Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Miks uued tved on meie mndidele eriti ohtlikud?

Jaanuaris kaitses Eesti Maalikoolis doktoritd Rein Drenkhan, teemaks Okkajljemeetodi kasutamisest mnni okkahaiguste epidemioloogilises uurimists, juhendajaks Mrt Hanso. Doktorits hendati kaks erinevat metsandusvaldkonda: metsapatoloogia ja metsa-produktsioonibioloogia, lihtsamalt eldes: metsa haigused ja puude juurdekasvu bioloogilised alused.

Neid valdkondi hendada vimaldas uus, Soomes vlja ttatud okkajljemeetod. Nimelt vivad puutves puude kunagisi kasvutingimusi reeta mitte ainult aastarngad, vaid ka puu kunagiste okaste jljed. Okkajlgi on aga mrksa keerulisem uurida kui aastarngaid. Okkajljed jvad ainult igihaljaste puude puitu, s.o. neile, kellel elusokkad psivad kauem kui ks kasvuperiood (aasta), niteks mndidele.

Iga-aastaseid okkajlgi loetakse vastava aastarngani lihvitud puidu pinnalt (pilt 1). Okkajlgedest saab vlja lugeda puu okastiku ajaloo: okaste eluea igal kalendriaastal, varisemisaegade ja -hulga, tenoliste haiguspuhangute jms. mustrid. Vastavad aegread saavad olla nii pikad kui palju on vimalik leida ja dateerida vana, kuid tervet puitu: 100 vi isegi 1000 aastat tnapevast! Sellisest ajalukku ulatuvast andmestikust saab arvutada statistilisi seoseid puu okastiku ja kasvu vahel ning hinnata, mil mral eri vanuses okkad puu kasvu on mjutanud.

MILLISED OKKAD TOIDAVAD PUU JUURDEKASVU?

Seni arvati, et seda teevad kik rohelised okkad. Selgus aga, et nii see ei ole: mnd vajab oma kasvuks eelkige kahe ja kolme aasta vanuseid okkad, hoopis vhem aga samal aastal tekkinud okkaid. Ka nelja-aastased ja veelgi vanemad elusokkad ei toida enam puu kasvu.

Selle osa kohta puu okastikust, mis toidab puu juurdekasvu pakuti doktorits esmakordselt vlja uus metsateaduse miste: produktiivne okastik. Matemaatiliselt suudeti looduslikel mndidel eristada see produktiivne okastik mitte-produktiivsest.

Muuhulgas rehkendati okkajljeandmete phjal vlja, et kui mnd kaotab okkahaiguste tttu poole produktiivsest okastikust, vheneb nii tema jmedus- kui ka krguskasv veidi enam kui kolmandiku vrra. Hullemast pstab ilmselt headel aastatel kogutud toitainete varu puus. Aga vaid siis, kui selliseid hid aastaid jtkub!

KLIIMAMUUTUS TI UUED HAIGUSED

Doktorit vliuuringutel avastati mnniokastel mitu, ilmselt viimaste aastate ilmastikumuutuste lainel meile saabunud uut seenhaigust, nende hulgas kaks karantiinset (s.t eriti ohtlikku). Seejuures pisiseen Diplodia pinea (okkaid, kuid ka vrseid, kbisid ja isegi puitu kahjustava haiguse tekitaja) tuvastati esmakordselt kogu Balti- ja Phjamaade piirkonnas ning pruunvtaudi tekitaja Mycosphaerella dearnessii isegi terves Phja-Euroopas.

Kuidas seondub doktorits mratletud produktiivse okastiku miste meie mndide uute haigustega? Olgugi need haigused mitmetes riikides ja maailmajagudes juba hsti tuntud, pole nende toimemehhanism seni selge. Nd selgus, et uued haigused, niteks puna- ja valgevtaud (tekitajad vastavalt Mycosphaerella pini ja Cyclaneusma minus) surmavad mndidel just selle sja defineeritud, juurdekasvu toitva produktiivse okastiku. Puu kulutab seejrel varuained, uusi ei saa aga enam tekkida. Niiviisi pikalt nlgiva puu viivad surmani aga vahel ka juba teised haigused ja putukkahjurid.

Et uute haiguste mju mnnile paremini mista, vrdlesime nende toimet meil enam kui sajandi kestel tuntud okkahaiguse mnni-pudetvega. Erinevalt sellest vanast ja gedamast, kuid epideemilisest (s.t lhikeste, heaastaste haiguspuhangutena esinevast) mnni-pudetvest, on uued haigused meil hvitanud puude kasvuks olulisima, produktiivse okastiku nd juba neljandat aastat jrjest!

Kuna kliima arengut on pea vimatu ennustada, ei oska me kahjuks hinnata, kui kauaks uued haigused meie mnde kahjustama jvad ja milliseid kestvamaid tasakaaluhireid puude produktsioonibioloogias endaga kaasa toovad. Seeprast jtkatakse uuringuid.

MIKS LDSE ON METSAPATOLOOGIA OLULINE?

Vastame ksimusega: milline riik saab endale lubada mdavaatamist ohtudest metsa- ja pargipuudele? Uute ohtlike haigustega saab videlda seda thusamalt, mida varem need avastatakse ja mida paremini neid tuntakse. Ka knealusel doktoritl on oluline rakenduslik vljund: leida thusam ja samas looduskeskkonnale ohutum trjestrateegia nii uute kui ka varem tuntud metsahaiguste (mnni-pudetve) vastu.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012