Eesti Looduse fotov�istlus
2011/03



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2011/03
Jalakas ja knnapuu Eestis

Jalaka perekonnast kasvavad meil looduslikult harilik jalakas (Ulmus glabra) ja knnapuu (Ulmus laevis). Mitut jalaka liiki kasvatatakse kultuuris, aga kneledes jalakast, mtleme ikka meie kodumaist puuliiki, harilikku jalakat. Nii jalakas kui ka knnapuu on meil sna haruldased metsapuud, kuid mrksa enam tuttavad haljastuses.

Mlema liigi areaal on enam-vhem hesugune: phjapiir on Karjala maakitsus, Petrozavodsk (Petroskoi), Vologda, Jekaterinburg ja lunapiir SaraatoviDnepropetrovski joonel. Uurali taha nad ei ulatu. Jalakas tuseb Alpides kuni 1500 m ja Kaukaasias 1700 m le merepinna.
Varasemad andmed knnapuu kohta Eesti alal prinevad viimase jaja vaheaja setteist, need on tema tolmutera leiud. Alumises holotseenis kujunevates lammimetsades oli knnapuu valitseva sanglepa krval sna laialdaselt levinud. Suurt osa etendas ta lammimetsade liigilises koosseisus keskmises holotseenis, eriti varaatlantilisel kliimaperioodil.

Jalakas judis Eesti metsadesse prast viimast jaega alles keskmise holotseeni algul ja oma leviku maksimumi saavutas ta knnapuust hiljem. Lammimetsades oli tema osathtsus viksem kui knnapuul, kuid salumetsades oli jalakas kliimaoptimumi ajal laialt levinud.
Tnapeval kuuluvad mlemad Eesti metsade haruldasemate puuliikide hulka. Sagedamini kohtame jalakat: tema enamusega salulehtmetsa rhmi leidub Eestis Abruka saarel, Puhtulaiul, Heimtalis ja mnel soosaarel. Riigimetsades hinnatakse jalakaenamusega puistute pindala kmmekonnale hektarile. Nende keskmine boniteet on I ja II vahel. ksikute puudena vib jalakat kohata ka salukuusikutes, soostunud sanglepikutes, lammimetsades, klindialustes metsades ning parkides.

ks Eesti ilusamaid ja vanemaid jalakapuistuid kasvab Raudna rgoru vasemal kaldal ja selle umbsetes krvalorgudes Heimtali juures ligi kahel hektaril. Jalakaga kaasnevad seal harilik saar, vaher ja kohati ka prn. Puistu on oma koosseisult, puude mtmetelt ja kasvult vrdlemisi htlane.

1983. aasta suvel vetud proovitki andmetel oli jalakate keskmine krgus 28 m, maksimaalne 35 m, keskmine diameeter 44 cm ja maksimaalne 80 cm. Jalakaid oli hektaril 160, nendest oli 30 kuivanud ladvaga ja 20 tiesti kuivanud. Kmme aastat varem oli kuivanud vaid mni ksik puu. Puistu tagavara oli 400 m3/ha, sellest jalakate tagavara 344 m3/ha. Vanemate jalakate vanust vis hinnata 270290 aastale. Alusmetsa moodustavad sarapuu, toomingas, pihlakas ja kuslapuu. Rohttaimedest kasvavad seljarohi, naat, metspipar, thk-rapuntsel, snajalad jt.
Muld on seal vga viljakas: huumusrikka A1 horisondi tsedus ulatub keskmiselt 25 sentimeetrini, sellele jrgneb 55 cm tseduse huumusega segatud liivsavi. Lagedamatel kohtadel kasvab saare, vahtra ja jalaka looduslikku uuendust. Kuna saare uuendust on rohkesti, siis vib jalakapuistust tulevikus kujuneda saareenamusega puistu.

Knnapuu on muutunud meie metsades sna haruldaseks ja ta on arvatud Eesti punases raamatus ohustatud liikide hulka. Knnapuud kohtame kultiveerituna ksikute puudena asulate juures ja parkides. Looduslikult leidub teda Koiva, Vhandu, Valgeje, Mustje, Jnije ja Pedja je res. Alfred Ilves avastas teda ka Luual salusarnases lodumetsas [1]. 1992. aastal loodi Luual knnapuu kaitseala, mis 2002. aastal nimetati vriselupaigaks [2].

Jalakasurm kahjustab nii jalakat kui ka knnapuud. See 1930. aastatel Euroopas laialt levima hakanud seenhaigus on hukutanud palju elujulisi puid. Jalakasurma nime kandvat haigust phjustab seen Graphium ulmi ning puult puule kandub ta maltsaraskitega. Nakkuse isoleerimiseks sulgeb puu juhtkudede kimbud, vra lalpool blokeeringut jb nlga ja sureb mne pevaga.
Juurestik jb nakatunud puul tavaliselt ellu ja enamik jalakaid suudab kasvatada knnuvsust kiiresti uue tve, mis aga harilikult kmne aasta prast, kui tvi on putukate rsteks kllaltki jme, nakatub taas seenest.
1983. aastal patenteeriti Saksamaal Kieli likooli prof. Jrg Sauteri meetod jalakasurma raviks: haigesse puusse puuritakse auk, millesse viiakse teatavat fungitsiidi ja insektitsiidi, mis levivad le kogu puu kiirusega 1050 m/h. Fungitsiid hvitab seenetekitaja ja insektitsiid haiguse siirdaja raski [6]. Meetodit peetakse seniste tulemuste phjal vga thusaks. Loodetakse, et sellega suudetakse jalakasurmale lpuks panna piir. Eestis ei ole seda katsetatud, phjuseks on kas teadmatus sellest kemikaalist vi muud takistused.

Knnapuu ja jalaka eristamiseks vaatame neid vrdlevalt

Tunnus Jalakas Knnapuu
vanade puude korp paks sgavarmeline hallikaspruun hallikaspruun hukeste plaatidena eralduv
oksad tumepruuni koore ja tihedalt kaetud roostepruunide karvadega helepruunid ja peened; noorelt karvased, hiljem paljad likivad
lehepungad tmbitipulised 14 mm pikad; pungasoomused on tumepruunid heledama servaga, kaetud liibuvate roostepruunide karvadega teravatipulised 57 mm pikad; pungasoomused on paljad hele-kollakaspruunid tumepruuni ripsmelise servaga
lehed elliptilised vi piklik-raspidimunajad; 817 cm pikad, 510 cm laiad, veidi ebasmmeetrilise alusega, pealt tumerohelised, tihedalt karekarvased, alt heledamad, karekarvased ainult roodudel; klgroode1219 paari, tihti hargnevad nad enne leheserva judmist kaheks; sellest rahvaprane tlus: jalakal on jalad hukesed, elliptilised vi mar-raspidimunajad; 612 cm pikad, 36 cm laiad, vga ebasmmeetrilise alusega, teritunud tipuga, pealt ka tumerohelised, kuid paljad, siledad, alt helerohelised ja pehmekarvased; knnapuul kulgevad klgraod leheservani hargnemata
iepungad marad; suuremad kui knnapuul munajad koonilise tipuga
ite paiknemine tiheda kimbuna lhikestel pstistel raagudel rippuvatel 620 mm pikkustel raagudel
iekate lehterjas viie- vi kuuetipmeline smmeetriline ripsmelise servaga kuue vi kaheksatipmeline vga ebasmmeetriline (viltune) ripsmelise servaga
tolmukad 56, violetsed tolmukotid kinnituvad pikkadele tolmukaniitidele 68, violetsed tolmukapead kinnituvad vrdlemisi lhikestele tolmukaniitidele, emakasuue on valge

Mlemad itsevad enne lehtimist aprillis vi mais ja on tuultolmlejad. Tiibvili valmib mlemal juunis ja variseb kohe. Phklike asub tiibvilja keskel. Knnapuu seemnete idanemisvime kaob kiiresti. Enamik jalakaseemneid idaneb alles jrgmisel kevadel. Mlemad liigid hakkavad vilja kandma varakult.
Seemneaastad korduvad jalakal he-kahe aasta tagant, seemnete idanevus on hea. Klmakohrutuse vi valgusepuuduse tttu hukkuvad tusmed sageli ja seetttu leidub jalaka looduslikku uuendust vhe. Knnapuul korduvad seemneaastad kahe-kolme aasta tagant. Looduslikku uuendust leidub aga harva, sest seemned kaotavad kiiresti idanemisvime. Mlemad liigid annavad rikkalikult knnuvsu, aga mitte juurevsu.

Kasvukohtade suhtes on mlemad liigid nudlikud, eelistades viljakaid huumusrikkaid muldi. Knnapuule meeldib kasvada lammimetsades ja jalakale rohkem salulehtmetsades.
Mlemad liigid on kllaltki varjutaluvad ja kasvavad sageli hsti teises rindes nii tamme- kui ka teistes lehtpuumetsades. Puda talub knnapuu suhteliselt paremini kui harilik jalakas.
Mlemad on klmakindlad. Ainult 1939/1940. aasta erakordselt klmal talvel theldati kohati pungade hvimist. Noorelt on mlemad 4060 aastani kiirekasvulised, hiljem kasv aeglustub. Jalaka eluiga on kuni 300 aastat, knnapuul 150, harvem 300400 aastat. Hendrik Relve andmetel hinnatakse Lnemaal Taebla vallas kasvavat Eesti vanimat knnapuud 500-aastaseks. Puu mbermt on 5,45 m [5].
Soodsates kasvuoludes vib jalakas kasvada kuni 40 m krguseks ja diameeter ulatuda kahe meetrini. Eesti krgeim jalakas kasvab Heimtalis (35 m), jmedaim aga Vrumaal Vastseliina vallas Saarde klas, selle puu mbermt on 6,33 m [5].
Knnapuu kasvab 2530 m krguseks. Eesti krgeim knnapuu krgus 31,3 m ja mbermt 5,1 m kasvab Prnumaal Tali vallas Laiksaares ja jmedaim knnapuu mbermduga 6,08 m ja krgusega 17 m Jgevamaal Pala vallas Lmati klas Villemi talu juures [5].

Vrtuslik puit. Jalakate ja knnapuude vhenemisele meie metsades peale eespool mainitud jalakasurma on suurt mju avaldanud nende vrtusliku puidu varasem ulatuslik tarbimine. Jalaka puit on knnapuu omast raskem, sitke ja hsti lhestatav. Maltspuit on kollakas, llipuit pruunikas, aastaringid on hsti nhtavad. Knnapuu puit on ka kva, sitke ja elastne, aga raskesti lhestatav. Maltspuit on tal kollakasvalge, llipuit helepruun.
Mlema puitu on kasutatud mblitstuses, vaguniehituses, vesiehitistes ja masinaosadeks. Jalakapuidust olevat Vana-Roomas valmistatud veetorusid ja Rialto sild Veneetsias seisvat jalakapuidust sammastel. Ants Viires [7] on mrkinud, et jalakapuidust mbel lheb vananedes aina ilusamaks ega koita kunagi. Varasemal ajal oli mlema puit hinnatud vankrirataste, reejalaste ja triistade kepidemete materjal. Knnapuust saadi kige tugevamad ja paremad hobuseloogad.
Knnapuu koort on kasutatud nahkade parkimiseks ja vrvimiseks. Nii jalaka kui ka knnapuu knnuvsusid on vanasti varutud lammastele talvesdaks; Saaremaal keedeti kevadel vrsketest okstest loomadele raviteed liigeste kanguse raviks.

Jalakal on rohkesti vorme. Mainime meil sagedamini kasvatatavaid.
Pendula leinajalakas, avastati enne 1816. aastat. Vra lame, oksad rippuvad. Kuni 18 m krgune puu. Lehestik vga tihe. Kasvatatakse sageli kalmistutel, linnade haljasaladel ja aedades, harvem maaparkides, niteks Polli, Vimela, Riidaja, Olustvere, Vana-Vigala, Luke, Krootuse ja Tapiku pargis. Eriti ilusad eksemplarid kasvavad Valgas, nende krgus on 8 m ja diameeter 30 cm. Prnus ja Riidaja pargis itseb ja viljub. ldiselt klmakindel. Prof. Andres Mathieseni andmeil hvisid Tartus 1939/1940. aasta erakordselt klmal talvel kik pungad, aga kahjustatud puud siiski hiljem paranesid.
Econiensis pramiidjalakas, leiti 1826. aastal Inglismaal Exeteri puukoolis. Oksad kinnituvad tvele terava nurga all, moodustades pramiidja vra. Lehed on sageli keerdunud, sgavsaagja ja veidi kurrulise servaga. Teda vib nha haljasaladel, aedades, dendraariumides ja mnedes maaparkides, niteks Rpina, Olustvere, Alatskivi, Arkna, Suure-Konguta, Suure-Kpu, Jpre, Kavastu ja Vastse-Nursi pargis, kooliaedades jm.
Vanemaid puid leidub Kuressaares (krgus 17,5 m; diameeter 67 cm), Toila-Oru pargis (krgus 13,5 m). itseb ja viljub. Saartel klmakindel, Mandri-Eestis kannatab karmimatel talvedel klma all. 1955/1956. aasta talvel klmusid Tartus isegi suuremad oksad, hiljem siiski puud taastusid. Nooremad puud on eriti kaunid. Vanematel puudel muutub vra ebakorrapraseks ja kaotab oma pramiidja kuju.
Crispa on ahta- ja kurdlehine sgavsaagja leheserva ja haakjate hammastega vorm. Avastati 1800. Ilus kaheharuline puu kasvab Tallinnas Hirvepargis, selle krgus on 17,5 m; harude diameeter 29 ja 22 cm. Nooremaid eksemplare leidub Saaremaal Juhan Alase dendraariumis ja Arkna pargis. Vorm itsenud ei ole. Karmidel talvedel kannatavad vrsete tipud.
Lutescens, kollaselehine vorm, mida kasvatatakse ainult aedades ja parkides. Vga ilus puu. Lehed on puhkemisel kollakasrohelised, suvel pronksjad. Suurem puu sirgub Tallinnas Hirvepargis, kus ta krgus on 20 m ja diameeter 31 cm. itsemist ei ole theldatud. Klma all ei kannata.
Atropurpurea, tumepunaselehine vorm. Lehed on puhkemisel pruunikaspunased, suvel muutuvad pikkamda roheliseks. Ta on kasvanud Keila-Joa pargis.
Purpurea, punaselehine vorm. Lehed suured, puhkemisel punakaspruunid-rohelised, suvel muutuvad pikkamda roheliseks. Kunagi on ta kasvanud Tallinnas Kadrioru pargis.


1. Ilves, Alfred 1991. Knnapuu haruldane puu haruldases metsas. Eesti Loodus 42 (1/2): 510.
2. Keppart, Vello 2007. pperada Luua metsas. Eesti Loodus 58 (11): 3639.
3. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. Valgus, Tallinn.
4. Paivel, Aleksei 1971. 4. sugukond jalakalised Ulmaceae Mirb. Eesti NSV floora. 8. kd. Valgus, Tallinn: 376390.
5. Relve, Hendrik 2003. Plispuud. Koolibri, Tallinn.
6. Sauter, Jrg 1983. Weltweite Heilung der Ulmen. Rettungvon Millionen Baumen Pilz und Splintkafer werden vernichtet. Wald- und Holzwirtschaft, Wien 31 (355): 43.
7. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Valgus, Tallinn.

Elmar Kaar (1928) on metsateadlane, uurinud plevkivikarjride ja tuhamgede ning loopealsete metsastamist.



Elmar Kaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012