Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
15. november 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont
6/2005

Novembrikuu Horisont tegeleb linnugripi ja musta arheoloogiaga

Hoolimata sellest, et käesolev aasta on kuulutatud füüsika aastaks, köidab avalikkuse meeli viimastel kuudel hoopis rohkem linnugripp. Seepärast küsib ka novembri Horisont, mida peaksime meie siin Eestis linnugripist teadma ja kuidas saaksime end selle eest hoida. Vastab meie küsimusele üsna põhjalikult epidemioloog Kuulo Kutsar. Olgu siinkohal vaid meelde tuletatud, et kõigi 20. sajandi gripipandeemiate – 1918–1919, 1957–1958, 1968–1969 – tekitajateks on olnud just kõrge inimpatogeensuse omandanud linnugripiviirused. Veel hoiatab Kuulo Kutsar, et haigustekitaja võib endale külge saada ka kuumtöötlemata või puudulikult kuumtöödeldud linnuliha ja munade söömisel. Pidage siis meeles, et kõige kindlam on toidu kuumutamine saja kraadi juures vähemalt viis minutit!
Aga gripihirmu kõrval käsitleb Horisont siiski ka ülemaailmset füüsika aastat, tehes seda seekord materjaliteaduse vaatevinklist. Nimelt küsivad Ants Lõhmus ja Jakob Kübarsepp: “Mida millestki teha saaks?” Taoliste probleemide üle arutledes peavad materjaliteadlased viimasel ajal silmas eeskätt nanotasandit.
Arheoloog ja muinsuskaitsja Ants Kraut seletab, miks ja kuidas otsib arheoloog maastikult loogikat, kuidas möödus tänavune arheoloogiasuvi ja mis on must arheoloogia. Loomulikult ei saa Horisont mööda tänavustest Nobeli teadusauhindadest: füüsikapreemia taga seisvate tööde tähendust lahkab Henn Käämbre, keemia on vaatluse alla võtnud Tõnis Pehk ning füsioloogia- ja meditsiinipreemia Heidi-Ingrid Maaroos, kõik oma teadusvaldkonna tunnustatud tegijad.
Uue Testamendi ajastulugu uurinud Üllas Tankler püüab artiklis “Piibli-ajastu ühiskonna väärtused” seletada, kuidas Piibli kujundid saadavad meid nii kirjanduse kui ka igapäevase keele kaudu ning paistavad tuttavatena, ent 2000 aasta taguses juudi ühiskonnas mõisteti neid sageli teisiti, kui täna tundub loomulik.
“Nemad tulid tagasi” rubriigis füüsikadoktor Tanel Käämbre, “Taevaakende” sarjas muugivad Arved Sapar ja Lilli Sapar lahti UV-taevaluuke.
Ikka traditsiooniline “Olümpiaad”, kus Jaan Kalda räägib füüsikute ja Ahto Truu informaatikute tegemistest. Sõjatehnikast tutvustab Rein-Karl Loide snaipreid, Tiit Kändleri poolt puhuvad “Uued tuuled” väidavad, et “Noor maakera võis olla hoopis külm”. Filosoof Indrek Meos arutleb, kuidas teha vahet, mis on tõene ja mis väär. “Enigmas” moodustatakse seekord ribadest võrdusi.
Loodusajakiri





Kuulutatakse välja Eesti Looduse loomafoto konkursi võidutööd

Vereta Jaht
2005
Eks näis, mis loomad kogunevad Eesti Looduse loomafoto konkursi piltidele.

Eesti Looduse loomafoto konkursi lõpuõhtu toimub 23. novembril Tartu ülikooli raamatukogu saalis algusega kell 14. Kavas saja parema pildi vaatamine, auhindade jagamine ning ettekanded fototehnikast. Saab vaadata Arne Adra pildiprogrammi “Eesti energiad”. Laulab ja mängib Jaak Tuksam.
Kõik huvilised on oodatud.
Eesti Loodus


MIS JUHTUB

Akadeemik Karl Rebane peab loengu valguse seiskamisest

Kolmapäeval, 16. novembril 2005 toimub Tallinnas Akadeemia majas, Kohtu tn 6, algusega kell 16.00 akadeemik Karl Rebase avalik loeng ”Foononvabad jooned, ühe molekuli spektroskoopia, valguse aeglustamine ja seiskamine”.
Oma loengus käsitleb akadeemik Karl Rebane nende spektroskoopias haruldaste joonte põhiomadusi ning juba traditsiooniliseks saanud kolme originaalset rakenduspiirkonda: ülitäpset tahke aine ja molekulide spektroskoopiat, spektraalsälkamist ja ühe molekuli spektroskoopiat.
Lisaks tutvustab akadeemik värskeimat, äsja alustatud uurimisvaldkonda valguse aeglustamisest ja seiskamisest.
Samuti räägib Karl Rebane, kuidas võimaldavad foononvabade joonte kõrged hüvetegurid ülitäpseid spektrimõõtmisi teadusuuringutes ning kuidas neid on rakendatud keskkonnauuringutes, sh kantserogeenide üliväikeste hulkade määramises – näiteks bensiinis. Juttu tuleb ka hiljutistest Füüsika Instituudi ettevõtmistest, et leida võimalusi naftapartiide markeerimiseks, samuti Tartus teoreetiliselt ennustatud, eksperimentaalselt leitud, uuritud ja edukalt rakendatud spektrite püsisälkamisest ning selle ilusaimast rakendusest – aegruumilisest holograafiast. Teadustöid on Karl Rebasel ligikaudu 300 nimetust ning koos akadeemikute Vladimir Hiþnjakovi ja Peeter Saariga on Karl Rebane ka kuuma luminestsentsi avastuse autor.
Loeng toimub rahvusvahelise Füüsika-aasta 2005 raames ja kõik huvilised on teretulnud.
Allikas: Teaduste Akadeemia


Pühad hiied Lahemaal

Neljapäeval, 17. novembril kell 18.00 toimub Lahemaa Looduskeskuses Palmses järjekordne loodus-ja kultuuripärandi õhtu. Külas on taara- ja maausulisi ühendava Maavalla koja vanem Ahto Kaasik, kes räägib hiitest.
Ajaloolised looduslikud pühapaigad on üks väärtuslikumaid nähtusi Eesti pärimuskultuuris. Samas pole neid kuigi tõhusalt uuritud, kaitstud ega tutvustatud. Riikliku kaitse all on vaid neljandik olemasolevatest pühapaikadest, kuid sealgi kaitstakse vaid võimalikku arheoloogilist ainest, mitte paika ennast. Mida teha, et meie jaoks nii erilised paigad säiliksid?
Looduskeskuse õhtud on kõigile huvilistele tasuta.
Allikas: Lahemaa RP


UUDISED

ESA seirab kosmosejaamadelt Euroopa metsi

Euroopa Kosmoseagentuur ESA on loonud satelliitidel põhineva süsteemi, mille abil saab jälgida Kyoto kokkuleppe täitmist – ja nimelt maakasutust, mis kas seob või vallandab süsinikku. Kyoto protokoll nõuab maakasutuse muutumise deklareerimist – kas mets võetakse maha või see istutatakse. Kolm aastat kestnud töö vältel on orbiidilt kaardistatud veidi üle 200 000 ruutkilomeetri Euroopa metsi. Lahutusvõime on 0,5 hektarit. Itaalia, Ðveitsi, Hollandi ja Hispaania metsi kattev kaart annab toimuvat jälgida vähemalt 90-protsendilise täpsusega.
Monitooringut kasutavad ka Austria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Läti, Poola, Venemaa ja Rootsi.
Vt lähemalt: www.esa1. Allikas: AlphaGalileo


Kosmosest seiratakse 50 maailma märgala

Märgalad
Märgalad on tähtsad piirkonnad, mida nüüd seiratakse ka kosmosest.

ESA on alustanud maailma märgalade jälgimist oma satelliitide abil. Siiani on teenust kasutanud 50 märgala Aafrikast, Põhja-Ameerikast, Euroopast.
Vt ka www.esa2. Allikas: AlphaGalileo


Hollandi düüniorgude soostumine ohustab loodust

Suurenenud veekasutuse ja kuivenduse tagajärjel on Hollandi düüniorud, mis olid kunagi veekogud, kohati kuivanud. See on kaasa toonud eluslooduse vaesumise. Nüüd otsivad looduskaitsjad paiku, kus saaks düüniorgude veerohkust taastada. Hollandi liivaluidete ehk düünide piirkond on oluline nii veevõtu kui ka looduskaitse seisukohalt. Praeguseks on veevõttu vähendatud ja talvised vihmasajud suurenenud, mis on viinud düünide soostumisele.
Vt lähemalt: www.now. Allikas: AlphaGalileo


ASJATUNDJA

Kas nahkhiired tõepoolest takistavad inimesel maju ehitada?

Vastab nahkhiirte asjatundja ja kaitsja Matti Masing:

Inimmõju küsimused said viimati lahenduse nahkhiirte kaitsekorralduskavas, mis valmis novembris 2003 ja millest väike osa on ka netis kättesaadav (KKM-i lehel, liigikaitse, nahkhiirte kaitsekorralduskava).
Lühidalt vastates: üldised soovitused on eksperdid andnud, kuid täpse vastuse saab ekspert anda alles siis, kui on teada, millist inimmõju ja kus kavandatakse. Seegi vastus on nahkhiirte kaitsekorralduskavas olemas.
Konkreetne vastus oleneb kõigepealt paigast: kas seal elab nahkhiiri, kas see on asurkonnale tähtis koht, millal ja mis otstarbel nahkhiired seda paika kasutavad, ja milliseid objekte. See kõik eeldab paiga uuringut nahkhiirte-eksperdi poolt, ilma selleta ei saa täpseid vastuseid anda.
Kui paik pole nahkhiirtele tähtis, siis on vist ükskõik, mis aastaajal ja mida ehitada. Kui on tähtis, siis pole ükskõik. Selle teadmise annab nahkhiirte eeluuring (enne inimtegevuse algust), nagu tänavu mõnes tuulepargis toimus. Inimtegevuse kavade puhul looduses pakkusid meie looduskaitseteadlased 1993. aastal LK-ekspertiisi, et kaitsta lendoravat jt kaitsealuseid loomi nende elupaikades. Kuid Eestis pole LK-ekspertiisi kaitsealuse loomastiku puhul enamasti rakendatud, ehkki sel teemal on olemas nii seadusi kui ka muid dokumente.


KIIRKOMMENTAAR

Helikopter või satelliit?

Ajal, mil Euroopa Kosmoseagentuur on edukalt lõpetanud pilootprojektid, mille käigus selgus, et orbiidijaamadelt saab edukalt seirata metsi ning märgalasid, paneb meie metsaseire rõhu helikopterile. Satelliidi lahutusvõime on praegu pool hektarit, nii et sealt paistab ära ka keskmine röövraie. Ning võib olla kindel, et see lahutusvõime muutub üha paremaks. Võibolla oleks Eestil õigem panustada 21. sajandi tehnikale ning asuda ESA-ga tegema koostööd, selle asemel, et pidada hirmkallist möödunud sajandi helikopterit.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet