Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Aprilli Eesti Looduses aasta lind

kaanepilt
Vrske ajakirjanumbri philugu on selle aasta linnust hnilasest. See vrvikirev linavstriku sugulane on arvukam Lne-Eestis, seetttu tuntakse teda Eestis sna ebahtlaselt. Hnilasel on ka hulgaliselt alamliike ja lhisugulasi, nagu lambahnilane vi kuldhnilane. Igatahes annab philugu selle aasta linnust ja tema eluolust pris hea levaate.
Aasta puu paju on tuntud ravimi aspiriini esiisa. Kuid pajukoor on tunnustatud taimne ravim ka tnapeval. C-vitamiini vib aga kevadel saada ka jnesekapsast, kuigi tema lehtede smise miinuspoolele vib panna oblikhappe suure sisalduse.
Aprillinumbris on phjaliku vaatluse all Rpina poldri elustik, Elistvere loomapark ja Phni looduskaitseala, siit leiab levaate tnavuse teaduspreemia laureaadi Kalle Olli teadustst merevetikate kohta ning geoloogiahuvilised saavad nu, kuidas koguda mineraale.

Eesti Loodus






Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Registreerimine kib! Esialgne marsruut, ldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kttesaadavad ajakirja Loodus kodulehekljel.





NB! Vormistades enne 15.05.2006 MT Loodusajakirja kolmest vi neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED


Leidub nii leiutisi kui ka leiutajaid

20. aprilli tehnoloogiapeva pidulikul autasustamisritusel kuulutas Tartu likooli tehnoloogiainstituut vlja 2005. aasta parima spin-off-ettevtte, parima koostpartneri ning parima leiutise.
Parima koostpartneri tiitli sai Tallinna piimatstuse AS thusa koost eest piimhappebakteri ME-3 kasutamisel Helluse tootesarjas. Mdunud aasta konkursil osutus mikroobitvi Lactobacillus fermentum ME-3 parimaks leiutiseks.
Parimaks spin-off-firmaks tunnistati likoolist vrsunud O Aqua Consult Baltic, mis projekteeris, ehitas ja arendas vlja biojtmete anaeroobse kitlemise katseseadme.
Parima leiutise konkursi eesmrk on tunnustada majandusliku potentsiaaliga teadustulemusi loonud teadlasi. Sel aastal osutus vitjaks professor Enn Lusti trhm, kes ttab vlja ktuseelemendi katoode ja elektrolte AS-ile Elcogen.

Tartu likool




Raiesmikud ootavad istutajaid

Aprilli lpus alustab riigimetsa majandamise keskus (RMK) iga-aastasi metsaistutustid. Nagu eelmistelgi aastatel kavatsetakse tnavu istutada umbes 12 miljonit puud.
Tavaks on saanud ka RMK metsaistutustalgud. "Tnavu loome vimalused istutusel osalemiseks 7000 inimesele," tles RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi.
"Senise kogemuse phjal on umbes kolmandik neist mitmesugustest seltsidest ja hendustest, kolmandik koolidest ja kolmandik philiselt RMK kodulehe kaudu registreerunud vabatahtlikud. Heameelt teeb aga see, et huvi metsaistutustalgute vastu tekib ha rohkem ka erinevates ettevtetes ja asutustes."
Vabatahtlikud saavad metsaistutusele registreeruda 5. maini RMK kodulehel. Sealt leiab ka info istutuspaikade, -aegade, tvahendite ning -vtete jms. kohta.

RMK




Fotovistluse lppakord

Eesti looduspiltnike suurim mduvtmine "Looduse aasta foto 2006", mille edenemisest ka Uudistaja viimastel ndalatel judumda teada andis, sai phapeval, 23. aprillil vrika punkti. Linnahallis sagis prastlunal tihedalt fotograafe ja muidu huvilisi. Ilmselt oli selle aasta vistlus rekordiline nii osavtjate kui ka lpurituse vaatajate arvu poolest.
Traditsiooniliselt juhatas suure pildivaatamise ja auhinnajagamise oma slaididega sisse Fred Jssi. Parimatest tdest koostatud slaidiprogrammile lisasid vrvi muusikud: esimeses pooles Rein Rannap ja Tiit Kikas, hiljem vist kll otse Jazzkaarelt krvalepike teinud Villu Veski grupp koos islandi lauljanna Eivųriga. Ajuti vis lausa imestada, kas on muusika taustaks fotodele vi hoopis vastupidi.

-

Vitjad selgitati konkursil kolmes vanuserhmas ning neist igahes kolmes kategoorias: looma-, loodus- ja inimese-looduse suhteid kujutavad pildid. Seega jagati vlja kokku heksa Tantsiva Hundi auhinda. Vitjate nimekiri asub Eesti Looduse kodulehe uudistekljel.
Korraldajate snul oli esitatud tde tase krge ning ˛rii t oli raske, kuid meeldiv. Esile tstetud fotosid vaadates nis, et ha rohkem inimesi on peale kvaliteetsesse tehnikasse investeerimise ninud vaeva oma oskuste ja stiili lihvimisega. Jb vaid loota, et piltnikud ei j loorberitele puhkama ning jrgmisel vistlusel neme veel enam uudseid lhenemisnurki ja originaalseid ideid.


Fotovistluse autasude krval andis Eestimaa looduse fond samas le ka Kaja ja Alex Lotmani eestvttel mullu loodud noore looduskaitsja auhinna. Tunnustuse ja kaasneva stipendiumi vriliseks osutus Rohelise liikumise juhatuse liige Peep Mardiste.

Uudistaja


TASUB MINNA


koloogiakonverents

konverentsi logo
Neljapeval ja reedel, 27. ja 28. aprillil peetakse Tartus X Eesti koloogiakonverents, mida korraldab Eesti koloogiakogu.
Esimene tpev leiab aset maalikooli aulas (Kreutzwaldi tn 64); philine ksitlusprobleem on koloogiline maksureform. Esialgses esinejate nimistus on teiste seas mitu inimest keskkonnaministeeriumist eesotsas minister Villu Reiljani ja abiminister Olavi Tammemega ning riigiasutuste ja vabahenduste esindajaid. Tervitussnad peaks lausuma president Arnold Rtel.
Teisel peval jtkub konverentsi t Tartu likooli raamatukogus ja siis ulatuvad teemad saastekoormuse vhendamisest koklade regionaalsete erinevusteni ning Peipsist Phja-Jmereni.
rituse kava Eesti Looduse kodulehe uudistekljel

Uudistaja




Vellavere loodusmaja kuni juunini avatud

-
Foto: Toomas Jriado

Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus avas kaks ndalat tagasi, 11. aprillil oma Vellavere loodusmaja (fotol). Juhendaja ootab huvilisi teisipevast laupevani kell 10-17.
Kohapeal on vimalik mngida loodusmnge, tutvuda loodusraamatutega, uurida mikroskoobiga veeelustikku, kuulata loodushli, tutvuda sammalde ja samblike koguga, matkata, pidada piknikut ning teha palju muud huvitavat.
Kui enne kokku leppida, vib matkale kaasa tellida ka retkejuhi. Infotelefoni number on 525 4172.
Sihtasutuse juhataja Gea Jrvela snul on laupeviti kinud loodusmajas rohkesti inimesi, tpevadel seevastu sna vhe.

VVV SA/Uudistaja




Jaanus Paali fotonitus Tulemaa loodusest

-
Foto: Toomas Jriado

19. aprillil avati Eesti maalikooli peahoones vrvikllane fotonitus "Tulemaa loodust uudistamas", mille autor on Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudi erakorraline professor Jaanus Paal (fotol).
Paal on ilma ja inimesi pildistanud juba 50 aastat. Ta on rnnanud maailma paljudes nurkades ja toonud reisidelt kaasa sadu fotosid. Tema pildid on judnud ajakirjadesse ja raamatutesse, kuid vast avatud fotonitus on Paalile esimene.
Nituse avamisel vaadati ka 70-minutilist filmi "Tulemaa Isla Grande sood ja metsad", mille on les vtnud Olavi Tammeme ja toimetanud Jaanus Paal.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Odavam ktuseelement tulekul

Vesiniku abil elektrit tootvates ktuseelementides nhakse vimalikku alternatiivi mitmesuguste elektroonikaseadmete akudele ja patareidele. Suurbritannia teadlased on vlja pakkunud lahenduse, mis peaks ktuseelementide valmistamise tkk maad odavamaks tegema. Nimelt asendasid nad energiat vabastava reaktsiooni kigushoidmiseks vajalikud plaatinakatalsaatorid kahe spetsiifilise ensmiga, millest ks prineb bakterist, teine aga puitu lagundavast seenest.
Peale katalsaatorimetalli sstmise vib elemendi konstruktsioonist nii ra jtta reaktsiooni eri faase lahus hoidva membraani, sest erinevalt universaalse toimega plaatinast tidab kumbki ensm eri funktsiooni: ks lammutab vesinikku prootoniteks ja elektronideks, teine kombineerib neid hapnikuga veeks (elektrivoolu saamiseks peavad need reaktsioonid toimuma ks hel, teine teisel elektroodil).
Esialgne katseseade annab umbes 700 mV voolu, millest piisab niteks digitaalse kekella tks.

New Scientist




Antarktika jrvessteem keerulisem kui arvatud

Lunamandri liustike all on teada le saja jrve, mis tnu suurele rhule ja jkatte isoleerivale toimele ei klmu kunagi. Viimase aja uurimused on aga nidanud veel enamat: paljud jrved vivad olla loodusliku "torustiku" kaudu henduses. Kuueteistkmne kuu jooksul aastail 1996-1998 vajus j he jrve kohal ootamatult 3 m madalamale, samal ajal tusis 290 km eemal asuva kahte teist jrve varjava liustiku pind umbes meetri vrra. Ndseks on jutud jreldusele, et seda saab seletada umbes Thames`i jega vrreldava veevooluga hest jrvest teise. Mned pinnavormid Antarktika jvabamates paikades annavad samuti tunnistust ootamatutest veevooludest.
Leidude avaldajad tunnevad erilist muret Venemaa uurimisrhma kavatsuse prast mikroorganismide otsimiseks puurida omasugustest suurima - Vostoki jrve - jd Kardetakse, et katsetamata puurimismeetoditega vidakse jrve reostada vraste mikroobidega. Juhul kui jalused veekogud on laialdaselt henduses, vivad tagajrjed kohalike mikroobide jaoks olla kurvad.

National Geographic




Lagunev komeet mdub Maast

12.-14. mail mdub meist kohmakat thistust 73P/Schwassmann-Wachmann 3 kandev taevakeha, tsi kll - le 30 kamakana. Teadaolevalt hakkas komeet tkkideks pudenema 1995. aastast. Astronoomidele on see suur rm, sest loodetakse saada uut teavet komeedi "khus" Pikesessteemi algaegadest saati varjul olnud materjali kohta. Teisest kljest tekitab ksimusi komeedi lagunemise phjus. Erinevalt niteks Jupiterile kukkunud Shoemaker-Levy`st ei vii 73P orbiit teda Pikese vi suurplaneetide ligidusse, kus nende gravitatsioon teda tkkideks viks rebida.
Igal juhul tuleb 73P Maale lhemale kui kski teine komeet prast 1983. aastat. Katastroofifilmide vaimus paanikaks siiski phjust pole, sest lhiklaline jb meist Kuuga vrreldes umbes 20 korda kaugemale. Komeeditkkidele sihitakse Hubble`i ja Spitzeri kosmoseteleskoobid, kuid sndmusest osa saada on lootust ka kergema varustusega huvilistel: eredamad kamakad peaksid nha olema binokli abil.

New Scientist




Alzheimeri vastu Vahemere moodi

Columbia likooli neuroloog Nikolaos Scarmeas tegi uurimuse le 2000 terve Manhattani vanakese toidusedeli seostest Alzheimeri tppe jmisega. Nelja aasta jooksul ilmnesid keskmiselt 77-aastastest osalejatest 262-l haiguse smptomid. Sealhulgas olenes terve vaim menst pris mrgatavalt: need, kes sid teistest tunduvalt rohkem kala, kgivilju ja vhem piima- ning lihatooteid, haigestusid Alzheimeri tppe kuni 40% viksema tenosusega. Selline toidusedel sobib vga hsti just nn. Vahemere dieediga.
Iseenesest klab see peaaegu kreeka stiilis restoranide reklaamikampaania jtkuna, sest niisugused toidueelistused usutakse vhendavat ka sdamehaiguste, diabeedi ja mnede vhitpide riski. Scarmeas usub, et vtmeks vib olla toidu suur antioksdantide sisaldus, kuid manitseb siiski, et on vaja edasisi uuringuid.
Teisest kljest taaselustas hiljuti he Suurbritannia Alzheimeri-haige lahkamine hirme selle tve seosest alumiiniumiga. Carole Cross kannatas tve ebatpiliselt varase vormi all (suri 58-aastaselt) ning tema kudedest leiti krge alumiiniumitase: see oli ilmselt seotud tema kodukohas 1988 juhtunud joogiveereostusega. Kindlat phjuslikku seost pole esialgu vimalik nidata, kuid on teada, et naisel oli eelsoodumus hariliku, normaalselt palju hiljem avalduva dementsuse tekkeks. Alumiiniumsulfaadireostuse all kannatanud Camelfordi kla teised elanikud kardavad uusi varase dementsuse juhte.

Nature


KOMMENTAAR

Mttenoppeid parteide ja prgilate keskelt

Pris veider on nha teleekraanil snakehva, lausa selges segaduses Marek Strandbergi. Just nii sndis linud neljapeva htu TV3 "Kahvli" saates, kus jagati puid ja maid Rahvaliidu snaka peasekretri Lea Kiivitiga, teemaks teadagi rohelise partei ja rohelise erakonna nimede randamine. Vaidlus ti phe kohe lausa kolm mtet.

Esiteks - loodava rohelise partei ilmajtmine rohelise partei nimest on muidugi paha lugu. Ometi kord oli lootust, et Eestis on kord vhemalt ks partei, mille nimi ka ta tegevusele vastaks!

Teiseks - Strandberg on eksiteel, kui nimetab juhtunut pretsedendituks. Eestimaa Looduse Fondi nukogu esimehena viks ta mletada, miks luhtus mne aasta eest katse nimetada fond mber Eesti Looduse Fondiks: seegi nimi osutus ootamatult teistele registreerituks, kuigi mingi institutsioon pole selle all kunagi tegutsenud. Ei hakka siinkohal arutama, millise partei klje all registreerijad tegutsesid.

Aga kolmandaks - Kiiviti argument oma kitumise phjenduse kohta n.-. ttab vhemalt minu peal. Just see, et Kagu-Eesti prgila idee rohelise liikumise ja looduse fondi agaral osalusel phja lasti, on phjus, miks mina olen nendest kahest organisatsioonist distantseerunud. Ajakirjanikuna selle teemaga sna lhedalt kokku puutununa tean uskuda, et tepoolest ei nnestu suuri europrgilaid Eestis vhemalt mne inimese isiklikke huve riivamata paika panna ning et valida tuleb kahe vi mitme halva variandi, ksiku ja ldise huvi vahel. Omamoodi pikantne detail on asjaolu, et avalikustamise protseduurilisi vigu otsiti - ja leiti! - projektist, mis oli htaegu rhusi konventsiooni kivitusprojekt Eestis! sna kindlalt vib selle phjal arvata, et tublid juristid suutnuks sel perioodil phja lasta mis tahes suure keskkonnamjuga projekti Eestis. Seetttu olen endiselt veendumusel, et hulk euroraha lasti tuulde eelkige oma organisatsioonidele klava ja kmulise "promo" tegemiseks.
Mis kll karvavrdki ei vhenda minu kui kodaniku piinlikkustunnet meie poliitikute kaaginippide prast.

Toomas Jriado, muu hulgas ELF-i asutajaliige ja ERL "klmunud" liige






Lhikommentaar kulupletuse kohta

Viimastel ndalatel on meediavljaandeist jnud klama arvamused, et kulupletamine on rige kuritegu, muistsed eestlased pole nii kunagi teinud vi kogunisti, plenud kuluga alad polegi enam looduslikud vi kaitset vrivad.

Kulupletusega seonduv on sna rn teema, mida looduseuurijad sageli puutuda ei taha, iseranis ldsusega suheldes. Ikka leidub promaane, kes pletavad kulu tuleohutusest vi thtaegadest hoolimata nii nagu parasjagu tuju ning selle mningane kiitmine viks nende tegevust vaid hutada.

Teadlikum kulupletus klmunud maal, jrgides tuleohutuse nudeid ja piisavalt valvatuna, on prandkoosluste silitamisel vi uuesti majandamist alustades tuntud vte. Juba Hupel on 18. sajandil kirjutanud heinamaade puhastamisest kulupletuse abil. Lhemalt vib kulupletuse kohta lugeda 2004. aastal ilmunud prandkoosluste pikust (lk. 100).

Seaduslikult vib kulule tule otsa panna kaks ndalat prast lume sulamist, sel aastal siis 21. aprillini. Ilmselt on seegi aeg sooja kevade puhul liiga pikk, samas pole ju keltsalt ega mrga kulu kuigi lihtne pletada. Kui kiki rohu- ja jtmaid niidetaks, poleks phjust ja vimalust kulu pletada ning tuleoht oleks mrksa viksem. Kuid see jb mitmetel phjustel vaid unistuseks ja nii vib end vaid lohutada, et tnu kevadistele kuluplengutele (ja neis paraku hukkunud loomadele) on meil seni sna palju avamaastikku, sealhulgas ka vsastumata ja puid tis kasvamata Ihaste luht.

Toomas Kukk




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012