Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. mrts 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



kevadise Eesti Metsa kaanepilt
Eesti Metsas kraavid ja raielangid

Hoolimata sellest, et veel paari peva eest ulatus mneski metsas lumi le plve, on Eesti Metsa hiljuti ilmunud number kevadise ilmega. Sisu on siiski litsine. Vrskes ajakirjas otsib Enn Prt selgust viimase aja tegelike raiemahtude kohta - valdkond, kus liiguvad kll suured rahasummad, aga millest riigil pole tnini usaldusvrseid ja tpseid andmeid. Teise thtsa teemana ksitlevad Ants Arukuusk ja Tiit Timberg metsakuivendusssteemide olukorda ja tulevikku. Eesktt rhutatakse vajadust rekonstrueerida seniseid kraavivrke.
Veel saab lugeda Euroopa metsanduse tegevuskavast ning elektriliinide ja kraavitrasside perspektiivist energiavsa allikatena. Taas on les vetud kaitsealuste metsade osakaalu ksimus, peale selle rohkesti metsauudiseid meilt ja mujalt.
Uudistaja


Loodusajakirjad koju ktte:




EESTI UUDISED


Piusa koopad nd suletud

Plvamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjutas alla otsusele, millega on keelatud kia Piusa koobastiku looduskaitseala koobastes.
Keelu aluseks on mullu sgisest prinev tehnilise jrelevalve inspektsiooni hinnang, mille jrgi on seni avatud olnud koobas vga varinguohtlik. Sammaste kandevime on mrkimisvrselt vhenenud eelkige koopa avatuse ja sellest tulenevate ilmastikumjude, samuti liiga suure matkajate hulga (viimastel aastatel hinnanguliselt ligi 50 000 inimest) ja nende ebasobiva kitumise tttu.
Loodusaeg/Loodusajakiri




Kotkafilmid ja kotka-aabits DVD-l

DVD esitlus
Fotod: Toomas Jriado

Kotkaklubi (fotol paremal klubi liige Urmas Sellis) ja Gaviafilm (vasakul selle filmifirma eestvedaja Rein Maran) esitlesid 27. mrtsi htul Tartu likooli raamatukogus DVD-d "Eesti kotka-aabits".
Sellel on 51-minutine film "Eesti kotkad", kus saab nha kiki kuut Eestis pesitsevat kotkaliiki (madukotkas on les vetud Valgevenes), ja 30-minutine "Kotkaseire Eestis", kus oma tdest pajatavad Kotkaklubisse koondunud mehed, ning multimeediaprogramm "Teejuht kotkaste maailma". Eestikeelsele filmile saab soovi korral valida subtiitrid inglise, vene, saksa vi prantsuse keeles; multimeediaprogramm on kakskeelne: kas eesti vi inglise.
Tna olid DVD esitlused Tallinnas.
Uudistaja




Hangelinnuaeg

hangelind
Foto: http://www.ivnvechtplassen.org

Uudistajale helistas esmaspeval paar huvilist, kes olid ndalavahetuse autositudel silmanud teeperves kenasid musta-valgekirjusid linde. Tunti huvi, kes need "seningematud" tiivulised on.
Phjala tundrais pesitsev hangelind (Plectrophenax nivalis) pole Eestis siiski teab mis haruldus, sest nii hilissgisel kui ka varakevadel rndab ta meilt lbi. Vahel harva vib teda kohata ka pris talvel. Tnavune kevad tundub aga olevat eriti hangelinnurohke, nii et teateid nende imekenade suleliste kohtamise kohta on tulnud lausa kikjalt Eestist.
Uudistaja


RAAMAT


"Lehed ja thed 2006"

Lehtede-thtede kaanepilt
MT Loodusajakiri sai kevade tulekuks valmis kolmanda populaarteaduslikus vtmes artiklikogumiku "Lehed ja thed". Nagu eelmiste aastaraamatute puhul, peaksid autorid olema Eesti Looduse, Horisondi, Looduse ja Eesti Metsa lugejatele tuttavad, aga lood on kirjutatud spetsiaalselt selle raamatu jaoks.
Esimene aastaraamat otsis loodusest ldist, teine rmusi. Vrske vljaande lbiv probleem on "oma" ja "vra" vastandus. sna lihtne on ette kujutada, kuidas sellel teljel paiknevad sissetoodud taimed ja loomad, aga asi lheb mrksa keerukamaks, kui mngu tulevad transgeensed organismid vi oma keha vastu prduvad vhirakud. Kes on oma, kes vras? Kogumiku tugevus peitub laias teemaderingis. Loodusteaduste krval on tugevasti esindatud ajalugu ja kultuur. hest skaala otsast saab lugeda, kuidas Eesti ajaloos on tmmatud piire "meie" ja "nende" vahele, teises otsitakse oma Universumist. Ruumi kokkuhoiu mttes olgu ra toodud vaid mned autorid: Mall Hiieme, Mati Kaal, Mart Laar, Erast Parmasto, Tiit Kndler.
"Lehed ja thed" peaks hsti sobima iga mtleva eestlase raamaturiiulisse, veel parem aga lugemislauale. Loodetavasti on kolm senist aastaraamatut vaid elujulise traditsiooni algus.
Uudistaja


RAJA TAGANT


Baikali kaitseks

le tosina Irkutski vabahenduse juhid on alla kirjutanud Baikalile kaitset nudvale prdumisele, mis on lkitatud Venemaa kodanikele ja kogu inimkonnale, UNESCO-le ja maailma looduskaitseorganisatsioonidele ning isiklikult president Putinile.
Hdakella sundis lma fderaalse loodusvarade kasutuse kontrolli ameti Rostehnadzor antud roheline tuli Ida-Siberi-Vaikse ookeani naftajuhtme ehitusele, ehkki rajatise keskkonnamjusid hinnanud eksperdid olid sellele vastu. Siberi "Pha meri", maailma sgavaim jrv satuks protestijate kinnitusel torujuhtme tttu vltimatusse hvinguohtu, kuna 130 jrve suubuvat vooluveekogu letaval torul juhtuks varem vi hiljem mni nnetus ja jrve tabaks lireostus. Allakirjutanute kinnitusel vib avarii tuleneda nii Transneftile omasest halvast tkultuurist, diversiooni- vi terroriaktist, aga ka loodusnnetusest. Baikal asub teatavasti suure seismilise aktiivsusega piirkonnas.
Sestap on mure maailma kultuuri- ja loodusprandi nimistusse kuuluva unikaalse jrve prast igati phjendatud.
Baikal Environmental Wave




Turismituusik Tšernobli

Ukraina parlamendiliige Volodimir Litvin kis vlja idee muuta Tšernobli tuumajaam ekstreemturismi sihtpaigaks.
Tuumajaama katastroof ti kaasa rohkeid keskkonna- ja inimeste terviseprobleeme. Peagi mdub sellest katastroofist 20 aastat. Litvini arvates on viimane aeg hakata tragdiast ka mingit praktilist kasu saama. Liiatigi teeksid ekskursioonid tuumajaama mbrusesse inimesi teadlikumaks inimphjustatud nnetuste mjust elule maakeral.
RIA Novosti




Leemuriliike sai rohkem

Mitokondri-DNA uuringud vimaldasid rahvusvahelisel uurimisrhmal avastada kolm uut leemuriliiki.
Leemurid on valdavalt vikesed ja ise eluviisiga poolahvid, kelle kodumaa on Madagaskar. Nd avastatud kolm liiki lepileemuri perekonnast, Lepilemur randrianasoli, Lepilemur aeeclis ja Lepilemur sahamalazensis, elavad saare lne- ja loodeosas. Uurijad on sna kindlad, et teiste saareosade primaatide tpsem tundmappimine viks lisada veel mne liigi.
Louis Pasteuri likool/AlphaGalileo




Jahe pruun kbus elab krvaltnavas

Ajal, mil astronoomid uurivad kuni 13 miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid objekte, vib tunduda, et kik lhemal asuvad taevakehad on juba teada. Ometi leitakse seni avastamata thesarnaseid objekte veel ka meie (muidugi astronoomilises mttes) lhimbrusest, paariteistkmne valgusaasta tagant.
Vrskeim leid, nn. pruun kbus, olemuselt midagi the ja planeedi vahepealset, asub 12,7 valgusaasta kaugusel. Teda peetakse unikaalseks, sest tema temperatuur on suhteliselt madal (750 C), aga samas on ta kllaltki hele, ning paaris vikese thega. Avastatud taevakeha lheduse tttu Maale loodetakse teda tsiselt uurides leida vrtuslikku materjali mistmaks paremini pruunide kbuste olemust.
"Naabri" avastas Tšiilis Euroopa lunaobservatooriumi (ESO) vga suure teleskoobiga (VLT) ttanud rahvusvaheline uurimisrhm.
ESO


KOMMENTAARID

ID tahab likooli

Ei, mitte ID-kaart - hoopis "intelligentne disain". Pilk ji pidama Tartu lipilaste looduskaitseringi arvutilistis ilmunud teatel, mis kutsus tna htul T fsikahoonesse (!) konverentsile eespool mainitud maailmavaate teemadel.

ldjoontes on ID eriti teisel pool suurt lompi populaarsust vitev usulise taustaga suund, mis ennast tugevasti vastandab Darwini evolutsiooniteooriale. Kirjasnas eristavad ID pooldajad ennast kreatsionismist, nii on sellegi konverentsi kohta eldud: "Intelligentse Disaini Teooria ei phine religioossetel eeldustel, vaid analsib teaduslikke fakte, mis viitavad sellele, et elu keerukus eksisteerib, kuna elu on disainitud ning intelligentsi toodang. Intelligentse Disaini Teooria ei lhe ksimustesse intelligentse phjuse loomusest, kuna seda ei ole vimalik teaduslikult testada. Siiski, on mitmeid fakte, mis viitavad Intelligentsele Disainile, ja selle konverentsi eesmrgiks on selliste teadmiste tutvustamine huvitatud pilastele Tartus."

Kurb, aga mitte llatav on peamise materjalina viidatud veebilehelt ( A Scientific Dissent from Darwinism) ikkagi leida kreatsionistide tuttavaid ja raproovitud relvi: naeruvristamist, vltsimissdistusi ja panustamist lugeja harimatusele. Milleks ldse vaielda jrelduste le, mida tehakse omatahtsi valitud eelduste paroodia phjal? Hmmastava innuga rnnatakse veel 21. sajandil darvinismi mre argumendiga, mille esitas William Paley 1802. aastal teoses "Natural Theology": elavate organismide keerukus ja kohasus on seletatav samal moel nagu taskukella mehhanism ja tpsus seletub kellassepa tvaevaga. Darwin oli muuseas Paley tdega hsti tuttav ja jagas mningaid tema vaateid organismide kohasuse kohta.
Loomised
ks loomine kik? Joonistus: Ott Luuk

Vrreldes Darwini teooria purustamiseks kulutatava auruga on kahtlaselt vhe vaeva nhtud oma seisukohti toetavate tendite leidmisega. Kuidas nimetada teaduslikuks maailmavaadet, mis defineerib ennast teise pilamise teel ("Survival of the Fake" jne)? Hoolimata austusest mtte- ja usuvabaduse vastu (vi pigem just selle tttu) jb mulle dini mistmatuks, kuidas sellistel alustel saaks arendada mistlikku dialoogi.

Eriti lnemaailma suundumusi jlgides ei saa eitada, et ID ja teiste sama laadi voolude mistmine on tarvilik, aga vaevalt et poriloopimine ja propaganda aitab kellelgi ilmaasjust selgust saada. Tpseid tagamaid teadmata nib, et likoolgi tundis konverentsi juures kahtlast hngu, sest fsikute katuse alla intelligentset disaini ei lasta. ritust tutvustaval veebilehel on nd mrgitud uus toimumiskoht.
Ott Luuk





luku vti katki murtud

lukk
Foto: Toomas Jriado

Eesti vaadatuimat telesaadet "Pealtngija" nib aeg-ajalt kummitavat teemapuudus, nii haaravad tegijad hapukurgipurgi jrele. Niteks linud kolmapeva, 22. mrtsi ajatiteloos nuteti koos asjaosalistega taga Keila-Joa sillalt kaotsi linud "abielulukke". Sealjuures avaldati arvamust, et pulmapeval abielusideme tugevuskinnituseks lukustatud tabasid on eemaldatud n.-. rahvuslikul printsiibil: vene nimedega metallkobakad olevat alles, eesti nimedega kadunud.

Meelsamini ninuksin Kersnat-Krmast arutlemas selle le, kas ikka on ilmtingimata vaja sel moel kenadesse kohtadesse vanarauda koguda, ja veenmas saates kurvastanud pulmakorraldajat Peep Rauna ja tema kolleege seda veidrat tava mitte enam tagant utsitama.

Olen ikka imeks pannud eestlaste vastuvtlikkust kiksugustele vrastele kommetele: mida kummalisem kusagil hoomatu on, seda parem. Abielulukkude tava on arvatavasti alguse saanud eesti keelt mitte knelnud inimestelt millalgi 70ndatel. Seejuures ilmselt Eesti enda mitte-eestlastelt, sest Virumaast veel ida poolt pole ma siiani kedagi leidnud, kes seda kommet teaks. Ehkki ksinud olen pris sageli: niteks kui Peterburist prit turistidega Tartu Toomemel Musumele viitsin ronida ja nad ksivad, mis imelikud lukud seal ripuvad (fotol)

Eestlased vtsid kombe omaks ilmselt alles prast taasiseseisvumist. Ja - kummaline kll - nii suure entusiasmi ja vaimustusega, et mind kui mttetute lisandite vihkajat on need lukud kohati tsiselt hirima hakanud. Niteks sealsamas Musumel, Valaste joal ning jrjest enam ka uuel ilusal Tartu Turusillal. Osa neid "kooseluhoidjad" on pealegi hullusti rooste linud.

Seeprast jlgin pigem rmuga, kui keegi neid metallkasvajaid amputeerimas on kinud. Musumelgi tundus neid viimati sna vhe olevat. Kui selles eemaldusts testi lhtutakse paigaldajate rahvusest, siis on see ju sulaselge tahe veidra tava ltete juurde tagasi prduda.
Toomas Jriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012