Eesti Looduse fotov�istlus
2010/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Plvamaa EL 2010/6-7
Plva maa, meel ja keel

Meenub ks Eesti rahamees, kes leidis, et vaevalt kski inimene tahaks elada Plvamaal. Ma ise eriti mujal ei tahagi elada.

Ma ei saa veel vtta pris tsiselt sna Plvamaa. Ning just selletttu, et mu eestipoolne suguvsa on slt prit. Vanaisa Jaan sndis Eoste klas mned kilomeetrid Plva raudteejaamast Rpina pool, pris selle paiga lhedal, kus Ahja ja Ora (ehk Plva) jgi kokku jooksevad. Veel lhemal Plvale on Himmaste, kust on prit Jakob Hurt. Himmaste Hurtadega oleme mitme abielu kaudu ka seotud.

Ent keegi meie sugulastest ei rkinud kunagi Plvamaast. Meie juured olid ja on Vrumaal, oleme vrukesed ja kneleme, niivrd kuivrd, vru keelt. Plva keelt pole olemas. On Plva murrak, mis sai mulle Eostes vanatdi Marta juures oldud suvedel selgeks. Keel, mida sl kneldi, oli vga lhedane Vastseliina murrakule, mis oli mu teiste sugulaste kodukeel, nii et sain vru keelt igal suvel paar kuud harjutada.

Tegelikult on vru keel ks rhm vana Luna-Eesti, Ugandi ja Sakala keele murdeid. See keel ja eesti keel olid esialgu eri keeled: mned nende grammatilised erinevused on vga vanad. See, mis eesti keeles klab Poiss, ra karju nii kvasti! oleks vru keeles Poiskene, rku-iq nii kvva! Mu ema tdittar, kes kasvas Vastseliina lhedal, mletas, kuidas tema lapseplves, aastat sada tagasi, vanemad inimesed kasutasid veel oma snu, mis hiljem eestiprastega asendati. Lina asemel eldud vanasti pallai, sokid olnud kapetaq.

Miks just Plva? igupoolest pole ka Vrumaa algul olnud Vrumaa. Vru linn ise on ju sna noor, asutatud alles 1784. Kuidas kutsuti seda kanti siis varem? Erinevate vimude ja valitsejate ajal eri moel, he kige vanema ndse Kagu-Eesti nimetuse − Valgatabalve − leiame Lti Henriku kroonikast. Seda sna on tlgendatud mitmel moel. Algul seostati seda Valga ja Plva nimedega, mis on aga pris kahtlane. Keeleteadlased Gustav Must ja Julius Mgiste on aga pris veenvalt nidanud, et Plva nimetus on seotud snaga plv, mis vib thendada igasugust kndu vi kurvi, ja mis ilmselt kigepealt mrkis knukohta Ora je orus, kus oli ilmselt juba muiste asula ning kuhu 13. sajandi keskpaiku ehitati Maarjale phendatud kirik. Et asustus siin kandis on vga vana, tunnistab ka see, et juba nimetatud Eoste klas on leitud neoliitilise asula jlgi.
Lti Henriku Valgatabalve aga on vana Luna-Eesti sna, mis ndses keeles oleks Valgepalo, 13. sajandi keeles aga oli umbes Valgedapalvo. Sellist kohanime olevat leitud ka vanadel kaartidel kuskilt Ktioru kandist. Ent Valgepalu nimi sobib hsti Kagu-Eesti nmmemnnikute kohta, mida siinses keeles paludeks kutsutigi. Botaanikud nimetavad nd palumetsadeks teistsuguseid metsi, ent vru keeli on isegi nmmemnnikute karakterliigi pdrasambliku nimi palokobrik.
Nii pole Palumaa sugugi halb nimi Kagu-Eesti aladele, kus valdavad nmmemnnikud. Mis omakorda tuleneb siinsest pinnasest, mis mnel pool on pris liivane ja kus meie esivanemad oma alepllundusega juba ammustel aegadel rna huumusekihi hvitasid, luues sel kombel keskkonna, kus saavad edukalt kasvada vaid mnnikud, pedastikud. Mnd on ju vru keeles petti, omastavas kndes pedj. Mis thendab, et Pettai-nimeliste inimeste juured peavad olema kuskil siin, vana Vrumaa liivases maas. Nagu nendegi juured, kelle nimi on Kattai vi Jallai.
Mu ndne kodupaik, Veski-Prangli kant oli kunagi Kambja kihelkonna viimane serv, siin rgiti Kambja murrakut. Ent Eoste, esivanemate kla ei ole siit kaugel, meie Leevi ojagi voolab teispool Karilatsit Ahja jkke ja Ahja jes ppisin ujuma. Slsamas, kus ppisin ra ka vru keele. Mis mlestustest kirjutades nuab oma igust.

Kvemi mnikrd Taivaskoan. Mi pere mlestuisin ommaki tsitaadi vrokiilse*. Vana mldri Muuga, ked kutsuti vanas Porgandis (tii-i, mille Porgandis, om jo vro keeli porgand prges) olli kva tehnikamiis, ehiti veskile elektrijaama ja vei kll ka elektri. Olli vanalelle laudan ka elektrit pandnu, vtnu kastist pirne, kaenu, teln Kae, krblase ripe omma tse ts sittunu, lakatanu sis keelega pirni puhtass ja keern pess. ts tiijuhatamise jutt olli mi pereprimusen ka. Umbes nii: Mine siist toda kverat kivo piten, sis pr tast sep perse takast kura ktt ja tansamatsen mtsa takan ta omgi. Sep perse takast thend sepikoa takast.
Ku ma lats olli, es knela Eosten kiki eesti kiilt, inne vro kiilt. Prlla om Plvan vro kiilt veed kuulda, turul saa iks knelda, a poodin suurembalt jaolt mj knelase eesti kiilt. Ku kst vro keelen, vastatas inmblt jaolt eesti keelen: perkrd nim pelgse, et pi vro keele knelejat matsis, ki mista-i eesti kiilt ...
Vro liin om viil vro keele viimne kants, saa nt, kas t pid sl vasta vai ei. Vega kaho olessi, ku tuu esivanembide kiil vll koolessi. Timg ten hdssi tkkene umma elo, umma kodotunnet. Nii pallo om kaonu tuust aost, ku kllatsiga j veeren joosi, tsukleman kve ja ilma asju aroti. Kvemi mnikrd Taivaskoan lbi kroonumtsa, nigu im toda vanna mtsa kutse. Taivaskoa all olli viil alale Saesaare krestik ja jen olli hulga palke, nide pl sai turnigi. Ja piv muku paistu, imelik, et mlestisin iks paistus piv, vihmtsist ilmust j-i pallo miilde. Saesaaren holisi Ahja jgi kivve vaihel ja piv helksi lainitsbrilt vasta. Sne pilt om mul meelen, pss surmani vist.

* Autori vru keele ortograafia tugineb ja on lhedane omaaegse Tarto-maa keele omale.

Jaan Kaplinski (1941) on kirjanik, elab Plvamaal Klleste vallas.



Jaan Kaplinski
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012