UUDISTAJA
11. oktoober 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Looduse oktoobrinumber kirjutab lastest ja kivihunnikutest

Ajakirja Loodus oktoobrinumbris saavad tavalisest rohkem sõna kooliõpilased ja õpetajad. Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpetaja Helgi Muoni räägib, mis imetrikke ta on teinud ning milliseid projekte kirjutanud, et linnalapsi loodusesse ja looduse uurimise juurde saada. Näiteks laseb õpetaja analüüsida Kuremäe kloostri püha allika vett ja korraldab prügikogumisvõistlusi, pärast mida mõni tüdruk on lubanud, et ei viska enam konisid Emajõkke.
Malle Pajula käis mere ääres selgitamas Eesti randadesse kuhjatud kivihunnikute päritolu. Ühed peavad neid hunnikuid maagilisteks ja õnnetoovateks, teised ütlevad, et tegu on graffitiga ja tahavad kivikuhjad maatasa lükata.
Ilmub fotograaf Ingmar Muusikuse ja ajakirjanik Juhani Püttsepa reportaaþ jalgsirännakult Eesti mandriosa põhjatipust lõunatippu. Esimese 55 000 sammuga jõudsid rändurid Purekkari neemelt Läsna bussiterminaali.
Metsamees Hendrik Relve jätkab sarja “Eesti vägevad”, seekord on sõbralikult kriitilise vaatluse all Eesti mäed, geograafide hinnangu kohaselt siiski künkad. Mis siis saab, kui meie kõige kõrgema mäetipu nimetus tõlkida otse inglise keelde?
Loodusajakiri





SÜNDMUS

---

Toimub keskkonnahariduse foorum

14. oktoobril 2005 algab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis, Munga 18, kl. 9.30 keskkonnahariduse foorum "Keskkonnahariduse perspektiive Eestis". Toimub ka säästvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni vahearuande avalik tutvustamine.
Kontseptsiooni vahearuanne ja sellega seotud dokumendid on aadressil www.envir.ee.
Õuesõppimise aasta lõpetamist märkiva konverentsi korraldajateks on Eesti Koolimetsade Ühendus ja Peipsi Koostöö Keskus, kuhu palume oma osalusest teatada hiljemalt 12. oktoobriks aadressil ederi@ctc.ee või tel 56636264.
Konverentsi kava on kodulehel www.koolimets.ee.
Allikas: Ivar Puura, HTM-KKM keskkonnahariduse edendamise töörühma esimees


Korraldatakse õpilaste ökoloogiaviktoriin

12. oktoobril kell 16.00 toimub Tartu Loodusmaja traditsiooniline ökoloogiaviktoriin. Sihtgrupiks on linna 8.-- 9. klassi õpilased. Registreerunud on 25 võistkonda 12-st koolist, kokku 75 õpilast. 2004. aastal osales ökoloogiaviktoriinil 15 võistkonda. Parimad olid Miina Härma Gümnaasiumi, Kivilinna Gümnaasiumi, Kommertsgümnaasiumi ja Forseliuse Gümnaasiumi võistkonnad.
Ökoloogiaviktoriiniks valmistumiseks tuli õpilastel läbi töötada mitmeid artikleid ajakirjadest Eesti Loodus ja Loodus ning tutvuda keskkonnaalaste veebilehtedega. Ökoloogiaviktoriin toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis.
Allikas: Tartu Keskkonahariduse Keskus


UUDISED

---

Tallinna Vesi on esimene EMAS ettevõte Eestis

Reedel, 14. oktoobril kell 15 annab Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe Keskkonnaministeeriumi 7. korrusel AS Tallinna Veele üle keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) registreerimistunnistuse. EMAS on keskkonnajuhtimise vahend, mille eesmärk on motiveerida organisatsioone parandama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. EMASi pädev asutus Eestis on Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus (ITK), kes võtab vastu ja kontrollib taotlused ning väljastab registreerimistunnistused. Samuti peab ITK registrit.
EMASi aluseks on Euroopa Liidu määrus, mis põhineb suures osas rahvusvahelisel keskkonnajuhtimise standardil ISO 14001. Lisaks standardi nõuete täitmisele tuleb organisatsioonil koostada, lasta kinnitada, registreerida ja avalikustada keskkonnaaruanne. Keskkonnaaruande eesmärk on informeerida avalikkust ettevõtte keskkonnaalastest edusammudest. EMASi rakendamine on vabatahtlik. EMAS organisatsioone (nt ettevõtted, ametiasutused) on Euroopas ligikaudu 3100. Uutest liikmesriikidest on EMAS registreeringud olemas Ungaril, Tshehhil, Slovakkial, Sloveenial ja Maltal.
AS Tallinna Vesi on esimene Eesti ettevõte, kellele taoline tunnistus väljastatakse. Rohkem infot aadressil: www.envir.ee.
Allikas: KM Info- ja Tehnokeskus


Eesti elekter jääb ikka kõige vähem taastuvaks

Eestis toodetakse Euroopas kõige vähem elektrit taastuvatest energiaallikatest.
Taastuvelektri osakaal oli 2002. aastal 0,1 protsenti. Meist tagapool on Küpros ja Malta 0 protsendiga. Eesmärgiks on aga jõuda 2010. aastaks 5,1 protsendini, mis ometi oleks siis ka tagantpoolt kolmas näitaja.
Allikas: Acid News


Jaapanlased puurivad sügavaima augu

Kui unistate augu kaevamisest Austraaliasse, siis võtke ühendust jaapanlastega. Nemad on ehitanud ookeani puurimiseks laeva, mille eesmärgiks on läbida maakoor ja jõuda vahevöösse välja. Maa vahevöö kannab kaks kolmandiku Maa massist, kuid selle ehitus on teada vaid kaudselt. Sealsamas aga vastutab just vahevöö tektooniliste laamade liikumise eest. Jaapanlastele on nende protsesside mõistmine aga eluliselt tähtis.
USA puurimislaev JOIDES Resolution üritas hiljuti vahevööni jõuda, kuid pidi peatuma 300 meetri juures. NL ajal puuriti Koola poolsaarele 2111 meetri sügavune puurauk. Juulis valminud 210 meetri pikkune laev Chikyu kavatseb tungida merepinnast 9,5 km sügavusele ehk siis 7 km läbi maakoore. Valitakse paigad, kus maakoor on ookeani põhjas kõige õhem. Et puurimise ajal paigal püsida, vajab laev ülihead positsioneerimissüsteemi. Kõige enam aga kardetakse metaanipurskeid läbi puuraugu. Need võivad laeva halvemal juhul uputada.
Allikas: Scientific American


Kanada kullakaevajad tahavad liigutada liustikke

Argentina ja Tshiili farmerid on mures, kuna kulla kaevamiseks kavatsetakse ümber tõsta kolm jääliustikku. Kanada firma Barrick Gold plaanib paigast vedada miljon kuupmeetrit jääd, et 5000 meetri kõrgusel mägedes kätte saada 18 miljonit untsi kulda. Viljakates orgudes elavad farmerid kardavad järgnevat reostust ja põlde niisutava vee vähenemist. Kullakaevandused on ühed kõige saastavamad tööstusharud maailmas. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 79 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni jm tapvaid aineid. 80 protsenti maailmas kaevandatavast kullast läheb juveelitööstusele.
Allikas: WorldWatch


KIIRKOMMENTAAR

---

Tahavad süüa nagu eestlased

USAs on läinud moodi liikumine, mis propageerib kohaliku toidu söömist. Sellega üritatakse muuta toidulaud tervislikumaks ning kaalust alla võtta. Ameerikale kohaselt on mitmes linnas läbi viidud massilisi kaalust alla võtmise üritusi. Nii näiteks otsustati Houstonis 2003. aastal 2000-pealise kamba peale aastaga alla võtta 7 700 kilo. Ei teagi, kuidas see üritus lõppes.
Kuid toidusoovitustest on menüüsse ikka jäänud nõudmine süüa rasvavabu või äärmiselt rasvavaeseid piimatoite. Mis tähendab, et piimas sisalduv kaltsium ja vitamiinid organismile tuge ei anna. Nii et kuigi ameeriklased tahavad süüa “kohalikku toitu” – nii nagu eestlased –, hirmutatakse neid ikka olematute kollidega, mida piimarasvad endast kujutavad. Isegi sellise ajakirja nagu World Watch veergudel.
Tiit Kändler


UUDISED

---

KIIRKOMMENTAAR

---

---