Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Kuidas kaitsta vrtuslikke loometsi?

hukese mullakihiga (kuni 30 cm) paesel alusphjal kasvavad loometsad on ks haruldasemaid metsatpe Euroopas: seda leidub ksnes lubjakivialadel Lne- ja Loode-Eestis (sh. saartel) ja Luna-Rootsis. Seega on loometsad Euroopa mastaabis meie n.-. vastutuskooslused niisugused kooslused, mida mnes paigas vib leiduda ohtralt, kuid mis puuduvad mujal ning vrivad seetttu kaitset.

Lisaks ainulaadsusele on loometsad ka kllaltki liigirikkad. 1997. aastal koostatud levaate jrgi seostuvad loometsadega umbes 13% ohustatud ja kaitset vajavatest Eesti metsaliikidest (ligi 50% imetajatest ja ligi 25% soontaimedest). Ometi hlmavad loometsad kigest 3,3% Eesti metsadest. Vanasti oli loometsade pindala mrksa suurem, kuid aegade jooksul on pllumajandus ja metsamajandus tekitanud nende asemele ulatuslikud mittemetsastuvad lagendikud.

Loometsade kaitseks on htteist ette vetud need metsad on kuulutatud kaitsemetsadeks ja nt. loometsarikkaimasse piirkonda Raplamaal on loodud Vardi looduskaitseala. Kuid kuidas neid metsi leldse kaitsta? Vaatamata loometsade thtsusele on neid unikaalseid kooslusi kllaltki vhe uuritud, eriti sealseid samblaid ja samblikke. Teadmiste nappuse tttu vidakse valida valed kaitsemeetmed, mis teinekord teevad olukorra koguni hullemaks. Nnda juhtus nt. Vardis, kus 1978. aastal kohaliku kaitse alla vetud loometsades ei tehtud kll metsamajanduslikke raieid kuid koristati jalal kuivanud puud ja lamapuit!

DOKTORIT NITAS KDUPUIDU JT. KESKKONNATEGURITE THTSUST

Hiljuti Tartu likoolis kaitstud Elle Rajandu doktorits uuriti Raplamaa loometsi. Selgus, et vrreldes teiste kasvupindadega kasvab seal kige enam sambla- ja samblikuliike just kdupuidul. Samuti erineb kdupuidu liigiline koosseis teiste kasvupindade omast. Kdupuit on mikrokasvukohtade poolest vga mitmekesine puiduosade suurus, koore tekstuur, toitainete sisaldus, niiskus ja teised omadused varieeruvad sellel tugevalt ning vimaldavad seetttu kasvada vga erisugustel liikidel.

Uurimusest selgus ka kadaka thtsus loometsa sammalde ja samblike mitmekesisuse soodustajana. Enamik loometsi on okasmetsad, kus lehtpuid on vhe vi puuduvad ldse. Kuna kadakas on teistest okaspuudest aluselisema koorega, siis pakub see kasvupinda mitmesugustele sammaldele ja samblikele, mis muidu koosluses puuduksid.

Palju samblaliike kasvas ka tuuleheitel, kus paljanduvad mullapind, kivid ja puude juured, mis pakuvad sammaldele mitmekesiseid kasvuvimalusi. Tuuleheited on loometsades kllalt sagedased, sest mullakiht on huke ja puude juured ei saa seetttu vga sgavale kinnituda.

ERI LIIGIRHMADEL ERINEVAD VAJADUSED

Doktorits vrreldi loometsa soontaimede, sammalde ja samblike elupaiganudlusi. Selgus, et need organismirhmad kituvad uuritud keskkonnategurite suhtes erinevalt. Kui soontaimede liigirikkus oli suurem paremate valgustingimuste korral, siis maapinnasammalde puhul vastupidi: rohkem liike leidus seal, kus lemised rinded rohkem varju pakkusid. Puidul kasvavate sammalde liigirikkusele oli metsa majandamine (nt. harvendusraied) otseselt kahjulik, kuid puidul kasvavate samblike liigirikkus olenes pigem puuliikide arvust metsas.

Need tulemused annavad selgelt mrku, kuivrd oluline on kogu koosluse liigirikkuse kaitset kavandades teada erinevate organismirhmade nudlusi. Poolikud, nt. ainult soontaimede phjal tehtud uurimused vivad siin ktte juhatada eksliku suuna.

KSIMUSI ON VEEL PALJU

Aga siiski, mida tpselt loometsades teha vi tegemata jtta? Et vanasti on loometsades kohati ka karjatatud, siis ehk tuleks neid ksitleda hoopis poollooduslike kooslustena, kus mdukas inimmju vib isegi kasuks tulla? Vi tuleks hoiduda igasugusest inimtegevusest?

Kuna enamasti soodustab koosluste liigirikkust see, kui keskkonnatingimused psivad pikka aega stabiilsed, siis peaksime loometsade kaitse ksimustele otsima vastuseid loometsade kaugemast ajaloost. Ja vib-olla ei peakski liikide kaitsel piirduma vaid rangelt defineeritud loometsadega, sest doktorit uuringutel leiti sna palju haruldasi samblaliike (mitmel eelnevalt alla viie leiu Eestist) ka loometsade lhedusest kllalt aluselise keskkonnaga sinilille kasvukohatbi metsadest. Needki kasvukohad vivad majandusmetsas raietegevuse tttu vga kergesti hvida.

Elle Rajandu doktorit valmis Tartu likooli looduskaitsebioloogia trhmas Jaanus Paali juhendamisel. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/16065/1/rajandu_elle.pdf
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012