Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. november 2005


UUDIS



Parimad loomapildistajad said auhinna

Ajakirja Eesti Looduse kuuendale loomafoto konkursile saatis 156 fotograafi kokku 645 pilti. Neid hindasid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, fotoajakirja Cheese peatoimetaja ja fotograafiaõppejõud Tiit Lepp, maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja loodusfotograaf Urmas Tartes, fotograaf ja Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Malev Toom ning Peeter Veromann kirjastusest Eesti Loodusfoto.
Loomafoto 2005 Mati
Kose
II preemia: Mati Kose

Peaauhinna – 10 000 krooni eest Canoni tooteid firmalt Overall – võitis Sven Zacek fotoga suitsupääsukesest. Teise auhinna pälvis juba kolmandat aastat järjest Mati Kose ning kolmanda Sven Zacek.
Noorte peaauhind – 5000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall – läks Maret Gerzile Vändrast.
Anti välja viis eripreemiat: käituva looma eest Jaak Lemberile, parima väikese looma pildi jäädvustas Janar Kull, aasta linnu kanakulli parima foto tegi Sven Zacek, parima kodulooma eest sai eripreemia Veronika Teppan ning parima veelooma foto eest Kaido Haagen.
Ajakirja Eesti Loodus eripreemia pälvisid Janar Kull ja Anu Loigu, Eesti Jahimehe eripreemia Remo Savisaar ja Sven Zacek.
Eesti Loodus





SÜNDMUS

Ilm on hukas. Mida teha?

Neljapäeval, 1. detsembril kell 16 avatakse Energiakeskuses Tallinnas, Põhja pst 29, kliimanäitus. Teadusbuss teeb ilmateemalisi katseid. Saab vaadata Briti tippfotograafide pilte kliimamuutustest, uurida interaktiivseid liiva- ja ilmaeksponaate.
Kell 17 Kloostri Aidas toimuvas teaduskohvikus kõneleb Briti Antarktika-uurija Geraint Tarling. Polaaralad on meie planeedi tervise baromeeter. Füüsilised muudatused nendel aladel viivad erinevate võimalike tagajärgedeni kogu maailmas. Teaduskohvikus heidetakse pilk kliimateaduse ajaloole ja tutvustatakse tõendusmaterjali kliimamuutuse mõjudest tänapäeval. Tarling kirjeldab, kuidas jälgivad briti uurijad Antarktika kliimamuutusi, et ennustada planeedi tulevikku.
Kliimanäitus jääb avatuks 5. jaanuarini. See on osa rahvusvahelisest kampaaniast ZeroCarbonCity (tossuvaba linn), mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust kliimamuutustest ning elavdada arutelu kliimamuutuste teemadel. Linnad on kesksel kohal kliimamuutuste temaatikas. Ühelt poolt on linnad peamised energia tarbijad, teisalt on linnad ka innovatsioonikeskused, kus arendatakse uusi tehnoloogiaid kliimamuutuste peatamiseks ja nende mõjudega toime tulemiseks.
Vt ka kliima
Allikas: Briti Nõukogu


UUDISED

Ministeeriumi peapreemia võitis Looduse Omnibuss

Keskkonnaministeeriumi keskkonnategude peapreemia 30 000 krooni võitis Jaan Riis Looduse Omnibussi ning toredate loodusõhtute korraldamise eest. 15 000-kroonise teise preemia võitis Riina Kallas Tartu Taaskasutuskeskuse käivitamise eest.
Anti ka kolm võrdset preemiat, igaüks 5000 krooni. Need said MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo interaktiivse looduskalendri (vt www.looduskalender.ee) loomise eest, MTÜ Timur projekti eest "Mets puhtaks 2005" ning Hiiumaa Tarbijate Ühistu leidliku pakendi tagatisraha süsteemi käivitamise eest.
Keskkonnateokese preemia (igaüks 5000 krooni) said:
Torma lasteaed Linnutaja mitmekülgse keskkonnaharidusliku tegevuse eest;
Tartu Hiie Kool keskkonnaprojektides osalemise ja nende läbiviimise eest;
Tallinna Lastekodu Kopli keskus Männiku karjääri ümbruse prügikoristustalgutel osalemise eest;
MTÜ Hared Aiatuulik keskkonnateadliku arengukava-ja õppekavaarenduse eest. Eripreemia eeskujuliku tagatisraha süsteemi käivitamise eest said AS Eesti Statoil (kõigis Statoili tanklates võetakse pandipakendeid vastu, see on väikeste müügikohtade seas erandlik) ning MTÜ Ökokratt keskkonnavaldkonna populariseerimise eest (on hea näide sellest, kuidas saab keskkonda puudutavad asjad popiks ja noortepäraseks muuta ning seega laia avalikkuse tähelepanu köita).
Allikas: KM


Valmis Põhja- ja Läänemeremaade võõrliikide portaal NOBANIS

Eelmisel nädalal tutvustati Põhja- ja Läänemeremaade äsjavalminud invasiivsete võõrliikide andmebaasi NOBANIS (The North European and Baltic Network on Invasive Alien Species). Portaal koondab endasse invasiivsete võõrliikide kohta käiva info.
Päringuvõimalusega andmebaasist saab vastused küsimustele, millised võõrliigid esinevad nendes piirkondades, kuidas, millal ja miks nad sinna sattusid. Samuti saab infot võõrliikide olukorra, invasiivsuse ja mõjude kohta. Eriliselt invasiivsete liikide kohta on esitatud ka kaardimaterjal.
NOBANIS on võrgustik, kuhu on kaasatud need keskkonnaametnikud Põhja-, Balti ja and Kesk-Euroopa maadest, kes töötavad invasiivsete võõrliikide temaatikaga. NOBANISe projekti osapooled on: Taani, Eesti , Fääri saared, Soome, Saksamaa, Gröönimaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola ja Rootsi. Projekti rahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja osalevate riikide valitsused.
Vt: artportalen
Eesti võõrliikide andmebaas: envir
Allikas: KM


Pool sajandit looduskaitse komisjoni

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon tähistas 23. novembril 50. tegevusaasta möödumist. Aastapäeva koosolek toimus EMÜ Baeri majas Tartus Veski tänaval.
Poolsajandi tegemisi võttis kokku komisjoni esimees Urmas Tartes.
Tervitusi tõi teiste seas ka ainuke esimese koosseisu esimene teadussekretär ja praegune komisjoni liige akadeemik Hans Trass. Baeri maja keldri kaminaruumis on vaadata päevakohane näitus, mis avatud tööpäevadel kl 12–14.
TA Looduskaitse Komisjon asutati Eerik Kumari initsiatiivil 23. novembril 1955, komisjoni tööd juhtis ta ligi 30 aastat (1955–1984), edasi olid esimehed bioloogiadoktor Arvi Järvekülg (1984–1996) ja bioloogiakandidaat Vilju Lilleleht (1996–1998).Praegune esimees on Urmas Tartes.
Allikas: TA Looduskaitse Komisjon


Rifid toibuvad tsunamist

Kagu-Aasias sukelduvad teadlased ennustavad, et enamik korallriffe toibub möödunud aasta jõulutsunamist üsna pea. Kõige enam said kahjustada suurtes lahtedes elavad korallid. Lisaks otsesele purustusele paisati nende sekka kaldalt külmkappe, autosid, majatükke ja mida kõike veel. Maavärina epitsentri läheduses tõusis maapind viie meetri võrra, jättes nõnda osa koralle lihtsalt lageda taeva alla. Kuid pisteliselt tehtud seire näitas, et väga väikese kahjustuse sai 36 protsenti, keskmise 50 protsenti korallriffidest. Samuti ei kannatanud oluliselt kalad.
Purustatud korall suudab edasi kasvada. Similani saartel püüavad sukeldujad koguni purustatud kahemeetriseid korallipuid naelade ja tsemendiga taas merepõhja kinnitada.
Tsunami mõjust ökosüsteemile on palju hullem ülekalastamine, ülerahvastamine ja ilmastiku soojenemine. Riffide jaoks oli tsunami lihtsal veel üks paha päev nende elus. Inimese mõju aga kestab ja suureneb jätkuvalt.
Allikas: National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

Sõudmise kanal ja kodumaa armastus

Jälle juba, ja mitmendat korda ja mitmendat aastat järjest on tõusnud kisa-kära, et Tartus mingile luhale tahetakse kaevata kanal, mida kavatsetakse hakata sõudma. Ja et sellel luhal on nii ja nii palju haruldasi linde ja veel haruldasemat linnutoitu ning lisaks veel haruldasi taimi.
Jälgisin veidi seda vaidlust Loodusaja listis, aga kui ma sain selgeks, et looduskaitsjad ikka veel ei tea, mida ja kui palju ja kus siis täpselt on, keerasin arvuti teisele lainele. Eriti veel selle peale, kui hakati arutama, et näe, saaks Euroopast raha, küll siis mõõdaks ära, et kus need taimekesed on.
Pagan võtaks. Kas siis Tartu looduskaitsjatel kodumaa-armastust ei olegi? Miks nad ei võta end kokku, ja kodanikualgatuse korras ning talgute käigus selle hindamise ära ei tee? Ometi pole ju vaja kaugele minna, lausa linnabussiga saab lähedale. Ökoloogiliselt.
Mu meelest on häbiasi iga pisema jama peale süüdistada linnavalitsust ja riiki ja rahvast ja mida kõike veel, kui võiks mõne asja ka kasvõi tasuta ise ära teha. Aga ju siis seda looduse ja kodumaa armastust ikka nii palju pole, kui näidata tahetakse.
Sihukese jama peale pole muidugi imestada, et kopp maasse lüüakse.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet