Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
moonid EL 05/2003
Ahvatlevad moonid

Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ra teeninud vhesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii ksi kui ka punetavate vljade kaupa. Moonid teavad, kuidas vheste vahenditega mjusat muljet jtta

Mooni suured kirevad ied koosnevad vaid neljast kroonlehest: justkui poolratasklo likega seelikul, katavad ringi vaid kaks kroonlehte, lejnud kaks tiendavad, nii et tulemus tundub topeltiena. Siis veel tumedad tolmukad ja kontrastsed laigud ning huvitava vormiga kuprad. See kik heskoos ei saa jda mrkamatuks.

Vahemere-rsetel aladel, kus kasvab palju moone, hmmastasid nad inimest juba ammustel aegadel. Sumeritel olid moonid phad taimed.

Mooni nimi on magun, teaduslik nimetus Papaver. Nimetuse pritolu pris tpselt ei teata, aga seda kasutasid juba vanad roomlased. Pole vimatu jrgmine tekkelugu: papa on keldi keeles puder, itaalia keeles on pappa laste pudi. Nimetus tulenes ilmselt sellest, et lastele pandi pudru sisse mooni, et nad paremini magaksid. Seda tarkust, tegelikult lollust, on hilisemal ajal rakendatud ka Eestis: imikutele pandi lutsutamisnutsu sisse pooltooreid unimaguna kupraid, et laps oleks vagune ega segaks ema td rabamast.

Samast tvest on ilmselt ka prantsuse Pavot ja inglise Poppy. Kreeklased tlevad makon ja mekon, sakslased Mohn. Kllap siit kaudu oleme meiegi need nimetused prinud.

Rahvaprimusi uurides selgub, et mooni liike meil vanasti ei eristatud, tunti vaid aia- ja pllumoone. Punaste magunate puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled. Mahlakamaid Gustav Vilbaste korjatud nimesid unimagunale on punane vupsakas ja litamoon.

Maguna perekond on vga liigirikas, tema arvatavad tekkekeskmed asuvad mgedes. Perekond koondab sadakond liiki, he-, kahe- ja mitmeaastaseid taimi, kuid kikjal Euroopas on tavalised meilegi tuntud neli liiki: liiv-, pld-, kuke- ja unimagun.

Maguna perekonnale on iseloomulikud sulgjalt lhestunud lehed. Silmatorkavad karvad vivad olla kas ainult varrel vi ka lehtedel ja isegi kupral. Taimed sisaldavad valget alkaloididerikast piimmahla.

Maguna perekond on vga liigirikas, tema arvatavad tekkekeskmed asuvad mgedes. Perekond koondab sadakond liiki, he-, kahe- ja mitmeaastaseid taimi, kuid kikjal Euroopas on tavalised meilegi tuntud neli liiki: liiv-, pld-, kuke- ja unimagun.

Maguna perekonnale on iseloomulikud sulgjalt lhestunud lehed. Silmatorkavad karvad vivad olla kas ainult varrel vi ka lehtedel ja isegi kupral. Taimed sisaldavad valget alkaloididerikast piimmahla.

Suured ksikud ied hoiduvad nupuna longu. ienupu sisu katavad ja kaitsevad kaks varavarisevat tupplehte. Neli suurt kroonlehte on nupus kortsutatult ja sirguvad puhkedes nagu liblikatiib.

Tolmukaid on magunail sadu, nad valmivad ies enne emasosa. Kuigi moonidel pole nektarit ega lhna, tolmeldavad neid putukad: mardikad, krbsed ja ka mesilased saavad tasuks ietolmu. Tolm silitab viljastamisvime 810 peva.

Sigimik on hepesaline ja koosneb 418 (22) viljalehest, millele vastab ketasja emakasuudme kiirte arv. Moonikupar avaneb ketta all augukestega, millest tuul vart kigutades portsjonite kaupa seemneid vlja raputab.


Punane moon. Midagi nii prispunast kui pld- ja liivmagun, saab Eesti kodumaiste taimede seas harva nha: kik teised meie punased lilled on veidi lillakas-veinpunased. Ainult Lne-Eestile omane pisike plluumbrohi pld-varsaplv knib telise moonpunaseni.

Mooni kroonlehede punane vrvus tuleb antotsaniinist. Ka mustad laigud kroonlehtede alusel ei olevatki tegelikult mustad, vaid nivad meile sellistena seetttu, et sinise ja punase rakumahlaga koed paiknevad lestikku.


Kaks stepivndi rgtulnukat, ks tulnuktaim ja ks vga vana kultuurtaim.

Plluumbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, pld- ja kukemagun, vt. joonist) levinud nii Euroopas kui ka Phja- ja Luna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja kultuuris kasvab siin ka peamiselt sinakaslillade itega unimagun.


Liivmagun (P. argemone) on oma teadusliku liiginimetuse argemone prinud Vana-Kreekast.

Meil on see liik tuntud Lne-Eestis pllu-umbrohuna. Tema kroonlehed on kitsamad kui teistel Eestis levinud mooniliikidel, puutuvad avatud ies vaevalt serviti kokku. Sale le kahe sentimeetri pikkune kupar on tavaliselt harvade harali karvadega, aga mnikord vib olla ka paljas nagu pldmagunal. Sellisel juhul aitab neid kahte prast kroonlehtede varisemist eristada kupra vi emakasuudme kiirte arv: neid on ainult neli kuni kuus. Aga ka pldmagunal, harva kukemagunalgi, vib olla ainult kuus kiirt. Tolmukaniidid on liivmagunal enamasti heledad, harva vivad siiski ka tumedad olla. Liivmaguna kroonlehtede alusel vib olla must plekk, mille sees mnikord veel omakorda punane laik, aga ei pea alati olema. Sel magunal on meie liikidest kige viksemad seemned (alla millimeetri), kuid vikesekasvulisel taimel valmib neid tuhandeid.


Pldmagun (P. dubium). Liiginimetus dubium thendab ladina keeles ebakindlat, kahtlast.

See ilus umbrohi on Eestis oma levila kirdepiiril, nagu liivmagungi.Tema tolmukaniidid on violetsed, nende vahel paistab sale, kuid sile kupar kuue kuni heksa radiaalse emakasuudmekiirega. Kupar on enam-vhem niisama suur nagu liivmagunal, kuid seemned on suuremad. Et taim ise on samuti suurem, siis vib see anda mitu korda rohkem seemneid kui liivmagun. Mitmesaja aasta tagused pldmaguna tendusleiud Eestist on omaaegsete kuulsate Tartu likooli professorite Carl Ledebouri herbaariumis (hoiul Peterburi botaanikainstituudis) ning Alexander Bunge Eesti-, Liivi- ja Kuramaa eksikaatkogus (hoiul Tartu likoolis).


Kukemagun (P. rhoeas). Liiginimetus rhoeas olevat Dioskoridesel thendanud mingisugust kiiresti varisevate kroonlehtedega taime, vib-olla ka kukemagunat. Vana-Egiptuses oli kukemagun tuntud siirupi ja veini vrvijana, 3000 aasta tagused leiud aga tendavad, et kukemagunatega kaunistati ka muumiaid. Kesk-Euroopast on leitud neoliitikumisaegseid kukemaguna seemneid.

Kuigi selle Vahemere maade taime levila phjapiir on meile pris lhedal, ulatudes Rootsi ja Ltini, ei ole kukemagun Eesti loodusliku taimestiku tisvrtuslik liige, vaid satub siia juhutulnukana. Samas kasvatatakse meil teda ammu ilutaimena ning on ka ligi kahe sajandi taguseid teateid metsistumise kohta.

Aias siidimoonina tuntud taimed on enamasti kukemagunad sordirhmast Shirley. Aia kukemagunad ei ole enam ka ainult punased ja nelja kroonlehega: vib nha nii lihtsaid kui ka tidisielisi valgeid, roosasid, aga ka kreemjaid, kollakaid ja isegi mitmevrvilisi kukemagunaid. 100150 tolmuka niidid on tumevioltsed ja nende peades vib valmida 2,5 miljonit tolmutera.

Lhike, isegi kerajas kupar on paljas. Emakasuudme kiiri (6)812(14). Kupras vib valmida 5000 seemet, kogu taimel kmme korda rohkem.

Armastatud lille on eurooplased teistesse maailmajagudesse kaasa viinud. Nii ongi kukemagun kodunenud Phja- ja Luna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Erinevalt teistest meie magunaliikidest eelistab ta lubjarikkaid kasvukohti.

Kui kaks eelkirjeldatud viksemat kodumaist ilusat umbrohtu itsevad rohkem suve alguspoolel juunis-juulis, siis kukemagun kaunistab aedu juunist-septembrini.


Unimagun (P. somniferum). Liiginimetus somniferum thendab ladina keeles uinutavat.

Unimagunat tunneme hallikassinakast vahakirmest, mis katab kogu taime. Vhe lhestunud, kahelisaagja servaga lehed mbritsevad alusel vart. Lehed on kll siledad, ent taime ieraagu katavad ksikud harali karvad. Emakasuudme kiiri on 812 (20). ied kuni kmme sentimeetrit lbimdus. Suured kuprad leiavad oma huvitava vlimuse tttu kll kullatult, kll hbetatult koha lilleseadetes. Sinakasmustad mooniseemned on luubiga vaadates krjelised nagu golfipallid (vt. fotot lk. )


Ilu, li ja oopium. Unimagun on vga vana kultuurtaim ja seetttu pole tema looduslik levila tpselt teada. Esialgu kitsid inimest sdavad seemned, li ja ilu, hiljem oopium. Ei ole teada, kas unimaguna tee on viinud idast lnde vi lnest itta. Iseklvi teel paljuneb ta hsti ja seemneid valmib rohkesti, mnedel andmetel 50 000 taime kohta.

Unimaguna raviomadusi on kirjeldanud juba Theophrastos. Nelja ja poole tuhande aasta taguseid kupraid on teada Hispaaniast, kiviaegseid kupraleide Kesk-Euroopast. Idamail, eriti Hiinas, levis kiiresti oopiumi suitsetamise komme.

Kogu taimes on llilised piimasooned, kus ringleb valge piimmahl. Toorestesse kupardesse tehtud ligetest vljunud ja hu kes pruunikaks kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. Oopiumis sisalduvatest alkaloididest on kige tuntumad morfiin, kodeiin ja papaveriin, mida farmaatsiatstus kasutab mitmesuguste ravimite tootmiseks (mooni toimeainete kohta loe lhemalt lkToim.). Kogu taim, kpsed seemned vlja arvatud, on mrgine. Unimagunal on aretatud nii ilu-, li- kui ka oopiumisorte.

Suure oopiumisisaldusega sortidel on kupar suur ja paksu seinaga ning vheste seemnetega. Selliste sortide kasvatamine on Eestis nagu paljudes teisteski maades keelatud. Oopiumirikkaid sorte kasvatatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Ees-Aasias. Afganistanis tehakse seda mgedes.

Hoopis teise eesmrgiga aretatud lisortides on piimmahla vhe ja selle oopiumisisaldus vimalikult vike. lisorte viljeldakse peamiselt Prantsusmaal, aga ka Venemaal ja Ukrainas. Jgeva sordiaretusjaamas on aretatud sordid Jgeva hall ja Rekord, neist viimane oli sordilehel kuni 1992. aastani. Mitte kogu lisortide toodang ei lhe moonisaiadeks: unimaguna seemned on lirikka endospermiga ja sisaldavad kuni 50% kiiresti kuivavat li, mida kasutatakse ka seebi-, laki- ja vrnitsatstuses.

Tehhimaal poetavad neiud aastavahetusel endile mooniseemneid krae vahele ja loevad kokku, kui palju seemneid srgi vi ihu klge ji sama palju on uuel aastal loota ka austajaid.

Maades, kus moonid pllul tavalisemad kui meil, htakse neidusid hellitavalt mooniiteks ja nhakse nende palgeil moonipuna. Poisidki on leidnud oma vaatenurga ja mooniite kasutusviisi: kui suur kumer ieleht peo peale panna ja teise kega plaksu la, vib oskaja pris arvestatava paugu teha.Vib-olla tulenevad sellest ka saksakeelsed Klapperrosen ja Klatschmohn.

Magunad on kaunid aias, kuid likelillena vajuvad ruttu longu, asja vib parandada vike ergutav srtsakas: pistke varreotsad korraks kuuma vette.


Teised ilumoonid. Idamaine eksootika Iraanist idamagun (P. orientale) on suurt kasvu pikaaealine karvane psik silmapaistvate suurte punaste itega (praeguseks on aretatud ka roosasid sorte). Tolmukad on kontrastselt sgavmustad. Sageli ehib igat kroonlehte ka tume laik.

Kollaste-oranide itega ja tumedakarvaste ienuppudega siberi magunat (P. nudicaule) vib Eestis nha peamiselt kiviktaimlates. Psikuna on ta lhiealine, kuid see-eest uueneb iseklvist. Samuti kollase, kuid poole madalama alpi maguna (P. alpinum) ienupud on paljad. Alpi maguna sordid vivad olla ka valgete, roosade, kreemide, oranide ja isegi helepunaste itega.


Mooni sugulased. Magunaliste sugukond koondab htekokku le 700 liigi. Peale magunate ja teiste nendega sarnaste itega perekondade, nagu ogamagun (30 liiki Ameerikast), ebamagun (Phja Ameerika pritolu) ja sarvmagun, kuuluvad siia paljud mitmel viisil sulgjalt lhestunud vi vhemalt suurelt sakiliste lehtedega taimed, kellele on iseloomulik teatavate alkaloidide sisaldus.

Tnapeval on sugukonda haaratud ka nektarit sisaldavad ja mesilaste tolmeldatavad punandid (Fumaria) ja lokannused (Corydalis), kelle viljadki ei sarnane moonikupardega, piimmahla asemel on aga vrvitu mahl. Nende arvamist magunaliste hulka on phjendatud nii paljude vlistunnuste kui ka ndseks selgunud molekulaarsete tunnustega.

Magunalised on levinud phjapoolkeral ning eelistavad enamasti kuivi kasvukohti.

Pris omaette lugu vrib ehk edaspidi kalifornia lnemagun ehk eldu (Eschscholtzia californica), kes on saanud oma perekonnanimetuse Tartu likooli professori Johan Friedrich Eschscholtzi (17931831) jrgi.

Kaugematest sugulastest tuntakse meil hsti umbrohuna laialt levinud kollaseielist vereurmarohtu (Chelidonium majus). Vili on tal erinevalt magunatest pikk kuprataoline ja soolatkaid svitav piimmmahl orankollane.

Ravimtaimena on tuntud sarvmagun (Glaucium flavum), kellel piimmahla leidub ainult juurtes ja seemned peitunud sndsusetult pikka (15 cm) kuprasse.


lle Reier (1955) on lpetanud Tartu likooli botaanikuna ja ttab praegu T botaanika ja koloogia instituudi teadurina.



lle Reier
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012