Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
moonid EL 05/2003
Milles peitub mooni vgi?

Moonile vge andvaid toimeaineid kannab peamiselt oopium, mis sisaldab le kahekmne alkaloidi. Neist ks kuulsamaid morfiin on esimene taimest puhtal kujul ktte saadud alkaloid ning ks vanimaid maailmas tnapeval kasutusel olevaid ravimeid. Mooniga seonduvad hirmud tulenevad oopiumis sisalduvate ning sellest toodetavate ainete omadusest tekitada sltuvust.

Oopiumi kogumiseks tehakse unimaguna (Papaver somniferum) kupardele sisseliked, millest vlja imbunud piimmahla tilgad kogutakse teatud aja mdudes. Kogumiskpsuse perioodil sisaldab piimmahl kuni 2,5% alkaloide. Saadud vedelavitu massi, millest ligi poole moodustab vesi, kutsutakse tooroopiumiks. Tooroopiumi kuivatamisel saadakse oopium, ks kupar annab seda korraga kuni 0,2 grammi.

Oopiumis on vett alla 17% ning see sisaldab 323% morfiini, 0,51,3% papaveriini ja 0,23% kodeiini. Euroopa farmakopa viimase vljaande jrgi peab enne 100-kraadises kuumuses kuivatatud oopiumipulber sisaldama morfiini vhemalt 10% ja kodeiini 1%.

Vhemal mral sisaldavad toimeaineid peaaegu kik moonitaime osad, vlja arvatud seemned. Seetttu ligatakse oopiumimoonid prast viimase oopiumisaagi kogumist maha ja ekstraheeritakse purustatud taimeosadest toimeained. Samamoodi toimitakse limoonidega prast seemnete eraldamist. Selget piiri oopiumi- ja limooni vahel polegi, tegu on ju he ja sama liigiga. Lihtsalt hes on rohkem alkaloide ja teises seemned rasvarikkamad. Niteks limooni kpsetes kupardes on 0,20,6% morfiini, umbes 0,07% kodeiini ja 0,05% papaveriini.

Oopium sisaldab le kahekmne alkaloidi. 1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertrner morfiini, mille nimetas kreeka unejumala Morpheuse jrgi. 1832. aastal isoleeris Pierre Jean Robiquet kodeiini ja 1848. aastal Georg Merck papaveriini. Need on moonist eraldatud toimeainetest kige kuulsamad, kusjuures morfiin oli ldse esimene taimest puhtal kujul ktte saadud alkaloid. Et oopiumi kasutatakse peamiselt selles sisalduva morfiini toime tttu, vib viimast pidada maailma teadaolevalt heks vanimaks tnapeval kasutatavatest ravimitest. Oopiumi tunti tenoliselt juba Vanas Egiptuses 6000 aastat tagasi, kindlasti oli see kasutusel Assria meditsiinis sadu aastaid e.m.a. Nii oopiumimooni kui ka oopiumi kasutamist ravimina on kirjeldatud Vana-Rooma riigist prinevas ravimite kasutamise petuses De Materia Medica (1. sajand m.a.j.).

Morfiini kasutatakse meditsiinilistel nidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tttu. See phineb morfiini vimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis.


Valu ja valuvaigistid. Valu on subjektiivselt ebameeldiv tunne, mida ptakse igati vltida. Samal ajal on valu organismi hdavajalik kaitsereaktsioon, mis annab kesknrvissteemile ja samas ka indiviidile mrku, et kusagil on midagi lahti. liharva tuleb ette valutunde haiguslikku puudumist: sellisel inimesel on vga suur tenosus enneaegu surra. Valutundeta inimene vib srme ligata seda mrkamata, vi lasta jseme puruks muljuda, ilma et seda ohuallika juurest ra tmbaks. Haige ei tunne ka pletikukoldest lhtuvat valu ega oska igel ajal abi otsida.

Samal ajal vib liialt tugev valu olla iseenesest ohtlik, phjustades niteks valuoki. Valu kannatamine ei pruugi olla otstarbekas, niteks trauma- vi operatsiooni jrel: nd ei kanna valu endas enam kasulikku informatsiooni, sest vigastus on teada ja seda juba ravitakse. Asjatu valu phjustab mttetuid kannatusi, kurnab organismi ja aeglustab paranemist.

Organismis hoiavad valu kontrolli all loomulikud valuvaigistid, mis mjuvad erilistele nende suhtes tundlikele keemilistele struktuuridele retseptoritele. Et need on tundlikud morfiiniga toimelt sarnaste ainete opioidide vastu, nimetatakse neid opioidiretseptoriteks. Organismis leidub vhemalt kolme tpi opioidiretseptoreid ja kolm klassi endogeenseid opioide. Endogeensed opioidpeptiidid enkefaliinid, endorfiinid ja dnorfiinid moodustuvad organismis β-lipotroopsest hormoonist (β-LPH), kujutades endast selle eri pikkusega 531 aminohappejgist koosnevaid fragmente. Opioidpeptiidid paiknevad peamiselt kesknrvissteemi struktuurides, mis vastutavad organismi valutundlikkuse eest.

Opioidiretseptorid vib jaotada kolmeks peamiseks tbiks, kusjuures iga tp jaguneb omakorda alatpideks.

-retseptorid (m-retseptorid) avastati esimesena just nende tundlikkuse tttu morfiini suhtes, ja arvatakse, et morfiin vib olla nende loomulik ligand (retseptoriga seonduv aine). -retseptorid on tundlikud ka enamiku kliiniliselt kasutatavate opioidide suhtes. Endogeensetest opioididest on -retseptorid tundlikud β-endorfiini, vhemal mral enkefaliinide vastu.

κ-retseptorid (kappa-retseptorid) on dnorfiinide ligandid. Morfiin ja enamik teisi opiaate (oopiumis leiduvad morfiinitaolise toimega aineid) toimivad neile nrgalt vi ldse mitte. Samas seletatakse toimega κ-retseptoritesse mitme opiaatide vastumrgi, niteks nalorfiini toimet.

δ-retseptoritesse (delta-retseptorid) toimivad enkefaliinid, nende osa opiaatide toimemehhanismis pole veel selge.

Seondudes retseptoritega, vhendavad endogeensed opioidid valutunnet. Nende vabanemist soodustab niteks stress, samuti positiivsed emotsioonid, isegi positiivne mtlemine. Ka ida meditsiinist tuntud protseduurid, nagu akupunktuur, vivad suurendada endogeensete opioidide hulka organismis, kaotades vi vhendades nii valutunnet.


Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk morfinaani derivaat.



Morfiini molekulis on kaks hdrokslrhma (OH), millest aromaatse tuuma kljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega, teine (asendis 6) aga alkohoolse hdroksli omadustega.



Uuringud on nidanud, et bioloogilise aktiivsuse saavutamisel ei osale mitte kogu keeruline neljatskliline morfiini struktuur. Morfiinireegli jrgi on selleks vaja (1) aromaatset tsklit (benseenituum), mis on seotud (2) kvaternaarse ssinikuaatomiga (ssinikuaatom, millega pole otseselt seotud vesinikuaatomeid), ja (3) tertsiaarset amiini (lmmastikuaatom, millega pole otseselt seotud vesinikuaatomeid), mis (4) asub aromaatsest ringist kahe ssinikuaatomi kaugusel.


Niteks bitskliline amiin petidiin on laialdaselt kasutusel narkootilise valuvaigistina.

Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mjuvad valu vaigistavalt peamiselt toime tttu -retseptoritesse. Sama mehhanism phjustab ka opioididele iseloomulikke krvaltoimeid: prsitud hingamine, mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke. Krvaltoimena vib morfiin esile kutsuda ka iivelduse vi oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi suurtes doosides vib morfiin isegi krampe esile kutsuda. Raviannustes ei mjuta morfiin oluliselt emotsioone ega kutsu esile koordinatsioonihireid, kuid tal on perifeerseid veresooni vhesel mral laiendav ja seetttu vererhku langetav toime.

Enamik opiaate prsib khakeskust ja toimib seetttu kha vastu.

κ-retseptoritesse toimivad preparaadid vhendavad samuti valutundlikkust, kuid erinevalt morfiinist prsivad vhem hingamist ning eufooria asemel kutsuvad esile vastupidise reaktsiooni ebamugavustunde vi tajuhired.

Tnapeval on palju preparaate, mis toimivad samamoodi nagu morfiin, kuid kski neist pole valuvaigistina kliiniliselt nii thus kui morfiin. Seniajani vrreldakse kiki uusi ja vanu valuvaigisteid morfiiniga, mida peetakse valuvaigisti etalonpreparaadiks. Samas ei saa kiki valuvaigisteid morfiiniga asendada, sest individuaalne tundlikkus konkreetse preparaadi suhtes vib vga tugevalt varieeruda.

Eesti apteekides on morfiin saadaval nimetuste Doltard, Morfin, Morphine, MS Contin, MSI, MST Continus, MXL, Sevredol, Slovalgin ja Vendal all.


Kodeiin on teine tuntud oopiumialkaloid morfiini monometleeter, kus morfiini hdrokslrhm asendis 3 on metleeritud.


Kodeiini sisaldub oopiumis vaid 0,22%, seetttu saadakse seda morfiini metleerimisel.

Khavastase toime tttu kasutatakse kodeiini valuliku, kuiva kha prssimiseks. Preparaat mjub teistest opiaatidest paremini suu kaudu vttes, seetttu puudub vajadus manustada kodeiini muul viisil. 10% kodeiinist demetleeritakse organismis, moodustub morfiin. Kodeiini mju opioidiretseptoritele on vga nrk ja tema morfiinist umbes kuus korda nrgem valuvaigistav toime ongi seotud morfiini tekkega, kha vaigistav mju aga otsese toimega retseptoritesse. Eufooriat tekitav mju on kodeiinil samuti tunduvalt nrgem kui morfiinil, kuid sltuvusohtu selle preparaadi pideval kasutamisel ei saa vlistada. Seetttu reguleerib nii morfiini kui ka kodeiini kasutamist narkootilisi aineid ksitlev seadustik.


Heroiin on morfiini diatsetleerimisprodukt, mille farmakoloogiline toime on morfiini omast tunduvalt tugevam.


Heroiini oopiumis ei leidu, kuid seda saadakse suhteliselt hlpsasti morfiini mlema hdrokslrhma esterdamisel dikhappega. Kliinilist thtsust heroiinil ei ole, paljudes riikides on selle meditsiiniline kasutamine seadusega keelatud. Samal ajal on heroiinist (inglise keelest tlgituna naiskangelane) saanud narkootilise aine snonm ning ta on sltuvuse tekitajana klassikalisest narkootikumist morfiinist mrksa ohtlikum. Organismi sattudes hdrolsitakse heroiin (diatsetlmorfiin) kiiresti 6-monoatsetlmorfiiniks, mis omakorda hdrolsitakse morfiiniks. Heroiin ja 6-monoatsetlmorfiin on paremini rasvlahustuvad kui morfiin ja juavad seetttu ajukudedesse kiiremini. Niisiis kitub heroiinimolekul transpordivahendina, mis aitab morfiinil juda toimekohta kiiremini ja suuremas koguses. Lihasesse sstituna on heroiin kaks kuni kolm korda tugevama valuvaigistava toimega kui morfiin, kuid ei ole sellest kliiniliselt thusam just rohkete ja raskete krvaltoimete tttu ning vga kiire sltuvustekitajana. Veeni sstimisel avaldub heroiini toime vhem kui minuti jooksul. Prast tugevat eufooriat, mis kestab 45 sekundist mne minutini ja mida on vrreldud seksuaalse orgasmiga, saabub rahuperiood, mis vltab kuni tund. Heroiini toime kestab 35 tundi, mistttu paadunud sltlased on sunnitud endale narkootikumi sstima kaks kuni neli korda pevas. Seega vngub narkomaan pidevalt mnutunde ja rajtunhtude (pohmelli) vahel, normaalolekut saavutamata. Vaba juurdepsu puhul narkootikumile vib doos tusta kuni sajakordseks. rajtunhte phjustab organismi harjumine narkootilise ainega: organism hakkab seda ksitama kehaomase ainena, mis on llitatud ainevahetusse. Heroiini/morfiini pidev olek organismis prsib loomulike opioidpeptiidide snteesi ning vhendab retseptorite tundlikkust. Organism kaitseb ennast, keerates heli maha, nii et sama mju avaldab retseptoritele juba suurem opioididoos. Kui vljastpoolt narkootikumi juurde ei tule, pole organismis enam piisavalt loomulikku valuvaigistit, pealegi on vastavad retseptorid selle vhesegi suhtes tundetumad. Nnda hakkab vaene narkomaan teatud aja mdudes tarvitama narkootikumi mitte mnutunde saavutamiseks, vaid kui hdavajalikku ravimit, et enesetunnet vhegi normaliseerida.

Siinkohal juhin thelepanu nimetuse sagedale vrkasutusele ajakirjanduses. ks heroiini snonme on China White (белый китаец ehk valge hiinlane). Selle all meldakse Kagu-Aasiast prit heroiini (toimeainet >99%), mis esimest korda ilmus USA-s mustale turule kuuekmnendate lpus, kui Hiina Rahvavabariik hakkas seda riiklikult tootma ja levitama Vietnamis sdivate ameerika sdurite demoraliseerimiseks. Viimasel ajal on hakatud selle nimetusega thistama puhtsnteetilist narkootikumi 3-metlfentanli, millel pole aga mingit pistmist telise heroiiniga.


Nalorfiin. Morfiinimolekuli ei vi modifitseerida mitte ainult selleks, et toimet tugevdada, vaid ka vastupidisel eesmrgil. Nii saadigi N-metlrhma asendamisel N-alllradikaaliga nalorfiin, mis on morfiini suhtes vastumrk.


Nalorfiini toime phineb snergistlikul antagonismil, sest ta seondub -retseptoritega paremini kui morfiin, trjudes viimase nendelt vlja, samal ajal -retseptoritesse peaaegu toimimata. κ-retseptoritesse toimib nalorfiin samuti nagu morfiin. Et morfiini farmakoloogiline toime on tingitud peamiselt mjust -retseptoritesse, prsib nalorfiin need.


Loperamiid (snonm imoodium) on tuntud khukinnistina. Selle loomisel on ra kasutatud opiaatide sooleperistaltikat aeglustav, khtu kinnistav krvaltoime.


Loperamiid kuulub keemiliselt struktuurilt kll opioidide hulka, vastates ka morfiinireeglile, kuid keskset toimet tal tegelikult ei ole. Ta vaid aeglustab sooleperistaltikat, toimides sooleseinas asuvatesse opioidiretseptoritesse, samuti vhendab vedeliku hulka sooles. Nnda sobib loperamiidi kasutada vaid mittenakkusliku khulahtisuse korral. Oopiumipreparaadid khukinnistina ei ole meie kultuuriruumis levinud, kuid niteks Ameerika hendriikides ja Inglismaal tarvitatakse 0,05% morfiini sisaldavat kamperoopiumitinktuuri (Camphorated Opium) kllaltki laialdaselt just sel eesmrgil.


Papaveriin, benslisokinoliinide rhma kuuluv oopiumialkaloid, erineb opioididest nii keemiliselt ehituselt kui ka farmakoloogiliselt toimelt.


Puhtal kujul eraldas selle oopiumist 1848. aastal esimest korda Georg Merck, 1910. aastal tehti esmasntees. Papaveriini toodetakse peamiselt oopiumist, kus seda on 0,41,5%. Papaveriini ja selle struktuursete analoogide, niteks drotaveriini (No-pa), uuringute alusel vib vita, et preparaadi farmakoloogiline toime on seotud benslradikaaliga, mille toimemehhanism ei ole samasugune nagu morfiinil ja teistel opiaatidel.

benslradikaal


Papaveriin on otsene silelihaste lgastaja, mis inhibeerib ensm fosfodiesteraasi ja vhendab sellega lihase energeetilist vimsust. Lgastab nii veresoonte, bronhide, mao-soolkonna kui ka sapi- ja kuseteede lihaseid. Tnapeval kasutatakse papaveriini spasmoltikumina sna vhe, kuid ajalooliselt on ta ks esimesi ja tuntumaid selles rhmas.



Andres Meos (1957) on farmatseut, bioloogiakandidaat farmakoloogia erialal. petab Tartu likooli farmaatsia instituudis peamiselt farmatseutilist keemiat.



Andres Meos
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012