Eesti Looduse fotov�istlus
2011/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Karu ja inimene EL 2011/12
Pruunkaru ja inimene: kuidas vltida konflikte

Pruunkaru rahvaprane nimetus mesikpp on tiesti igustatud, sest ei mdu htegi aastat, mil mesinikud ei kurdaks mesilast matti vtmas kinud karu le. Ka oma teise nimetuse, laikpp, on karu vlja teeninud, tallates viljapldudel vilja.

Tnapeval on inimtegevus killustanud maastiku, sh. metsloomade elupaigad pldude, metsaraiete, suuremate teede ja asulatega. Loomadele jb ha vhem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult ksteisele jrjest lhemale. Nii on mdapsmatud inimeste ja metsloomade kokkupuuted, mis tekitavad aeg-ajalt inimestele ka majanduslikku kahju.
Sellise suure ja tugeva looma nagu karu kahjustusi nimetavad isegi sna looduslhedased ja leplikud inimesed sageli rsteks ega talu neid kuigi hsti. hest kljest on kahju sageli testi tsine eelkige lhutud mesitarud , aga teisest kljest kaasneb teadmisega, et metsaott on lheduses mllanud, sageli ka paras hirm. See puhub probleemi vahel tegelikust suuremaks.

Karu thtsaim elupaik. Kuigi mingi hulk konflikte on paratamatud, tuleks pda nende phjusi mista, et neid vimaluse korral vltida. Eesmrk pole mitte ksnes vltida otseseid kahjustusi, vaid ka n.-. halbade kommetega karude teket: seda, et mned karud spetsialiseeruvad inimtekkelisele ehk antropogeensele toidule, harjuvad liialt kima inimeselt matti vtmas.
Inimese taluvuspiire letav konfliktide sagedus vib lpuks mjuda hvitavalt ka karudele endile, sest karu thtsaim elupaik asub inimese sdames. Kui see elupaik hvib, vib juhtuda, et karud ktitakse meie metsadest sootuks vlja. See pole sugugi ulme: mnes Fennoskandia piirkonnas on vaen suurkiskjate vastu vga suur ja phjapdrakasvatajad ktivad seal karusid ja hunte sedavrd agaralt, et suurkiskjaid leidub neil aladel vga vhe ja needki on enamasti vaid sisserndajaid.
Viimastel aastakmnetel on karu kpp meil hsti kinud: karude arvukus on tunduvalt suurenenud vrreldes eelmise sajandi esimese poolega ja seetttu on karud ndseks levinud le Eesti, vlja arvatud Lne-Eesti saared (meenutagem siiski kuulsat 2006. aasta Ruhnu karu).
Paraku kasvab karude arvu suurenedes ja pllumajanduse ning mesinduse hoogustudes ka inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus ning seega ka karukahjustuste hulk.
Inimtekkeline toit karu mens. Karu ldistest toitumisharjumustest ja -uuringutest nii Eestis kui ka Euroopas andsime levaate Eesti Looduse mulluses detsembrinumbris [1]. Toona ji lhemalt ksitlemata inimtekkelise ehk antropogeense toidu osa, millest tulebki siinses kirjutises pgusalt juttu.
Meie teadusuuring 2003.2004. aasta kohta [2] nitas, et kevadel ja suvel svad karud philiselt looduslikku toitu, sgisel aga pigem inimtekkelist (# 1). Inimtekkelistest toiduobjektidest leidus karu mens kevadel ja suvel philiselt koduloomi, sgisel aga valdavalt teravilju ja unu.
Tasub mrkida, et praegusajal on koduloomade osakaal karu toidus tenoliselt mrksa viksem, sest toonases uurimispiirkonnas Viru- ja Jgevamaal oli teada mitu koduloomade jnuste matmispaika ning koduloomakorjustega metsloomade sdaplatse: praegu pole sellised enam lubatud ja karud ei saa metsa viidud koduloomakorjustega khtu tita.
Teraviljal oli karu toidus thtis koht mitte ksnes sgisel, vaid ka kevadel: ilmselt kidi seda nosimas metsloomade sdaplatsidel. Sgisel sdud teravili prines arvatavasti nii pllult kui ka sdakohtadelt, andes nd juba le poole kogu energiast.
Koduaedade marju ja unu leiti karu khutitest vaid sgisel, mil need andsid ligi 15% kogu toidust saadud energiast. Kartulit aga ei paista karu erinevalt metsseast eriti hindavat: seda ei leidnud me karu toidust peaaegu ldse. Olukord vib mnevrra muutuda neil aastail, kui metsamarjade saak on kesine: siis vib karu nljaga ka kartulit sma hakata, eelkige siiski metssigade sdaplatsidel, vaevalt et ta hakkab pllul kartuleid vtmas kima.

Sgisel sakse rohkesti teravilja, marju ja unu eesktt seetttu, et need on ssivesikuterikkad: nnda kogutakse nahaalust rasvavaru taliuinaku jaoks. Teiselt poolt paikneb see toidupoolis suure hulgana hes kohas, nii saab karu neid hankida suhteliselt vikse energiakuluga.
Meie karuga samalaadset antropogeensete toiduobjektide tarbimise mustrit on theldatud ka mujal, niteks Slovakkias [3].
Karu on nurka aetud. Kuna teravilja svad karud ka kevadel, kui see on kttesaadav vaid metsloomade (peamiselt metssigade) toitmisplatsidel, siis on ilmne, et kogu sdud teravili pole saadud inimestele kahjustusi phjustades.
Metssigade sdaplatsidel ja viljapldudel smas kimisel on ka ks hea klg. Nimelt, metssigadega hiseid toitumisalasid kasutades murravad karud pigem metssigu kui muid imetajaid arvatavasti tnu sellele ka vhem koduloomi. Sellist karu kitumist on thele pandud niteks Sloveenias [4].
Ka selle le, et karud kustutavad sgiseti nlga untega, pole inimesed eriti nurisenud. Ilmselt seetttu, et karud svad unu peamiselt mahajetud talukohtade unaaedades, kus nende maiustamine kedagi ei sega. Rohkel una-aastal, nagu tnavu, kui inimesed viisid leliigsed unad aedade taha, tulid julgemad karud vahel sinnagi maiustama. Aedmarjad aga, erinevalt metsmarjadest, ei ole karu toiduna kuigi thtsad: oma uuringus leidsime mnel korral vaid arooniaid.
Paraku tuleb aga tunnistada, et srased meie seisukohalt soodsamad inimtekkelised toiduobjektid karu mens nagu kaer, mahajetud aedade unad ja loomsed jtmed on viimasel ajal tema kpaulatusest kadumas: kaera klvipind on pidevalt vhenenud, vanade metsavahikohtade ja kadunud talude unapuud vananevad ning loomsete jtmete kitluse kord on muutunud rangemaks. Seetttu on karude toidulaud ahenenud, nnda vib inimese ja karu konflikte sugeneda eelkige neil aastail, kui metsamarjasaak on kesine ja karud on nljaga sunnitud tulema unu noolima ka asustatud talude aedadesse.
Kaebused. Seni on ametnikele sna vhe teada antud sellistest karukahjustustest nagu lhutud silopallid, rikutud teraviljapllud, rsitud viljapuud (on kaevatud vaid he astelpajuistanduse rstamise le mullu Plvamaal) ja murtud koduloomad. On teada, et 2007. aastal langes Jrvamaal karu ohvriks ks lammas; vrdluseks: hunte sdistati samal aastal 118 lamba, 3 kodukitse, 2 veise ja 2 koera murdmises, 2008.2010. aastal murdsid hundid le 400 kodulooma aastas. Seega ei saa karukahjustusi pllu- ja aiakultuuridele ning koduloomadele hinnata praegu kuigi oluliseks.
Seevastu on palju nurinat phjustanud karude rstamist mesilates. Mesilased ning nende vastsed on karule sobiv toit varakevadest hilissgiseni. Karukahjustustes kannatanute 2007.2010. aastal esitatud teadete phjal tehti neil aastail le poole mesilarstetest sgisel (# 2). Kevadel ja suvel oli rsteid nelja aasta kokkuvttes mrksa harvemini ja ligikaudu vrdselt.

Kui vaadata neid aastaid eraldi, ilmneb, et rstete koguhulga suurenemise krval on aja jooksul muutunud eelkige suviste rstete osakaal (# 2). Nii kahjustasid karud 2007. aasta suvel vaid kahte mesilat, 2008. aasta suvest puuduvad teated mesilarstete kohta hoopis. Seevastu 2009. ja 2010. aastal suurenes suviste mesilarstete hulk jrsult.
Mesilarstete jaotus paiguti. Eesti karupopulatsiooni vib tinglikult jaotada nelja kirdepoolset maakonda hlmavaks n.-. tuumikalaks ning lejnud Mandri-Eestit hlmavaks servaalaks, kus karusid elutseb hredamalt (# 4).
Mesilarstete hulga ldise kasvu taga viimastel aastatel on rstete hoogustumine just populatsiooni servaalal. Ootamatult palju on mesilaid laastatud Harjumaal, Raplamaal ja isegi Vrumaal (# 3). Harjumaal ja Raplamaal on mesilarstete arv eriti judsalt suurenenud viimasel paaril aastal (# 4).
Tuumikalal on rste seevastu jnud sna tagasihoidlikuks vi isegi vhenenud (# 3, 4). Vrdlemisi vhestest rstetest on teada antud Ida-Virumaalt ja Jgevamaalt, hoolimata suhteliselt suurest karude arvukusest nendes maakondades.
Mesilasperede hulk Eestis on viimastel aastatel psinud pris muutumatu, nii et sellega ei saa rstete hoogustumist seletada. Pealegi ei ole ilmnenud mingit seost mesilasperede arvu ja rstete arvu vahel maakonniti (# 3).
Niisiis, seniste andmete phjal ei saa mesitarude rstetest luua mingit kindlat ldpilti, rste on nii vaadeldud ajavahemiku eri aastatel kui ka piirkonniti olnud sna erisugune. Kindlamate seoste selgitamiseks on vaja koguda lisaandmeid.
Lhutud tarud. Mesilarstete ldarvu krval tuleb kindlasti vaadata ka he mesilarste kigus lhutud tarude arvu, sest just tarude lhkumine vib muuta muidu andeksantava eksimuse inimese silmis tsiseks kuriteoks. Viimasel neljal aastal on karud lhkunud ligi sadakond mesitaru aastas. Vrdluseks: nugised rstavad umbes 300400 mesilasperet aastas. Ent nugis hvitab ainult mesilaspere, tungides laiemaks lhutud taruavast sisse ning ses krjed koos neis olevate mesilasevastsete ja meega. Karud seevastu kipuvad phjalikult rikkuma ka mesindusvarustust, seega teeb karu mesilas enamasti suuremat kahju kui nugis.
he karurste kigus rikutud tarude arv on aasta-aastalt mrksa vhenenud. Kui aastal 2007 purustasid Eesti karud he rste kigus keskmiselt neli taru, siis mullu vaid kaks. Sellise leebumise taga on eelkige populatsiooni tuumikala karud (# 5), samal ajal kui servaalal see hulk aastatel 20072009 isegi veidi suurenes (kuid 2010 vhenes ka seal). Pole teada, mis phjusel on tuumikala karud hakanud vhem tarusid lhkuma. Kllap on teiste karude hulgas nnestunud kttida ka nn. probleemkarusid, kellel on mesilate laastamine olnud eriti hsti kpas.

Mis ajendil on mesilarsted viimastel aastatel siiski hoogustunud? Phjusi vib olla mitu. Esiteks, loogiliselt viks arvata, et rsted sagenevad siis, kui karupopulatsioon suureneb. Karude tpset arvukust Eestis on vga keeruline kindlaks teha, hinnangud on ligikaudsed: lhtutud on eelkige vaatlusandmetest, sh. karupesakondade arvust, mille hulk on viimasel neljal aastal jnud sna stabiilseks. Seniste teadusuuringute jrgi pole ka karude sissernne Eestisse olnud sedavrd tugev [5, 6, 7], et suurendada siinse asurkonna arvukust. Ametlikel andmeil pole karude arvukus meil prast 2008. aastat kuigivrd suurenenud, ehkki suurem hulk ktitud karusid viks sellele kaudselt viidata (# 6).
Ent rsted vivad olla sagenenud ka seetttu, et on paranenud ligips maitsvale sgipoolisele. Nimelt on tnu mahemesinduse menule rajatud hulk mesilaid metsadesse ja rabadesse. Samuti vivad sagenenud rsted olla mrk sellest, et looduslike toiduobjektide kttesaadavus vheneb. Seda on isegi peetud heks olulisemaks tihenenud rstete ajendiks [10].
Oma roll vib olla asjaolul, et suurenenud on karude oskusteave: nende karude osakaal, kes on ppinud kas ema kest vi iseseisvalt mesitarudest toidulisa hankima. Phjusi vib olla enamgi ja kllap ongi rstete kasv tingitud mitme teguri koosmjust.

1. Tammeleht, Egle jt. 2010. Mida sb pruunkaru Eestis ja Euroopas? Karu khust leiti Eestile uus sipelgaliik. Eesti Loodus 61 (12): 590597.
2. Vulla, Egle jt. 2009. Carnivory is positively correlated with latitude among omnivorous mammals: evidence from brown bears, badgers and pine martens. Annales Zoologici Fennici 46: 395415.
3. Rigg, Robin; Gorman, Martyn 2005. Diet of brown bears (Ursus arctos): new results from the Tatras region and a comparison of research methods. Výskum a ochrana cicavcov na Slovensku VII: 6179.
4. Adami, Miha; Jerina, Klemen 2005. Problems related to supplemental feeding of brown bears in Slovenia: to feed or not to feed? Abstracts of 16th international conference on bear research and management, 27th September 1st October 2005, Italy, Riva del Garda, Trentino: 4849.
5. Saarma, Urmas et al. 2007. Mitogenetic structure of brown bears (Ursus arctos L.) in north-eastern Europe and a new time-frame for the formation of European brown bear lineages. Molecular Ecology 16: 401413.
6. Tammeleht, Egle et al. 2010. Genetic structure in large, continuous mammal populations: the example of brown bears in northwestern Eurasia. Molecular Ecology 19 (24): 53595370.
7. Anijalg, Peeter 2011. Pruunkaru (Ursus arctos) populatsiooni geneetiline struktuur Eestis. Magistrit. Tartu likool, zooloogia ppetool.
8. Mnnil, Peep jt. 2011. Ulukiasurkondade seisund ja kttimissoovitus 2011. Keskkonnateabe keskus, Tartu.
9. Wielgus, Robert B. et al. 2001. Estimating effects of adult male mortality on grizzly bear population growth and presistence using matrix models. Biological Conservation 98: 293303.
10. Peacock, Andrea; Peacock, Doug 2009. In the presence of grizzlies: sharing our world with the great bear. Globe Pequot Press, 239.


LISAKASTID:
-----------------------------------------------Kuidas vltida karu rnnakut?

Kui soovime, et karu ei satuks meie elamise lhedale uitama, ei tasu jtta toitu elamute lhedusse ja sageli kidavatesse kohtadesse, eriti neis piirkondades, kus karuasurkond on arvukas: ks karu rnnaku sagedamaid phjusi on inimese ootamatu sattumine oma khtu titva karu peale. Kui vahemaa inimese ja karu vahel on vike, siis vib karu rnnata, et oma toidupoolist kaitsta. Konfliktioht suureneb veelgi, kui hulk antropogeenset toitu on hlpsasti kttesaadav, sest srasesse piirkonda vivad karud koguneda.
Karu rndab sageli ka siis, kui teda on jahi kigus haavatud, ja ka olukorras, kus inimene satub emakaru ja tema jrglaste vahele vi lhedusse. Vltides neid kolme vimalust, hoiame tsisema konflikti karuga tenoliselt ra.

-----------------------------------------------
Aita kaasa!

Karude mesilarste dnaamika ja phjuste kohta on Tartu likooli zooloogid alustanud uurimistd, kus vajame kindlasti mesinike abi. Veebilehel http://egle.tapashk.ee/ryysted.html on ankeet, kuhu ootame teavet nii rstatud kui ka rstamata mesilate kohta, samuti fotosid kahjustatud mesilatest. Teretulnud on ka kik muud teated ja thelepanekud karukahjustuste kohta. Loodetavasti on uuringust abi, et ajapikku nnestuks meil karursteid ra hoida vi vhemalt tunduvalt vhendada.

-----------------------------------------------
Kuidas vltida karurstet?

Eelkige inimesed ise aitavad karudel kujuneda n.-. probleemseteks oma teadmatuse, aga ka hoolimatusega. Konflikt tekib seal, kus seda vimaldatakse. Kui on testi soov karu rsteid ra hoida, tuleks sellega tegelda juba enne, kui rsted ilmnevad. Kui probleemne karu maha lasta, ei vldi see ldjuhul rstet: krvaldatakse tagajrg, aga mitte phjus, ning vabaneb lihtsalt elupaik jrgmisele probleemsele karule.
Kuna karu on nutikas ja hea mluga loom, siis on mju vaid sellistel vahenditel, mis ei lase teda kas ldse mesitarusid laastama vi siis annavad talle nii halva kogemuse, et ta ei taha enam proovidagi. Esimesel viisil toimivad niteks krged platvormid tarudele (# 4), teisel elektriaiad. Seevastu igasugused lhnavad, kolisevad, vrvilised vi helkivad peletid ei toimi ldjuhul kuigi kaua, sest ei anna karule mingit halba kogemust ning lpuks ei pra karu neile enam mingit thelepanu.
Platvormid on suhteliselt odavad ega nua tshoidmiseks mingit lisakulu. Platvormi jalad tasub teha metallist, mis on tugev ega vimalda ronimist. Puust jalgade puhul peaks platvormi plaadi serv ulatuma piisavalt palju le jalgade, et karu ei pseks platvormile mda jalga les ronides. Platvorm peaks asuma kllaltki lagedas kohas, et sellele ei pseks ka puude kaudu, ning olema tugevasti kinnitatud, et seda ei saaks mber lkata. Platvormi krgus peaks olema umbes kolm meetrit.
Elektriaia puhul peab arvestama, et kui karu on kinud mesilat rstamas enne aia paigaldamist, siis ei pruugi elektriaed teda enam takistada: teades, mis on saagiks, vib karu aiast lihtsalt lbi tormata. Samuti ei pruugi karu eemal hoida halvasti paigaldatud elektriaed. Seega tasub vimalikult tkindel elektriaed paigaldada juba enne, kui karu on teada saanud, mis on aia sees.
Tuleb jlgida, et aed oleks terve, traadid pingul ning korrodeerumata. Aia nurgapostid tuleks seestpoolt toestada. Traati valides tuleks eelistada jmedamat traati, mille takistus on viksem (seega surakas tugevam) ning mis on ka vastupidavam. Traatide vahe ei tohiks olla le 20 cm, alumine traat peab paiknema maapinnast 20 cm krgusel, lemine vhemalt 1,4 m krgusel.
Et aed toimiks, on vga oluline korralik maandus, mis ulatub pinnases umbes kahe meetri sgavuseni. Kuivades oludes aitab maandust parandada see, kui kasta maapinda maandusvarda mber. Aed on kige thusam, kui positiivse ja negatiivse laenguga traadid paiknevad vaheldumisi, kusjuures kige alumisem ja lemisem traat on positiivse laenguga. Negatiivse laenguga traadid tuleks maandada. Kindlasti tuleks jlgida, et traadid oleks postide klge kinnitatud korralike isolaatorite abil. Aia alt ja krvalt tuleks rohi ra niita umbes poole meetri laiuse ribana, et krred vmt. ei puutuks vastu traate.
Toime on parem, kui aia vlisservas on maas metallvrk, kuhu karu aeda nuuskides peale astub. Aia ja tarude vahele peaks jma umbes 1,5 meetrit vaba ruumi, et karu ei ulatuks tarusid le aia nuuskima. Eriti tundlikud on karul nina ja suu, kige rohkem mjub talle elektrilk just sellesse piirkonda. Selleks vib traadile mrida vi riputada mingit lhnavat peibutist, niteks sinki vi kala, mida mistagi tuleb sna tihti uuendada.
Karjuseagregaadi momendipinge peaks olema vhemalt 6000 V, muidu ei pruugi elektrilk karu piisavalt ehmatada. Elektriaia kaitseks karu eest vib paigaldada ka niteks mber viljapuuaia: siis tuleks hoida silma peal, et mahakukkunud vilju ei satuks vljapoole aeda ega ka aia sees sellele liiga lhedale.
Elektriaedade paigaldamise kohta leidub veebis hid ingliskeelseid juhendeid: www.lwwf.org/electric_fence_2009.pdf ja www.dgif.state.va.us/wildlife/bear/fencing.pdf


Egle Tammeleht (snd. Vulla, 1980) on Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna teadur; Liina Veske (1990) on samas bakalaureuselipilane, Marju Keis (1981) doktorant, Harri Valdmann (1954) lektor ja Urmas Saarma (1967) vanemteadur. T uurimisrhma tdega saab lhemalt tutvuda www.lote.ut.ee/zooloogia/teadus/imetajad. Peep Mnnil (1965) ttab keskkonnaministeeriumi keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhatajana. Malle Leht (1953) ja Ants-Johannes Martin (1946) on Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadurid, Ave Lind (1976) kaitses samas 2004. aastal magistrit. Aleksander Kilk (1946) on Eesti mesinike liidu juhatuse esimees.



Egle Tammeleht, Liina Veske, Marju Keis, Malle Leht, Ants-Johannes Martin, Ave Lind, Peep Mnnil, Al
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012