Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Kasejuured kohandavad ennast ja oma mbrust

Hiljuti Tartu likoolis kaitstud Katrin Rosenvaldi doktorit selgitas tegureid, mis mjutavad arukase imijuurte ehitust ja risosfriprotsesse. Phieesmrk oli uurida, kuidas arukase juured kohanevad erinevate keskkonnaoludega ning kuidas mjutab seda puu vanus. T aitab muuhulgas prognoosida maakasutuse mju puistutele.

IMIJUURED, RISOSFR JA RISOSFRIEFEKT

Mineraaltoitainete, eelkige lmmastiku kttesaadavus on peamine metsakossteemi produktiivsust ja ssiniku salvestumist piirav tegur. Mineraaltoitainete omastamise lesanne on puude peenjuurtel (lbimduga alla 2 mm). Arukase juurtoitumine toimub peamiselt peenjuurte tippude, nn. imijuurte kaudu. Imijuured on peenjuurte kige aktiivsem osa, mis omastab mullast mineraaltoitaineid ja vett, tavaliselt seenpartneri ehk ektomkoriisaseene niidistiku abil. Ektomkoriisat kasutavad kik meie levinumad metsapuud.

Et mineraaltoitaineid vimalikult thusalt omastada, optimeerivad juured oma kuju ja koetihedust ning mjutavad ka oma lhimbrust risosfri. Risosfriks nimetatakse juurt mbritsevat hukest mullakihti, mida mjutab risodepositsioon ehk ssinikhendite voog juurtest mulda.

Huvitav on mrkida, et taimed suunavad risodepositsiooni kuni 44% seega ligi poole kogu fotosnteesi kigus seotud ssinikust. Peamiselt koosneb risodepositsioon juureeritistest, mis on ssinikuallikaks mullas elutsevatele mikroobidele. Tnu risodepositsioonile on juurtoitumist soodustavad mikroobsed protsessid (nt. orgaaniliste ainete lagunemine mineraalseteks, ensmide aktiivsus) risosfris mrksa hoogsamad kui mujal mullas. Seda erinevust nimetatakse risosfriefektiks.

DOKTORITS UURITI

kasvukoha mju kase imijuurte omadustele:pikkusele, lbimdule, tihedusele risosfriefektile. Samuti uuriti nende omaduste muutumist puu elu jooksul. Uurimispaikadeks olid nii looduslikud kui ka endistel pllumaadel kasvavad ja tasandatud plevkivikarjridele istutatud kaasikud.

Imijuurte thusust toitainete omastamisel iseloomustavad eripind (juure pindala massihiku kohta) ja eripikkus (juure pikkus massihiku kohta). Uuringutest selgus, et lmmastikuvaesemates kasvukohtades olid eripind ja eripikkus suuremad.

Puu vananedes kahanesid nii imijuurte eripind kui ka eripikkus: imijuured muutusid paksemaks ja juurekoed tihedamaks. Need muutused toimusid samas suunas vga erisugustes kasvukohtades: nii happelisel metsamaal kui ka lubjakivirikkal karjripuistangul.

Ka lehtede eripind ja lmmastikusisaldus kahanesid puu vananedes. Seega nooremates puistutes on nii lehed kui ka juured aktiivsemad ja thusamad ning puud kasvavad kiiremini.

Risosfriefekt sltus mulla pH-st: puu toetas oma risosfribaktereid seda enam, mida happelisem (bakteritele ebasoodsam) oli kasvukoha muld. Samuti oli risosfriefekt suurem siis, kui imijuurtes leidus rohkem lmmastikku. See tulemus on koosklas hiljutise hpoteesiga, mille kohaselt imijuurte lmmastikusisaldus peegeldab nende aktiivsust.

Ajapikku suudavad kased mjutada mitte ksnes risosfri, vaid ka ldist mullakeskkonda endale soodsamas suunas. Nimelt leiti, et happelistel metsamuldadel kasvavates kaasikutes vhenes mulla happelisus kaasikute vananedes, ent aluselise pinnasega plevkivikarjripuistutes see hoopis suurenes.

T nitas, et e kasejuuremorfoloogia ja risosfriefekt sltuvad erinevatest keskkonnateguritest: kui esimest mjutab lmmastiku kttesaadavus, siis teine oleneb eelkige hoopis mulla happelisusest.

Doktorit koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17464/rosenvald_katrin.pdf?sequence=1
T juhendajad olid professor Krista Lhmus, PhD Ivika Ostonen ja professor Jaak Truu.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012