Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. jaanuar 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodusajakirjad koju ktte:




KODUMAA UUDISED

Naftavedu Lnemerel on nudnud hulganisti linnuelusid


Ndalavahetusel avastati Lne- ja Harjumaa randadel sna viksena tundunud lireostus, mis oli siiski laotunud 15-kilomeetrisele rannikuligule.
Phapeval hinnati hukkunud merelindude arvuks paarsada, esmaspeval llitatud keskkonnainspektsiooni pressiteates - paar tuhat. Juba sama peva htul hindas ornitoloog Tiit Randla Eesti Raadio "Pevakajas" tiivuliste ohvrite arvuks 4000 Philiselt on kannatada saanud sukelpardid: aulid ja stkad. Randla snul on see kigi aegade suurim he likatastroofi tttu hukkunud lindude arv Eesti vetes.
Keskkonnainspektsiooni esindaja kinnitas samas saates, et selliste nnetuste korral jvad konkreetsed saasteallikad enamasti avastamata.
Loodusajakiri


Loodusevahendajad said eestikeelse ksiraamatu

ksiraamat
Linud neljapeval esitleti Tartu likooli botaanikaaias Looduse interpreteerija ksiraamatut", mis on valminud Euroopa Liidu Interreg IIIB projekti BSR Eagle raames.
Raamatu koostaja, BRS Eagle Eesti koordinaator Taime Puura lhtus ameeriklase Sam Hami 1992. aastal ilmunud kneka pealkirjaga raamatust Environmental Interpretation: a Practical Guide for People with Big Ideas and Small Budgets (Keskkonna interpreteerimine: praktiline teejuht suurte ideede ja vikese eelarvega inimestele). Eestikeelne versioon pole kaugeltki Hami ksiraamatu pelk tlge, vaid mugandus Eesti oludele. Osa originaali peatkke on krvale jetud, lisatud on Eestit puudutav osa. Jooniste krval on raamatus hulk fotosid Eesti loodusevahendajailt.
Raamat on meldud esmajoones looduskeskuste ttajatele. Kasutajateni juab 1000-eksemplariline tiraa˛ philiselt koolitustel
Loodusajakiri


Pder postmargil

pdramark
Homme, 1.veebruaril, laseb Eesti Post kibele jrjekordse margi sarjast Eesti fauna", sedapuhku pdraga.
Sarja on antud vlja alates 2003. aastast ja siiani on markidel kujutatud Eestis elavaid imetajaid. Varem on ksteise jrel margiloomaks" saanud metssiga, viigerhljes, hunt ja kobras. Kik viis knealust suureformaadilist ruudukujulist marki on kujundanud tuntud animalist Sįndor Stern ja nende nimivrtus on sisemaise tavakirja tariifile vastav 4.40.

maksimumkaart
Koos margiga ilmus ka tavaprane esimese peva mbrik ja maksimumkaart.
Loodusajakiri/Eesti Post


RAJA TAGANT

Venelased soovivad kaaviariri koondumist riigile

Maailma looduse fondi WWF tellimisel tehtud Venemaa avaliku arvamuse rahvuskeskuse uuringust selgus, et 30 protsenti venelastest soovib allutada musta kalamarja tootmine ja mk riiklikule monopolile.
44 protsenti ei pea vajalikuks, et kaaviari enam ei tarbitaks, kll usub, et riik peaks seda turgu kontrollima. Vaid 7 protsendi arvates tuleks kalamarja smisest loobuda, et ssta vrtuslikke hukuohus kalu.
73 protsenti vastanuist on kuulnud, et Venemaal mdav must kalamari on prit rvpdjailt, kuna kogu legaalselt toodetud delikatess veetakse riigist vlja. 46 protsenti ksitletuist kinnitas, et tegemist on luksuskaubaga, mida nemad endale lubada ei saa.
Kokku ksitleti 1600 inimest 46 piirkonnast; eldavasti ei letavat viga 3,4 protsenti. RosBusiness Consulting Database


Evolutsiooniteooria ei veena ka britte

evolutsioon?
Joomistus: Ott Luuk

Evolutsiooniteooria petamine koolides on viimasel ajal kutsunud USA-s esile palju vastakaid seisukohti. Vrske uuring nitab, et vastu ootusi on ka hendkuningriigis kllalt palju kreatsionismi ja "intelligentse disaini" ideede pooldajaid.
Veidi alla poole ksitletutest uskus ise evolutsiooniteooriat, kuigi selle petamist koolides pidas vajalikuks 69%. Vastavalt 44 ja 41 protsenti vastanutest arvas, et riiklik ppekava peaks sisaldama kreatsionismi vi intelligentse disaini phimtteid. Mrkimisvrseid pahameeleavaldusi pole ilmselt siiani esitatud vaid seetttu, et briti usuliikumised on evolutsiooni petamise suhtes tolerantsemad kui samasuguste veendumustega ameeriklased.
BBC


Kas meediakra aitab katastroofiohvreid?

Igal aastal mjutavad looduskatastroofid le 100 miljonit inimest ning vtavad elu keskmiselt 63 000-lt. Kik me oleme harjunud ajakirjanduses pevast peva ngema teateid jrjekordsete nnetuste kohta. Stockholmi likooli juures ttav Thomas Eisensee uuris, kuidas meedias kajastamise tase on mjutanud USA valitsuse poolt arengumaadele antud hdaabi.
Eisensee vrdles "hapukurgihooajal" toimunud katastroofe nendega, mis leidsid aset samal ajal mne leheveerge hivava suursndmusega. Niteks olmpiamngude ajal juhtunud nnetuses peab selleks, et saada abistajatelt samavrset thelepanu, hukkuma kolm korda rohkem inimesi kui tavalisel peval. Selgub, et ajakirjanduse agarusel on kllalt suur roll selles, kes ja kui palju abi saab, ja sdistused teiste nnetuste pealt kasulikamises on pigem ekslikud.
AlphaGalileo


Presidendist sai pealik

21. jaanuaril kroonisid aimaraa preestrid Tiahuanaco linnas, Andide inkade-eelse kultuuri kunagises usukeskuses, vastse Boliivia presidendi Evo Moralese Apu Mallku'ks ehk Andide rahva "limaks juhiks". Viimati kandis Apu Mallku tiitlit 1572. aastal surnud inka valitseja Tupac Amaru. Kroonimine ennustab Luna-Ameerika plisrahvaste vrikuse taassndi.

On saabunud aeg muuta ajalugu: lpetada meie loodusvarade raiskamine, diskrimineerimine, alandus, viha," tles Evo Morales, kes kandis tseremoonial inkade-eelse aja thtsaimate preestrite riietuseset, erepunast tuunikat. Indiaani vennad, tahan teile elda, et viissada aastat kestnud vastupanu pole olnud asjata. Viiesaja-aastasest vastupanust oleme nd judnud viiesaja-aastasesse vimuaega."

Aimaraa pritolu Morales kuulub Boliivia sotsialistliku liikumise etteotsa ning on muu hulgas tuntud kokapsa viljelemise kaitsjana. Videldes USA katsete vastu juurida kokaiini tooraineks oleva psa kasvatus vlja, saavutas ta paljude pliselanike poolehoiu. Kokapsa narkootilise toimega lehtede nrimine on osa sealsest traditsioonilise kultuurist.
http://www.si.kongress.ee /Maavalla Koda/Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

Seekordse kommentaari teema ei tohiks kll kedagi llatada. Naftareostusest on meedias juba pris palju snu tehtud, aga tundub, et paljud ei taha mista, et tegemist on tsise nnetusega, mitte lihtsalt hoiatava nitega naftatransiidi riskide kohta. Reostus pole veel kaugeltki trjutud, aga tuntud kommenteerimispaikades nidatakse juba npuga siia ja sinna, ministrist Venemaa laevandustavadeni. Kes on sdi? Miks valitsusel ei ole ht- vi teistsuguseid vahendeid reostuse trjeks?
Kll oleks tore, kui mned neist terava keelega arvajatest tahaksid ise ked klge la ja asja parandada: rannikut puhastama ja linde pstma on endiselt vaja vabatahtlikke. Kel huvi ja tahtmist veel appi minna, viks vtta hendust ELFi litrje projektijuhi Kristel Toomiga (kontaktandmed leiab ELFi kodulehelt) vi riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lne regiooni ttajatega (4724 236). Kindlasti peaks end varustama kummikute, kummikinnaste ja sooja riietusega, millest mrdumise korral kahju pole.
Kll siis, kui oma juga on midagi ra tehtud, on aega nii mistlikke lahendusi otsida kui ka jljetult kadunud sdlaste jrele rusikaid vibutada.
Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012