UUDISTAJA
18. aprill 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Looduses kevadised retked


Aprillikuu ajakirjas Loodus jätkavad Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus Loodusajakirja aastapreemiaga tunnustatud artiklisarja "Sammud omas Eestis". Eelmine kord jõuti Kuusnasse Järvamaal. Sealt läksidki matkamehed jälle teele. Mida huvitavat umbkaudu 60 000 sammu pikkuse raja ääres näha, kuulda ja mõelda oli, jäägu värske ajakirja lugejatele avastamisrõõmuks.
Nagu kevaditi ikka, on Loodus pühendanud erileheküljed eelolevale Roheliste rattaretkele, mis seekord suundub Virumaale. Lisaks saab lugeda, kuidas biomanipulatsiooniga Ülemiste järve vett parandada püütakse ning kas ökovein ka juua kõlbab. Urmas Kokassaar tutvustab jaapanlaste ohtlikku delikatessi fugu`t ning Hendrik Relve kirjutab Eesti vägevamatest puudest. Kevadvete meeleolu on tabanud fotograafid Arne Ader ja Sven Zacek, lastenurgas õhutab Aare Baumer aga lausa pori uurima.

Loodust sirvinud Ott Luuk

---

Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Registreerimine on alanud! Esialgne marsruut, üldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kättesaadavad ajakirja Loodus koduleheküljel.

---

NB! Vormistades enne 15.05.2006 MTÜ Loodusajakirja kolmest või neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED

---

Looduse Omnibussi rõõmustab rekordiline fotoloomus

Võistluse "Looduse aasta foto 2006" saak oli rekordiline: üle 600 autori saatsid hinnata üle 4500 töö.
Rahvusvaheline ˛ürii eesotsas Rein Maraniga on valiku teinud. Nüüd saavad ka kõik loodusfotohuvilised kuni 22. aprilli õhtuni Interneti kaudu oma lemmikuid valida.
Pilte saab vaadata võrgupaikadest www.looduseomnibuss.ee, www.ilm.ee ja www.looduskalender.ee.

Pühapäeval, 23. aprillil on aga kõik loodusfotohuvilised oodatud Tallinna linnahalli. Võitjate väljakuulutamine ja Tantsivate Huntide jagamine algab seal kell 14. Sisse pääseb juba kaks tundi varem: vaadata on loodusfoto ja fototehnika näitused.
Loodusfotopäeva avavad Fred Jüssi ja Islandi lauluhaldjas Eivor. Suurelt ekraanilt saab näha 500 valitud pilti ja kõrvale kuulata muusikat, mida mängivad Tiit Kikas ja Rein Rannap, Tiit Kalluste ja Villu Veski. Päeva juhivad ning laulavad Marko Matvere ja Jaan Tätte.

Looduse Omnibuss

---

Teateid linnuriigist

1998. aastal pani Eesti ornitoloogiaühing käima ülestõusmispühade linnuvaatluse, nüüd toimus see juba üheksandat korda. Vaatlusel erilist teadusambitsiooni pole; pigem kutsutakse sellega inimesi vabasse õhku ja juhitakse nende tähelepanu meie kõrval elavatele köitvatele olenditele.
Kuna ilm oli hea, võib seekord nähtud linnuliikide ja üksikisendite arv olla üsna suur. Vaatlusandmed võetakse kokku siiski alles maikuuks. Selle aasta uute tulijatena teatati nädalavahetusel esimestest suitsupääsukestest ja esimesest väänkaelast, ainsast rändlinnust meie rähnlaste seas.

Eelmisel neljapäeval, 13. aprillil tuli aga põnev teade Kablist: seal olevat nähtud stepilõokest (Melanocorypha calandra). Kui vaatlus leiab kinnitust, on taas tegemist Eesti jaoks päris uue linnuliigiga.

Linnuhuviliste arvutilist


TASUB MINNA

---

Tartus tuleb "Roheline foorum"

Reedel ja laupäeval, 21.-22. aprillil on Tartus kirjanike majas (Vanemuise 19) Eesti rohelise liikumise (ERL) aastakoosolek ehk "Roheline foorum".
Reedel kell 12 leiab foorumi raames aset kõigile huvilistele avatud konverents, kus võtavad sõna nii riigi- ja munitsipaalametnikud, poliitikud kui ka ERL liikmed. Põhiteemad on transpordivõimalused Tartus ja Tartust Tallinna ning mandri ja Saaremaa vahel.
Täpsema kavaga saab tutvust teha ERL võrgupaigas www.roheline.ee.
22. aprillil - ühtlasi 26. rahvusvahelisel maa päeval - peetakse ERL üldkoosolek, kuhu on oodatud kõik liikmed.

ERL

---

Koolipoisid ja professorid räägivad teadusest

Neljapäeval, 20. aprillil kell 10 on Eesti maaülikooli peahoone kaldauditooriumis teadusloo konverents.
Konverents püüab juhtida tähelepanu teaduse probleemidele ja pakub ettekandeid nii kogenud teadlastelt, tudengitelt kui ka õpilastelt. Konverentsi noorim sõnavõtja on Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Rudolf Bichele, kelle ettekanne kannab pealkirja "Liblikate kollektsioneerimisest entomoloogiliste teadusuuringuteni". Teemal "Missugune on Eesti teaduse koht maailmas?" arutleb aga Tartu ülikooli professor, Eesti teadusfondi nõukogu ja sotsiaalteaduste ekspertkomisjoni esimees Jüri Allik. Täpsemalt vaata www.emu.ee/teadusloo.
Noorteaduritele antakse konverentsi tippsündmusena pidulikult üle SEB Eesti Ühispanga stipendiumid. Konverentsi korraldajad on Eesti maaülikool ja Eesti noorte teadlaste akadeemia.

Eesti maaülikool

---

Tehnoloogiapäev tehnoloogiainstituudis

Neljapäeval, 20. aprillil on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1) tehnoloogiapäev - saab tutvuda instituudi teadustööga.
Tehnoloogiapäeva ettekanded annavad vastuse küsimustele, kuidas tehakse transgeenseid hiiri, miks on vaja arukaid materjale ja tarkvaraagente, kuidas saada inimesi mõjutavaid molekule ning milliseid lahendusi pakutakse biojäätmete töötlemiseks.
Peale selle saab kaasa lüüa kinobussi multifilmi- ning teaduskeskuse AHHAA mootorite töötoas. Välja on pandud AHHAA eksponaadid, autonoomsed robotid ja moodsa reoveepuhasti mudel. Üles astub teadusbussi Suur Vanker füüsikateater.
Tehnoloogiapäeva lõpus kuulutavad Tartu ülikool ja Eesti maaülikool välja tänavuste konkursside „Parim leiutis", „Parim spin-off-firma" ning „Parim uuendusmeelne koostööpartner" ning sihtasutuse Archimedes NETS ettevõtlusprogrammi 2006 äriideede konkursi võitjad.
Üritus saab teoks projekti Tartu SPINNO 2 raames ning on tasuta.
Detailne programm on kättesaadav aadressil www.tuit.ut.ee/TP.

Tartu ülikool


RAJA TAGANT

---

Tehiskaaslased jälgivad üleujutusi


Foto: ESA

Vihmavalingud ja sulavesi on Põhja-Saksamaal tõstnud Elbe jõe vee üle rekordtaseme, uputades linnu ja rikkudes arhitektuurimälestisi. Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliidi ERS-2 seireseadmed jälgivad olukorda ilmaruumist.
Üks kõige rängemini kannatanud asustatud punkte on Läänemerest 100 kilomeetri kaugusel paiknev Alam-Saksi keskaegne linn Hitzacker. Veetase tõusis seal kõrgemale isegi 2002. aasta suve tulvadest.
Satelliidiseire ja selle abil tehtud kaardid võimaldavad paremini suunata päästetöid ning mahendada ajutiste tammide ja kraavide abil suurvee hävitusjõudu.

ESA

---

Kristlikud liidrid nõuavad rohelist mõtlemist

Ühendkuningriigi Sheffield Hallami ülikoolis esitleti raportit Faith and Power, milles briti kirikujuhid veenavad inimesi roheliselt mõtlema, et kaitsta Jumala loodut.
Raport oli vastus riigi valitsuse teatele, et Suurbritannia ei tule toime oma kohustustega kärpida süsinikdioksiidi heidet ja rakendada puhtaid energiaallikaid. "Usklikud ja head soovivad inimesed peavad ühistöös harima ja innustama üldsust rakendama oma tarbija- ja kodanikujõudu, et tagada koduplaneedi tulevane tervis ja turvalisus," on öeldud raportis.

AlphaGalileo

---

USA valmistub linnugripiks

Ameeriklastel on valmimas riiklik tegutsemiskava võimaliku linnugripi-pandeemia puhuks. Ametlikult plaani veel esitletud pole, kuid on ilmne, et George W. Bushi valitsus ei saa endale pärast orkaan Katrinat uue katastroofi ohu eitamist lubada. Washington Post`i andmetel hoiatatakse dokumendis, et musta stsenaariumi täitumise korral võib haigestuda kuni 90 miljonit ameeriklast. Kardetakse, et pandeemia korral võib rivist välja jääda kuni 40% tööjõust ja kodust töötada üritavad inimesed võivad ummistada USA Internetikanalid.
Haiguse leviku tõkestamiseks näeb kava ette koolide sulgemist, rahvakogunemiste ärajätmist, lennuliikluse ümbersuunamist ja kiirtervisekontrolli punkte, mis töötaksid sarnaselt drive-in söögikohtadega, kus burgeri saab tellida otse autoroolist. Samuti varutakse suures koguses ravimeid, kuid vaktsineerimise küsimus on alles vaidluse all. Nakkushaiguste asjatundjad tervitavad üldiselt ettevaatusabinõude väljatöötamist, kuid on avaldatud kahtlust, kas riik on ka reaalsuses võimeline neid vajaduse korral operatiivselt täide viima.

National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

---

Kulutulekumas



Väljavõtteid päästeameti kodulehe uudistenurgalt viimastel päevadel:

"13. aprillil sõitsid päästekomandod kulupõlengutele 121 korral.
14.-15. aprill: viimase ööpäeva jooksul registreeriti vabariigis 240 tulekahju, neist kulu 216 korral
16. aprillil oli vabariigis 190 väljakutset kulu põlengutele, neist suurim oli Ida-Virumaal Kiviõlis, kus põles 200ha ulatuses.
17.aprillil sõitis päästeteenistus kulupõlengutele 126 korral."

Huvitav, mitu peret peavarjuta jäi, kui tuletõrjujad parajasti kellegi heinamaaservas leeke summutasid?
Veel paari järgneva päeva jooksul pole pritsimeestel lootustki hinge tõmmata (kulu põletamine on lubatud 21. aprillini) , kui just keegi suurt veeuputust innukaid püromaane nuhtlema ei saada. Kas tõesti on alepõllundus Eestis uuesti populaarsust võitmas?
Kuidagi arusaamatuks jääb, mis ajab täiskasvanud ja vaimselt terveid inimesi oma maalapile tuld otsa panema. Korraarmastus see vaevalt olla saab, sest kõige tihedam kulumätas on kevadel ju ikka seal, kus keegi suvel niita ei viitsinud.
Minu vanaema noorusajal oli mu koduümbruses praegusega võrreldes vähe metsa - igal talul olid korralikud karja- ja heinamaad. Memm aga sellest küll pole rääkinud, et iga kevad niidud leekides oleks olnud. Õnneks on tänaseks enamus talumaid paberi- ja palgimetsaks kasvanud või võsastunud, nii et moodsatele tulekummardajatele kiusatuseks jäävad ainult nende oma tagahoovid, kuhu häda korral kauge kustutama lipata pole.

Vahest olekski targem rohumaad tihedat kuusekultuuri täis istutada, kui neid vastutustundlikult majandada ei osata. Kümmekonna aastaga varjutavad puud rohu ja kulu ei saa enam kellelegi kurja teha. Kui just naabrimehe kevadine puhastustuli puuhakatisi enne ära ei kõrveta...

Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---