Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks

Alates 19. sajandi keskpaigast, kui Eestis laiemalt kartulit kasvatama hakati, pole eestlased omal maal keeruliste aegade kiuste enam suuremat nlga ninud. Seetttu on huvitav ja oluline uurida, kuidas ja millised keskkonnategurid kartuli saagikust mjutavad.

Kuidas seda uurida? Kige lihtsam oleks statistilistest kogumikest jrgi vaadata, kui palju hel vi teisel aastal Maarjamaal kartulit nopiti ja siis vrrelda neid andmeid niteks kliima kikumistega. See oleks aga eksitav tee, sest ilmast vi vetamisest enam on meie maa tegelikku kartulisaaki mjutanud majanduslikud ja poliitilised tmbetuuled.

Seetttu on Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) vlja ttatud kartulisaagikuse matemaatiline mudel POMOD, mis arvutab uuritava kartulisordi fsioloogiliste parameetrite ja meteoroloogiliste andmete alusel vimaliku saagi. Mudel phineb Heino Toominga (1930-2004) rajatud ja Jri Kadaja tiendatud nn. taimkatte maksimaalse produktiivsuse teoorial, mille jrgi pavad taimed keskkonnatingimusi vimalikult tielikult ra kasutada ja anda vimalikult palju toodangut.

Triin Saue doktorits "Simulated potato crop yield as an indicator of climate variability in Estonia " (Modelleeritud kartulisaak kui kliima varieeruvuse nitaja Eestis), mis valmis Tartu likooli klimatoloogiaprofessori Jaak Jaaguse ja EMVI vanemteaduri Jri Kadaja juhendamisel, kasutataksegi mudeli POMOD vljundeid ja analsitakse, millised keskkonnategurid mjutavad kartuli saagikust Eesti eri paigus. Mudelis kasutati varase kartulisordi Maret ja hilise Anti parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi nitajaid.

Mudeleksperimentidest tuli selgelt vlja, et nende kahe sordi saagikust mjutab kige rohkem suvine ilm. Teised keskkonnatingimused ja agrotehnilised vtted (vetamine, knnisgavus) vivad ilmastiku mjusid vaid veidi leevendada.

Peamine meteoroloogiline tegur, mis Eestimaal kartulisaagi suuruse mrab, on sademed. Seejuures tuleb vlja selge vahe Ida- ja Lne-Eesti vahel. Kuressaares on kartulisaak kehvem kuiva suvega. Tartus on aga vastupidi saak ikaldub liiga vihmastel suvedel.

Mudeleksperimentide kigus uuriti ka vimalikku kliimamuutuste mju. Selleks kasutati RO valitsustevahelise kliimamuutuste trhma (IPCC) vlja ttatud kliimamuutuste stsenaariume.

Selgus, et varase sordi jaoks on oodata kasvutingimuste halvenemist nii Tartu, Kuressaare kui ka Tallinna andmete alusel arvutatud saagikuses. hutemperatuuri tustes kiireneb taimede areng, maksimaalne lehepind vheneb, kartuli kasvuperiood lheneb ja taim ei jua mugulaid suureks kasvatada.

Hilise sordi saagid vivad lhikmnenditel veidi suureneda, seda peamiselt kasvuperioodi pikenemise tttu. 21. sajandi lpuks ennustavad siiski kik stsenaariumid saakide vhenemist Kuressaares ja Tartus. Philiselt on saagikadu siingi seotud temperatuuri tusuga ka hilise sordi jaoks lheb ilm liiga palavaks. Tallinna lhimbrus tundub olevat kige soodsamas seisus: hilise sordi saakide vhenemist phjustaks ainult kige tugevamat soojenemist lubav stsenaarium.

Triin Saue doktorit koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17257/saue_triin.pdf?sequence=1
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012