Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Tstusjk vib puhastada reovett

Suurem osa Eesti umbes 800 hiskondlikust olmereoveepuhastist on vikesed tavaprased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nutud.

Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Jrjest enam suureneb vajadus vhekulukate ning keskkonnasbralike puhastusmeetodite jrele. Srased vivad olla niteks tehismrgalad ja pinnasfiltrid, mida maailmas ja Eestiski tarvitatakse ha rohkem.

Hiljuti Tartu likoolis kaitstud Margit Kivu doktorits katsetati vertikaal- ja horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites kahte Eestis hsti kttesaadavat filtermaterjali: mineraliseerunud turvast ja hdratiseerunud plevkivituhka ehk tuhasetet. Labori- ja vlikatseid tehti Jrvamaal Vtsa prgilas ning Tapa linna reoveepuhastusssteemi juures (Fotod 1, 2, 3).

Turvastest on seni reovee puhastamiseks kasutatud vaid vhelagunenud ehk nn. kasvuturvast adsorbendina raskemetallide eemaldamiseks. Hstilagunenud ehk mineraliseerunud turvast reoveepuhastuses siiamaani kasutatud ei ole, Eestis kasutatakse seda praegu vaid kttebriketi toorainena ja ktuseks katlamajades. Samas leidub meil suur kasutult seisev hstilagunenud turba varu, nimelt ammendatud turbamaardlates, kust lemine, vhem lagunenud turba kiht on ra kooritud ja kasutusse vetud ning jrele jnud turbakihist kaevandamiseelsega samavrset sood niikuinii ei teki.

Katsed nitasid, et hstilagunenud turvas eemaldab vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites bioloogiliste, fsikaliste ja keemiliste protsesside koostoimel prgila nrgveest ja olmereoveest thusalt orgaanilisi aineid ja lmmastikku. Ometi ji ainuksi turbast reovee tielikuks puhastamiseks vheseks. Niteks ei suutnud turvas pikaajaliselt eemaldada fosforit, kllastudes sellega suhteliselt kiiresti.

Liigne fosfor on ks pinnaveekogude eutrofeerumise peaphjuseid ning seetttu thtis keskkonnaprobleem. Eutrofeerumise ehk veekogu toitelisuse suurenemise tttu hakkavad veekogudes vohama vetikad, phjustades hapnikupuudust ning mjudes laastavalt muule vee-elustikule.

Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kikjal maailmas. Enamik reovee ja prgila nrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on vga raske reoveest tielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetttu sadendatakse see enamasti vlja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, vikepuhastites ei ole neid aga mtekas kasutada ei koloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on vga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nuab peaaaegu igapevaselt spetsiaalset tjudu ja kus tekkinud muda kitlemine on probleem omaette.

Fosforit eemaldava filtermaterjalina tehismrgalades ja pinnasfiltrites kasutatakse ja katsetatakse maailmas mitmesuguseid tstusjke, looduslikke ja tstuslikult toodetud materjale. Niteks Eestis ja Norras toodetakse sel otstarbel vga kalli ja energiamahuka tehnoloogia abil spetsiaalset kergkruusa.

Tartu likoolis tehtud katsed nitasid, et fosforit eemaldavaks filtermaterjaliks sobib hsti hdratiseerunud plevkivituhk. Seda leidub Eestis klluses: plevkivi pletades jb umbes pool tuhana alles. Tuhk pumbatakse veega segatuna suurtele platoodele (nn. tuhamed Ida-Virumaal), kus see hdratiseerub ehk kivistub vee ja hu toimel ning tekib kaltsiumirikas tuhasete. Hdratiseerunud plevkivituhale fosforirikast reovett lisades reageerivad kaltsiumi ioonid fosfaatioonidega ning saadusena settib lahusest vlja raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat.

Vrreldes teiste fosforit rastavate filtermaterjalidega on hdratiseerunud plevkivituhk kllaltki soodne. Doktorit katsete jooksul see materjal igatahes ammendumise mrke ei nidanud, ehkki tielik thusus saab selgeks alles pikemaajalisel kasutusel. Projekti raames uuriti ka fosforiga kllastunud tuhasette taaskasutuse vimalusi niteks vetisena (siiamaani on tuhka kasutatud enamasti pldude lupjamiseks) ning esialgsed katsed nitasid, et tuhasettesse seotud fosfor on taimedele vetisena kttesaadav ning tuhasete ei ole keskkonnale ohtlik ka prast reoveepuhastuses kasutamist.

Kokkuvttes vib elda, et kaheosaline, mineraliseerunud turbast ja plevkivituhast koosnev puhastusssteem tuleb hsti toime erinevate reoainete, eelkige fosfori ja lmmastiku eemaldamisega ning orgaanilise aine lagundamisega, kasutades nii fsikaliste, bioloogiliste kui ka keemiliste protsesside koostoimet. Kige otstarbekam tundub olevat seade, kus horisontaalvoolulisele tuhafiltrile jrgneb vertikaalvooluline turbafilter.

Senised katsed on kestnud vaid kuni aasta ning katseseadmed olid vaid kuni kuupmeetrise mahuga. Selleks, et lplikult veenduda turba ja plevkivituha sette puhastusomadustes tuleb uudne filterssteem proovile panna ka pikema aja jooksul ning tismtmetes prgila nrgvee ja olmereovee karmis reaalsuses t selles suunas kib.

Margit Kivu doktorit valmis Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis keskkonnatehnoloogia erialal prof. lo Manderi juhendamisel. T koos eestikeelse lhikokkuvttega leiab veebiaadressilt: http://hdl.handle.net/10062/14856
Loe lisaks: Tstusjk vib puhastada reovett: http://www.ajakiri.ut.ee/830963
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012