Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
11. oktoober 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodus
5/2005

Looduse oktoobrinumber kirjutab lastest ja kivihunnikutest

Ajakirja Loodus oktoobrinumbris saavad tavalisest rohkem sna koolipilased ja petajad. Tartu Kivilinna gmnaasiumi petaja Helgi Muoni rgib, mis imetrikke ta on teinud ning milliseid projekte kirjutanud, et linnalapsi loodusesse ja looduse uurimise juurde saada. Niteks laseb petaja analsida Kureme kloostri pha allika vett ja korraldab prgikogumisvistlusi, prast mida mni tdruk on lubanud, et ei viska enam konisid Emajkke.
Malle Pajula kis mere res selgitamas Eesti randadesse kuhjatud kivihunnikute pritolu. hed peavad neid hunnikuid maagilisteks ja nnetoovateks, teised tlevad, et tegu on graffitiga ja tahavad kivikuhjad maatasa lkata.
Ilmub fotograaf Ingmar Muusikuse ja ajakirjanik Juhani Pttsepa reportaa jalgsirnnakult Eesti mandriosa phjatipust lunatippu. Esimese 55 000 sammuga judsid rndurid Purekkari neemelt Lsna bussiterminaali.
Metsamees Hendrik Relve jtkab sarja Eesti vgevad, seekord on sbralikult kriitilise vaatluse all Eesti med, geograafide hinnangu kohaselt siiski knkad. Mis siis saab, kui meie kige krgema metipu nimetus tlkida otse inglise keelde?
Loodusajakiri





SNDMUS

Toimub keskkonnahariduse foorum

14. oktoobril 2005 algab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis, Munga 18, kl. 9.30 keskkonnahariduse foorum "Keskkonnahariduse perspektiive Eestis". Toimub ka sstvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni vahearuande avalik tutvustamine.
Kontseptsiooni vahearuanne ja sellega seotud dokumendid on aadressil www.envir.ee.
uesppimise aasta lpetamist mrkiva konverentsi korraldajateks on Eesti Koolimetsade hendus ja Peipsi Koost Keskus, kuhu palume oma osalusest teatada hiljemalt 12. oktoobriks aadressil ederi@ctc.ee vi tel 56636264.
Konverentsi kava on kodulehel www.koolimets.ee.
Allikas: Ivar Puura, HTM-KKM keskkonnahariduse edendamise trhma esimees


Korraldatakse pilaste koloogiaviktoriin

12. oktoobril kell 16.00 toimub Tartu Loodusmaja traditsiooniline koloogiaviktoriin. Sihtgrupiks on linna 8.-- 9. klassi pilased. Registreerunud on 25 vistkonda 12-st koolist, kokku 75 pilast. 2004. aastal osales koloogiaviktoriinil 15 vistkonda. Parimad olid Miina Hrma Gmnaasiumi, Kivilinna Gmnaasiumi, Kommertsgmnaasiumi ja Forseliuse Gmnaasiumi vistkonnad.
koloogiaviktoriiniks valmistumiseks tuli pilastel lbi ttada mitmeid artikleid ajakirjadest Eesti Loodus ja Loodus ning tutvuda keskkonnaalaste veebilehtedega. koloogiaviktoriin toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis.
Allikas: Tartu Keskkonahariduse Keskus


UUDISED

Tallinna Vesi on esimene EMAS ettevte Eestis

Reedel, 14. oktoobril kell 15 annab Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammeme Keskkonnaministeeriumi 7. korrusel AS Tallinna Veele le keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimisssteemi (EMAS) registreerimistunnistuse. EMAS on keskkonnajuhtimise vahend, mille eesmrk on motiveerida organisatsioone parandama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. EMASi pdev asutus Eestis on Keskkonnaministeeriumi Info-ja Tehnokeskus (ITK), kes vtab vastu ja kontrollib taotlused ning vljastab registreerimistunnistused. Samuti peab ITK registrit.
EMASi aluseks on Euroopa Liidu mrus, mis phineb suures osas rahvusvahelisel keskkonnajuhtimise standardil ISO 14001. Lisaks standardi nuete titmisele tuleb organisatsioonil koostada, lasta kinnitada, registreerida ja avalikustada keskkonnaaruanne. Keskkonnaaruande eesmrk on informeerida avalikkust ettevtte keskkonnaalastest edusammudest. EMASi rakendamine on vabatahtlik. EMAS organisatsioone (nt ettevtted, ametiasutused) on Euroopas ligikaudu 3100. Uutest liikmesriikidest on EMAS registreeringud olemas Ungaril, Tshehhil, Slovakkial, Sloveenial ja Maltal.
AS Tallinna Vesi on esimene Eesti ettevte, kellele taoline tunnistus vljastatakse. Rohkem infot aadressil: www.envir.ee.
Allikas: KM Info- ja Tehnokeskus


Eesti elekter jb ikka kige vhem taastuvaks

Eestis toodetakse Euroopas kige vhem elektrit taastuvatest energiaallikatest.
Taastuvelektri osakaal oli 2002. aastal 0,1 protsenti. Meist tagapool on Kpros ja Malta 0 protsendiga. Eesmrgiks on aga juda 2010. aastaks 5,1 protsendini, mis ometi oleks siis ka tagantpoolt kolmas nitaja.
Allikas: Acid News


Jaapanlased puurivad sgavaima augu

Kui unistate augu kaevamisest Austraaliasse, siis vtke hendust jaapanlastega. Nemad on ehitanud ookeani puurimiseks laeva, mille eesmrgiks on lbida maakoor ja juda vahevsse vlja. Maa vahev kannab kaks kolmandiku Maa massist, kuid selle ehitus on teada vaid kaudselt. Sealsamas aga vastutab just vahev tektooniliste laamade liikumise eest. Jaapanlastele on nende protsesside mistmine aga eluliselt thtis.
USA puurimislaev JOIDES Resolution ritas hiljuti vahevni juda, kuid pidi peatuma 300 meetri juures. NL ajal puuriti Koola poolsaarele 2111 meetri sgavune puurauk. Juulis valminud 210 meetri pikkune laev Chikyu kavatseb tungida merepinnast 9,5 km sgavusele ehk siis 7 km lbi maakoore. Valitakse paigad, kus maakoor on ookeani phjas kige hem. Et puurimise ajal paigal psida, vajab laev lihead positsioneerimisssteemi. Kige enam aga kardetakse metaanipurskeid lbi puuraugu. Need vivad laeva halvemal juhul uputada.
Allikas: Scientific American


Kanada kullakaevajad tahavad liigutada liustikke

Argentina ja Tshiili farmerid on mures, kuna kulla kaevamiseks kavatsetakse mber tsta kolm jliustikku. Kanada firma Barrick Gold plaanib paigast vedada miljon kuupmeetrit jd, et 5000 meetri krgusel mgedes ktte saada 18 miljonit untsi kulda. Viljakates orgudes elavad farmerid kardavad jrgnevat reostust ja plde niisutava vee vhenemist. Kullakaevandused on hed kige saastavamad tstusharud maailmas. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 79 tonni kaevandusjtmeid. Need sisaldavad tsaniide, elavhbedat, arseeni jm tapvaid aineid. 80 protsenti maailmas kaevandatavast kullast lheb juveelitstusele.
Allikas: WorldWatch


KIIRKOMMENTAAR

Tahavad sa nagu eestlased

USAs on linud moodi liikumine, mis propageerib kohaliku toidu smist. Sellega ritatakse muuta toidulaud tervislikumaks ning kaalust alla vtta. Ameerikale kohaselt on mitmes linnas lbi viidud massilisi kaalust alla vtmise ritusi. Nii niteks otsustati Houstonis 2003. aastal 2000-pealise kamba peale aastaga alla vtta 7 700 kilo. Ei teagi, kuidas see ritus lppes.
Kuid toidusoovitustest on mensse ikka jnud nudmine sa rasvavabu vi rmiselt rasvavaeseid piimatoite. Mis thendab, et piimas sisalduv kaltsium ja vitamiinid organismile tuge ei anna. Nii et kuigi ameeriklased tahavad sa kohalikku toitu nii nagu eestlased , hirmutatakse neid ikka olematute kollidega, mida piimarasvad endast kujutavad. Isegi sellise ajakirja nagu World Watch veergudel.
Tiit Kndler


UUDISED

KIIRKOMMENTAAR





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012