Eesti Looduse fotov�istlus
10/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2003
Kanepi ajalugu ja tnapev

Kanep on ks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja lirikaste seemnete saamiseks. Paraku sisaldavad kanepi vormid kas suuremal vi vhemal mral narkootilisi aineid, mistttu taime kasvatamist piiratakse seadustega. Meil pllul vi aias kasvanud hariliku kanepi toimeainete hulk on siiski sedavrd vike, et viks lubada reguleeritud pllumajanduslikku kiu- ja seemnekanepi kasvatust ka Eestis.

ks enim kneainet pakkunud negatiivse mainega taimi on kanep. Postimehe arhiivi andmetel on paari viimase aasta jooksul teateid selle taime kasvamise ja ebaseadusliku kasvatamise kohta peaaegu igast Eesti maakonnast. Ajaleheartiklitest ja politsei pressiteadetest saab levaate kanepikasvatusest ja levikust Eestis kahel viimasel aastal. Samas on selle teabe botaaniline vrtus vike, sest selles ei kajastu, milliste kanepi varieteetidega on tegemist.

Kanep on vana kultuurtaim, kes prineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. ks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemnembrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mrgiseid seemnembriseid stutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mjust.

Arheoloogilised leiud viitavad sktide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rnnumees Herodotos (484425 ? e. Kr.) aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere phjaosa skdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hguvatele kividele kanepiseemneid (tenoliselt kestadega). Selle sauna leil olevat neile niivrd meeldinud, et nad miranud suurest heameelest. [1]

Euroopa arheoloogilised leiud knelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on prit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nri kui ka kudumeid. Vanimad kanepiseemnete leiud prinevad esimese aastatuhande esimesest poolest. [7] Keskaegsetes ladestustes on need tavalised, sealhulgas ka Eesti linnades. [12] Soome varaseim leid kanepikiududest prineb viikingiajast. [9].

Kanepiseemneid on leitud nii rituaalsetest hauapanustest kui ka toitumisega seotud ladestustest. Neid on mainitud hiliskeskaegsetes arvetes, protokollides ja kokaraamatutes ning ka teistes toitumist ksitlevates kirjutistes. ks tolleaegse hiskonna harjumusi analsinud arst mrkinud, et inimesed kipuvad kanepiseemneid liiga palju tarbima ja on nende peale vga maiad [7]. Ilmselt oli phjus siiski kanepiseemnetest tehtud toitude heas maitses, mitte seemnete olematus narkootilises toimes.

Kanepitoidud olid vga levinud ka Eestis, eriti just lunapoolses osas. Kige tuntum toit kanepiseemnetest on temp (ka jurss, pitska, kruusla jt.). Tembi tegemisel jeti puhastatud kanepiseemned seks ahjule kuivama. Hommikul pandi vhehaaval teri kuivalt nrgale tulele pandud paja phjale ja neid kpsetati seni, kuni seemned praksuma hakkasid. Kpseid seemneid uhmerdati kuumalt, kuni terad olid jahul. Kui segu juba surumisnuia klge kleepus, oli see valmis kpsekartulitega smiseks. Kanepijahu on segatud ka uhmris peenestatud herneste ja ubadega ning sellest segust on pigistatud kkke, mis olnud pehmed ja maitsnud eriti hsti lastele. Kuid kui toiduga oli kasinad lood, ei pandud tembile enam muud vge, sest kanep oli ise vgev [10].

Teadaolevalt ei kajasta Euroopa ajalooallikad kanepi kasutamist suitsetamise eesmrgil kuni 18. sajandini. Ent 18. sajandi lpu kirjanduses on nenditud, et idamaalased valmistavad kanepist opiaatset toitu ja aasialased kutsuvad sellega esile meeldivaid unengusid [4]. 19. sajandil on mainitud, et tema lehtede mahl on uimastav ja phjustab hullumeelsust, tema seemned aga lirohked ja rahustava toimega [1]. ldiselt tunti kanepit 19. sajandi Kesk- ja Phja-Euroopas kui ht thtsamat li- ja kiutaime.

Kahekmnendal sajandil oli Euroopa suurim kanepikasvataja Nukogude Liit [7]. Niteks 1938. aastal kasvatati maailmas kanepit 1 042 000 hektaril, millest 654 000 ehk 63% kasvas Nukogude Liidus. Kunstlikku tolmeldamist kasutades ja sordist olenevalt ulatus seemnesaak hektarilt heksa tsentnerini (tavaliselt siiski 25 ts) ning kiusaak oli kuni 29 ts/ha [10].

Peale selle on kanepil teisigi kasutusviise. Kesk-Euroopas on teda rakendatud kahjurputukate trjes. Pllupidajad on kanepitaimi istutanud kapsapldude mber, arvates, et kanepitaimede lhn ja kanepiseemned meelitavad ligi linde, kes muuseas nopivad ra ka kapsalehtedel elutsevad mardikad ja tugud. [4].

Kanepiseemned on puuri- ja metsalindude levinud toit. Kanep kajastub ka Eestis elava linnuliigi kanepilinnu (Carduelis cannabina) nimes. Ilmselt on tegemist tlkenimetusega (saksa keeles Hnfling). Lind toitub meelsasti psaste ja suuremate taimede seemnetest.

Ka inimeste ja nende tegevusega seotud koha- ja perekonnanimedes leidub kanepi sna sageli.


Kanepi sstemaatika on keeruline. Populaarteaduslikus kirjanduses ja ajalooallikates on seda taime mainitud tema laias thenduses. Kanep (Cannabis sativa) on ngeselaadsete seltsi kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline tuultolmleja taim, kes on levinud nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Ka Eesti taimede mrajas on kanepit ehk harilikku kanepit kirjeldatud koguliigina ning mrgitud, et ta kasvab kultuurtaimena vi metsistunult umbrohuna ja tulnukana teeservades [8].

Eesti floora andmetel jaguneb kultuurkanep geograafilisteks tpideks ja need omakorda sortideks. Soodsates kliimatingimustes sisaldab ta narkootilise toimega kummivaiku. Eestis kasvab veel teinegi kanepiliik metsik kanep (Cannabis ruderalis) , keda saab harilikust kanepist eristada ite ja viljade jrgi. See on viksema kasvuga tlikas umbrohi, sest tema seemned varisevad kergesti. Metsikut kanepit vib samamoodi kui harilikku kanepit kasutada kiutaimena. Nii he kui ka teise kanepiliigi valmimata seemned vivad phjustada mrgistusi. Mlemad kanepiliigid ristuvad kergesti. [6]


Kanepi alamliikide eristustunnused eri autorite jrgi.
harilik kanep metsik kanep india kanep
taime krgus ja harunemine emastaimed kuni 3, isastaimed kuni 2 m, hredalt harunenud 60100 cm, harunemata vi vhe harunenud 80140 cm, tugevasti harunenud
lehed hukesed hukesed paksud
ielehed peaaegu puuduvad vi nha sigimiku alusel katavad sigimikku hukese kilena
vilja pikkus (mm) 3,54,5 2,53,5 3,24,2
viljad psivad kpsenult, hallikad varisevad kergesti, pruunikad varisevad kergesti

Kesk-Euroopa uuemas kirjanduses on kanepit ksitletud kolme liiki alamliigina: harilik kanep (ssp. sativa Kutt), metsik kanep (ssp. spontanea Serebr.) ja india kanep (ssp. indica (Lam.) Serebr.). Videtavalt ei sisalda ei metsik ega harilik kanep kanepivaiku, mis teeb india kanepist ohtliku hallutsinatsioone phjustava taime [2].

Vanemas kirjanduses nii ei arvata. Kik need taimed sisaldavad mingil mral kanepivaiku: hed taimed rohkem, teised vhem; hed taimeosad rohkem, teised vhem ja kolmandad ldsegi mitte. Ka sstemaatikas on kanep vaatluse all kui varieteetide rhm, mille ksikute liikmete vahel on raske vahet teha ja mis moodustavad kergesti hbriide. India kanepil on eristatud alamvarieteet, mida eesti keeles viks kutsuda hiidkanepiks (Cannabis sativa var. indica Lam., subvar. gigantea).


Kanepi varieteedid on jaotatud rhmadesse viljade valmimise aja ja varrepikkuse ning maade jrgi, kus neid kasvatatakse. Selle alusel on eristatud 15 kanepi geograafilist tpi, niteks Phja, Siberi, Kesk-Vene, Luna-Ukraina, Lne-Euroopa, Balkani, Itaalia, Vike-Aasia, Ida-Aasia, Jaapani, Ameerika ja India kanepi tp. Arvatavasti on kigis nendes maades mdunud sajandi keskel kanepit kasvatatud. Hiinas ja varem ka Itaalias eristati vikest seemne- ja suurt kiukanepi vormi. [5]

Phjamaised kanepitbid on madalamad (3050 cm) ja enamasti varaviljuvad, lunamaised seevastu krged (400600 cm) ja hiljem viljuvad. Leidub ka vahepealseid taimi, mida ei saa hsti hegi vormi hulka arvata. Lunamaistel ja Hiina kanepivormidel on lehekeste arv suurem (811), phjapoolsetel vormide viksem (57). On veel mitu omadust, mille poolest hariliku kanepi vorme ksteisest eristatakse, sealhulgas varre jmedus, okslikkus, iekobara suurus, tuhande seemne kaal, seemne vrvus jmt.

Phjamaised kanepitbid on suure seemnesaagiga ja lunamaised viksega; see oleneb helt poolt vegetatsiooniperioodi pikkusest ja teiselt pool husoojusest. Lhema kasvuajaga taimede seemned on sageli heledad, pikema kasvuperioodiga taimede seemned aga sinakashallid ja tumepruunid. Seemnekanepi lehekeste arv on tavaliselt viksem kui kiukanepi lehtedel.

Kige rikkalikumalt on lehekesi neil india kanepi vormidel, mida kasvatatakse haii tootmiseks. Nende emastaimede iekobarate lemise osa nimetus on Herba Cannabis indicae. Lunamaistel kanepitpidel on iekobar laiuv ja okslik, phjamaistel on see kompaktsem ja sna vike.

Kanepi iekobara piirkonnas paiknevad nrmekarvad, mida enim leidub emastaimede ite tupplehtedel. Nendes tekibki kanepivaiku, mille thtsamad toimeained on kannabinool ja tetrahdrokannabinool. Selle toimeaine sageda ebaseadusliku kasutuse tttu on kanepikasvatus paljudes maades keelatud. Kannabinooli kvantitatiivset ja kvalitatiivset sisaldust tehakse kindlaks keemiliste meetodite alusel, millest kige tuntumad on Beam- ja Diazo-testid.

Tetrahdrokannabinooli kindlakstegemiseks pole praegu teada lihtsaid keemilisi meetodeid. Katseliselt on leitud, et siiski mitte kikide kanepitaimede testid pole positiivsed. Mnedel andmetel on 20 000 uuritud taimest osutunud Beam-test negatiivseks kaheksakmnel. Kahekmnel taimel osutus nii Beami test kui ka Diazo test negatiivseks. On leitud kanepi vegetatiivne mutantvorm, millel pole nrmekarvu ja siin tekib sna vhe vaiku. [5]

Narkootiliste ainete konventsiooni jrgi thendab kannabis kanepi latvu koos ite vi viljadega (vlja arvatud seemned ja lehed, kui need pole koos latvadega), millest ei ole eraldatud vaiku, kskik millise nimetusega need poleks thistatud. Samas konventsioonis thendab kanep mis tahes taime Cannabise perekonnast ning kanepivaik kanepist eraldatud puhastatud vi puhastamata vaiku.


Poleemika kanepikasvatuse keelustamise mber ei puuduta ksnes Eestit. Interneti-leheklgedel vib huviline tutvuda ameeriklaste pdlustega taas legaliseerida hariliku kanepi kui pika ajalooga kultuurtaime kasvatust. Kanepikasvatuse seadustamiseni juti seal sna hiljuti.

Ameerika hendriikides keelustati kanepikasvatus 1937. a. Esimesed uued katseistandused loodi 1999. Valitsus oli kuni 1960. aastateni arusaamal, et tstuslik ehk harilik kanep ja marijuana ehk india kanep on kanepi kaks varieteeti. Sealsele kanepikasvatuse keelustamisele pani punkti 1970. aastal lik Controlled Substance Acti mruses, kus harilik kanep samastati india kanepiga. 1999. a. Phja-Dakota osariigi kanepikasvatuse taastamist puudutavas resolutsioonis on mrgitud:

See resolutsioon nuab tungivalt, et Kongress tunnustaks hallutsinatoorse droogi ehk marijuana ja pllundusliku kultuurtaime ehk tstusliku (hariliku) kanepi erinevusi; htlasi tunnustaks, et tstusliku kanepi kasvatamise lubamine ja pllupidajate toetamine parandab kaubanduslikku tasakaalu riigis, soodustades tstusliku kanepi kui kodumaise tooraine kasutamist, ning aitab USA tootjaid tstusliku kanepi kaubandusliku tootmise selge legaliseerimisega.

Mis puutub Euroopa maadesse, siis Saksamaa judis kanepikasvatuse keelustamiseni alles 1984. aastal, kuid prast paar aastat kestnud uuringuid see legaliseeriti taas 1995. a. Kanepi kasvatamise hingu (Hemp Industries Association) andmetel kasvatatakse (harilikku) kanepit tnapeval tstuslikul eesmrgil Austrias, Kanadas, Tiilis, Hiinas, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Ungaris, Indias, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Sloveenias, Hispaanias, veitsis, Egiptuses, Koreas, Portugalis, Tais, Ukrainas ja paljudes USA osariikides. Austraalias ja Soomes kasvatatakse kanepit teaduslike uuringute tarbeks.

Jaapanis on lapike kanepipldu vaid keiserlikul perekonnal, sest usutava jrgi peab keiser kandma kanepikiust valmistatud rivaid [10]. Peamine vikese kanepivaigu sisaldusega kanepiseemnete tootja on Prantsusmaa, ka Hollandis aretatakse uusi vikese kanepivaigu sisaldusega kanepiseemneid.

Ameerika nn. tstusliku kanepi kasvatajate arvates on taimel palju hid omadusi. Niteks ei vaja kanepikultuur herbitsiide, fungitsiide ega pestitsiide. Ta toodab rohkem kiudu aakri kohta kui puit ja teda saab kasutada mitmesuguse kvaliteediga paberi tootmiseks. Kanepi vikese ligniinisisalduse tttu vajatakse paberimassi saamiseks vhem happeid; ka paberi pleegitamine on loodushoidlikum ja toodab vhem keemilisi krvalprodukte. Kanepist valmistatud paber on vastupidavam kui puidust tehtu. Tema abil saab valmistada bioloogiliselt lagundatavaid plaste. Kanepit saab kasutada bioenergial rajanevate ktuste tootmiseks. Kanepikiud on pikemad, tugevamad, ja suurema imamisvimega kui puuvillakiud.


Kanep Eesti seadustes. Eesti hines 1996. aastal RO 1961. aasta narkootiliste ainete htse konventsiooniga ning 1971. aasta pshhotroopsete ainete konventsiooniga (RTII, 26.06.1996, 1922, 84). Konventsioon allutab kanepi kasvatamise kontrollimeetmetele ning lubab riigil kanepi viljelemise keelustada, kui seda peetakse kige otstarbekamaks abinuks rahva tervise ja heaolu kaitsel ning narkootiliste ainete ebaseaduslikku ringlusse sattumise ennetamiseks.

Konventsiooni ei rakendata kanepi suhtes, mida viljeldakse eranditult tstuslikul eesmrgil (kiud ja seemned) vi aiapidamisel. Pooled vtavad vajalikke meetmeid kanepilehtede kuritarvitamise ja nende ebaseadusliku ringluse vltimiseks.

Eestis reguleerib kanepi kasvatamise ja tarvitamisega seonduvat narkootiliste ja pshhotroopsete ainete seadus, mis veti vastu ja justus 1997. aastal. Seadus stestab, et unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine saamiseks on keelatud. Pllumajandusliku tootmise eesmrgil unimaguna ja kanepi kitlemise kord on kehtestatud vabariigi valitsuse mrusega. Unimaguna vi kanepi kitlemise lubasid annab sotsiaalminister.

Narkootiliste ja pshhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmrgil kitlemise kord on kinnitatud sotsiaalministri mrusega (RTL 1197, 192/193, 1010). Selle jrgi kuulvad kanep ja selle ttlemisproduktid (hais, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne.), mis sisaldavad tetrahdrokannabinooli, nende ainete hulka, mille kitlemine on Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel.

Kanep leidub sordilehte vetavate ja sertimisele kuuluvate taimeliikide loetelus (pllumajandusministri mrus, RT 01.06.2002). Seega tuleb enne kanepikasvanduse rajamist registreerida sordid. Kuid praegu pole kanepi seaduslik kasvatamine pllukultuurina Eestis vimalik, kuna vastavasisulist valitsuse mrust pole vlja antud.

Karistusseadustiku paragrahv 188 stestab, et unimaguna, kanepi vi kokapsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.

Vrib mrkimist, et seaduste jrgi pole vahet kanepi eri varieteetidel vi alamliikidel: htviisi ohtlikuks peetakse nii suure toimeainesisaldusega kui peaaegu toimeaineta taimi. Ilmselt on politseil niiviisi lihtsam tegutseda: kanepi liigisiseste ksuste eristamine nuab botaanilisi eelteadmisi ning sageli on keeruline mrata taimede tpset vormi.


Loodetavasti ei soodustada see artikkel meelemrgi levikut ega selle igustamist. Eesti karistusseadustik vljendab kllaltki selgelt, et kanepi kasvatamine on lubatud, kui selleks on saavutatud kokkulepe riigiga. Narkootikumide tarbimine on ks suurimaid ndishiskonna probleeme. Seda aitab kontrolli all hoida iga kodaniku terve mistus ja vastutustunne. Kui neid pole, toob kasu pigem riiklike piirangute rohkus kui nende vhesus.


1. Adamson, Melitta Weiss 1995. Unus theutonicus plus bibit quam duo latini: Food and Drink in Late Medieval Germany. Medium Aevum Quothidianum 33: 820.

2. Haupler, Hennig; Muer, Thomas 2001. Bildatlas der Farn- und Bltenpflanzen der Deutschland. Stuttgard, Eugen Ulmer.

3. Hemp Industries Association. http://www.thehia.org/hempfacts.htm

4. Irniger Margrit; Khn, Marlu 1997. Hanf und Flachs: ein traditioneller Rohstoff in der Wirtschaft des Sptmittelalters und der frhen Neuzeit. Traverse, Zeitschrift fr Geschichte 2: 100115.

5. Kappert Hans, Rudorf, Wilhelm. (Red.) 1961. Handbuch der Pflanzenzchtung, 2. tr., kd. 5: Zchtung der Sonderkulturpflanzen. Berlin, Paul Parey: 204264.

6. Kask, Maret 1971. Sugukond kanepilised Cannabaceae Endl. Rebassoo, Haide (toim.) Eesti NSV floora, 8. kide. Tallinn, Valgus: 359369.

7. Krber-Grohne, Udelgard 1994. Nutzpflanzen in Deutschland: Kulturgeschichte und Biologie. Theiss, Stuttgart.

8. Leht, Malle (toim.) 1999. Eesti taimede mraja. EPM ZBI, Eesti Loodusfoto, Tartu.

9. Lempiinen, Terttu 1999. On the History of Hemp (Cannabis sativa L.) in Finland and the Archaeobotanical Evidence. Arkeologiske Museum i Stavanger, AmS-Rapport 12A: 7178.

10. Moora, Aliise. 1980. Eesti talurahva vanem toit. 1: Thtsamad toiduviljad, teraroad ja rped. Valgus, Tallinn.

11. Сельскохозяйственная энциклопедия. 1951. Изд. 3, перераб. Том 2. Госиздат сельскохозяйственной литературы. Москва.

12. Sillasoo, lle 1997. Eesti keskaegsete linnade ja nende lhimbruse arheobotaanilisest uurimisest 1989.1996. a. Valk, Heiki (toim.) Arheoloogilisi uurimusi 1, Tartu likooli Arheoloogia Kabineti Toimetised 9: 109119.


lle Sillasoo (1966) on lpetanud Tartu likooli bioloogina. Uurimusi arheo- ja etnobotaanikast.


Toomas Kukk (1971) on ajakirjanik ja botaanik, EPM zooloogia ja botaanika instituudi teadur.



lle Sillasoo, Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012