UUDISTAJA
28. märts 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Metsas kraavid ja raielangid

Hoolimata sellest, et veel paari päeva eest ulatus mõneski metsas lumi üle põlve, on Eesti Metsa hiljuti ilmunud number kevadise ilmega. Sisu on siiski ülitõsine. Värskes ajakirjas otsib Enn Pärt selgust viimase aja tegelike raiemahtude kohta - valdkond, kus liiguvad küll suured rahasummad, aga millest riigil pole tänini usaldusväärseid ja täpseid andmeid. Teise tähtsa teemana käsitlevad Ants Arukuusk ja Tiit Timberg metsakuivendussüsteemide olukorda ja tulevikku. Eeskätt rõhutatakse vajadust rekonstrueerida seniseid kraavivõrke.
Veel saab lugeda Euroopa metsanduse tegevuskavast ning elektriliinide ja kraavitrasside perspektiivist energiavõsa allikatena. Taas on üles võetud kaitsealuste metsade osakaalu küsimus, peale selle rohkesti metsauudiseid meilt ja mujalt.
Uudistaja


Loodusajakirjad koju kätte:




EESTI UUDISED

---

Piusa koopad nüüd suletud

Põlvamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjutas alla otsusele, millega on keelatud käia Piusa koobastiku looduskaitseala koobastes.
Keelu aluseks on mullu sügisest pärinev tehnilise järelevalve inspektsiooni hinnang, mille järgi on seni avatud olnud koobas väga varinguohtlik. Sammaste kandevõime on märkimisväärselt vähenenud eelkõige koopa avatuse ja sellest tulenevate ilmastikumõjude, samuti liiga suure matkajate hulga (viimastel aastatel hinnanguliselt ligi 50 000 inimest) ja nende ebasobiva käitumise tõttu.
Loodusaeg/Loodusajakiri

---

Kotkafilmid ja kotka-aabits DVD-l


Fotod: Toomas Jüriado

Kotkaklubi (fotol paremal klubi liige Urmas Sellis) ja Gaviafilm (vasakul selle filmifirma eestvedaja Rein Maran) esitlesid 27. märtsi õhtul Tartu ülikooli raamatukogus DVD-d "Eesti kotka-aabits".
Sellel on 51-minutine film "Eesti kotkad", kus saab näha kõiki kuut Eestis pesitsevat kotkaliiki (madukotkas on üles võetud Valgevenes), ja 30-minutine "Kotkaseire Eestis", kus oma töödest pajatavad Kotkaklubisse koondunud mehed, ning multimeediaprogramm "Teejuht kotkaste maailma". Eestikeelsele filmile saab soovi korral valida subtiitrid inglise, vene, saksa või prantsuse keeles; multimeediaprogramm on kakskeelne: kas eesti või inglise.
Täna olid DVD esitlused Tallinnas.
Uudistaja

---

Hangelinnuaeg


Foto: http://www.ivnvechtplassen.org

Uudistajale helistas esmaspäeval paar huvilist, kes olid nädalavahetuse autosõitudel silmanud teeperves kenasid musta-valgekirjusid linde. Tunti huvi, kes need "seninägematud" tiivulised on.
Põhjala tundrais pesitsev hangelind (Plectrophenax nivalis) pole Eestis siiski teab mis haruldus, sest nii hilissügisel kui ka varakevadel rändab ta meilt läbi. Vahel harva võib teda kohata ka päris talvel. Tänavune kevad tundub aga olevat eriti hangelinnurohke, nii et teateid nende imekenade suleliste kohtamise kohta on tulnud lausa kõikjalt Eestist.
Uudistaja


RAAMAT

---

"Lehed ja tähed 2006"


MTÜ Loodusajakiri sai kevade tulekuks valmis kolmanda populaarteaduslikus võtmes artiklikogumiku "Lehed ja tähed". Nagu eelmiste aastaraamatute puhul, peaksid autorid olema Eesti Looduse, Horisondi, Looduse ja Eesti Metsa lugejatele tuttavad, aga lood on kirjutatud spetsiaalselt selle raamatu jaoks.
Esimene aastaraamat otsis loodusest üldist, teine äärmusi. Värske väljaande läbiv probleem on "oma" ja "võõra" vastandus. Üsna lihtne on ette kujutada, kuidas sellel teljel paiknevad sissetoodud taimed ja loomad, aga asi läheb märksa keerukamaks, kui mängu tulevad transgeensed organismid või oma keha vastu pöörduvad vähirakud. Kes on oma, kes võõras? Kogumiku tugevus peitub laias teemaderingis. Loodusteaduste kõrval on tugevasti esindatud ajalugu ja kultuur. Ühest skaala otsast saab lugeda, kuidas Eesti ajaloos on tõmmatud piire "meie" ja "nende" vahele, teises otsitakse oma Universumist. Ruumi kokkuhoiu mõttes olgu ära toodud vaid mõned autorid: Mall Hiiemäe, Mati Kaal, Mart Laar, Erast Parmasto, Tiit Kändler.
"Lehed ja tähed" peaks hästi sobima iga mõtleva eestlase raamaturiiulisse, veel parem aga lugemislauale. Loodetavasti on kolm senist aastaraamatut vaid elujõulise traditsiooni algus.
Uudistaja


RAJA TAGANT

---

Baikali kaitseks

Üle tosina Irkutski vabaühenduse juhid on alla kirjutanud Baikalile kaitset nõudvale pöördumisele, mis on läkitatud Venemaa kodanikele ja kogu inimkonnale, UNESCO-le ja maailma looduskaitseorganisatsioonidele ning isiklikult president Putinile.
Hädakella sundis lööma föderaalse loodusvarade kasutuse kontrolli ameti Rostehnadzor antud roheline tuli Ida-Siberi-Vaikse ookeani naftajuhtme ehitusele, ehkki rajatise keskkonnamõjusid hinnanud eksperdid olid sellele vastu. Siberi "Püha meri", maailma sügavaim järv satuks protestijate kinnitusel torujuhtme tõttu vältimatusse hävinguohtu, kuna 130 järve suubuvat vooluveekogu ületaval torul juhtuks varem või hiljem mõni õnnetus ja järve tabaks õlireostus. Allakirjutanute kinnitusel võib avarii tuleneda nii Transneftile omasest halvast töökultuurist, diversiooni- või terroriaktist, aga ka loodusõnnetusest. Baikal asub teatavasti suure seismilise aktiivsusega piirkonnas.
Sestap on mure maailma kultuuri- ja looduspärandi nimistusse kuuluva unikaalse järve pärast igati põhjendatud.
Baikal Environmental Wave

---

Turismituusik Tšernobõli

Ukraina parlamendiliige Volodimir Litvin käis välja idee muuta Tšernobõli tuumajaam ekstreemturismi sihtpaigaks.
Tuumajaama katastroof tõi kaasa rohkeid keskkonna- ja inimeste terviseprobleeme. Peagi möödub sellest katastroofist 20 aastat. Litvini arvates on viimane aeg hakata tragöödiast ka mingit praktilist kasu saama. Liiatigi teeksid ekskursioonid tuumajaama ümbrusesse inimesi teadlikumaks inimpõhjustatud õnnetuste mõjust elule maakeral.
RIA Novosti

---

Leemuriliike sai rohkem

Mitokondri-DNA uuringud võimaldasid rahvusvahelisel uurimisrühmal avastada kolm uut leemuriliiki.
Leemurid on valdavalt väikesed ja öise eluviisiga poolahvid, kelle kodumaa on Madagaskar. Nüüd avastatud kolm liiki lepileemuri perekonnast, Lepilemur randrianasoli, Lepilemur aeeclis ja Lepilemur sahamalazensis, elavad saare lääne- ja loodeosas. Uurijad on üsna kindlad, et teiste saareosade primaatide täpsem tundmaõppimine võiks lisada veel mõne liigi.
Louis Pasteuri ülikool/AlphaGalileo

---

Jahe pruun kääbus elab kõrvaltänavas

Ajal, mil astronoomid uurivad kuni 13 miljardi valgusaasta kaugusel asuvaid objekte, võib tunduda, et kõik lähemal asuvad taevakehad on juba teada. Ometi leitakse seni avastamata tähesarnaseid objekte veel ka meie (muidugi astronoomilises mõttes) lähiümbrusest, paariteistkümne valgusaasta tagant.
Värskeim leid, nn. pruun kääbus, olemuselt midagi tähe ja planeedi vahepealset, asub 12,7 valgusaasta kaugusel. Teda peetakse unikaalseks, sest tema temperatuur on suhteliselt madal (750 °C), aga samas on ta küllaltki hele, ning paaris väikese tähega. Avastatud taevakeha läheduse tõttu Maale loodetakse teda tõsiselt uurides leida väärtuslikku materjali mõistmaks paremini pruunide kääbuste olemust.
"Naabri" avastas Tšiilis Euroopa lõunaobservatooriumi (ESO) väga suure teleskoobiga (VLT) töötanud rahvusvaheline uurimisrühm.
ESO


KOMMENTAARID

---

ID tahab ülikooli

Ei, mitte ID-kaart - hoopis "intelligentne disain". Pilk jäi pidama Tartu üliõpilaste looduskaitseringi arvutilistis ilmunud teatel, mis kutsus täna õhtul TÜ füüsikahoonesse (!) konverentsile eespool mainitud maailmavaate teemadel.

Üldjoontes on ID eriti teisel pool suurt lompi populaarsust võitev usulise taustaga suund, mis ennast tugevasti vastandab Darwini evolutsiooniteooriale. Kirjasõnas eristavad ID pooldajad ennast kreatsionismist, nii on sellegi konverentsi kohta öeldud: "Intelligentse Disaini Teooria ei põhine religioossetel eeldustel, vaid analüüsib teaduslikke fakte, mis viitavad sellele, et elu keerukus eksisteerib, kuna elu on disainitud ning intelligentsi toodang. Intelligentse Disaini Teooria ei lähe küsimustesse intelligentse põhjuse loomusest, kuna seda ei ole võimalik teaduslikult tõestada. Siiski, on mitmeid fakte, mis viitavad Intelligentsele Disainile, ja selle konverentsi eesmärgiks on selliste teadmiste tutvustamine huvitatud õpilastele Tartus."

Kurb, aga mitte üllatav on peamise materjalina viidatud veebilehelt ( A Scientific Dissent from Darwinism) ikkagi leida kreatsionistide tuttavaid ja äraproovitud relvi: naeruvääristamist, võltsimissüüdistusi ja panustamist lugeja harimatusele. Milleks üldse vaielda järelduste üle, mida tehakse omatahtsi valitud eelduste paroodia põhjal? Hämmastava innuga rünnatakse veel 21. sajandil darvinismi müüre argumendiga, mille esitas William Paley 1802. aastal teoses "Natural Theology": elavate organismide keerukus ja kohasus on seletatav samal moel nagu taskukella mehhanism ja täpsus seletub kellassepa töövaevaga. Darwin oli muuseas Paley töödega hästi tuttav ja jagas mõningaid tema vaateid organismide kohasuse kohta.

Üks loomine kõik? Joonistus: Ott Luuk

Võrreldes Darwini teooria purustamiseks kulutatava auruga on kahtlaselt vähe vaeva nähtud oma seisukohti toetavate tõendite leidmisega. Kuidas nimetada teaduslikuks maailmavaadet, mis defineerib ennast teise pilamise teel ("Survival of the Fake" jne)? Hoolimata austusest mõtte- ja usuvabaduse vastu (või pigem just selle tõttu) jääb mulle üdini mõistmatuks, kuidas sellistel alustel saaks arendada mõistlikku dialoogi.

Eriti läänemaailma suundumusi jälgides ei saa eitada, et ID ja teiste sama laadi voolude mõistmine on tarvilik, aga vaevalt et poriloopimine ja propaganda aitab kellelgi ilmaasjust selgust saada. Täpseid tagamaid teadmata näib, et ülikoolgi tundis konverentsi juures kahtlast hõngu, sest füüsikute katuse alla intelligentset disaini ei lasta. Üritust tutvustaval veebilehel on nüüd märgitud uus toimumiskoht.
Ott Luuk

---

…luku võti katki murtud…


Foto: Toomas Jüriado

Eesti vaadatuimat telesaadet "Pealtnägija" näib aeg-ajalt kummitavat teemapuudus, nii haaravad tegijad hapukurgipurgi järele. Näiteks läinud kolmapäeva, 22. märtsi ajatäiteloos nuteti koos asjaosalistega taga Keila-Joa sillalt kaotsi läinud "abielulukke". Sealjuures avaldati arvamust, et pulmapäeval abielusideme tugevuskinnituseks lukustatud tabasid on eemaldatud n.-ö. rahvuslikul printsiibil: vene nimedega metallkobakad olevat alles, eesti nimedega kadunud.

Meelsamini näinuksin Kersnat-Kärmast arutlemas selle üle, kas ikka on ilmtingimata vaja sel moel kenadesse kohtadesse vanarauda koguda, ja veenmas saates kurvastanud pulmakorraldajat Peep Rauna ja tema kolleege seda veidrat tava mitte enam tagant utsitama.

Olen ikka imeks pannud eestlaste vastuvõtlikkust kõiksugustele võõrastele kommetele: mida kummalisem kusagil hoomatu on, seda parem. Abielulukkude tava on arvatavasti alguse saanud eesti keelt mitte kõnelnud inimestelt millalgi 70ndatel. Seejuures ilmselt Eesti enda mitte-eestlastelt, sest Virumaast veel ida poolt pole ma siiani kedagi leidnud, kes seda kommet teaks. Ehkki küsinud olen päris sageli: näiteks kui Peterburist pärit turistidega Tartu Toomemäel Musumäele viitsin ronida ja nad küsivad, mis imelikud lukud seal ripuvad (fotol)…

Eestlased võtsid kombe omaks ilmselt alles pärast taasiseseisvumist. Ja - kummaline küll - nii suure entusiasmi ja vaimustusega, et mind kui mõttetute lisandite vihkajat on need lukud kohati tõsiselt häirima hakanud. Näiteks sealsamas Musumäel, Valaste joal ning järjest enam ka uuel ilusal Tartu Turusillal. Osa neid "kooseluhoidjad" on pealegi hullusti rooste läinud.

Seepärast jälgin pigem rõõmuga, kui keegi neid metallkasvajaid amputeerimas on käinud. Musumäelgi tundus neid viimati üsna vähe olevat. Kui selles eemaldustöös tõesti lähtutakse paigaldajate rahvusest, siis on see ju sulaselge tahe veidra tava lätete juurde tagasi pöörduda.
Toomas Jüriado


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Kommentaarid ja ettepanekud on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---