Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Eesti LIFE-Nature projektid 2003. aastaks selgunud

KESKKONNAMINISTEERIUM
Avalikkussuhete broo, tel 626 2811
12. mrts 2003

EESTI LIFE-NATURE PROJEKTID AASTAKS 2003 VLJA VALITUD

10. mrtsil korraldati Brsselis Elupaikade Komitee (Habitats Committee) kokkusaamine, kus kiideti heaks 83 2002. aastal Euroopa Komisjonile esitatud 182st LIFE-Nature projekti taotlusest. Eesti kaheksast projektist jid selale vaid kaks * Silma looduskaitseala ja Rpina poldri linnukaitseprojektid.

Koosolekul Eestit esindanud keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Liina Eek-Piirsoo snul kiideti see nn lhike nimekiri heaks vaatamata paljude liikmes- ja kandidaatriikide rahulolematusele. Viimase tingis hindamise lbipaistmatus ja hindamiskriteeriumide selgusetus.

Samal kohtumisel arutati ka looduskaitse rahastamise tulevikku. LIFE-i kui ainsa puhtalt looduskaitse rahastamisele suunatud fondi tulevik on Eek-Piirsoo snul limalt ebaselge.

"Suure tenosusega uut LIFE IV ei tule ja sel aastal on viimane vimalus LIFE projekte esitada. Euroopa Komisjoni hinnangul sobivad enamus olemasolevatest EL-i rahastamismehhanismidest ka looduskaitse jaoks. Soovitati kasutada rohkem raha struktuurfondidest, sest uue fondi loomine puhtalt looduskaitse jaoks on ebatenoline, kuigi kik liikmes- ja kandidaatriigid mnavad selle vajalikkust ning leiavad, et looduskaitse on ilmselgelt alarahastatud. Alles septembris tehakse poliitiline otsus, kuidas rahastamisega edasi minna," tles Eek-Piirsoo.

Seni soovitab Eek-Piirsoo kigil, kel plaanis looduskaitseprojekte esitada, seda teha veel sel aastal. LIFE-Nature projektide esitamise thtaeg on selle aasta septembri lpus. Samas tuleb projektiesitajail arvestada, et olemasolevat projekti taotlusvormi muudetakse ja see riputatakse LIFE kodulehekljele les mais. Muudetakse ka prioriteetsete liikide nimekirju ning need peaksid samuti valmis saama mais.

Projektide hindajate arvates ei saa enam minna seda rada pidi nagu Eesti on senini linud. Seni on olnud enamike projektide heks peamiseks omapoolseks rahaliseks panuseks loodushoiutoetused ja seega heks oluliseks projekti osaks poollooduslike rohumaade taastamine ja majandamine. Rohumaade kinnikasvamise takistamiseks on peamiselt kaks vimalust * kas karjatada seal loomi vi osta niiduk.

"Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti juba kimasolevate projektide raames ostnud nii palju traktoreid ja karja, et seda enam lubada ei saa ning edaspidi peaks seda tegema ainult pllumajandustoetuste alt," lausus Eek-Piirsoo. ldse ptakse looduskaitse rahastamist suunata pigem pllumajandustoetuste alla, vaatamata sellele, et puhas looduskaitse ei pruugi ldse pllumajandusega kokku puutuda ega nende rahastamiskriteeriumide alla klvata.

Lisainfo: looduskaitse osakonna peaspetsialist Liina Eek-Piirsoo, tel 626 2877

Agnes Aaslaid
Avalikkussuhete spetsialist
Tel 626 2811, 050-91630
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012