UUDISTAJA
25. oktoober 2005

UUDISLUGU

Kõik ei hiilga, mis on kuld

Vanadel eestlastel oli õigus. Pigem vaikida, kui kulda kaevandada. Ja Eestil on ka tublisti vedanud, et siit maapõhjast kulda naljalt kätte ei saa.
Ehkki praegu on kulla hind kõrgeim viimase 17 aasta hinnast – 500 dollarit untsilt ehk 30 grammilt. Kuid Chaplini kombel kullasoonele sattuda on üha vähem tõenäoline. Enamik kullast tuuakse maapõuest välja sõna otseses mõttes tolmutera haaval. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 30 kuni 80 tonni kaevandusjäätmeid. Need sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni jm tapvaid aineid. Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad. USA Keskkonnakaitse Agentuuri andmeil läheks USA kullakaevanduste puhastamine maksma 54 miljardit dollarit.
70 portsenti kullast kaevandatakse arengumaades nagu Ghana ja Guatemala. Kulda pestakse kivimitest välja tsüaniidilahusega. See on odavaim viis. Möödunud sajandi viimase 15 aasta jooksul varises kokku tosin tsüaniidi sisaldavat jäätmehoidlat. Suurim katastroof toimus Rumeenias 2000. aastal, mil tsüaniidid voolasid Doonausse.
Kullakaevandajad pajatavad oma õigustuseks, et annavad kohalikele palju tööd. Ja Maailmapank toetab kullakaevandamist jätkuvalt, väites, et see aitavat võidelda vaesuse vastu. Nii laenati pururikkale firmale 45 mln dollarit, et alustada kulla kaevandamist maajade põllumajanduspiirkonnas. 261 mln dollariline projekt lõi seal vaid 160 uut töökohta. Nõnda küsivadki keskkondlased, miks ei andnud pank seda raha otse farmeritele.
Argentina ja Tšiili farmerid on mures, kuna kulla kaevamiseks kavatsetakse ümber tõsta kolm jääliustikku. Kanada firma Barrick Gold plaanib paigast vedada miljon kuupmeetrit jääd, et 5000 meetri kõrgusel mägedes kätte saada 18 miljonit untsi kulda. Viljakates orgudes elavad farmerid kardavad järgnevat reostust ja põlde niisutava vee vähenemist.
Kõige tagatipuks läheb tervelt 80 protsenti maailmas kaevandatavast kullast juveelitööstusele. Nii et kui ostate kuldsõrmuse, siis teadke, et selle tarbeks on paigast nihutatud 50 tonni kivimeid ja päästetud neist valla poole Mendelejevi tabeli jagu ohtlikke elemente.
Kuid kullalaviin üha suureneb. Möödunud aastal kasvas kulla müük ainuüksi Hiinas 11 ja Indias 47 protsenti.
Nõnda peaksid keskkonnakaitsjad koondama oma read kullast ehete tootmise ja ostmise vastu.
Uudistaja. Allikad: New York Times. WorldWatch





UUDISED

---

Kliimamuutust seostatakse näljaohu kasvuga

Eesti põllumees ei tohiks veel oma atra põõsasse visata. Globaalne soojenemine vähendab tõenäoliselt toidu toodangut arengumaades. Sagenevad põuad ja kõrbestumine teeb oma töö, arvatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO aruandes.
Aastaks 2080 suureneb Aafrikas 8 protsendi võrra sellise põllumaa osakaal, kus põllundusega saab tegelda vähem kui 120 päeva aastas. Raskema löögi alla satuvad Sahaara tagused maad. Arengumaad kokku aga kaotavad 11 protsenti oma põllumaadest.
Põllumajandust võivad pigem kahjustada äärmuslikud ilmastikusündmused nagu põuad, kui keskmise temperatuuri ja aurustumise muutumine. Kalandust aga ähvardavad üleujutused. 65 arengumaad riskivad kaotada umbes 280 miljonit tonni võimalikku teraviljatoodangut.
Mõnede arenenud maade põllumajandus aga neist võimalikest kliimamuutustest hoopis võidab. Võib juhtuda, et põhjapoolkeral suureneb võimalus laiendada teraviljakasvatust.
Allikas: WorldWatch


Osooni hädad ja viletsused

Möödunud aastal täheldati kogu Euroopas maapinnalähedase osooni ohtlikke tasemeid. Selline osoon tekib õhus lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite mõjul. 2004. a suvel ületas osoonitase igal suvekuul ja peaaegu igas mõõtmisjaamas lubatud nivoo, mille kaheksatunnine keskmine on 120 mikrogrammi kuupmeetris. Välja arvatud Lätis. Eriti hull on olukord Lõuna-Euroopas.
Teiselt poolt teeb jätkuvalt muret arktilise osoonikihi vähenemine. Sel suvel õhenes põhjapooluse kohal olev osoonikiht rekordiliselt, 30 protsenti tavapärasest. Teadlased seletavad seda polaarse stratosfääri madalaima temperatuuriga viimase 50 aasta jooksul. See viib suurte pilvealade tekkele ja keemilise tasakaalu muutumisele. See omakorda suurendab kloori ja broomi osooni lõhkuvaid võimeid.
Kliimamuutus võib aeglustada osoonikihi taastumist, mis muidu arvatakse toimuvat 2050. aastaks. Kui asi nii edasi läheb, võib paari aastakümnega ka põhjapooluse kohale tekkida samalaadne osooniauk nagu lõunapoolusel.
Vt ka euroopa.
Allikad: WorldWatch, Acid News


Kui metsa väetad, siis kasvab ja seob

Põhja-Rootsis Västerbotten´is tehtud katsetest selgus, et kuusemets kasvab kolm korda jõudsamalt, kui seda väetada. Millest järeldati, et metsade väetamine võib aidata vähendada globaalset soojenemist. Kiiremini kasvav mets seob enam atmosfääri süsinikku. Ka aeglustab väetamine orgaanilise materjali lagunemist pinnases. “Metsade väetamisega toodetakse enam puitu ja seotakse enam süsinikku maapinnal,” kõlab Rootsi teadlaste järeldus, kes avaldasid on töö ajakirjas Global Change Biology.
Kui palju väetise tootmine ja metsale puistamine kasvuhoonegaase tekitab, teadlased ei pidanud vajalikuks mainida. Kuid nende tööga võib lähemalt tutvuda siin: content. Allikas: AlphaGalileo


SÜNDMUS

---

Strateegia visioneerimise foorum

Täna, 25. okt kell 15.00 lõpeb registreerimine reedel 28. oktoobril algusega 10.00 toimuvale keskkonnastrateegia 2007--2030 visioneerimise avatud foorumile. “Foorumi eesmärk on visioneerida soovitav keskkond, mis tagab inimese elukvaliteedi ning looduskeskkonna säilimise,” kirjutab keskkonnaministeerium oma pressiteates.
Üritus toimub Saku mõisa esimese korruse saalis (Juubelitammede tee 4, Saku). Registreerimine mari-liis.jutta@envir.ee.
Allikas: Keskkonnaministeerium


Algab keskkonnaeetika nädal

Alanud nädal on ühtlasi aasta 43. nädal ja keskkonnaeetika nädal. 27.--30. oktoobrini on Tartus sel puhul oodata nii mõndagi. Nagu keskkonnaeetika kollokvium, keskkonnaeetika konverents “Väärtused ja konfliktid”, pühapäev loodusega.
Konverentsi ettekanded käsitlevad nii keskkonnaeetika teoreetilisi küsimusi ja filosoofilisi aluseid, kui ka konkreetseid juhtumeid erinevate väärtussüsteemide kokkupõrkamisest.
Konverentsi kava vt uexkyll. Kogu keskkonnaeetika nädala kava vt: eetikanädal. Allikas: Jakob von Uexkülli keskus


ALGATUS

---

Raamat nahkhiireekspertidele

Rõõm on teatada, et raamat "Nahkhiired metsades" on valmis ja saadaval. Levitaja on Sicista Arenduskeskus. Nahkhiire-ekspertidele ja metsatöötajatele on see raamat oma töö tarbeks tasuta, teistele huvilistele lihtsalt ostetav, soodushinnaga nt LUS-ist (Struve 2, Tartu).
Head lugemist ja loetu põhjal tegutsemist soovides, Matti Masing.


KIIRKOMMENTAAR

---

Kui palju saastab visioneerimine?

Mis te arvate, mis asi võiks olla “strateegia visioneerimise foorum”? Mina küll ei tea. Kuid keskkonnaministeerium just säherduse korraldab. Nii nagu võõras linnas eksinuna on huvitav leida tee kohalikelt küsimata, nii püüame oma peaga mõistatada, mis asi see visoneerimine on. Võõrsõnade leksikonide kohaselt on “visionäär” inimene, kes näeb nägemusi. “Visionäärne” on viirastuslik. Nõnda siis võib arvata, et tegu on viirastusliku strateegia foorumile toomisega. Umbes samas mõttes nagu esimesed kristlased Rooma foorumi silme all lõvide kätte heideti.
Kuid jääb siiski küsimus – kas eesti keelt saastades saab tegutseda keskkonna saastamise vastu?
Tiit Kändler

---