Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Vlgu elavad liblikad loopealsetel

Kohates nurmel lendlevat haruldast liblikat ohkab loodusesber kergendatult: vhemalt see nurm on selle liigi jaoks veel paslik paik. Tartu likoolis kaitstud Anu Tiitsaare doktorit nitab, et pahatihti ta eksib: nii nagu inimesed, elavad ka paljud muud liigid tnapeval sna otseses mttes vlgu.

Loopealsed kiirelt kadumas

Vhe on eestlasi, kes ei tea Lne-Eesti kadakaseid karjamaid loopealseid. Tundub, et need on alati Eesti rannikuala ja saarte juurde kinud. Ometi on needsamad kooslused Eestis hvimisohus. Nimelt sltuvad loopealsed ehk alvarid otseselt inimtegevusest: nad on kujunenud ja aastasadu psinud mduka karjatamise tttu.

Praegu aga suurt osa loopealseid enam ei majandata ning nende pindala vheneb peadpritava kiirusega. Kui karjatamine lakkab, psib loopealne veel mnda aega avatuna, ent peagi saavad kadakad ja mnnid vimust ning ala kasvab kinni.

Arvud on karmid. Kui 1930. aastate kaartide jrgi oli Saaremaal ja Muhu saarel kokku 260 km2 loopealseid, siis 2004. aastaks oli neid jrel vaid 78 km2. Praeguseks veelgi vhem. Seega on pindala kahanenud le kolme korra. Ka alles olevatest loopealsetest majandatakse vaid ksikuid.

Ei kao mitte ksnes ilus vaade.

Needsamad loopealsed on elupaigaks paljudele kitsalt kohastunud taime- ja loomaliikidele. Koosluse kinni kasvades, kui elupaiga pindala jrk-jrgult kahaneb, kaovad esmajrjekorras need liigid, kes vajavad suuremat elupaika ning kelle elutskkel on kiirem.

Teadusuuringud on nidanud, et mingi liigi populatsioon ei sure vlja kohe kui elupaik on muutunud sobimatuks. Paljude pikaaealiste taimeliikide puhul kulub aastakmneid kui mitte aastasadu enne kui viimased isendid jnukpopulatsioonist kaovad. Seega neb hiljuti kahanenud elupaigas tavaliselt selliseidki liike keda seal ala mtmete poolest enam olla ei tohiks. Sraste liikide koguhulka nimetatakse elupaiga vljasuremisvlaks.

Eriti kaua vib jnukpopulatsioon maastikus psida siis kui elupaik on jnud vaid napilt viksemaks populatsioonile pikaajaliselt vajalikust. Ometi pole le kriitilise piiri ahenenud elupaiga populatsioon enam stabiilne: vljasuremisvlg tuleb varem vi hiljem lunastada.

Loopealsed mudelssteemina

Anu Tiitsaar uuris oma hiljuti valminud doktorit raames kuidas on Saare- ja Muhumaa loopealsete vhenemisele reageerinud pevaliblikad. Kuna loopealsete ajalooline ja praegune pindala on hsti teada, siis saab uurida kuivrd on neile elupaikadele spetsialiseerunud liigid judnud juba maastiku muutustele reageerida: kas ja millistel loopealsetel leidub vljasuremisvlga, st. liike, kes pikas plaanis sellesse elupaika enam elama ei mahu.

Pevaliblikaid leidub Eestis sadakond liiki. Neist 11 on Saare- ja Muhumaal spetsialiseerunud loopealsetele, st. elavad vaid selles elupaigatbis. Doktorit nitas, et loopealsete liblikate liigirikkust mjutavad nii elupaiga tnapevased kui ka 75 aasta tagused mtmed. Seega elavad tundlikumad liblikaliigid nii mnelgi uuritud alal vlgu, olles mratud hbuma isegi siis, kui elupaiga seisund ei halvene. Tulemus on llatav ja uudne: liblikate lhikese elutskli tttu eeldati seni, et nad surevad ebasobivaks muutunud aladel vlja sna kiiresti.

Varjatud oht elurikkusele.

Elupaikade vljasuremisvlast pole meil tihtipeale aimugi. Nii vime hetkel leiduva liigilise koosseisu phjal hinnata selle elupaiga seisundit tegelikust paremaks. Ent stabiilsena tunduv olukord vib tegelikult olla vaid vari minevikust ning kaduda kui elupaiga seisundit aegsasti ei parandata.

Et loopealsetel ja muudes ahenenud kooslustes praegu elutsevad liigid alles jksid, ei pruugi piisata vaid olemasoleva silitamisest vaid neid elupaiku tuleb aktiivselt ka taastada ja laiendada. Muidu kaovad vlas olevad liigid peagi ning elupaik olgugi, et hooldatud vib jda palju vaesemaks. Doktorit tulemused nitavad, et isegi kiire elutskliga liigid vivad elupaiga muutustele reageerida pika viiteajaga. Seega peab looduskaitses olema eriti ettevaatlik, et keskkonnaseisundit mitte le hinnata.

Anu Tiitsaare doktorit valmis Tartu likooli zooloogia osakonnas Tiit Tederi juhendamisel 2011 aasta lpus. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/19156/tiitsaar_anu.pdf
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012