Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. aprill 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Aprilli Eesti Looduses aasta lind

kaanepilt
Värske ajakirjanumbri põhilugu on selle aasta linnust hänilasest. See värvikirev linavästriku sugulane on arvukam Lääne-Eestis, seetõttu tuntakse teda Eestis üsna ebaühtlaselt. Hänilasel on ka hulgaliselt alamliike ja lähisugulasi, nagu lambahänilane või kuldhänilane. Igatahes annab põhilugu selle aasta linnust ja tema eluolust päris hea ülevaate.
Aasta puu paju on tuntud ravimi aspiriini esiisa. Kuid pajukoor on tunnustatud taimne ravim ka tänapäeval. C-vitamiini võib aga kevadel saada ka jänesekapsast, kuigi tema lehtede söömise miinuspoolele võib panna oblikhappe suure sisalduse.
Aprillinumbris on põhjaliku vaatluse all Räpina poldri elustik, Elistvere loomapark ja Pähni looduskaitseala, siit leiab ülevaate tänavuse teaduspreemia laureaadi Kalle Olli teadustööst merevetikate kohta ning geoloogiahuvilised saavad nõu, kuidas koguda mineraale.

Eesti Loodus






Rohelised ratta selga

12-14. mail saab teoks XVII Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?". Registreerimine käib! Esialgne marsruut, üldinfo, reeglid ja kontaktandmed on kättesaadavad ajakirja Loodus koduleheküljel.





NB! Vormistades enne 15.05.2006 MTÜ Loodusajakirja kolmest või neljast ajakirjast koosneva aastase paketitellimuse, saate kingituseks Bridgedale Trekking`i matkasokid!




EESTI UUDISED


Leidub nii leiutisi kui ka leiutajaid

20. aprilli tehnoloogiapäeva pidulikul autasustamisüritusel kuulutas Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut välja 2005. aasta parima spin-off-ettevõtte, parima koostööpartneri ning parima leiutise.
Parima koostööpartneri tiitli sai Tallinna piimatööstuse AS tõhusa koostöö eest piimhappebakteri ME-3 kasutamisel Helluse tootesarjas. Möödunud aasta konkursil osutus mikroobitüvi Lactobacillus fermentum ME-3 parimaks leiutiseks.
Parimaks spin-off-firmaks tunnistati ülikoolist võrsunud OÜ Aqua Consult Baltic, mis projekteeris, ehitas ja arendas välja biojäätmete anaeroobse käitlemise katseseadme.
Parima leiutise konkursi eesmärk on tunnustada majandusliku potentsiaaliga teadustulemusi loonud teadlasi. Sel aastal osutus võitjaks professor Enn Lusti töörühm, kes töötab välja kütuseelemendi katoode ja elektrolüüte AS-ile Elcogen.

Tartu ülikool




Raiesmikud ootavad istutajaid

Aprilli lõpus alustab riigimetsa majandamise keskus (RMK) iga-aastasi metsaistutustöid. Nagu eelmistelgi aastatel kavatsetakse tänavu istutada umbes 12 miljonit puud.
Tavaks on saanud ka RMK metsaistutustalgud. "Tänavu loome võimalused istutusel osalemiseks 7000 inimesele," ütles RMK metsamajanduse turundusjuht Ulvar Kaubi.
"Senise kogemuse põhjal on umbes kolmandik neist mitmesugustest seltsidest ja ühendustest, kolmandik koolidest ja kolmandik põhiliselt RMK kodulehe kaudu registreerunud vabatahtlikud. Heameelt teeb aga see, et huvi metsaistutustalgute vastu tekib üha rohkem ka erinevates ettevõtetes ja asutustes."
Vabatahtlikud saavad metsaistutusele registreeruda 5. maini RMK kodulehel. Sealt leiab ka info istutuspaikade, -aegade, töövahendite ning -võtete jms. kohta.

RMK




Fotovõistluse lõppakord

Eesti looduspiltnike suurim mõõduvõtmine "Looduse aasta foto 2006", mille edenemisest ka Uudistaja viimastel nädalatel jõudumööda teada andis, sai pühapäeval, 23. aprillil väärika punkti. Linnahallis sagis pärastlõunal tihedalt fotograafe ja muidu huvilisi. Ilmselt oli selle aasta võistlus rekordiline nii osavõtjate kui ka lõpuürituse vaatajate arvu poolest.
Traditsiooniliselt juhatas suure pildivaatamise ja auhinnajagamise oma slaididega sisse Fred Jüssi. Parimatest töödest koostatud slaidiprogrammile lisasid värvi muusikud: esimeses pooles Rein Rannap ja Tiit Kikas, hiljem vist küll otse Jazzkaarelt kõrvalepõike teinud Villu Veski grupp koos islandi lauljanna Eivųriga. Ajuti võis lausa imestada, kas on muusika taustaks fotodele või hoopis vastupidi.

-

Võitjad selgitati konkursil kolmes vanuserühmas ning neist igaühes kolmes kategoorias: looma-, loodus- ja inimese-looduse suhteid kujutavad pildid. Seega jagati välja kokku üheksa Tantsiva Hundi auhinda. Võitjate nimekiri asub Eesti Looduse kodulehe uudisteküljel.
Korraldajate sõnul oli esitatud tööde tase kõrge ning ˛ürii töö oli raske, kuid meeldiv. Esile tõstetud fotosid vaadates näis, et üha rohkem inimesi on peale kvaliteetsesse tehnikasse investeerimise näinud vaeva oma oskuste ja stiili lihvimisega. Jääb vaid loota, et piltnikud ei jää loorberitele puhkama ning järgmisel võistlusel näeme veel enam uudseid lähenemisnurki ja originaalseid ideid.


Fotovõistluse autasude kõrval andis Eestimaa looduse fond samas üle ka Kaja ja Alex Lotmani eestvõttel mullu loodud noore looduskaitsja auhinna. Tunnustuse ja kaasneva stipendiumi vääriliseks osutus Rohelise liikumise juhatuse liige Peep Mardiste.

Uudistaja


TASUB MINNA


Ökoloogiakonverents

konverentsi logo
Neljapäeval ja reedel, 27. ja 28. aprillil peetakse Tartus X Eesti ökoloogiakonverents, mida korraldab Eesti ökoloogiakogu.
Esimene tööpäev leiab aset maaülikooli aulas (Kreutzwaldi tn 64); põhiline käsitlusprobleem on ökoloogiline maksureform. Esialgses esinejate nimistus on teiste seas mitu inimest keskkonnaministeeriumist eesotsas minister Villu Reiljani ja abiminister Olavi Tammemäega ning riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid. Tervitussõnad peaks lausuma president Arnold Rüütel.
Teisel päeval jätkub konverentsi töö Tartu ülikooli raamatukogus ja siis ulatuvad teemad saastekoormuse vähendamisest ökokülade regionaalsete erinevusteni ning Peipsist Põhja-Jäämereni.
Ürituse kava Eesti Looduse kodulehe uudisteküljel

Uudistaja




Vellavere loodusmaja kuni juunini avatud

-
Foto: Toomas Jüriado

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus avas kaks nädalat tagasi, 11. aprillil oma Vellavere loodusmaja (fotol). Juhendaja ootab huvilisi teisipäevast laupäevani kell 10-17.
Kohapeal on võimalik mängida loodusmänge, tutvuda loodusraamatutega, uurida mikroskoobiga veeelustikku, kuulata loodushääli, tutvuda sammalde ja samblike koguga, matkata, pidada piknikut ning teha palju muud huvitavat.
Kui enne kokku leppida, võib matkale kaasa tellida ka retkejuhi. Infotelefoni number on 525 4172.
Sihtasutuse juhataja Gea Järvela sõnul on laupäeviti käinud loodusmajas rohkesti inimesi, tööpäevadel seevastu üsna vähe.

VVV SA/Uudistaja




Jaanus Paali fotonäitus Tulemaa loodusest

-
Foto: Toomas Jüriado

19. aprillil avati Eesti maaülikooli peahoones värviküllane fotonäitus "Tulemaa loodust uudistamas", mille autor on Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi erakorraline professor Jaanus Paal (fotol).
Paal on ilma ja inimesi pildistanud juba 50 aastat. Ta on rännanud maailma paljudes nurkades ja toonud reisidelt kaasa sadu fotosid. Tema pildid on jõudnud ajakirjadesse ja raamatutesse, kuid vast avatud fotonäitus on Paalile esimene.
Näituse avamisel vaadati ka 70-minutilist filmi "Tulemaa Isla Grande sood ja metsad", mille on üles võtnud Olavi Tammemäe ja toimetanud Jaanus Paal.

Uudistaja


RAJA TAGANT


Odavam kütuseelement tulekul

Vesiniku abil elektrit tootvates kütuseelementides nähakse võimalikku alternatiivi mitmesuguste elektroonikaseadmete akudele ja patareidele. Suurbritannia teadlased on välja pakkunud lahenduse, mis peaks kütuseelementide valmistamise tükk maad odavamaks tegema. Nimelt asendasid nad energiat vabastava reaktsiooni käigushoidmiseks vajalikud plaatinakatalüsaatorid kahe spetsiifilise ensüümiga, millest üks pärineb bakterist, teine aga puitu lagundavast seenest.
Peale katalüsaatorimetalli säästmise võib elemendi konstruktsioonist nii ära jätta reaktsiooni eri faase lahus hoidva membraani, sest erinevalt universaalse toimega plaatinast täidab kumbki ensüüm eri funktsiooni: üks lammutab vesinikku prootoniteks ja elektronideks, teine kombineerib neid hapnikuga veeks (elektrivoolu saamiseks peavad need reaktsioonid toimuma üks ühel, teine teisel elektroodil).
Esialgne katseseade annab umbes 700 mV voolu, millest piisab näiteks digitaalse käekella tööks.

New Scientist




Antarktika järvesüsteem keerulisem kui arvatud

Lõunamandri liustike all on teada üle saja järve, mis tänu suurele rõhule ja jääkatte isoleerivale toimele ei külmu kunagi. Viimase aja uurimused on aga näidanud veel enamat: paljud järved võivad olla loodusliku "torustiku" kaudu ühenduses. Kuueteistkümne kuu jooksul aastail 1996-1998 vajus jää ühe järve kohal ootamatult 3 m madalamale, samal ajal tõusis 290 km eemal asuva kahte teist järve varjava liustiku pind umbes meetri võrra. Nüüdseks on jõutud järeldusele, et seda saab seletada umbes Thames`i jõega võrreldava veevooluga ühest järvest teise. Mõned pinnavormid Antarktika jäävabamates paikades annavad samuti tunnistust ootamatutest veevooludest.
Leidude avaldajad tunnevad erilist muret Venemaa uurimisrühma kavatsuse pärast mikroorganismide otsimiseks puurida omasugustest suurima - Vostoki järve - jääd Kardetakse, et katsetamata puurimismeetoditega võidakse järve reostada võõraste mikroobidega. Juhul kui jääalused veekogud on laialdaselt ühenduses, võivad tagajärjed kohalike mikroobide jaoks olla kurvad.

National Geographic




Lagunev komeet möödub Maast

12.-14. mail möödub meist kohmakat tähistust 73P/Schwassmann-Wachmann 3 kandev taevakeha, tõsi küll - üle 30 kamakana. Teadaolevalt hakkas komeet tükkideks pudenema 1995. aastast. Astronoomidele on see suur rõõm, sest loodetakse saada uut teavet komeedi "kõhus" Päikesesüsteemi algaegadest saati varjul olnud materjali kohta. Teisest küljest tekitab küsimusi komeedi lagunemise põhjus. Erinevalt näiteks Jupiterile kukkunud Shoemaker-Levy`st ei vii 73P orbiit teda Päikese või suurplaneetide ligidusse, kus nende gravitatsioon teda tükkideks võiks rebida.
Igal juhul tuleb 73P Maale lähemale kui ükski teine komeet pärast 1983. aastat. Katastroofifilmide vaimus paanikaks siiski põhjust pole, sest lähikülaline jääb meist Kuuga võrreldes umbes 20 korda kaugemale. Komeeditükkidele sihitakse Hubble`i ja Spitzeri kosmoseteleskoobid, kuid sündmusest osa saada on lootust ka kergema varustusega huvilistel: eredamad kamakad peaksid näha olema binokli abil.

New Scientist




Alzheimeri vastu Vahemere moodi

Columbia ülikooli neuroloog Nikolaos Scarmeas tegi uurimuse üle 2000 terve Manhattani vanakese toidusedeli seostest Alzheimeri tõppe jäämisega. Nelja aasta jooksul ilmnesid keskmiselt 77-aastastest osalejatest 262-l haiguse sümptomid. Sealhulgas olenes terve vaim menüüst päris märgatavalt: need, kes sõid teistest tunduvalt rohkem kala, köögivilju ja vähem piima- ning lihatooteid, haigestusid Alzheimeri tõppe kuni 40% väiksema tõenäosusega. Selline toidusedel sobib väga hästi just nn. Vahemere dieediga.
Iseenesest kõlab see peaaegu kreeka stiilis restoranide reklaamikampaania jätkuna, sest niisugused toidueelistused usutakse vähendavat ka südamehaiguste, diabeedi ja mõnede vähitüüpide riski. Scarmeas usub, et võtmeks võib olla toidu suur antioksüdantide sisaldus, kuid manitseb siiski, et on vaja edasisi uuringuid.
Teisest küljest taaselustas hiljuti ühe Suurbritannia Alzheimeri-haige lahkamine hirme selle tõve seosest alumiiniumiga. Carole Cross kannatas tõve ebatüüpiliselt varase vormi all (suri 58-aastaselt) ning tema kudedest leiti kõrge alumiiniumitase: see oli ilmselt seotud tema kodukohas 1988 juhtunud joogiveereostusega. Kindlat põhjuslikku seost pole esialgu võimalik näidata, kuid on teada, et naisel oli eelsoodumus hariliku, normaalselt palju hiljem avalduva dementsuse tekkeks. Alumiiniumsulfaadireostuse all kannatanud Camelfordi küla teised elanikud kardavad uusi varase dementsuse juhte.

Nature


KOMMENTAAR

Mõttenoppeid parteide ja prügilate keskelt

Päris veider on näha teleekraanil sõnakehva, lausa selges segaduses Marek Strandbergi. Just nii sündis läinud neljapäeva õhtu TV3 "Kahvli" saates, kus jagati puid ja maid Rahvaliidu sõnaka peasekretäri Lea Kiivitiga, teemaks teadagi rohelise partei ja rohelise erakonna nimede ärandamine. Vaidlus tõi pähe kohe lausa kolm mõtet.

Esiteks - loodava rohelise partei ilmajätmine rohelise partei nimest on muidugi paha lugu. Ometi kord oli lootust, et Eestis on kord vähemalt üks partei, mille nimi ka ta tegevusele vastaks!

Teiseks - Strandberg on eksiteel, kui nimetab juhtunut pretsedendituks. Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehena võiks ta mäletada, miks luhtus mõne aasta eest katse nimetada fond ümber Eesti Looduse Fondiks: seegi nimi osutus ootamatult teistele registreerituks, kuigi mingi institutsioon pole selle all kunagi tegutsenud. Ei hakka siinkohal arutama, millise partei külje all registreerijad tegutsesid.

Aga kolmandaks - Kiiviti argument oma käitumise põhjenduse kohta n.-ö. töötab vähemalt minu peal. Just see, et Kagu-Eesti prügila idee rohelise liikumise ja looduse fondi agaral osalusel põhja lasti, on põhjus, miks mina olen nendest kahest organisatsioonist distantseerunud. Ajakirjanikuna selle teemaga üsna lähedalt kokku puutununa tean uskuda, et tõepoolest ei õnnestu suuri europrügilaid Eestis vähemalt mõne inimese isiklikke huve riivamata paika panna ning et valida tuleb kahe või mitme halva variandi, üksiku ja üldise huvi vahel. Omamoodi pikantne detail on asjaolu, et avalikustamise protseduurilisi vigu otsiti - ja leiti! - projektist, mis oli ühtaegu Århusi konventsiooni käivitusprojekt Eestis! Üsna kindlalt võib selle põhjal arvata, et tublid juristid suutnuks sel perioodil põhja lasta mis tahes suure keskkonnamõjuga projekti Eestis. Seetõttu olen endiselt veendumusel, et hulk euroraha lasti tuulde eelkõige oma organisatsioonidele kõlava ja kõmulise "promo" tegemiseks.
Mis küll karvavõrdki ei vähenda minu kui kodaniku piinlikkustunnet meie poliitikute kaaginippide pärast.

Toomas Jüriado, muu hulgas ELF-i asutajaliige ja ERL "külmunud" liige






Lühikommentaar kulupõletuse kohta

Viimastel nädalatel on meediaväljaandeist jäänud kõlama arvamused, et kulupõletamine on räige kuritegu, muistsed eestlased pole nii kunagi teinud või kogunisti, põlenud kuluga alad polegi enam looduslikud või kaitset väärivad.

Kulupõletusega seonduv on üsna õrn teema, mida looduseuurijad sageli puutuda ei taha, iseäranis üldsusega suheldes. Ikka leidub püromaane, kes põletavad kulu tuleohutusest või tähtaegadest hoolimata nii nagu parasjagu tuju ning selle mõningane kiitmine võiks nende tegevust vaid õhutada.

Teadlikum kulupõletus külmunud maal, järgides tuleohutuse nõudeid ja piisavalt valvatuna, on pärandkoosluste säilitamisel või uuesti majandamist alustades tuntud võte. Juba Hupel on 18. sajandil kirjutanud heinamaade puhastamisest kulupõletuse abil. Lähemalt võib kulupõletuse kohta lugeda 2004. aastal ilmunud pärandkoosluste õpikust (lk. 100).

Seaduslikult võib kulule tule otsa panna kaks nädalat pärast lume sulamist, sel aastal siis 21. aprillini. Ilmselt on seegi aeg sooja kevade puhul liiga pikk, samas pole ju keltsalt ega märga kulu kuigi lihtne põletada. Kui kõiki rohu- ja jäätmaid niidetaks, poleks põhjust ja võimalust kulu põletada ning tuleoht oleks märksa väiksem. Kuid see jääb mitmetel põhjustel vaid unistuseks ja nii võib end vaid lohutada, et tänu kevadistele kulupõlengutele (ja neis paraku hukkunud loomadele) on meil seni üsna palju avamaastikku, sealhulgas ka võsastumata ja puid täis kasvamata Ihaste luht.

Toomas Kukk




Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet