Eesti Looduse fotov�istlus
2007/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2007/11
Kevad-karussse vastsed kaevandavad hulgaliselt murus

Avastasin hiljuti koduaias imelikud mullakerked: knulised, umbes pool meetrit pikad, kmmekond sentimeetrit laiad ja paar sentimeetrit krged. Varem pole neid kunagi olnud. Kui mnd kerget jalaga sonkisin, tuli nhtavale palju usse (# 1, 2). Ussid olid vga tihedalt koos, mitte kogu kerke ulatuses, vaid hes otsas. Kui nad vlja sonkida, siis peagi poevad nad tagasi maa alla, umbes 13 cm sgavusele, ja liiguvad edasi. Kerkeid on aias pris tihedalt, samuti naabrite aedades ja lhikonna knniteedel, kus eriti palju ei knnita ega hooldata. Aias on neid nii murus kui ka mndide all, kus muru ei kasva. Samas ei ole neid uue haljastusega piirkondades, kus on hiljuti tehtud ulatuslikke mullatid. Niteks on need ussid hiljuti rajatud lasteaia krval mnnimetsa all, aga aias sees ei ole. Nd olid sel juba miinuskraadid, aga nad on endiselt alles, sama sgaval, ainult pisut uimasemad kui varem. Mis ussid need on? Mida nad seal maa all teevad? Kas neil on ka plaan vlja tulla? Kuidas nad talve le elavad ja kas nad on ehk kuidagi ohtlikud?

Paar looma nnestus toimetada entomoloog Mati Martinile, kes koosts kolleeg Olavi Kurinaga liigi ra mras. Mati Martin kommenteerib:

Tegemist on huvitava nhtusega, mis looduses on tavaline, kuid mida inimene harva mrkab. Need ussid on kevad-karussse Bibio marci vastsed. Valmikud on sel liigil sna suured, enamasti mustad ja karvase kehaga, veidi krbest meenutavad putukad. Kevadel ilmuvad need just kirsside itsemise ajal; suure arvukuse korral on nad ratanud aiapidajates thelepanu juba ammusest ajast. Ka siis on ksitud, kust need putukad tulevad ja ega nad ometi midagi kurja ei tee.

Karusssed on tegelikult kasulikud putukad. Maailmas on neid kirjeldatud le 400 liigi, Eestis elab vhemalt 14 liiki. Isased on 812 mm pikkused ja silmatorkavalt suurte silmadega, emased 1014 mm pikad ja nende silmad on vikesed (# 3). Kevadel itsevate taimedel, nagu pajudel, vililledel, viirpuudel ja ka niteks kirssidel nektarit imedes tolmeldavad karussse valmikud htlasi nende isi. Vastsed on aga kdutoidulised ja elavad mullas. On theldatud, et hulgipaljunemise korral svad nad ka rohttaimede, sealhulgas teraviljataimede juuri. Mnes mttes vib neid seega ka kahjuriteks pidada. Nagu paljude putukaliikide puhul, ilmub vastseid mnikord soodsate olude tttu vga palju, siis tekitavadki nad toiduotsinguil tunneleid kaevates vorpe murus. ks emane vib muneda kuni 3000 muna ja kui lhestikku satub neid munema palju, ongi vastseuputus kes. Nd on pnev oodata kevadet, et nha, kas vastsetest kasvavad suured mustad ssevalmikud vi hvitab karm talv enamiku neist. Muide, tiskasvanud karusssed on kalade meelistoit ja ngemehed kasutavad neid sdana.



KRISTIINA TAMBOOM, Tallinnast Nmmelt
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012