Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Looduses kevadised retked

kaanepilt
Aprillikuu ajakirjas Loodus jtkavad Juhani Pttsepp ja Ingmar Muusikus Loodusajakirja aastapreemiaga tunnustatud artiklisarja "Sammud omas Eestis". Eelmine kord juti Kuusnasse Jrvamaal. Sealt lksidki matkamehed jlle teele. Mida huvitavat umbkaudu 60 000 sammu pikkuse raja res nha, kuulda ja melda oli, jgu vrske ajakirja lugejatele avastamisrmuks.
Nagu kevaditi ikka, on Loodus phendanud erilehekljed eelolevale Roheliste rattaretkele, mis seekord suundub Virumaale. Lisaks saab lugeda, kuidas biomanipulatsiooniga lemiste jrve vett parandada ptakse ning kas kovein ka juua klbab. Urmas Kokassaar tutvustab jaapanlaste ohtlikku delikatessi fugu`t ning Hendrik Relve kirjutab Eesti vgevamatest puudest. Kevadvete meeleolu on tabanud fotograafid Arne Ader ja Sven Zacek, lastenurgas hutab Aare Baumer aga lausa pori uurima.

Loodust sirvinud Ott Luuk






Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Registreerimine on alanud! Esialgne marsruut, ldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kttesaadavad ajakirja Loodus kodulehekljel.





NB! Vormistades enne 15.05.2006 MT Loodusajakirja kolmest vi neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED


Looduse Omnibussi rmustab rekordiline fotoloomus

Vistluse "Looduse aasta foto 2006" saak oli rekordiline: le 600 autori saatsid hinnata le 4500 t.
Rahvusvaheline ˛rii eesotsas Rein Maraniga on valiku teinud. Nd saavad ka kik loodusfotohuvilised kuni 22. aprilli htuni Interneti kaudu oma lemmikuid valida.
Pilte saab vaadata vrgupaikadest www.looduseomnibuss.ee, www.ilm.ee ja www.looduskalender.ee.

Phapeval, 23. aprillil on aga kik loodusfotohuvilised oodatud Tallinna linnahalli. Vitjate vljakuulutamine ja Tantsivate Huntide jagamine algab seal kell 14. Sisse pseb juba kaks tundi varem: vaadata on loodusfoto ja fototehnika nitused.
Loodusfotopeva avavad Fred Jssi ja Islandi lauluhaldjas Eivor. Suurelt ekraanilt saab nha 500 valitud pilti ja krvale kuulata muusikat, mida mngivad Tiit Kikas ja Rein Rannap, Tiit Kalluste ja Villu Veski. Peva juhivad ning laulavad Marko Matvere ja Jaan Ttte.

Looduse Omnibuss




Teateid linnuriigist

1998. aastal pani Eesti ornitoloogiahing kima lestusmisphade linnuvaatluse, nd toimus see juba heksandat korda. Vaatlusel erilist teadusambitsiooni pole; pigem kutsutakse sellega inimesi vabasse hku ja juhitakse nende thelepanu meie krval elavatele kitvatele olenditele.
Kuna ilm oli hea, vib seekord nhtud linnuliikide ja ksikisendite arv olla sna suur. Vaatlusandmed vetakse kokku siiski alles maikuuks. Selle aasta uute tulijatena teatati ndalavahetusel esimestest suitsupsukestest ja esimesest vnkaelast, ainsast rndlinnust meie rhnlaste seas.

Eelmisel neljapeval, 13. aprillil tuli aga pnev teade Kablist: seal olevat nhtud stepilokest (Melanocorypha calandra). Kui vaatlus leiab kinnitust, on taas tegemist Eesti jaoks pris uue linnuliigiga.

Linnuhuviliste arvutilist


TASUB MINNA


Tartus tuleb "Roheline foorum"

Reedel ja laupeval, 21.-22. aprillil on Tartus kirjanike majas (Vanemuise 19) Eesti rohelise liikumise (ERL) aastakoosolek ehk "Roheline foorum".
Reedel kell 12 leiab foorumi raames aset kigile huvilistele avatud konverents, kus vtavad sna nii riigi- ja munitsipaalametnikud, poliitikud kui ka ERL liikmed. Phiteemad on transpordivimalused Tartus ja Tartust Tallinna ning mandri ja Saaremaa vahel.
Tpsema kavaga saab tutvust teha ERL vrgupaigas www.roheline.ee.
22. aprillil - htlasi 26. rahvusvahelisel maa peval - peetakse ERL ldkoosolek, kuhu on oodatud kik liikmed.

ERL




Koolipoisid ja professorid rgivad teadusest

Neljapeval, 20. aprillil kell 10 on Eesti maalikooli peahoone kaldauditooriumis teadusloo konverents.
Konverents pab juhtida thelepanu teaduse probleemidele ja pakub ettekandeid nii kogenud teadlastelt, tudengitelt kui ka pilastelt. Konverentsi noorim snavtja on Hugo Treffneri gmnaasiumi 10. klassi pilane Rudolf Bichele, kelle ettekanne kannab pealkirja "Liblikate kollektsioneerimisest entomoloogiliste teadusuuringuteni". Teemal "Missugune on Eesti teaduse koht maailmas?" arutleb aga Tartu likooli professor, Eesti teadusfondi nukogu ja sotsiaalteaduste ekspertkomisjoni esimees Jri Allik. Tpsemalt vaata www.emu.ee/teadusloo.
Noorteaduritele antakse konverentsi tippsndmusena pidulikult le SEB Eesti hispanga stipendiumid. Konverentsi korraldajad on Eesti maalikool ja Eesti noorte teadlaste akadeemia.

Eesti maalikool




Tehnoloogiapev tehnoloogiainstituudis

Neljapeval, 20. aprillil on Tartu likooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1) tehnoloogiapev - saab tutvuda instituudi teadustga.
Tehnoloogiapeva ettekanded annavad vastuse ksimustele, kuidas tehakse transgeenseid hiiri, miks on vaja arukaid materjale ja tarkvaraagente, kuidas saada inimesi mjutavaid molekule ning milliseid lahendusi pakutakse biojtmete ttlemiseks.
Peale selle saab kaasa la kinobussi multifilmi- ning teaduskeskuse AHHAA mootorite ttoas. Vlja on pandud AHHAA eksponaadid, autonoomsed robotid ja moodsa reoveepuhasti mudel. les astub teadusbussi Suur Vanker fsikateater.
Tehnoloogiapeva lpus kuulutavad Tartu likool ja Eesti maalikool vlja tnavuste konkursside Parim leiutis", Parim spin-off-firma" ning Parim uuendusmeelne koostpartner" ning sihtasutuse Archimedes NETS ettevtlusprogrammi 2006 riideede konkursi vitjad.
ritus saab teoks projekti Tartu SPINNO 2 raames ning on tasuta.
Detailne programm on kttesaadav aadressil www.tuit.ut.ee/TP.

Tartu likool


RAJA TAGANT


Tehiskaaslased jlgivad leujutusi

Elbe
Foto: ESA

Vihmavalingud ja sulavesi on Phja-Saksamaal tstnud Elbe je vee le rekordtaseme, uputades linnu ja rikkudes arhitektuurimlestisi. Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliidi ERS-2 seireseadmed jlgivad olukorda ilmaruumist.
ks kige rngemini kannatanud asustatud punkte on Lnemerest 100 kilomeetri kaugusel paiknev Alam-Saksi keskaegne linn Hitzacker. Veetase tusis seal krgemale isegi 2002. aasta suve tulvadest.
Satelliidiseire ja selle abil tehtud kaardid vimaldavad paremini suunata pstetid ning mahendada ajutiste tammide ja kraavide abil suurvee hvitusjudu.

ESA




Kristlikud liidrid nuavad rohelist mtlemist

hendkuningriigi Sheffield Hallami likoolis esitleti raportit Faith and Power, milles briti kirikujuhid veenavad inimesi roheliselt mtlema, et kaitsta Jumala loodut.
Raport oli vastus riigi valitsuse teatele, et Suurbritannia ei tule toime oma kohustustega krpida ssinikdioksiidi heidet ja rakendada puhtaid energiaallikaid. "Usklikud ja head soovivad inimesed peavad hists harima ja innustama ldsust rakendama oma tarbija- ja kodanikujudu, et tagada koduplaneedi tulevane tervis ja turvalisus," on eldud raportis.

AlphaGalileo




USA valmistub linnugripiks

Ameeriklastel on valmimas riiklik tegutsemiskava vimaliku linnugripi-pandeemia puhuks. Ametlikult plaani veel esitletud pole, kuid on ilmne, et George W. Bushi valitsus ei saa endale prast orkaan Katrinat uue katastroofi ohu eitamist lubada. Washington Post`i andmetel hoiatatakse dokumendis, et musta stsenaariumi titumise korral vib haigestuda kuni 90 miljonit ameeriklast. Kardetakse, et pandeemia korral vib rivist vlja jda kuni 40% tjust ja kodust ttada ritavad inimesed vivad ummistada USA Internetikanalid.
Haiguse leviku tkestamiseks neb kava ette koolide sulgemist, rahvakogunemiste rajtmist, lennuliikluse mbersuunamist ja kiirtervisekontrolli punkte, mis ttaksid sarnaselt drive-in sgikohtadega, kus burgeri saab tellida otse autoroolist. Samuti varutakse suures koguses ravimeid, kuid vaktsineerimise ksimus on alles vaidluse all. Nakkushaiguste asjatundjad tervitavad ldiselt ettevaatusabinude vljattamist, kuid on avaldatud kahtlust, kas riik on ka reaalsuses vimeline neid vajaduse korral operatiivselt tide viima.

National Geographic


KIIRKOMMENTAAR

Kulutulekumas

stti-stti lke

Vljavtteid psteameti kodulehe uudistenurgalt viimastel pevadel:

"13. aprillil sitsid pstekomandod kuluplengutele 121 korral.
14.-15. aprill: viimase peva jooksul registreeriti vabariigis 240 tulekahju, neist kulu 216 korral
16. aprillil oli vabariigis 190 vljakutset kulu plengutele, neist suurim oli Ida-Virumaal Kivilis, kus ples 200ha ulatuses.
17.aprillil sitis psteteenistus kuluplengutele 126 korral."


Huvitav, mitu peret peavarjuta ji, kui tuletrjujad parajasti kellegi heinamaaservas leeke summutasid?
Veel paari jrgneva peva jooksul pole pritsimeestel lootustki hinge tmmata (kulu pletamine on lubatud 21. aprillini) , kui just keegi suurt veeuputust innukaid promaane nuhtlema ei saada. Kas testi on alepllundus Eestis uuesti populaarsust vitmas?
Kuidagi arusaamatuks jb, mis ajab tiskasvanud ja vaimselt terveid inimesi oma maalapile tuld otsa panema. Korraarmastus see vaevalt olla saab, sest kige tihedam kulumtas on kevadel ju ikka seal, kus keegi suvel niita ei viitsinud.
Minu vanaema noorusajal oli mu kodumbruses praegusega vrreldes vhe metsa - igal talul olid korralikud karja- ja heinamaad. Memm aga sellest kll pole rkinud, et iga kevad niidud leekides oleks olnud. nneks on tnaseks enamus talumaid paberi- ja palgimetsaks kasvanud vi vsastunud, nii et moodsatele tulekummardajatele kiusatuseks jvad ainult nende oma tagahoovid, kuhu hda korral kauge kustutama lipata pole.

Vahest olekski targem rohumaad tihedat kuusekultuuri tis istutada, kui neid vastutustundlikult majandada ei osata. Kmmekonna aastaga varjutavad puud rohu ja kulu ei saa enam kellelegi kurja teha. Kui just naabrimehe kevadine puhastustuli puuhakatisi enne ra ei krveta...

Ott Luuk


Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012