Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2004/10
Hall lepp vib olla tulus ja thus

Muutused, mis said alguse 1990. aastatel Eesti maakasutuses, pllumajanduses, metsamajanduses ja energeetikas, on sundinud meid vaatama uue pilguga seni metsa ja looduslike heinamaade umbrohuks peetud halli leppa.

Pllumajanduses on viimasel kmnendil jnud sti mitusada tuhat hektarit haritavat maad, kuhu nd asuvad metsapuud ja -psad. Eriti kiiresti vsastuvad niitmata jnud looduslikud heinamaad. ks selliste alade krmeim vallutaja on hall lepp. Et eraomandisse on valdavalt judnud esimese plvkonna metsad, siis on seal halli lepa osathtsus tunduvalt suurem kui riigimetsades, vastavalt 10% ja 0,8% puistute pindalast. Vsastuvate pllumaade tttu suureneb hall-lepikute osakaal erametsades tenoliselt veelgi.

Looduskasutuses, sealhulgas nii metsade majandamisel kui ka pllumajanduses, ptakse tnapeval rakendada sstva majandamise printsiipe. Regionaalpoliitikas peetakse oluliseks thivet maapiirkondades ja sotsiaalseid probleeme. Niteks kohaliku ktte turba ja puidu pletamiseks on rekonstrueeritud viksemaid ja ka ksikuid suuri katlamaju, selleks on vetud rahvusvahelistest pankadest laenu.

Trjutud puu teadlaste thelepanu all. Enne 1990. aastaid pole hall-lepikud Eestis tsist metsateaduslikku, majanduslikku ega koloogilist ksitlust leidnud, teada on vaid ksikud eestikeelsed kirjutised. Viimasel kmnel aastal on hall-lepikuid uuritud EPM metsakasvatuse instituudi ja T geograafia instituudi koosts mitme teadusprojektina.

Huvi on hakatud tundma halli lepa kui rohket biomassi andva, looduslikult uueneva, mulda lmmastikuga rikastava ja lhikese raieringiga puuliigi ning tema kasvatamise majanduslike, koloogiliste ja ka sotsiaalsete klgede vastu. Selgitamist vajab halli lepa energeetiline tootlikkus ja raieringi sobivaim pikkus. Et hinnata hall-lepikute mju mullaviljakusele, peame tundma nende aineringet.

Huvi pakub ka lepikute puhverdusvime reostatud aladel ja veekogude mber. Tartu likooli geograafia instituudi teadlaste uurimistulemused nitavad hall-lepikute sobivust biopuhastina saastatud veekogude ja lgavljade mber.

Metsateadlasi huvitab ka meie kahe prismaise lepa hbriid (Alnus glutinosa x Alnus incana), mida peetakse isegi kiiremakasvulisemaks kui halli leppa ning puitu kvaliteetsemaks, sanglepa puidu lhedaseks. Hbriidleppa on Eestis kultiveeritud vhesel mral, esimesed katsekultuurid rajati 1996. aastal EPM metsakasvatuse instituudis. Rohkem on hbriidi kasvatamisega tegeldud Ltis. Hbriidlepa geneetiline tagaphi vajab tpsemalt selgitamist, sest selle nime all taimlatest ostetud istikud ja neist kasvanud puud jagunevad vlistunnuste jrgi selgelt kahte rhma: hed sarnanevad halli lepaga ja teised sanglepaga. Ilmselt annab siin selge vastuse DNA- anals. Phja-Ameerikas on energiametsana proovitud kasvatada punast leppa (Alnus rubra).


Kiire kasvuga, ent lhiealine. Hall lepp kasvab tavaliselt 1520 meetri krguseks, kuid Eestis on mdetud ka 28-meetrisi ja keskmise palgi jmedusse judnud puid. Ta paljuneb nii seemnest kui ka vegetatiivselt juure- ja knnuvsudest.

Enamik vegetatiivseid jrglasi saab emapuult kaasa mdaniku, mida tekitab peamiselt ebatuletael. Esimestel aastakmnetel ei levi tvemdanik eriti ulatuslikult, ent vtab vimust 3040-aastastes puudes, phjustades 5070-aastaste leppade hukkumise.

Nii nagu enamik puuliike, on hall lepp tootlikum viljakatel liivsavi- ja saviliivmuldadel, aga kasvab ka kehvemates oludes. Hsti sobivad talle endised pllumaad, kus viljakas knnikiht tagab vsale kiire ja lopsaka kasvu. Ta on klmakindel. Hallil lepal elab palju putukaid ja seeni (vt. Eesti Looduse selle aasta augustinumbrist, lk.1618 ja septembrinumbrist lk.1418 toim.), kuid metsakasvatajad pole seni pranud erilist thelepanu selle thusalt uueneva ja kiiresti kasvava puu kahjustajaile. Ei ole inventeeritud ka metsloomade kahjustusi. Ometi maitseb see puu nii pdrale, metskitsele kui ka hiirtele.

Hall lepp on tpiline pioneerpuuliik, seda mitte ainult lageraielankidel, plendikel ja sti jnud pllumaadel: kogu Skandinaavias on ta tuntud ka kui jaja jrel vabanenud maismaa ja merest kerkivate alade esmaasustaja ning teistele puuliikidele mulla valmistaja.


Lepp toidab mulda lmmastikuga. Parasvtme metsade kasvu limiteerib peamiselt mulla vhene lmmastikusisaldus ja selle kttesaadavus puujuurtele. Meie kodumaistest puuliikidest seovad lepad ainsana hulmmastikku, kuigi mitte otseselt, vaid keerulise smbioosi kaudu (vt. Eesti Looduse aprillinumbrist, lk. 2425 toim.). Seetttu on halli lepa lehed kaks korda lmmastikurikkamad kui teistel kohalikel puuliikidel.

Puistu aineringes juab lmmastik mulda lehevarise ja surnud juurte kaudu. Leppade lehevaris on vga lmmastikurikas, sest erinevalt teistest lehtpuudest on neil lmmastiku retranslokatsioon enne sgisest lehtede varisemist vga vike. Retranslokatsioon thendab toitainete liikumist lehtedest puu teistesse osadesse: okstesse, koorde, pungadesse, juurtesse. Eestis tehtud mtmiste andmeil vib hektar halli lepa vsa anda lehevarise kaudu mulda 6075 kg lmmastikku aastas. Vrdluseks: metsa kunstlikul vetamisel soovitatakse kmneaastase kordusperioodi korral vetisnormi 100 kg toimeainet hektari kohta.

Halli lepa vimet rikastada mulda lmmastikuga on populaarteaduslikus kirjanduses vahel ka liialt vimendatud. Lepa parandavat toimet vib loota eesktt noortel muldadel: seal, kus eelnev majandamisviis vi kasvanud metsakooslus, niteks mulla hapestumist ja toitainete vljauhtmist soodustav okaspuumets, on mullaviljakust vhendanud. Seevastu pllumaadel, mida on vetatud ja kus knnikihina on kujundatud viljakas huumushorisont, ei saa lmmastikusisalduse suurenemist eriti loota, sest mulla lmmastikumahutavusel on piirid. Arvestada tuleb sedagi, et ka lepad ise kasutavad sedasama lmmastikku, mis nende lehtede kaudu mulda on judnud.

Ent kui lepad pllumulla viljakust ka ei suurenda, siis igal juhul see ei vhene, piltlikult eldes: lepiku all olev muld on just kui panka hoiule pandud. Kui pllumees seda taas vajab, siis on see alati vtta.


Kasvupind laieneb, juurdekasv on hea. Aastaraamatu Mets 2001 andmetel hlmasid hall-lepikud 2000. aastal 7,6% Eesti metsade pindalast ja 8% tagavarast. Seejuures on nende osakaal pidevalt suurenenud: 1958. aastal oli hall-lepikuid 3,7% metsade pindalast ja 1975. aastal 4,0%. Peale metsamaade ja mahajetud pllumaade oli Eestis 1990. aastate algul 100 000 hektarit vsastunud alasid, kus ks peategelasi oli samuti hall lepp. Maareformi kigus maid le mtes ja kasutusotstarvet kinnistades on need muudetud metsamaaks.

Hall-lepikute rohkus eramaadel on tingitud eelkige pllumaade metsastumisest kase ja halli lepaga Teise maailmasja jrel. Vib arvata, et kasutusest vlja jvate pllumaade arvel suureneb hall-lepikute pindala veelgi. Kolmandik looduslikult metsastuvast 300 000 hektarist vib kujuneda hall-lepikuks.

Metsamaa on viimasel poolsajandil kahekordistunud valdavalt looduslikul teel, kuid inimene on kujundanud puistute koosseisu siiski teiste puuliikide kasuks, halli leppa trjudes ja teda teadlikult mitte majandades. Praegu toimuv on hppeline ja vhemalt seni peaaegu reguleerimata. Hallile lepale on aga stardipositsioon soodne, sest eelmiste kmnendite jooksul on enamik metsalaamu saanud endale hallist lepast ristuse. Sotsialistliku pllumajanduse ajal vallutas hall lepp ka pldudevahelised siilud ja tee- ning kraavired. Kui nd sellise mbrusega pllumaa jb pikemalt harimata, valgub lepp sinna nii juurevsude kui ka seemnete abil. Siingi on kik inimese teha: Euroopa Liidu dotatsioonid heinamaade kas vi korra aastas leniitmise eest vivad panna piduri hall-lepikute edasisele levikule.

Hall-lepikute keskmine hektaritagavara riigimetsades on 121 tm ja erametsades 150 tm. Vrdluseks: kigi puuliikide keskmine hektaritagavara on riigimetsades 175 tm ja erametsades 180 tm. Hall-lepikud on keskmiselt 30 aastat vanad, nende aastane (mahuline) juurdekasv on suur. Koos kuuse ja haavaga kuulub hall lepp kige produktiivsemate kodumaiste puuliikide hulka, vrpuuliikidest konkureerib nendega lehis. Hall-lepikud saavutavad juurdekasvu maksimumi tunduvalt nooremas eas kui kuusikud vi kaasikud. Lhikese raieringiga puuliigina sobib ta energiametsaks.

Metsamehed mdavad puude ja puistute juurdekasvu mahuhikutes. Kui aga arvestada puidu mahukaalu ja arvutada eri puuliikide puistutes produtseeritud kuivainet vi hoopis lhtuda puidus seotud energiast, siis pole hall lepp enam nii silmapaistev. Kuivaine produktsioonilt on ta arukasega peaaegu vrdne, ent lhema raieringi tttu vib maaomanik hall-lepikust tulu kiiremini ktte saada.


Kuidas teda kohelda? Mdunud sajandi algupoolel vttis talumees saunatagusest hall-lepikust igal aastal mned jmedamad puud liha suitsutamiseks ja otsa ei saanud see lepik kunagi. Tnapevases mistes oli see otsingvalikraie ehk hooldusraie lameetodil: lepikut majandati psimetsana. See oli sstlik ja pidev metsandus ning kllap oli ka looduslik mitmekesisus sellises lepikus tagatud.

Istutatud vi klvatud halli lepa tootmispuistuid Eestis seni pole, kll on aga naaberriikides rajatud katsekultuure vrdlemaks eri liikide sobivust energiavsaks. EPM metsakasvatuse instituudi esimesed halli lepa katsekultuurid prinevad 1995. aastast.

Kige tenolisem halli lepa kasutusala lhitulevikus on kte. Seega tuleb teda vrrelda teiste puuliikidega, eriti paju energiavsaga. Hallil lepal on pajuistandike ees mitmeid eeliseid: pajuistandikele tuleb maapind ette valmistada, teha keemilist umbrohutrjet ning putukate ja seenhaiguste trjet, nad vajavad ka vetist; hall lepp seda kike ei vaja, nii pole ka keskkonna saastamist vetus- ega mrkainetega. Vib-olla tuleks tihti korduvate lppraiete puhul (kui kogu puu koristatakse) anda siiski teatud vetusaineid, niteks fosforit, vi soovitada kaaliumirikas puutuhk metsa tagasi tuua.

Kige lihtsam ja odavam ongi varuda lepapuitu lageraie teel ja jtta seejrel ala looduslikult uuenema. Uus plvkond tekib valdavalt juure-, osalt ka knnuvsudest. Noor vsa ei vaja hooldust vi konkureerivate puu- ega psaliikide trjet, kuigi viljakatel kasvukohtadel vib vahel konkurendiks osutuda lopsaka kasvuga rohttaimestik. Sellegipoolest on halli lepa kasvatamiskulud (kultiveerimine, noorendike hooldus, hooldusraied) nullilhedased, jvad vaid koristuskulud. Kui soovitakse elujulist uuendust, siis ei tohiks raiuda vegetatsiooniperioodil, vaid novembrist aprillini. Ja vastupidi: kui tahetakse hallist lepast lahti saada, siis tuleks teda raiuda prast lehtimist, kui on kasvanud noored vrsed, seega vimalikult palju varuaineid judnud maa-alusest osast maapealsesse; selliseid kurnavaid raieid tuleb korrata mitu aastat jrjest.

Hall-lepikust saab puitu varuda ka hooldusraiega (harvendusraied) ja valikraiega. Kui valikraie on Eesti metsades nende liigilise koosseisu tttu enamasti ksitav, siis just hall lepp oma suure elujuga, vegetatiivselt uueneva ja mdukat varju taluvana sobib pris hsti psimetsaks.

Hall-lepikute uuendamisel on meldav jtta loodusliku uuenduse soodustamiseks lageraiel seemnepuid ja kobestada maapinda. Juurevsude teket saab edendada ka vana puu juuri vigastades.


Phimure: kuidas puitu ktte saada. Kige thusam oleks raiuda (niita) lepikuid samamoodi nagu pajuenergiavsa. Raiering peaks sel juhul olema vimalikult lhike, ilmselt 68 aastat. Eesti talumehele on aga vastav koristustehnika liiga kallis ning eeldab, et koristatav ala oleks tasane (pllusarnane) ja puud-psad kasvaksid ridades.

Teine vimalus on mrata raiering pikem, 1525 aastat, ja kasutada siis tavaprast metsatehnikat alates mootorsaest kuni harvesterini.

Kolmandana viks rakendada valik- ja hooldusraie phimtteid: koristada ksikpuid vi teha vljaraiet kitsaste veergudena. Ka sel juhul saab kasutada mitmesuguseid tvahendeid.

Teise ja eriti kolmanda variandi eelis on vimalus kasvatada osa puid jmedamaks ja turustada ktet halupuuna. Hakkpuit eramajade ja talude ktmisel suurtes kogustes lhemal ajal arvesse ei tule. Suurim mju koristustehnoloogiale on riigi energiapoliitikal: kui fossiilktustele rakendatakse saastemaks, tagab see kttepuidu konkurentsivime turul. See aga thendab, et kasutusele vivad tulla suure tootlikkusega masinad, mis hakivad puud raiekohal ja suudavad purustada kuni paarikmnesentimeetrise diameetriga tvesid.

Hall-lepikute majandamist hakkab kindlasti mjutama ka prognoositav lepapuidu kasutuselevtt tselluloosi- ja paberitstuses ning sellest tulenevad nuded toorainele. Tehnoloogilised lahendused on olemas. Rootsis juba toodetakse, kuigi vikses mahus, lepast pakkepaberit.


Turbe- ja ajepuu. Senised pllumaade metsastamise kogemused nitavad, et esimene metsaplvkond (eriti okaspuud) ei anna alati head tarbepuitu: puud on tihti okslikud, halvasti laasunud, kahjustatud juure- ja tvemdanikest, eriti juurepessust. Hall-lepikut saab aga hlpsasti kujundada mne teise puuliigi puistuks, rakendades koridorkultuuride vtteid. Niisiis, kui majandus ei soosi enam energiapuidu kasvatust, saab metsaomanik viljakal kasvukohal kujundada oma lepavsa mber kuusikuks, tammikuks, saarikuks vms. Pioneerpuuliigina on hall lepp vahepeal parandanud teiste metsapuude kasvuolusid ning pakub noores eas klmahelladele okaspuudele turvet. Tammele vib hall lepp olla ka ajepuu, kes stimuleerib tamme krguskasvu ja aitab kaasa laasumisele.

Seega on hallil lepal nagu igal teiselgi meie looduses kasvaval puuliigil oma loodusvrtus ja ka kasutusvimalused. Ta kasvab edukalt seal, kus inimene on senise maakasutuse unarusse jtnud. Loodust tuleb usaldada ja ppida sstvalt kasutama seda, mida ta meile pakub.



Hardi Tullus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012