Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. november 2005


UUDIS



Parimad loomapildistajad said auhinna

Ajakirja Eesti Looduse kuuendale loomafoto konkursile saatis 156 fotograafi kokku 645 pilti. Neid hindasid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, fotoajakirja Cheese peatoimetaja ja fotograafiappejud Tiit Lepp, maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja loodusfotograaf Urmas Tartes, fotograaf ja Tartu krgema kunstikooli ppejud Malev Toom ning Peeter Veromann kirjastusest Eesti Loodusfoto.
Loomafoto 2005 Mati
Kose
II preemia: Mati Kose

Peaauhinna 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall vitis Sven Zacek fotoga suitsupsukesest. Teise auhinna plvis juba kolmandat aastat jrjest Mati Kose ning kolmanda Sven Zacek.
Noorte peaauhind 5000 krooni vrtuses Canoni tooteid firmalt Overall lks Maret Gerzile Vndrast.
Anti vlja viis eripreemiat: kituva looma eest Jaak Lemberile, parima vikese looma pildi jdvustas Janar Kull, aasta linnu kanakulli parima foto tegi Sven Zacek, parima kodulooma eest sai eripreemia Veronika Teppan ning parima veelooma foto eest Kaido Haagen.
Ajakirja Eesti Loodus eripreemia plvisid Janar Kull ja Anu Loigu, Eesti Jahimehe eripreemia Remo Savisaar ja Sven Zacek.
Eesti Loodus





SNDMUS

Ilm on hukas. Mida teha?

Neljapeval, 1. detsembril kell 16 avatakse Energiakeskuses Tallinnas, Phja pst 29, kliimanitus. Teadusbuss teeb ilmateemalisi katseid. Saab vaadata Briti tippfotograafide pilte kliimamuutustest, uurida interaktiivseid liiva- ja ilmaeksponaate.
Kell 17 Kloostri Aidas toimuvas teaduskohvikus kneleb Briti Antarktika-uurija Geraint Tarling. Polaaralad on meie planeedi tervise baromeeter. Fsilised muudatused nendel aladel viivad erinevate vimalike tagajrgedeni kogu maailmas. Teaduskohvikus heidetakse pilk kliimateaduse ajaloole ja tutvustatakse tendusmaterjali kliimamuutuse mjudest tnapeval. Tarling kirjeldab, kuidas jlgivad briti uurijad Antarktika kliimamuutusi, et ennustada planeedi tulevikku.
Kliimanitus jb avatuks 5. jaanuarini. See on osa rahvusvahelisest kampaaniast ZeroCarbonCity (tossuvaba linn), mille eesmrgiks on suurendada teadlikkust kliimamuutustest ning elavdada arutelu kliimamuutuste teemadel. Linnad on kesksel kohal kliimamuutuste temaatikas. helt poolt on linnad peamised energia tarbijad, teisalt on linnad ka innovatsioonikeskused, kus arendatakse uusi tehnoloogiaid kliimamuutuste peatamiseks ja nende mjudega toime tulemiseks.
Vt ka kliima
Allikas: Briti Nukogu


UUDISED

Ministeeriumi peapreemia vitis Looduse Omnibuss

Keskkonnaministeeriumi keskkonnategude peapreemia 30 000 krooni vitis Jaan Riis Looduse Omnibussi ning toredate loodushtute korraldamise eest. 15 000-kroonise teise preemia vitis Riina Kallas Tartu Taaskasutuskeskuse kivitamise eest.
Anti ka kolm vrdset preemiat, igaks 5000 krooni. Need said MT Loodushariduse hendus Fenolo interaktiivse looduskalendri (vt www.looduskalender.ee) loomise eest, MT Timur projekti eest "Mets puhtaks 2005" ning Hiiumaa Tarbijate histu leidliku pakendi tagatisraha ssteemi kivitamise eest.
Keskkonnateokese preemia (igaks 5000 krooni) said:
Torma lasteaed Linnutaja mitmeklgse keskkonnaharidusliku tegevuse eest;
Tartu Hiie Kool keskkonnaprojektides osalemise ja nende lbiviimise eest;
Tallinna Lastekodu Kopli keskus Mnniku karjri mbruse prgikoristustalgutel osalemise eest;
MT Hared Aiatuulik keskkonnateadliku arengukava-ja ppekavaarenduse eest. Eripreemia eeskujuliku tagatisraha ssteemi kivitamise eest said AS Eesti Statoil (kigis Statoili tanklates vetakse pandipakendeid vastu, see on vikeste mgikohtade seas erandlik) ning MT kokratt keskkonnavaldkonna populariseerimise eest (on hea nide sellest, kuidas saab keskkonda puudutavad asjad popiks ja noortepraseks muuta ning seega laia avalikkuse thelepanu kita).
Allikas: KM


Valmis Phja- ja Lnemeremaade vrliikide portaal NOBANIS

Eelmisel ndalal tutvustati Phja- ja Lnemeremaade sjavalminud invasiivsete vrliikide andmebaasi NOBANIS (The North European and Baltic Network on Invasive Alien Species). Portaal koondab endasse invasiivsete vrliikide kohta kiva info.
Pringuvimalusega andmebaasist saab vastused ksimustele, millised vrliigid esinevad nendes piirkondades, kuidas, millal ja miks nad sinna sattusid. Samuti saab infot vrliikide olukorra, invasiivsuse ja mjude kohta. Eriliselt invasiivsete liikide kohta on esitatud ka kaardimaterjal.
NOBANIS on vrgustik, kuhu on kaasatud need keskkonnaametnikud Phja-, Balti ja and Kesk-Euroopa maadest, kes ttavad invasiivsete vrliikide temaatikaga. NOBANISe projekti osapooled on: Taani, Eesti , Fri saared, Soome, Saksamaa, Grnimaa, Island, Lti, Leedu, Norra, Poola ja Rootsi. Projekti rahastavad Phjamaade Ministrite Nukogu ja osalevate riikide valitsused.
Vt: artportalen
Eesti vrliikide andmebaas: envir
Allikas: KM


Pool sajandit looduskaitse komisjoni

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon thistas 23. novembril 50. tegevusaasta mdumist. Aastapeva koosolek toimus EM Baeri majas Tartus Veski tnaval.
Poolsajandi tegemisi vttis kokku komisjoni esimees Urmas Tartes.
Tervitusi ti teiste seas ka ainuke esimese koosseisu esimene teadussekretr ja praegune komisjoni liige akadeemik Hans Trass. Baeri maja keldri kaminaruumis on vaadata pevakohane nitus, mis avatud tpevadel kl 1214.
TA Looduskaitse Komisjon asutati Eerik Kumari initsiatiivil 23. novembril 1955, komisjoni td juhtis ta ligi 30 aastat (19551984), edasi olid esimehed bioloogiadoktor Arvi Jrveklg (19841996) ja bioloogiakandidaat Vilju Lilleleht (19961998).Praegune esimees on Urmas Tartes.
Allikas: TA Looduskaitse Komisjon


Rifid toibuvad tsunamist

Kagu-Aasias sukelduvad teadlased ennustavad, et enamik korallriffe toibub mdunud aasta julutsunamist sna pea. Kige enam said kahjustada suurtes lahtedes elavad korallid. Lisaks otsesele purustusele paisati nende sekka kaldalt klmkappe, autosid, majatkke ja mida kike veel. Maavrina epitsentri lheduses tusis maapind viie meetri vrra, jttes nnda osa koralle lihtsalt lageda taeva alla. Kuid pisteliselt tehtud seire nitas, et vga vikese kahjustuse sai 36 protsenti, keskmise 50 protsenti korallriffidest. Samuti ei kannatanud oluliselt kalad.
Purustatud korall suudab edasi kasvada. Similani saartel pavad sukeldujad koguni purustatud kahemeetriseid korallipuid naelade ja tsemendiga taas merephja kinnitada.
Tsunami mjust kossteemile on palju hullem lekalastamine, lerahvastamine ja ilmastiku soojenemine. Riffide jaoks oli tsunami lihtsal veel ks paha pev nende elus. Inimese mju aga kestab ja suureneb jtkuvalt.
Allikas: National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

Sudmise kanal ja kodumaa armastus

Jlle juba, ja mitmendat korda ja mitmendat aastat jrjest on tusnud kisa-kra, et Tartus mingile luhale tahetakse kaevata kanal, mida kavatsetakse hakata sudma. Ja et sellel luhal on nii ja nii palju haruldasi linde ja veel haruldasemat linnutoitu ning lisaks veel haruldasi taimi.
Jlgisin veidi seda vaidlust Loodusaja listis, aga kui ma sain selgeks, et looduskaitsjad ikka veel ei tea, mida ja kui palju ja kus siis tpselt on, keerasin arvuti teisele lainele. Eriti veel selle peale, kui hakati arutama, et ne, saaks Euroopast raha, kll siis mdaks ra, et kus need taimekesed on.
Pagan vtaks. Kas siis Tartu looduskaitsjatel kodumaa-armastust ei olegi? Miks nad ei vta end kokku, ja kodanikualgatuse korras ning talgute kigus selle hindamise ra ei tee? Ometi pole ju vaja kaugele minna, lausa linnabussiga saab lhedale. koloogiliselt.
Mu meelest on hbiasi iga pisema jama peale sdistada linnavalitsust ja riiki ja rahvast ja mida kike veel, kui viks mne asja ka kasvi tasuta ise ra teha. Aga ju siis seda looduse ja kodumaa armastust ikka nii palju pole, kui nidata tahetakse.
Sihukese jama peale pole muidugi imestada, et kopp maasse lakse.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012