UUDISTAJA
04. oktoober 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Mets peab oluliseks metsandusharidust

Eesti Metsa sügisnumbri keskmes on meie metsandushariduse ja -koolidega seonduv. Kõrghariduse poolelt saab sõna meie vanim metsanduse emeriitprofessor Endel Laas. Oma 90. sünnipäeva puhul antud intervjuus meenutab ta Eesti esimesi metsandusprofessoreid, oma kolmveerand sajandi taguseid esmamuljeid Järvseljast, sõjajärgset pingelist haridus- ja teadustööd. Jõudes meenutustega välja tänasesse päeva, mainib vana professor, et teda häirib, kuidas praegu kiputakse vahel sõjajärgsele metsandusharidusele andma punast varjundit. “Pole õige, et me oma eestiaegsed metsanduse suurkujud maha vaikisime. Lugegu seitsmekümnendate aastate Eesti Loodust ja muud kirjandust, enne kui sõna võtavad,” pahandab ta. Tõesti, metsameeste endi ringkondadele pole punaideoloogia kunagi erilist mõju avaldanud ja eestiaegseid metsandustraditsioone pole seal unustatud.
Ajakirja pikim artikkel annab ülevaade meie metsandusliku erihariduse peamisest keskusest – Luua metsanduskoolist. Raskuste kiuste on see kogu sõjajärgse aja tegutsenud kool avanud tänavu mitu uut huvitavat eriala ning asunud põhjalikult remontima koolihooneid.
Ajakirjast saab lugeda Leedu erametsanduse spetsialisti võrdlevat uurimust Balti riikide metsaomanike õiguste kohta. EPMÜ metsateadlased kirjutavad puidukasutusest ning -kaubandusest, samuti lagupuidu ja õõnepuude rollist metsa ökosüsteemis. Oma kogemusi praktilise metsakasvatuse vallas jagavad kauaaegsed metsaülemad Kaarel Tiganik ja Vello Aava, tähelepanekuid maarjakase kahjustajate kohta esitab metsateadlane Ivar Sibul.
Hendrik Relve, Eesti Metsa toimetaja





UUDISED

---

Vereta jahimehed said auhindu

Möödunud nädala lõpul anti Eesti Loodusmuuseumis kätte Vereta Jahi auhinnad. Esikoha sai Ingmar Muusikus, kes oli pildile saanud suur-kirjurähni, kes toksib puud, nii et laastud lendavad. Ühtlasi sai Ingmar Muusikus eripreemia ka parima tänavuse jahilooma metsise foto eest.
Publikupreemia pälvis Urmas Tartes pildile tabatud karu eest.



Ajakirja “Eesti Jahimees” preemia sai Arto-Randel Selvet. Ajakirja “Eesti Loodus” preemia läks taas Ingmar Muusikusele, ajakiri “Eesti Mets” hindas kõige rohkem Kaari Saarma pilti. Ajakirja “Loodus” preemia sai Toomas Tuul, ajakirja “Horisont” oma Heiko Kruusi.
Firmadest hindas Olympus Eesti AS kõige enam Jarek Jõepera võistlustööd. Pixtel Foto (Fuji) preemia sai taas Ingmar Muusikus.
Kokku kogunes Suure-Jaani maadel mai lõpus toimunud fotojahile 24 piltnikku. Sel aastal lubati esimest korda võistlema ka digifotokaamerad.
Hindamistoimkonda juhtis tuntud loodusemees Fred Jüssi.
Vereta jaht korraldati Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Loodusmuuseumi eestvedamisel.
Näitus võistlustöödest jääb Loodusmuuseumis avatuks oktoobri lõpuni.
Lisainfo ja fotod avaldamiseks: Tiit Hunt, Vereta Jahi peakorraldaja, tel 506 7488. NB! Trükikvaliteedis fotosid on võimalik alla laadida ka aadressil veretajaht (paroolivaba). Fotod jäävad sinna 5. oktoobrini. Kasutamine palun kooskõlastada Tiit Hundiga.
Allikas: RMK


Tunnustagem aasta keskkonnategu

Keskkonnaministeerium kuulutas välja Aasta Keskkonnateo konkursi. Märkimisväärseteks tegudeks võib näiteks lugeda keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonnas läbiviidud projekte, kampaaniaid, üritusi või muid keskkonnasõbralikke ettevõtmisi.
Samuti on konkursi eesmärk tunnustada parimaid praktikaid keskkonna-alal, tõsta inimeste teadlikkust ja suunata märkama keskkonna heaks tehtavat.
Kandideerida saavad nii üksikisikud, asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnasõbrad. Näiteks eelmisel aastal premeeriti kuut lastele ja noortele suunatud keskkonnategu Aasta Keskkonnateokese eripreemiaga. Konkursi auhinnafond on 80 000 krooni. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2005. Ankeet ja lisainfo keskkonnaministeeriumi kodulehel envir.ee
Allikas: KM


Toimub säästliku arengu konverents

Eesti säästliku arengu edendamisele pühendatud konverents “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine VII” on kavas läbi viia Tartus EPMÜ peahoone aulas Kreutzwaldi 64 neljapäeval, 13. oktoobril algusega kl 10. Korraldavad Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Biokütuste Ühing, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, SA Archimedes ning Eestimaa Looduse Fond.
Info: Valdur Tiit, e- post vtiitneti.ee, tel52 804 46. Allikas: TEUK-VII korraldav toimkond


GM-UUDISED

---

Geenivahet on või geenivahet pole?

Eestimaa Looduse Fond korraldab rahvusvahelise geneetiliselt muundatud organismide teemalise konverentsi “Vahet pole?” 13. oktoobril 2005 Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis.
Konverentsi eesmärk on pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset teavet GMO-de keskkonnariskide teemal ning võimalust aruteluks. Konverents on osavõtjaile tasuta ja toimub nii inglise- kui eestikeelse tõlkega.
Esinevad asjatundjad veterinaar- ja toiduametist, põllumajandusministeeriumist, Greenpeace´ist, põllumajandustootjate seast, keskkonnaeksperdid Eestist, Saksamaalt, Prantsusmaalt.
Lisainfo: Nastja Pertsjonok tel. 51 32 891. Soovitatakse eelnevalt registreeruda kaiaelfond.ee (Kaia Lepik) .
Taustmaterjali GMO-dega seotud olukorrast Eestis ja EL-s vaata lisaks: www.elfond.ee ja elfond.
Allikas: ELF


Palju kära Mehhiko maisi ümber

2001. aastal teatas üks ajakirjas Nature avaldatud artikkel, et geneetiliselt muundatud mais on end Mehhikos Oaxaca osariigis loodusesse sättinud. Järgmisel aastal väitis ajakiri selle artikli olevat põhjendamatu, kuid Mehhiko valitsus toetas artikli tulemusi. Uus uurimus kinnitab Nature kahtlusi. Mehhiko ja USA teadlased analüüsisid 125 põllult pärit 874 maisitaime 154 000 seemet, otsides jälgi muundatud geenidest. Nad ennustasid, et leiavad neid kuni 10 protsendil seemnetest. Kuid ei leidnud üldse.
Teadlased oletavad, et transgeenne mais ei jäänud karmis mägikliimas ja -pinnases ellu ja et farmerid võtsid tarvitusele abinõusid oma seemnevarude kaitsmiseks ebasoovitavate lisandite eest.
Allikas: Scientific American


Lõhn meelitab kohale ihukaitsja

Geneetikute lemmiklapsele, harilikule müürloogale (Arabidopsis thaliana) lisati maasikalt pärit geen, mis paneb taime eritama magusaid lõhnaaineid terpenoide. Need lõhnaained meelitavad kohale lesta Phytoseiulus persimilis, kes toitub teatud taimeparasiitidest, eriti ämbliklestadest. Tulemusena meelitasid geneetiliselt muundatud müürloogad looduslike taimeihukaitsjaid võrreldes tavaliste taimedega kaks korda paremini kohale.
Ämbliklestad on uuringu ühe autori, Hollandi Wageningeni Ülikooli teadlase Marcel Dicke’i sõnul laialt levinud probleem. Need parasiidid kahjustavad enam kui 300 taimeliiki, teiste hulgas kurki, puuvilla, maasikaid, ube, õunu ja roose. Nad imevad rakkusid tühjaks, mille tõttu taim võib surra.
Harilikku müürlooka kasutati katses seetõttu, et tavatingimustes ta ei tooda nn SOS-lõhnu. Et luua taime, mis toodaks piisavalt terpenoide, siirdasid teadlased taime genoomi täiendava DNA lõigu, mis suunaks sünteesitavad ained mitokondritesse, kus toimub lõhnaaine süntees.
Ent taimede lõhna abil kaitsmine võib kaasa tuua ka probleeme – saak võib hakata teisiti lõhnama. Kellele maitseks maasikalõhnaline kurk?
Dicke’i sõnul on see asjaolu, millega tuleb kindlasti arvestada. Ent tema sõnul on ka alati võimalus, et hübriid hakkab lõhnama hästi ja sobilikult.
Allikas: Geenikeskus/Nature


Euroopa pelgab GM-maisi

Kui välja arvata Hisapaania, siis pelgab Euroopa GM-maisi kasvatada. Siiski on seda sel sügisel koristada viiel maal. Pioneer on Hispaania, kus loomasöödaks kasvab 50 000 ha GM-maisi. Sel sügisel koristatakse Bt maisi saak ka Prantsusmaal, Saksamaal, Portugalis ja Tðehhi Vabariigis. Kuid farmerid on siiani ebakindlad ja vastustajaid jätkub.
EL-i biotehnoloogialobi EuropaBio avaldas asjade käigu üle aga heameelt – kuigi uute maade GM-taimede alune pindala pole just suur.
Pärast ägedat vastukampaaniat ja maisipõldude hävitamist – mille eest vastustaja Jose Bove süüpinki sattus – on Prantsusmaa 500 GM-hektarit vähenenud 17 hektarini.
Keskkondlased pelgavad, et uued GM-liinid ohustavad kohalikke ökosüsteeme.
Tööstuse esindajad jälle kinnitavad, et Hispaania oma 50 000 hektariga on näidanud, et GM ja tavalist maisi saab ühel maal kasvatada. Praegu on seal kogu maisist 20 protsenti GM-maisi, ja see osakaal võib tõusta. GM-maisi kasvatajad näevad selles selget majanduslikku kasu.
Portugalis on teada 767 hektarit ja Tshehhimaal 150 hektarit GM-maisi. Saksamaal on selle all 568 hektarit. Seegi jaguneb 58 asupaiga vahel. GM-kasvatajad satuvad pahatihti naabertalunike viha ja ähvarduste alla.
Allikas: Reuters


Inimlik hiir

Suurbritannia teadlased siirdasid hiirele praktiliselt terve inimkromosoomi. Teadlased loodavad sellest abi Downi sündroomi ja teiste haiguste uurimisel.
GM-hiir kannab inimese 21. kromosoomi. See on väikseim inimkromosoom ja sisaldab umbes 225 geeni. Downi sündroomi puhul pärivad lapsed vanematel kolm koopiat sellest kromosoomist tavapärase kahe kromosoomi asemel.
Katse käigus sulandati inimkromosoom hiire embrüonaalsesse tüvirakku. Hiljem siirdati tüvirakud munarakku, mille tagajärjel saadud hiire rakkudes sisaldus lisaks kahele hiire kromosoomile ka üks inimese kromosoomi.
Kuigi hiired nägid välja normaalsed, ilmnesid neil mitmed tunnused, mis on omased Downi sündroomile.
Sellest uuringust oodavad teadlased abi ja tuge Downi sündroomi tundmaõppimisel.
Allikas: Geenikeskus/Reuters


IMELUGU

---

Putin käis reoveepuhastis

22. septembril avasid president Vladimir Putin ja Peterburi linnapea Valentina Matvienko pidulikult Peterburi linna edelaosa reoveepuhasti.
Euroopa Investeeringute Panga (EIB) laenule oli eelnenud Euroopa Komisjoni otsus 2001. aastast rahastada Läänemere valgala Venemaa osa keskkonnaprojekte kokku 100 miljoni EUR eest. Peterburi piirkonnas on EIB andnud sama mandaadiga veel kaks laenu: 20 miljonit EUR Vodokanalile Peterburi linna põhjaosa puhasti rekonstrueerimiseks ja 40 miljonit on antud Vene Föderatsioonile üleujutustõkke rajamiseks.
2004. aasta detsembris kinnitas Euroopa Komisjon EIB edasise mandaadi rahastada Venemaa, Ukraina, Moldaavia ja Valgevene projekte kokku veel 500 miljoni euro eest.
Allikas: Euroopa Investeeringute Pank


Reiljan käis reoveepuhastis

21. septembril avas keskkonnaminister Villu Reiljan lindi läbilõikamisega pidulikult Viljandi reoveepuhasti. Sellega jõudis lõpule ka Eesti 17 väikelinna veemajanduse renoveerimise programmi Viljandi osa, kus avatav puhasti oli kõige suurem objekt. Reovesi lasti esimest korda puhastisse selle aasta esimestel päevadel ning suve alguseks jõuti nõutud puhastusjõudluseni.
Viljandi linna reoveepuhasti, mille juurde kuuluvad kaks reovee ülepumpamisjaama ja seitse kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku, läks maksma kokku 99,2 miljonit krooni. 74 protsenti sellest rahast andis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, kohustusliku omafinantseeringu tarbeks võttis Viljandi Veevärk laenu.
Allikas: Keskkonnaministeerium


UUDISTAJA SOOVITAB

---

Õnne sünnipäevaks, Dodo laul!

David Quammen
Dodo laul
Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul
Tõlkinud Marika Liivamägi
Varrak, 2004
760 lk, hind ca 300 kr

“Dodo laul” on olnud eesti keeles saadaval aasta, nii et on põhjust sünnipäevaks õnne soovida. Kuid nii paks ja põhjalik raamat võtabki lugemiseks peaaegu et aasta, nii et pole hullu seda raamatut veel praegugi veidi tutvustada. Pealegi on seda veel poodides saada. Vajab vist tõsist raamatukoi julgust, et sihuke piibel ette võtta.
Aga ette võtta tasub. Ei mäletagi, et eesti keeles oleks niivõrd hästi läbi kirjutatud need kõhklused ja kahtlused, leiud ja kaotused, mida loodusteadlased on läbinud, et saada aimu põhjustest, miks liigid välja surevad. Vana hea Darwin ju tegeles pigem uute liikide tekkega. Surm oli loomulik asi ja ega see eriti maailma ähvardanudki. Nüüd, mil pessimistide arust on alanud uus väljasuremiste ajastu ja optimistid on ses osas lihtsalt vait, kohtab selle aine alaseid uudiseid pea iga päev.
Nende uudiste tõlgendamisel ja iseenda arvamuse kujundamisel on “Dodo laulust” suur abi. Dodo oli üks lind, kes elas Mauritiuse saarel mitukümmend tuhat aastat. Kasvas suureks ja tugevaks, aga lennata ei olnud tal vajadust – vaenlased puudusid. Kuni tulid Hollandi meremehed, saarele sead tõid. Ja sigadega võidu Dodo ära ning välja sõid. Dodost on järel vaid kolm-neli auklikku skeletti. Tema laulu kohta võime vaid julgeid oletusi teha.
Quammen seletab oma raamatus väljasuremise mehhanisme saarte abil. Saared on mitte aimult saared, vaid ka saarteks muutunud mandrielupaigad – mäed, kust loom enam alla ei saa, metsatukad, sood, kõrbed, oaasid. Seal kehtivad oma kindlad loodusseadused, mida siis sellest raamatust õppida võib. Peaaegu et käsiraamatuna saab seda kasutada ka – tänu põhjalikule registrile.
Ja kui Eesti on saar – milleks me seda ju alatasa kipume pidama – siis on see raamat ju meie maast. Nii et vähemasti sirvida tasub ikka. Ja kui saate üle esimesest viiendikust, siis jäätegi lugema.
Tiit Kändler


KIIRKOMMENTAAR

---

Reformierakond lubab hävitada Saue tammiku

Heausksete Saue linnakodanike postkastidesse potsatas hiljuti Reformierakonna trükis pealkirjaga “Teeme Saue paremaks!” Kuidas siis paremaks teha kavatsetakse? Keskkonna alal on üks parendamisi: “Korrastame ja kujundame tammiku pargiks”. Saue tammik on looduskaitseala – ja ühtlasi Euroopa põhjapoolseim toimiv tammik. Reformierakond näeb siin laia tööpõldu, hävitades tammedega koosluses elavad sarapuud, võttes lindudelt pesitsusvõimalused ning tammedelt lõppkokkuvõttes mükoriisaseened, ilma milleta nood elada ei suuda.
Looduse põhitõdesid võib ju mitte teada, kuid seda, et looduskaitsealast ei tohi seaduse kohaselt parki teha, üks omavalitsustegelaseks pürgiv inimene ometi peab teadma.
Tiit Kändler

---