Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
SETOMAA EL 07-08/2003
Kagu-Eesti rikas pu

Kagu-Eesti maavaradele meldes tuleb ilmselt kigil esmalt meelde Piusa valge klaasiliiv. Ehk meenuvad ka Vrska vesi ja muda. Aga Kagu-Eestis on muidki rikkusi, isegi lubjakivi. Teeme ringi peale eelkige Setomaa maapuerikkustele ja kiikame ka teisele poole piirijge Piusat, et kia Devoni ajastu lumivalgetel liivarandadel.

Devoni ajastu keskel, ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi, kuhjusid praeguse Kagu-Eesti alal laiunud soojas madalmeres ja sinna suubuvate jgede deltades valdavalt liivased setted, mis hilisemate aastamiljonite jooksul on vaid veidi oma olekut muutnud: liivalasundist on saanud nrgalt tsementeerunud liivakivi, aleuriidist pudedad aleuroliidikihid ja savist vaid tihenenud saviltsed, mis vette sattudes muutuvad jlle kleepuvaks saviks. Silinud on ka sadade miljonite aastate tagust madalaveelist settekeskkonda iseloomustavad kallak- ja pimjaskihilised tekstuurid, setete algne mineraalne koostis ning vrvus. Rauarikka terrigeense materjali tttu, mis on prit philiselt Skandinaavia mestikest, iseloomustab Devoni ladestu kivimeid punane vrv. Sellised on nii Peipsi-rse Kallaste panga, Tartu Emaje oru veeru, Ahja je Taevaskodades kui ka Vhandu ja Piusa je kaldajrsakute liivakivid. Punavrvilisus ongi Kagu-Eesti alusphjakivimitele vga omane (nn. old red liivakivid) ja tundub uskumatuna, et neis on ka neitsilikult puhtaid, peaaegu valgeid liivakivilasundeid. Selliseid rauahendite poolest vaeseid valget vrvi kvartsliivakive on avastatud Gauja lademe liivakivides nii luna kui ka phja pool VruPetseri rgorgu. Oru idapoolsemas osas on praegusel ajal Piusa je sng.

Justkui Lunamere rannal. Kui enamikku Devoni ajastul kuhjunud settematerjalist ei osata Eestimaal kasutada, siis Piusa, ImaraTabina ja Kaku leiukohtade kvartsliivakivile on leitud rakendust. Nimelt saab suure, le 95% rnidioksiidi sisaldusega ja vikese raualisandiga kvartsliivast toota klaasi. Seeprast nimetataksegi nende leiukohtade kohati pris valget liiva klaasiliivaks. Sellist liiva saab kasutada ka mujal tstuses, niteks vormiliivana: tulekindlate valuvormide phikomponendina metallurgias. Seetttu on nii Piusa, ImaraTabina, Kaku ja Tuhkavitsa maardla liiv riiklikus maavarade registris arvel tehnoloogilise liivana. ImaraTabina ja Piusa maardla liiva kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle sna kehva kvaliteedi tttu vaid mrdiliivana ehitussegudes. Tuhkavitsa maardla liiva aga ei kaevandata, sest seal lamab maavaraks sobiv lasund paksu kattekihi all. Esimestest, ligikaudu viiskmmend aastat tagasi tehtud geoloogilistest uuringutest annavad siin tunnistust osaliselt tisvarisenud kraavid ja sgavad urfid.

Kuna Piusa raudteejaama lhedal on Gauja lademe valkjashalle, kihiti kollakasbeee liivakive katvad pinnakatte setendid vga hukesed, siis seeprast hakati just siit 1920. aastate alguses klaasi valmistamiseks maapuest liiva kaevandama. sna pudedasse liivakivisse rajati kaevanduskike, mis suurejooneliste galeriidena on praeguse ajani silinud. Eesti suurim klaasiliiva tarbija Jrvakandi klaasivabrik hankis siit alates 1935. aastast tooret allmaakaevandustest, 1969. aastast aga juba karjridest. Karjri liiv oli kll odavam, ent halvema kvaliteediga. Laborikatsed aga nitasid, et Piusa ja teiste leiukohtade kvartsliiva saab edukalt rikastada, st. eri tehnoloogiate abil parandada liiva kvaliteeti, eemaldades sna lihtsalt kahjulikke aineid: eelkige rauda ja teisi vrvoksiide, savi- ja aleuriidifraktsiooni ning raskeid mineraale, mis ei vimalda toota aknaklaasi ja vrvitud pudeleid.

Piusa liivakarjrist on aegade jooksul kaevandatud ja klaasiks vormitud kmneid tuhandeid tonne liiva. Karjri lunapoolses osas on liivavaru ammendatud kuni phjavee tasemeni, kuid geoloogiliste uuringute alusel jtkub kvaliteetset liiva veel 2030 meetri sgavusele [1]. Veealust liivavaru pole mtet enne kasutusele vtta, kui on ammendatud karjri kesk- ja lunaosa ning teisel pool teed asuva karjri tarbevaru. Seda aga ei juhtu ilmselt niipea, sest praeguse kaevandamistempo puhul (ligi 20 000 m3 aastas) jtkub Piusa maardlas sobivat liiva veel vhemalt 50 aastaks. Tenoliselt isegi kauemaks, sest ammu tuntud Piusa klaasiliivale tekkis seitsme aasta eest tsine konkurent: ImaraTabina leiukoht, mille kvaliteetset, teliselt valget klaasiliiva on hakatud jrjest rohkem kaevandama.

Imara-Tabina tehnoloogilise liiva leiukoht asub Piusa leiukohast ksteist kilomeetrit lne pool. Seegi leiukoht paikneb Gauja lademe liivakivides rgse VruPetseri vagumuse veerul. Omamoodi huvitav on leiukoha avastamise lugu. Imaru ja Tabina mbruses hakati otsima tee-ehituseks sobivat materjali [2]. Rajati mitu puurauku ja analsi tehes selgus, et liiv sobiski ehitusliivaks. Ent selle keemilist koostist ei uuritud. Alles siis, kui mbruskonna teed said suvise aja kohta ebatavaliselt valge katte, hakati uurima, kas kaevandataval liival on ka teisi hid omadusi. Geoloogiliste uuringute alusel tehti kindlaks, et ImaraTabina leiukoha piires on liiv vga puhas: kvartsi sisaldus kndis kohati le 98%, rauahendeid oli aga vhe [8]. Looduslikul kujul on ImaraTabina maardla liivakivi kvaliteedinitajate poolest parim Eestis ja prast rikastamist sobib ka kvaliteetse klaasi tootmiseks.


Ehitada saab samuti. Setomaa suurimad ehitusliivavarud asuvad mhnastikes, mis jvad Piusa jest phja ja ida poole. Liivakihi paksus vib ulatuda kohati 2030 meetrini. Siin on piiritletud Mustoja, Nedsaja, Verhulitsa ja Teremlova perspektiivalad, kus ehitusliiva prognoosvaru on ligikaudu viis miljonit kuupmeetrit. Osa Verhulitsa maardla liivavarust jb Mustoja maastikukaitsealale. Ka Piusa jest lunas on mitmel pool liiva kaevandatud, kuid arvestatava varuga ehitusliiva leidub vaid Hrma mhnastikul ning Hilana kla lhedal.

Kuid ehituseks sobivat kruusa Setomaal napib, sest rahulikud, laialdase levikuga jjrvede settetingimused ei sobinud kruusaste setete kujunemiseks. Vaid Haanja krgustiku idaosas, Mereme mbruses, kus mandrij on kujundanud knkliku moreenreljeefi, on liustiku vooluvesi jtnud maha keerulise ehitusega kruusalasundeid. Kuna ehituskruusale esitab maapueseadus vga ranged piirid, siis piirkonna suurima, Kalatsova karjri kruusarikas materjal vastab pelgalt maa-ainesele ja ehituskruusaks saab seda kasutada vaid valikuliselt.


Vrska vesi igaks puhuks. Peale srava liiva peitub Kagu-Eesti maapues teisigi rikkusi ning need on seotud Setomaaga, eelkige Vrska piirkonnaga. Kui lemrasest trgamisest vi aastatekoormast vaevatud ihu nuab tervise parandamist, siis ei pea setod minema kaugelt abi otsima. Juba mitukmmend aastat tegutseb Vrska lahe kaldal sanatoorium, mis ammutab ravitoimega vett ja muda siitsamast maapuest.

ldiselt on Eesti territooriumil kik alusphjakivimid, ka need, mis kannavad oma lhedes ja poorides phjavett, veidi luna suunas kaldu. Ka aluskorra pealispind on kuni meie lunapiirini samasuguse kallakusega. Varasemad geoloogilised ja geofsikalised uuringud aga nitasid, et Eesti luna- ja kaguosas on aluskorrakivimite ja neid katvate settekivimite lunasuunaline kallakus rikutud ja ilmselt on kerkinud kivimplokid kunagi ammustel aegadel sulgenud vettkandvates kivimites vee liikumistee. Vrska mbruse alusphja vettkandvates kivimites vis kujuneda omamoodi lks, kus krgemal asuva toitealaga surveline phjavesi rikastus aegade jooksul keemiliste hendite ja vees lahustuvate elementidega.

Ravi-, laua- ja ravi-vanniveena tuntud Vrska mineraalvesi prineb mitmest phjavee kihist. Esimesed andmed Vrska piirkonna phjaveekihtide suure mineraalainete sisalduse kohta saadi ligikaudu nelikmmend aastat tagasi Petseri struktuurpuuraugu kolmest veehorisondist [13]. Esimesed puurkaevud Vrska piirkonna mineraalvee otsinguteks rajati 1967. aastal [12]. Puurkaev Vrska I, mis rajati rsava jrve lhedale, avas 451463 meetri sgavusel Ordoviitsiumi-Kambriumi mineraalveekihi. Mineraalvesi judis isevoolu le puuraugu serva ja veesamba krgus ulatus 20 meetrit maapinnast krgemale. Puurkaev Vrska II, mis asub praeguse villimistsehhi territooriumil, avas Kesk- ja Alam-Devoni mineraliseeritud phjaveekompleksi Prnu veekihi. Nii puurkaevu Vrska I ja prast selle sulgemist rajatud puurkaevu Vrska VII Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi mineraalvett on kasutatud ravi-lauaveena. Sgavamate, Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi ja Voronka veekihtide mineralisatsiooni uurimiseks tehti Vrska lahe idakaldale puurkaevud Vrska III ja Vrska IV. Vrska sanatooriumi tarbeks on rajatud puurkaevud Vrska V ja VI, viimane ammutab vett Kambriumi-Vendi veekompleksi Gdovi veekihist. Kikides puurkaevudes ulatub mineraalvee staatiline veetase krgele le maapinna. Kige krgemale, le 600 m, tuseb algsest veekihist Gdovi phjavesi.


Mineraalide tervendav toime. Mida sgavamal vesi asub, seda rohkem on seal lahustunud mineraalaineid. Eestis peetakse mineraalveeks phjavett, milles lahustunud mineraalainete sisaldus on vhemalt 2 g/l [3]. Ligikaudu 600 m sgavuselt prit vees on mineraalaineid koguni 19 grammi liitri kohta.

Kige lemise, Prnu veekihi mineraalvesi on Cl-SO4-Ca-Na-tpi, mineraalainete sisaldus le 4 g/l. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi mineraalvesi sisaldab ka magneesiumi ja mineraalainete sisaldus on veidi le kahe grammi liitri kohta. Vett villib AS Vrska Vesi ja Vrska sanatoorium kasutab mineraalvett soolakadu kompenseeriva joogiveena. Kambriumi-Vendi veekompleksi Voronka veekihi mineraalvesi puurkaevust IV on ldiselt sama tpi, kuid mineraalainete sisaldus on suurem kuni 6 g/l ning suur on ka broomi ja joodi sisaldus. Sanatooriumis kasutatakse sellist vett mao, kaksteistsrmiku ja sapiteede haiguste thusaks raviks. Kige sgavamalt prit Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi veekihi mineraalvesi on samuti magneesiumirikas, kuid mineraalainete sisaldus on koguni ligi 18 g/l. Mikrokomponentidest vrib mrkimist broomi (56 mg/l) ja boori (27 mg/l) suur sisaldus. Vett tarvitatakse Vrska sanatooriumis vanniveena nrvissteemi, luu- ja lihasssteemi, naha- ja teiste haiguste raviks. Raviprotseduuri ldtoime on niisama tugev kui Vrska lahe mudal, kuid kliinilise raviefekti annab see mudast umbes ndal hiljem.

Kuigi veevarusid on kasutatud ligi kolmkmmend viis aastat, pole see vhendanud mineraalainete hulka vees. Kogu Eesti mineraalvee varu on hinnatud umbkaudu 6000 m3-le pevas [4], millest Vrska mineraalvee leiukoha veekihtide varu hlmab veidi alla poole [5]. Enim kasutatava, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi mineraalvee varu aastani 2027 on 540 m3 pevas [11]. Aastakmneid tehtud mineraalveeproovide analsid on nidanud, et vee kvaliteet pole pika aja jooksul muutunud, hoolimata tarbimisest. Alusphja settekivimite rpes sadade miljonite aastate vltel kujunenud karastava ja kosutava ravi- ning lauaveevarusid jtkub veel pikaks ajaks.


Muda mgiks. Vrska orglaht, mis on likunud Gauja lademe liivakividesse, on suures osas titunud mrdunudpruuni, htlase konsistentsiga vi veidi smerja mudaga, mis sisaldab taime- ja karbijnuseid. Lahe phjas, enamasti hukesel liivakihil, on kuni kahe meetri paksune turbakiht. Selle peal lasub jrvemuda ehk sapropeel, mida kasutatakse meditsiinis ning vetise ja lisasdana pllumajanduses. Jrvemuda paksuseks on mdetud kuni kaksteist meetrit [9]. Mudalasundi paksus on suur ka tarbevaru phjapiiril, kuid tpsemad andmed selle leviku kohta phja suunas puuduvad [5]. Vrska lahes asuva ravitoimega jrvemuda maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni.

Vrska lahe sapropeeli uuringutel on analsitud sapropeeli ietolmu sisaldust ja koostist [10]. Kige vanemad orgaanikat sisaldavad setted lahe phjas on kujunenud preboreaalsel kliimaperioodil ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Neid iseloomustab suur kase ietolmu sisaldus. Pilliroo- ja puu-pillirooturba lasund tekkis boreaalsel kliimaperioodil, kui Vrska lahe alal oli vikeste jrvekestega madalsoo. Turbal lasuv jrvemuda ehk sapropeel moodustus valdavalt atlantilisel kliimaperioodil 50008000 aastat tagasi. Selle aja ietolmus leidub rohkesti sarapuud, leppa, jalakat, tamme ja pki. Jrvemuda lemises osas suureneb kuuse ietolmu osathtsus ja kige nooremate kihtide kase ja mnni ietolmu sisaldus viitab subatlantilisele kliimaperioodile.

Vrska lahe muda on le kahekmne aasta kasutatud lahe idakaldale ehitatud sanatooriumis. Ravikompleksi juurde on rajatud suured sisebasseinid, kus muda silitatakse aasta ringi. Muda kulub keskmiselt 550 m3 aastas. Sanatooriumis ravitakse nrvissteemi, luu- ja lihasssteemi, seedetrakti, gnekoloogilisi ning laste kroonilisi hingamisteede haigusi.

Ka ravimudavaru on kllalt suur, et kindlustada selle kasutus aastakmneteks. Veel enam, mineraalvee ja ravimuda varud ning vrtuslik loodusmilj mnnimetsad liivastel jrvekallastel vimaldaksid laiendada ravi- ja puhkemajandust ka Vrska lahe lnekaldale.


Lubjakivi mitte ainult Phja-Eestis. Kaugeim kagunurk vib uhkustada omaprase lubjakivilasundiga. Seda kll ainult rmises kaguosas, kus Tiirhanna klas vikeses kivimurrus tungib esile lem-Devoni ladestiku Plavinase kihistu lubjakivi ja dolomiit, ning lne pool, Peetri je res, kus paljandub samuti lubjakivi. Siin-seal silinud vikesed lubjapletusahjude varemed ja paekivist laotud ehitised nitavad, et seda kivi on mitmeklgselt kasutatud. Ehituskillustikuks klblikku materjali leidub Tiirhanna maardlas, kus sobiva kivimkihi keskmine paksus on le kuue meetri. Tiirhannast veidi luna pool paikneb Marinova maardla, mille varu on umbes viis korda suurem. Ka paekivikihi paksus on suurem, ulatudes kmne meetrini. Maardla kasutuse teeb keeruliseks phjavee krge tase ja tse saviliivast kattekiht, mille maht on le viie miljoni kuupmeetri. Leiukoha kasutuselevtul tuleb arvestada, et mberkaudsete talude kaevudest kaob vesi.

Piusa lunapoolsed lisajed ja ojad toituvad lem-Devoni karbonaatse kompleksi phjaveest. Lubjarikkast veest on orgudesse kujunenud kuni kolme meetri paksused lubisetete lasundid. Tuhkvitsa oja oru veerul asuva suurima teadaoleva Tobrova leiukoha lupja on kasutatud pldude lupjamiseks. Leiukohast vlja veetud kmme kuni viisteist tuhat tonni hlmab teadaolevast varust ligikaudu kolmandiku.


Soine ja savine. Setomaa, eriti Antkruva-Obinitsa-Klltv piirkond on savine. Devoni ajastul kujunenud suure Kllatova savimaardla kuni 25 m paksune kirjuvrviline savilasund on keerulise geoloogilise ehitusega. Savi jtab srmede vahel libeda, veidi rasvase mulje. Tulekindluse poolest on enamik siinsetest savierimitest kergeltsulavad (sulamistemperatuur alla 1350 ºC), vaid tumehallide savide hulgas leidub raskeltsulava savi kihte. Tuhkvitsa oja kaldal paljanduvat savi kasutati telliste tootmiseks alates 1931. aastast. Firma Esto amot valmistas aastas kuni 270 000 tellist. Seadmete vananedes ja tammi purunedes lpetati tegevus 1948. aastal. Praeguseks on vike savikarjr kinni kasvanud, kuid valdav osa (ligi 3,7 milj. m3) kohati vaid kuni meetri paksuse pinnakatte all asuvast savilasundist ootab kasutajaid.

Pinnakattes leidub pruuni vrvi plastset savi eelkige Andrikova perspektiivalal. Viksemad Luha ja Msi savimaardlad asuvad Setomaa lunaosas. Msi maardla savi kasutab toorainena vike ettevtlik Misso savitstus, kus on testatud, et ka sna kehva kvaliteediga savist saab iget tehnoloogiat rakendades toota korralikku kaupa. Luha leiukoha savi pletati Vungi tehases tellisteks 1963. aastani.

Enamik soodest ja htlasi nende turbavarudest jb Setomaa phjaossa. Peipsirsel madalikul asub Peipsire maardla ja Msovitsa leiukoht. Kui Peipsirse madaliku ja Mdaje lammi soodes valdavad madalsooturbad, siis mhnade ja moreenkngaste rpes on kujunenud enamjaolt rabalaamad. Mlema sootbi turbalasundi tsedus on vike: suurima, Peipsire maardla turbakihi keskmine paksus on vaid 1,3 m. Ilmselt nii turbakihi vikese paksuse kui ka Lmmi- ja Pihkva jrve krge veetaseme tttu ei ole siinset turbavaru tstuslikult kasutatud. Otstarbekam on tarbida siinsete soode marja- ning seenerikkusi ja nautida puutumatut rabamaastikku.


Setomaa pues viks silitada maagaasi. Geofsikalised uuringud on nidanud, et Vaaksaare krgustiku piirkonnas on ligikaudu 500 meetri sgavusel aluskorrakivimite pealispind 4050 meetrit mbritsevast krgem. Seda kuplit katab htlase kihina esmalt Gdovi kihistu poorne liivakivi ja seda omakorda Lontova kihistu tse savilasund. Arvutuslikult viks savist kaabuga kaetud poorsesse liivakivisse pumbata kuni miljard kuupmeetrit maagaasi [6], mida siis vajaduse jrgi kasutada. Krgemal asuva saviekraani tttu gaas iseenesest maapinnale ei pseks. Selliste looduslike gaasireservuaaride teema oli aktuaalne kmme aastat tagasi ja on ka praegusel ajal, hinemise eel Euroopa Liiduga.


Teisel pool piiri. Meie teadmised Venemaa piiridesse jva Setomaa maavarade ja geoloogilise ehituse kohta on kahjuks jnud seitsmekmnendate aastate tasemele, mil ka eesti geoloogid seal kaardistamistid tegid. Teada on raskeltsulava savi leiukohad Petseri mbruses, lubjakivi ning dolomiidi leiukohad Irboska kandis ja vahetult praeguse kontrolljoone res. Irboska lhedal asuvad ka kipsi leiukohad. Pinnakattesetete ja alusphja savikihtide geokeemiline uurimine on nidanud [7], et Petseri mbruse savilasundid sisaldavad mrkimisvrses koguses molbdeeni ja uraani.


1.

Баранкина, Инна 1987. Отчёт о результатах поисковых работ на стекольные пески в Выруском районе. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 4263.
2.

Баранкина, Инна 1985. Отчёт о результатах предварительной разведки месторождения Какку Выруского района для завода Вырукиви. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 4146.
3.

Karise, Vello; Vingisaar, Peeter 1996. Estonian mineral waters and their usage. Minutes of the 1996 Finland & Estonia meeting of the IAHCMTW. Excursion; Appendix 2.
4.

Perens, Rein 1998. Eesti hdrogeoloogiline kaart. Mtkava 1:400 000. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.
5.

Pldvere, Ain; Grnberg, Rein 2002. Kagu-Eesti maavarade levik ja nende kasutamisvimaluste hinnang II etapp (Baaskaardi leht 5513). Tartu. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 7458.
6.

Rgel, Veena jt. 1992. Maa-aluste gaasihoidlate rajamise perspektiivid Eestis. Tallinn. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 4548.
7.

Саммет, Эвалдъ и др., 1974. Отчёт о результатах проверки редкометального оруденения в верхнедевонских отложениях Псковской области в 197374 гг. Ленинград.
8.

Sinisalu, Rein 1996. Imara-Tabina liivaleiukoha geoloogilisest uurimisest. Tallinn. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 5318.
9.

Цецхладзе, Светлана 1969. Отчёт о поисках и разведке лечебных грязей в районе посёлка Вярска. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 3058.
10.

Тасса, Волдемар 1973. Отчёт о разведке минеральных вод месторождения Вярска 3. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 3219.
11.

Tassa, Voldemar 1976. Aruanne Vrska lahe sapropeeli ravi tarbeks ja pllumajanduses kasutamiseks uuringu kohta. Keila. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 3438.
12.

Tassa, Voldemar 2000. Aruanne Vrska tpi mineraalveevaru mberarvutus puurkaevude nr. 5 ja nr. 7 uuringuandmete phjal. Tallinn. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 6611.
13.

Вингисаар, Пээтэр; Ваталин, Ира 1968. Отчёт о детальной разведке минеральных вод месторождения Вярска. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 3022.
14.

Вяярси, Aаво; Каяк, Kaлъo 1965. Отчёт Выруской партии о комплексной геолого-гидрогеологической съемке масштаба 1:200 000 Юго-Восточной части ЭССР. Кейла. Ksikiri: Eesti Geoloogiafond, 2301.


Ain Pldvere (1955) on geoloog, Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakonna juhataja.



Ain Pldvere
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012