. Temperatuuril 30 C ja 35% suhtelise huniiskuse korral gripiviirus enam ei levinud. Seega on gripiviirused seda stabiilsemad, mida viksem on hu absoluutne niiskus, samuti on oluline tegur hutemperatuur.
Suure suhtelise huniiskuse korral settivad vljahingatavas hus olevad gripiviirused sedavrd kiiresti, et nende levik on raskendatud. Madalama temperatuuri korral haigestutakse sagedamini, sest sel ajal on ninalimaskest fsilise nakkusbarjrina vhem thus. Jahtumisel suureneb lima viskoossus ninalimaskestal ning ripsepiteeli puhastav vime vheneb, andes viirustele parema vimaluse rakku tungida ning hakata paljunema [7].

Phjapoolkeral on gripihooaeg novembrist mrtsini ja lunapoolkeral maist septembrini. Parasvtmes on talvisel ajal hu niiskus viksem nii ruumides kui ka vljas. Seetttu tuleks siseruumides hoida hutemperatuuri le 20 C, suhteline huniiskus peaks aga olema mdukas (50%) kuni suur (80%). Talvel tasub ruumide hku niisutada: nnda muutub keskkond viiruse jaoks vhem sobilikuks ja vheneb gripiviiruse levik [5].
Subtroopilistel Kagu-Aasia aladel puhkevad gripiepideemiad kaks korda aastas, ekvatoriaalsetes piirkondades aga sesoonsus puudub. Kui gripiviiruse levikuks on vajalikud talveolud vike huniiskus ja madal hutemperatuur, lhike pev ja vhene pikesepaiste , siis peaks ju grippi olema troopikas ja subtroopikas rmiselt harva. Tegelikult haigestutakse troopikas grippi aasta lbi, enim vihmaperioodidel.
Kas troopikas elavate inimeste vastupanu nakkusele on teistsugune vi erineb haigusetekitaja seal parasvtme aladel levivast viirusest? Teades viiruse levikut mjutavaid tegureid, vib arvata, et troopikas on olulisim levikutee kontakt inimeselt inimesele, parasvtmes aga levik aerosoolina [7].
Kuni pole loodud universaalset gripivastast vaktsiini, mis kaitseks meid mis tahes muutunud gripiviiruse eest, on vimalik luua enda mber tingimused, mis kige vhem sobivad gripiviirustele. Samal ajal tuleb hoolitseda selle eest, et meie organismi vastupanuvime nakkustele oleks parim. Ehk nagu meie esivanemad teadsid: hommikul enne kodust lahkumist tuleb kas vi suutis sa. Kasuks tuleb hea tuju, mdukas kehaline tegevus ja karastamine.


1. Barlett, John 2009 H1N1 influenza just the facts: what`s new and what to expect (clinical features and epidemiology). Medscape Infectious Diseases, 25.08.2009. www.medscape.com/viewarticle/709540 (10.10.2009).
2. Dowell, Scott 2001. Seasonal variation in host susceptibility and cycles of certain infectious diseases. Emerg Infect Dis. 7: 369374.
3. Garten, Rebecca et al. 2009. Antigenic and genetic characteristics of swine-origin 2009 A(H1N1) influenza viruses circulating in humans. www.sciencexpress.org / 22 May 2009 / Page 1/ 10.1126/science.1176225.
4. Hiieme, Mall 2009. Nelikmmend lindu eesti rahvausundis I. Hperajakiri Metagused www.folklore/tagused/ (12.11.2009).
5. Lipsitch, Marc; Viboud, Ccile 2009 Influenza seasonality: lifting the fog. PNAS. 10: 36453646. DOI: www.pnas.org/cgi/doi/10.1073/pnas.0900933106.
6. Lopez, Alan et al. 2006. Estimation of potential global pandemic influenza mortality on the basis of vital registry data from the 191820 pandemic: a quantitative analysis. The Lancet 368: 22112218.
7. Lowen, Anice et al. 2007. Influenza virus transmission is dependent on relative humidity and temperature. PloS Pathogens 10: 14701476.
8. Morens, David; Taubenberger, Jeffery; Fauci, Anthony 2008. Predominant role of bacterial pneumonia as a cause of death in pandemic influenza: implications for pandemic influenza preparedness. J. Infect. Dis. 198: 962970.
9. Rtel Boudinot, Sirje 2009. Organismi immuunvastus gripiviirusele. Eesti Loodus 60 (12): 1822.
10. Tang, Julian 2009. The effect of environmental parameters on the survival of airborne infectious agents. J R Soc Interface DOI: 10.1098/rsif.2009.0227.focus. 22. september 2009.
11. Tellier, Raymond 2006. Review of aerosol transmission of influenza A virus. Emering Infectious Diseases 11: 16571662.
12. Thanawongnuwech, Roongroje et al. 2005. Probable tiger-to-tiger transmission of avian influenza H5N1. Emerging Infectious Diseases 5: 699701.
13. Update: infections with a swine-origin influenza A(H1N1) virus United States and other countries, April 28, 2009. 2009. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 58: 431433.
14. Van Borm, Steven. et al. 2005. Highly pathogenic H5N1 influenza in smuggled Thai eagles, Belgium. Emerging Infectious Diseases 5: 702705.
15. Zimmer, Shanta; Burke, Donald 2009. Historical perspective emergence of influenza A(H1N1) viruses. N. Engl. J. Med. 361; 3: 279285.

Mari Jrvelaid (1956) on meditsiiniteaduste doktor, Terviseameti Phja talituse juhtspetsialist nakkushaiguste epidemioloogia alal, Eesti tervisekaitse seltsi president.



Mari Jrvelaid
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012