Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
04. oktoober 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Mets
3/2005

Eesti Mets peab oluliseks metsandusharidust

Eesti Metsa sgisnumbri keskmes on meie metsandushariduse ja -koolidega seonduv. Krghariduse poolelt saab sna meie vanim metsanduse emeriitprofessor Endel Laas. Oma 90. snnipeva puhul antud intervjuus meenutab ta Eesti esimesi metsandusprofessoreid, oma kolmveerand sajandi taguseid esmamuljeid Jrvseljast, sjajrgset pingelist haridus- ja teadustd. Judes meenutustega vlja tnasesse peva, mainib vana professor, et teda hirib, kuidas praegu kiputakse vahel sjajrgsele metsandusharidusele andma punast varjundit. Pole ige, et me oma eestiaegsed metsanduse suurkujud maha vaikisime. Lugegu seitsmekmnendate aastate Eesti Loodust ja muud kirjandust, enne kui sna vtavad, pahandab ta. Testi, metsameeste endi ringkondadele pole punaideoloogia kunagi erilist mju avaldanud ja eestiaegseid metsandustraditsioone pole seal unustatud.
Ajakirja pikim artikkel annab levaade meie metsandusliku erihariduse peamisest keskusest Luua metsanduskoolist. Raskuste kiuste on see kogu sjajrgse aja tegutsenud kool avanud tnavu mitu uut huvitavat eriala ning asunud phjalikult remontima koolihooneid.
Ajakirjast saab lugeda Leedu erametsanduse spetsialisti vrdlevat uurimust Balti riikide metsaomanike iguste kohta. EPM metsateadlased kirjutavad puidukasutusest ning -kaubandusest, samuti lagupuidu ja nepuude rollist metsa kossteemis. Oma kogemusi praktilise metsakasvatuse vallas jagavad kauaaegsed metsalemad Kaarel Tiganik ja Vello Aava, thelepanekuid maarjakase kahjustajate kohta esitab metsateadlane Ivar Sibul.
Hendrik Relve, Eesti Metsa toimetaja





UUDISED

Vereta jahimehed said auhindu

Mdunud ndala lpul anti Eesti Loodusmuuseumis ktte Vereta Jahi auhinnad. Esikoha sai Ingmar Muusikus, kes oli pildile saanud suur-kirjurhni, kes toksib puud, nii et laastud lendavad. htlasi sai Ingmar Muusikus eripreemia ka parima tnavuse jahilooma metsise foto eest.
Publikupreemia plvis Urmas Tartes pildile tabatud karu eest.

Vereta Jaht
2005

Ajakirja Eesti Jahimees preemia sai Arto-Randel Selvet. Ajakirja Eesti Loodus preemia lks taas Ingmar Muusikusele, ajakiri Eesti Mets hindas kige rohkem Kaari Saarma pilti. Ajakirja Loodus preemia sai Toomas Tuul, ajakirja Horisont oma Heiko Kruusi.
Firmadest hindas Olympus Eesti AS kige enam Jarek Jepera vistlustd. Pixtel Foto (Fuji) preemia sai taas Ingmar Muusikus.
Kokku kogunes Suure-Jaani maadel mai lpus toimunud fotojahile 24 piltnikku. Sel aastal lubati esimest korda vistlema ka digifotokaamerad.
Hindamistoimkonda juhtis tuntud loodusemees Fred Jssi.
Vereta jaht korraldati Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel.
Nitus vistlustdest jb Loodusmuuseumis avatuks oktoobri lpuni.
Lisainfo ja fotod avaldamiseks: Tiit Hunt, Vereta Jahi peakorraldaja, tel 506 7488. NB! Trkikvaliteedis fotosid on vimalik alla laadida ka aadressil veretajaht (paroolivaba). Fotod jvad sinna 5. oktoobrini. Kasutamine palun koosklastada Tiit Hundiga.
Allikas: RMK


Tunnustagem aasta keskkonnategu

Keskkonnaministeerium kuulutas vlja Aasta Keskkonnateo konkursi. Mrkimisvrseteks tegudeks vib niteks lugeda keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonnas lbiviidud projekte, kampaaniaid, ritusi vi muid keskkonnasbralikke ettevtmisi.
Samuti on konkursi eesmrk tunnustada parimaid praktikaid keskkonna-alal, tsta inimeste teadlikkust ja suunata mrkama keskkonna heaks tehtavat.
Kandideerida saavad nii ksikisikud, asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnasbrad. Niteks eelmisel aastal premeeriti kuut lastele ja noortele suunatud keskkonnategu Aasta Keskkonnateokese eripreemiaga. Konkursi auhinnafond on 80 000 krooni. Kandidaatide esitamise thtaeg on 31. oktoober 2005. Ankeet ja lisainfo keskkonnaministeeriumi kodulehel envir.ee
Allikas: KM


Toimub sstliku arengu konverents

Eesti sstliku arengu edendamisele phendatud konverents Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine VII on kavas lbi viia Tartus EPM peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapeval, 13. oktoobril algusega kl 10. Korraldavad Eesti Pllumajanduslikool, Eesti Bioktuste hing, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, SA Archimedes ning Eestimaa Looduse Fond.
Info: Valdur Tiit, e- post vtiitneti.ee, tel52 804 46. Allikas: TEUK-VII korraldav toimkond


GM-UUDISED

Geenivahet on vi geenivahet pole?

Eestimaa Looduse Fond korraldab rahvusvahelise geneetiliselt muundatud organismide teemalise konverentsi Vahet pole? 13. oktoobril 2005 Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis.
Konverentsi eesmrk on pakkuda kuulajatele vimalikult mitmeklgset teavet GMO-de keskkonnariskide teemal ning vimalust aruteluks. Konverents on osavtjaile tasuta ja toimub nii inglise- kui eestikeelse tlkega.
Esinevad asjatundjad veterinaar- ja toiduametist, pllumajandusministeeriumist, Greenpeaceist, pllumajandustootjate seast, keskkonnaeksperdid Eestist, Saksamaalt, Prantsusmaalt.
Lisainfo: Nastja Pertsjonok tel. 51 32 891. Soovitatakse eelnevalt registreeruda kaiaelfond.ee (Kaia Lepik) .
Taustmaterjali GMO-dega seotud olukorrast Eestis ja EL-s vaata lisaks: www.elfond.ee ja elfond.
Allikas: ELF


Palju kra Mehhiko maisi mber

2001. aastal teatas ks ajakirjas Nature avaldatud artikkel, et geneetiliselt muundatud mais on end Mehhikos Oaxaca osariigis loodusesse sttinud. Jrgmisel aastal vitis ajakiri selle artikli olevat phjendamatu, kuid Mehhiko valitsus toetas artikli tulemusi. Uus uurimus kinnitab Nature kahtlusi. Mehhiko ja USA teadlased analsisid 125 pllult prit 874 maisitaime 154 000 seemet, otsides jlgi muundatud geenidest. Nad ennustasid, et leiavad neid kuni 10 protsendil seemnetest. Kuid ei leidnud ldse.
Teadlased oletavad, et transgeenne mais ei jnud karmis mgikliimas ja -pinnases ellu ja et farmerid vtsid tarvitusele abinusid oma seemnevarude kaitsmiseks ebasoovitavate lisandite eest.
Allikas: Scientific American


Lhn meelitab kohale ihukaitsja

Geneetikute lemmiklapsele, harilikule mrloogale (Arabidopsis thaliana) lisati maasikalt prit geen, mis paneb taime eritama magusaid lhnaaineid terpenoide. Need lhnaained meelitavad kohale lesta Phytoseiulus persimilis, kes toitub teatud taimeparasiitidest, eriti mbliklestadest. Tulemusena meelitasid geneetiliselt muundatud mrloogad looduslike taimeihukaitsjaid vrreldes tavaliste taimedega kaks korda paremini kohale.
mbliklestad on uuringu he autori, Hollandi Wageningeni likooli teadlase Marcel Dickei snul laialt levinud probleem. Need parasiidid kahjustavad enam kui 300 taimeliiki, teiste hulgas kurki, puuvilla, maasikaid, ube, unu ja roose. Nad imevad rakkusid thjaks, mille tttu taim vib surra.
Harilikku mrlooka kasutati katses seetttu, et tavatingimustes ta ei tooda nn SOS-lhnu. Et luua taime, mis toodaks piisavalt terpenoide, siirdasid teadlased taime genoomi tiendava DNA ligu, mis suunaks snteesitavad ained mitokondritesse, kus toimub lhnaaine sntees.
Ent taimede lhna abil kaitsmine vib kaasa tuua ka probleeme saak vib hakata teisiti lhnama. Kellele maitseks maasikalhnaline kurk?
Dickei snul on see asjaolu, millega tuleb kindlasti arvestada. Ent tema snul on ka alati vimalus, et hbriid hakkab lhnama hsti ja sobilikult.
Allikas: Geenikeskus/Nature


Euroopa pelgab GM-maisi

Kui vlja arvata Hisapaania, siis pelgab Euroopa GM-maisi kasvatada. Siiski on seda sel sgisel koristada viiel maal. Pioneer on Hispaania, kus loomasdaks kasvab 50 000 ha GM-maisi. Sel sgisel koristatakse Bt maisi saak ka Prantsusmaal, Saksamaal, Portugalis ja Tehhi Vabariigis. Kuid farmerid on siiani ebakindlad ja vastustajaid jtkub.
EL-i biotehnoloogialobi EuropaBio avaldas asjade kigu le aga heameelt kuigi uute maade GM-taimede alune pindala pole just suur.
Prast gedat vastukampaaniat ja maisipldude hvitamist mille eest vastustaja Jose Bove spinki sattus on Prantsusmaa 500 GM-hektarit vhenenud 17 hektarini.
Keskkondlased pelgavad, et uued GM-liinid ohustavad kohalikke kossteeme.
Tstuse esindajad jlle kinnitavad, et Hispaania oma 50 000 hektariga on nidanud, et GM ja tavalist maisi saab hel maal kasvatada. Praegu on seal kogu maisist 20 protsenti GM-maisi, ja see osakaal vib tusta. GM-maisi kasvatajad nevad selles selget majanduslikku kasu.
Portugalis on teada 767 hektarit ja Tshehhimaal 150 hektarit GM-maisi. Saksamaal on selle all 568 hektarit. Seegi jaguneb 58 asupaiga vahel. GM-kasvatajad satuvad pahatihti naabertalunike viha ja hvarduste alla.
Allikas: Reuters


Inimlik hiir

Suurbritannia teadlased siirdasid hiirele praktiliselt terve inimkromosoomi. Teadlased loodavad sellest abi Downi sndroomi ja teiste haiguste uurimisel.
GM-hiir kannab inimese 21. kromosoomi. See on vikseim inimkromosoom ja sisaldab umbes 225 geeni. Downi sndroomi puhul privad lapsed vanematel kolm koopiat sellest kromosoomist tavaprase kahe kromosoomi asemel.
Katse kigus sulandati inimkromosoom hiire embronaalsesse tvirakku. Hiljem siirdati tvirakud munarakku, mille tagajrjel saadud hiire rakkudes sisaldus lisaks kahele hiire kromosoomile ka ks inimese kromosoomi.
Kuigi hiired ngid vlja normaalsed, ilmnesid neil mitmed tunnused, mis on omased Downi sndroomile.
Sellest uuringust oodavad teadlased abi ja tuge Downi sndroomi tundmappimisel.
Allikas: Geenikeskus/Reuters


IMELUGU

Putin kis reoveepuhastis

22. septembril avasid president Vladimir Putin ja Peterburi linnapea Valentina Matvienko pidulikult Peterburi linna edelaosa reoveepuhasti.
Euroopa Investeeringute Panga (EIB) laenule oli eelnenud Euroopa Komisjoni otsus 2001. aastast rahastada Lnemere valgala Venemaa osa keskkonnaprojekte kokku 100 miljoni EUR eest. Peterburi piirkonnas on EIB andnud sama mandaadiga veel kaks laenu: 20 miljonit EUR Vodokanalile Peterburi linna phjaosa puhasti rekonstrueerimiseks ja 40 miljonit on antud Vene Fderatsioonile leujutustkke rajamiseks.
2004. aasta detsembris kinnitas Euroopa Komisjon EIB edasise mandaadi rahastada Venemaa, Ukraina, Moldaavia ja Valgevene projekte kokku veel 500 miljoni euro eest.
Allikas: Euroopa Investeeringute Pank


Reiljan kis reoveepuhastis

21. septembril avas keskkonnaminister Villu Reiljan lindi lbilikamisega pidulikult Viljandi reoveepuhasti. Sellega judis lpule ka Eesti 17 vikelinna veemajanduse renoveerimise programmi Viljandi osa, kus avatav puhasti oli kige suurem objekt. Reovesi lasti esimest korda puhastisse selle aasta esimestel pevadel ning suve alguseks juti nutud puhastusjudluseni.
Viljandi linna reoveepuhasti, mille juurde kuuluvad kaks reovee lepumpamisjaama ja seitse kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, lks maksma kokku 99,2 miljonit krooni. 74 protsenti sellest rahast andis Euroopa Liidu htekuuluvusfond, kohustusliku omafinantseeringu tarbeks vttis Viljandi Veevrk laenu.
Allikas: Keskkonnaministeerium


UUDISTAJA SOOVITAB

Dodo laul

nne snnipevaks, Dodo laul!

David Quammen
Dodo laul
Saarte biogeograafia vljasuremiste ajastul
Tlkinud Marika Liivamgi
Varrak, 2004
760 lk, hind ca 300 kr

Dodo laul on olnud eesti keeles saadaval aasta, nii et on phjust snnipevaks nne soovida. Kuid nii paks ja phjalik raamat vtabki lugemiseks peaaegu et aasta, nii et pole hullu seda raamatut veel praegugi veidi tutvustada. Pealegi on seda veel poodides saada. Vajab vist tsist raamatukoi julgust, et sihuke piibel ette vtta.
Aga ette vtta tasub. Ei mletagi, et eesti keeles oleks niivrd hsti lbi kirjutatud need khklused ja kahtlused, leiud ja kaotused, mida loodusteadlased on lbinud, et saada aimu phjustest, miks liigid vlja surevad. Vana hea Darwin ju tegeles pigem uute liikide tekkega. Surm oli loomulik asi ja ega see eriti maailma hvardanudki. Nd, mil pessimistide arust on alanud uus vljasuremiste ajastu ja optimistid on ses osas lihtsalt vait, kohtab selle aine alaseid uudiseid pea iga pev.
Nende uudiste tlgendamisel ja iseenda arvamuse kujundamisel on Dodo laulust suur abi. Dodo oli ks lind, kes elas Mauritiuse saarel mitukmmend tuhat aastat. Kasvas suureks ja tugevaks, aga lennata ei olnud tal vajadust vaenlased puudusid. Kuni tulid Hollandi meremehed, saarele sead tid. Ja sigadega vidu Dodo ra ning vlja sid. Dodost on jrel vaid kolm-neli auklikku skeletti. Tema laulu kohta vime vaid julgeid oletusi teha.
Quammen seletab oma raamatus vljasuremise mehhanisme saarte abil. Saared on mitte aimult saared, vaid ka saarteks muutunud mandrielupaigad med, kust loom enam alla ei saa, metsatukad, sood, krbed, oaasid. Seal kehtivad oma kindlad loodusseadused, mida siis sellest raamatust ppida vib. Peaaegu et ksiraamatuna saab seda kasutada ka tnu phjalikule registrile.
Ja kui Eesti on saar milleks me seda ju alatasa kipume pidama siis on see raamat ju meie maast. Nii et vhemasti sirvida tasub ikka. Ja kui saate le esimesest viiendikust, siis jtegi lugema.
Tiit Kndler


KIIRKOMMENTAAR

Reformierakond lubab hvitada Saue tammiku

Heausksete Saue linnakodanike postkastidesse potsatas hiljuti Reformierakonna trkis pealkirjaga Teeme Saue paremaks! Kuidas siis paremaks teha kavatsetakse? Keskkonna alal on ks parendamisi: Korrastame ja kujundame tammiku pargiks. Saue tammik on looduskaitseala ja htlasi Euroopa phjapoolseim toimiv tammik. Reformierakond neb siin laia tpldu, hvitades tammedega koosluses elavad sarapuud, vttes lindudelt pesitsusvimalused ning tammedelt lppkokkuvttes mkoriisaseened, ilma milleta nood elada ei suuda.
Looduse phitdesid vib ju mitte teada, kuid seda, et looduskaitsealast ei tohi seaduse kohaselt parki teha, ks omavalitsustegelaseks prgiv inimene ometi peab teadma.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012