Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodusajakirjad koju kätte:




KODUMAA UUDISED

Naftavedu Läänemerel on nõudnud hulganisti linnuelusid


Nädalavahetusel avastati Lääne- ja Harjumaa randadel üsna väiksena tundunud õlireostus, mis oli siiski laotunud 15-kilomeetrisele rannikulõigule.
Pühapäeval hinnati hukkunud merelindude arvuks paarsada, esmaspäeval üllitatud keskkonnainspektsiooni pressiteates - paar tuhat. Juba sama päeva õhtul hindas ornitoloog Tiit Randla Eesti Raadio "Päevakajas" tiivuliste ohvrite arvuks 4000 … Põhiliselt on kannatada saanud sukelpardid: aulid ja sõtkad. Randla sõnul on see kõigi aegade suurim ühe õlikatastroofi tõttu hukkunud lindude arv Eesti vetes.
Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas samas saates, et selliste õnnetuste korral jäävad konkreetsed saasteallikad enamasti avastamata.
Loodusajakiri


Loodusevahendajad said eestikeelse käsiraamatu

käsiraamat
Läinud neljapäeval esitleti Tartu ülikooli botaanikaaias „Looduse interpreteerija käsiraamatut", mis on valminud Euroopa Liidu Interreg IIIB projekti BSR Eagle raames.
Raamatu koostaja, BRS Eagle Eesti koordinaator Taime Puura lähtus ameeriklase Sam Hami 1992. aastal ilmunud kõneka pealkirjaga raamatust Environmental Interpretation: a Practical Guide for People with Big Ideas and Small Budgets (Keskkonna interpreteerimine: praktiline teejuht suurte ideede ja väikese eelarvega inimestele). Eestikeelne versioon pole kaugeltki Hami käsiraamatu pelk tõlge, vaid mugandus Eesti oludele. Osa originaali peatükke on kõrvale jäetud, lisatud on Eestit puudutav osa. Jooniste kõrval on raamatus hulk fotosid Eesti loodusevahendajailt.
Raamat on mõeldud esmajoones looduskeskuste töötajatele. Kasutajateni jõuab 1000-eksemplariline tiraa˛ põhiliselt koolitustel
Loodusajakiri


Põder postmargil

põdramark
Homme, 1.veebruaril, laseb Eesti Post käibele järjekordse margi sarjast „Eesti fauna", sedapuhku põdraga.
Sarja on antud välja alates 2003. aastast ja siiani on markidel kujutatud Eestis elavaid imetajaid. Varem on üksteise järel „margiloomaks" saanud metssiga, viigerhüljes, hunt ja kobras. Kõik viis kõnealust suureformaadilist ruudukujulist marki on kujundanud tuntud animalist Sįndor Stern ja nende nimiväärtus on sisemaise tavakirja tariifile vastav 4.40.

maksimumkaart
Koos margiga ilmus ka tavapärane esimese päeva ümbrik ja maksimumkaart.
Loodusajakiri/Eesti Post


RAJA TAGANT

Venelased soovivad kaaviariäri koondumist riigile

Maailma looduse fondi WWF tellimisel tehtud Venemaa avaliku arvamuse rahvuskeskuse uuringust selgus, et 30 protsenti venelastest soovib allutada musta kalamarja tootmine ja müük riiklikule monopolile.
44 protsenti ei pea vajalikuks, et kaaviari enam ei tarbitaks, küll usub, et riik peaks seda turgu kontrollima. Vaid 7 protsendi arvates tuleks kalamarja söömisest loobuda, et säästa väärtuslikke hukuohus kalu.
73 protsenti vastanuist on kuulnud, et Venemaal müüdav must kalamari on pärit röövpüüdjailt, kuna kogu legaalselt toodetud delikatess veetakse riigist välja. 46 protsenti küsitletuist kinnitas, et tegemist on luksuskaubaga, mida nemad endale lubada ei saa.
Kokku küsitleti 1600 inimest 46 piirkonnast; öeldavasti ei ületavat viga 3,4 protsenti. RosBusiness Consulting Database


Evolutsiooniteooria ei veena ka britte

evolutsioon?
Joomistus: Ott Luuk

Evolutsiooniteooria õpetamine koolides on viimasel ajal kutsunud USA-s esile palju vastakaid seisukohti. Värske uuring näitab, et vastu ootusi on ka Ühendkuningriigis küllalt palju kreatsionismi ja "intelligentse disaini" ideede pooldajaid.
Veidi alla poole küsitletutest uskus ise evolutsiooniteooriat, kuigi selle õpetamist koolides pidas vajalikuks 69%. Vastavalt 44 ja 41 protsenti vastanutest arvas, et riiklik õppekava peaks sisaldama kreatsionismi või intelligentse disaini põhimõtteid. Märkimisväärseid pahameeleavaldusi pole ilmselt siiani esitatud vaid seetõttu, et briti usuliikumised on evolutsiooni õpetamise suhtes tolerantsemad kui samasuguste veendumustega ameeriklased.
BBC


Kas meediakära aitab katastroofiohvreid?

Igal aastal mõjutavad looduskatastroofid üle 100 miljonit inimest ning võtavad elu keskmiselt 63 000-lt. Kõik me oleme harjunud ajakirjanduses päevast päeva nägema teateid järjekordsete õnnetuste kohta. Stockholmi ülikooli juures töötav Thomas Eisensee uuris, kuidas meedias kajastamise tase on mõjutanud USA valitsuse poolt arengumaadele antud hädaabi.
Eisensee võrdles "hapukurgihooajal" toimunud katastroofe nendega, mis leidsid aset samal ajal mõne leheveerge hõivava suursündmusega. Näiteks olümpiamängude ajal juhtunud õnnetuses peab selleks, et saada abistajatelt samaväärset tähelepanu, hukkuma kolm korda rohkem inimesi kui tavalisel päeval. Selgub, et ajakirjanduse agarusel on küllalt suur roll selles, kes ja kui palju abi saab, ja süüdistused teiste õnnetuste pealt kasulõikamises on pigem ekslikud.
AlphaGalileo


Presidendist sai pealik

21. jaanuaril kroonisid aimaraa preestrid Tiahuanaco linnas, Andide inkade-eelse kultuuri kunagises usukeskuses, vastse Boliivia presidendi Evo Moralese Apu Mallku'ks ehk Andide rahva "ülimaks juhiks". Viimati kandis Apu Mallku tiitlit 1572. aastal surnud inka valitseja Tupac Amaru. Kroonimine ennustab Lõuna-Ameerika põlisrahvaste väärikuse taassündi.

„On saabunud aeg muuta ajalugu: lõpetada meie loodusvarade raiskamine, diskrimineerimine, alandus, viha," ütles Evo Morales, kes kandis tseremoonial inkade-eelse aja tähtsaimate preestrite riietuseset, erepunast tuunikat. „Indiaani vennad, tahan teile öelda, et viissada aastat kestnud vastupanu pole olnud asjata. Viiesaja-aastasest vastupanust oleme nüüd jõudnud viiesaja-aastasesse võimuaega."

Aimaraa päritolu Morales kuulub Boliivia sotsialistliku liikumise etteotsa ning on muu hulgas tuntud kokapõõsa viljelemise kaitsjana. Võideldes USA katsete vastu juurida kokaiini tooraineks oleva põõsa kasvatus välja, saavutas ta paljude põliselanike poolehoiu. Kokapõõsa narkootilise toimega lehtede närimine on osa sealsest traditsioonilise kultuurist.
http://www.si.kongress.ee /Maavalla Koda/Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

Seekordse kommentaari teema ei tohiks küll kedagi üllatada. Naftareostusest on meedias juba päris palju sõnu tehtud, aga tundub, et paljud ei taha mõista, et tegemist on tõsise õnnetusega, mitte lihtsalt hoiatava näitega naftatransiidi riskide kohta. Reostus pole veel kaugeltki tõrjutud, aga tuntud kommenteerimispaikades näidatakse juba näpuga siia ja sinna, ministrist Venemaa laevandustavadeni. Kes on süüdi? Miks valitsusel ei ole üht- või teistsuguseid vahendeid reostuse tõrjeks?
Küll oleks tore, kui mõned neist terava keelega arvajatest tahaksid ise käed külge lüüa ja asja parandada: rannikut puhastama ja linde päästma on endiselt vaja vabatahtlikke. Kel huvi ja tahtmist veel appi minna, võiks võtta ühendust ELFi õlitõrje projektijuhi Kristel Toomiga (kontaktandmed leiab ELFi kodulehelt) või riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni töötajatega (4724 236). Kindlasti peaks end varustama kummikute, kummikinnaste ja sooja riietusega, millest määrdumise korral kahju pole.
Küll siis, kui oma jõuga on midagi ära tehtud, on aega nii mõistlikke lahendusi otsida kui ka jäljetult kadunud süüdlaste järele rusikaid vibutada.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012