Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. oktoober 2005


UUDISLUGU



Fractal

Kik ei hiilga, mis on kuld

Vanadel eestlastel oli igus. Pigem vaikida, kui kulda kaevandada. Ja Eestil on ka tublisti vedanud, et siit maaphjast kulda naljalt ktte ei saa.
Ehkki praegu on kulla hind krgeim viimase 17 aasta hinnast 500 dollarit untsilt ehk 30 grammilt. Kuid Chaplini kombel kullasoonele sattuda on ha vhem tenoline. Enamik kullast tuuakse maapuest vlja sna otseses mttes tolmutera haaval. Iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 30 kuni 80 tonni kaevandusjtmeid. Need sisaldavad tsaniide, elavhbedat, arseeni jm tapvaid aineid. Mned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajtmete ladustamispaigad. USA Keskkonnakaitse Agentuuri andmeil lheks USA kullakaevanduste puhastamine maksma 54 miljardit dollarit.
70 portsenti kullast kaevandatakse arengumaades nagu Ghana ja Guatemala. Kulda pestakse kivimitest vlja tsaniidilahusega. See on odavaim viis. Mdunud sajandi viimase 15 aasta jooksul varises kokku tosin tsaniidi sisaldavat jtmehoidlat. Suurim katastroof toimus Rumeenias 2000. aastal, mil tsaniidid voolasid Doonausse.
Kullakaevandajad pajatavad oma igustuseks, et annavad kohalikele palju td. Ja Maailmapank toetab kullakaevandamist jtkuvalt, vites, et see aitavat videlda vaesuse vastu. Nii laenati pururikkale firmale 45 mln dollarit, et alustada kulla kaevandamist maajade pllumajanduspiirkonnas. 261 mln dollariline projekt li seal vaid 160 uut tkohta. Nnda ksivadki keskkondlased, miks ei andnud pank seda raha otse farmeritele.
Argentina ja Tšiili farmerid on mures, kuna kulla kaevamiseks kavatsetakse mber tsta kolm jliustikku. Kanada firma Barrick Gold plaanib paigast vedada miljon kuupmeetrit jd, et 5000 meetri krgusel mgedes ktte saada 18 miljonit untsi kulda. Viljakates orgudes elavad farmerid kardavad jrgnevat reostust ja plde niisutava vee vhenemist.
Kige tagatipuks lheb tervelt 80 protsenti maailmas kaevandatavast kullast juveelitstusele. Nii et kui ostate kuldsrmuse, siis teadke, et selle tarbeks on paigast nihutatud 50 tonni kivimeid ja pstetud neist valla poole Mendelejevi tabeli jagu ohtlikke elemente.
Kuid kullalaviin ha suureneb. Mdunud aastal kasvas kulla mk ainuksi Hiinas 11 ja Indias 47 protsenti.
Nnda peaksid keskkonnakaitsjad koondama oma read kullast ehete tootmise ja ostmise vastu.
Uudistaja. Allikad: New York Times. WorldWatch





UUDISED

Kliimamuutust seostatakse nljaohu kasvuga

Eesti pllumees ei tohiks veel oma atra psasse visata. Globaalne soojenemine vhendab tenoliselt toidu toodangut arengumaades. Sagenevad puad ja krbestumine teeb oma t, arvatakse RO Toidu- ja Pllumajandusorganisatsiooni FAO aruandes.
Aastaks 2080 suureneb Aafrikas 8 protsendi vrra sellise pllumaa osakaal, kus pllundusega saab tegelda vhem kui 120 peva aastas. Raskema lgi alla satuvad Sahaara tagused maad. Arengumaad kokku aga kaotavad 11 protsenti oma pllumaadest.
Pllumajandust vivad pigem kahjustada rmuslikud ilmastikusndmused nagu puad, kui keskmise temperatuuri ja aurustumise muutumine. Kalandust aga hvardavad leujutused. 65 arengumaad riskivad kaotada umbes 280 miljonit tonni vimalikku teraviljatoodangut.
Mnede arenenud maade pllumajandus aga neist vimalikest kliimamuutustest hoopis vidab. Vib juhtuda, et phjapoolkeral suureneb vimalus laiendada teraviljakasvatust.
Allikas: WorldWatch


Osooni hdad ja viletsused

Mdunud aastal theldati kogu Euroopas maapinnalhedase osooni ohtlikke tasemeid. Selline osoon tekib hus lmmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste hendite mjul. 2004. a suvel letas osoonitase igal suvekuul ja peaaegu igas mtmisjaamas lubatud nivoo, mille kaheksatunnine keskmine on 120 mikrogrammi kuupmeetris. Vlja arvatud Ltis. Eriti hull on olukord Luna-Euroopas.
Teiselt poolt teeb jtkuvalt muret arktilise osoonikihi vhenemine. Sel suvel henes phjapooluse kohal olev osoonikiht rekordiliselt, 30 protsenti tavaprasest. Teadlased seletavad seda polaarse stratosfri madalaima temperatuuriga viimase 50 aasta jooksul. See viib suurte pilvealade tekkele ja keemilise tasakaalu muutumisele. See omakorda suurendab kloori ja broomi osooni lhkuvaid vimeid.
Kliimamuutus vib aeglustada osoonikihi taastumist, mis muidu arvatakse toimuvat 2050. aastaks. Kui asi nii edasi lheb, vib paari aastakmnega ka phjapooluse kohale tekkida samalaadne osooniauk nagu lunapoolusel.
Vt ka euroopa.
Allikad: WorldWatch, Acid News


Kui metsa vetad, siis kasvab ja seob

Phja-Rootsis Vsterbottenis tehtud katsetest selgus, et kuusemets kasvab kolm korda judsamalt, kui seda vetada. Millest jreldati, et metsade vetamine vib aidata vhendada globaalset soojenemist. Kiiremini kasvav mets seob enam atmosfri ssinikku. Ka aeglustab vetamine orgaanilise materjali lagunemist pinnases. Metsade vetamisega toodetakse enam puitu ja seotakse enam ssinikku maapinnal, klab Rootsi teadlaste jreldus, kes avaldasid on t ajakirjas Global Change Biology.
Kui palju vetise tootmine ja metsale puistamine kasvuhoonegaase tekitab, teadlased ei pidanud vajalikuks mainida. Kuid nende tga vib lhemalt tutvuda siin: content. Allikas: AlphaGalileo


SNDMUS

Strateegia visioneerimise foorum

Tna, 25. okt kell 15.00 lpeb registreerimine reedel 28. oktoobril algusega 10.00 toimuvale keskkonnastrateegia 2007--2030 visioneerimise avatud foorumile. Foorumi eesmrk on visioneerida soovitav keskkond, mis tagab inimese elukvaliteedi ning looduskeskkonna silimise, kirjutab keskkonnaministeerium oma pressiteates.
ritus toimub Saku misa esimese korruse saalis (Juubelitammede tee 4, Saku). Registreerimine mari-liis.jutta@envir.ee.
Allikas: Keskkonnaministeerium


Algab keskkonnaeetika ndal

Alanud ndal on htlasi aasta 43. ndal ja keskkonnaeetika ndal. 27.--30. oktoobrini on Tartus sel puhul oodata nii mndagi. Nagu keskkonnaeetika kollokvium, keskkonnaeetika konverents Vrtused ja konfliktid, phapev loodusega.
Konverentsi ettekanded ksitlevad nii keskkonnaeetika teoreetilisi ksimusi ja filosoofilisi aluseid, kui ka konkreetseid juhtumeid erinevate vrtusssteemide kokkuprkamisest.
Konverentsi kava vt uexkyll. Kogu keskkonnaeetika ndala kava vt: eetikandal. Allikas: Jakob von Uexklli keskus


ALGATUS

Raamat nahkhiireekspertidele

Rm on teatada, et raamat "Nahkhiired metsades" on valmis ja saadaval. Levitaja on Sicista Arenduskeskus. Nahkhiire-ekspertidele ja metsattajatele on see raamat oma t tarbeks tasuta, teistele huvilistele lihtsalt ostetav, soodushinnaga nt LUS-ist (Struve 2, Tartu).
Head lugemist ja loetu phjal tegutsemist soovides, Matti Masing.


KIIRKOMMENTAAR

Kui palju saastab visioneerimine?

Mis te arvate, mis asi viks olla strateegia visioneerimise foorum? Mina kll ei tea. Kuid keskkonnaministeerium just sherduse korraldab. Nii nagu vras linnas eksinuna on huvitav leida tee kohalikelt ksimata, nii pame oma peaga mistatada, mis asi see visoneerimine on. Vrsnade leksikonide kohaselt on visionr inimene, kes neb ngemusi. Visionrne on viirastuslik. Nnda siis vib arvata, et tegu on viirastusliku strateegia foorumile toomisega. Umbes samas mttes nagu esimesed kristlased Rooma foorumi silme all lvide ktte heideti.
Kuid jb siiski ksimus kas eesti keelt saastades saab tegutseda keskkonna saastamise vastu?
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012