Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont rgib ilmaruumist ja inimesest



Maikuu Horisondis on juttu satelliitssteemist Galileo, mille esimene psuke lennutati kosmosesse 2005. aasta lpul. Galileo peaks tulevikus pakkuma alternatiivi ameeriklaste GPS-ile. Kanada New Brunswicki likooli teadur Artu Ellmann tutvustabki Galileoga seotud poolt- ja vastuargumente ning Eesti vimalusi asjas kaasa la.
Tartu observatooriumi thefsik Indrek Kolka gvendab taevaakent seekord rntgenteleskoopide abil. Tehnikalikooli doktorant Toomas Kirt mtiskleb inim- ja tehismtlemise eriprade le. Ajaloolane Heino Arume kirjutab kindral Laidonerist, kes omal ajal oskas vga hsti inglastega lbi saada.
Indrek Rohtmets on intervjueerinud eesti meest Stockholmi likoolist - professor biokeemik lo Langelit, kes uurib neuroni siseelu ja pab luua vhiravimit. Rubriigis "ksainus ksimus" uurib Toomas Jriado, mis on Tartu likooli keemiatudengite tubliduse taga.
Veel teeme juttu sellest, kas ravimijgid ohustavad meie joogivett, kuidas kulges esimene teadusfoto vistlus Eestis ja kuidas Pltsamaal helikopterit ehitati. Proovime phjendada, et ka meie kaasinimesel on hing ja et elu on tekitanud mandrid. Ei puudu ka levaade viimastest olmpiaadidest, raamaturubriik ja ristsna. Enigma pakub lahendamiseks mmargusi sudokusid.

Toimetaja
Krt Jnes-Kapp








EESTI UUDISED


Tiit Randla sai Kumari looduskaitsepreemia

Eile andis keskkonnaminister Villu Reiljan le tnavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Selle sai elupline linnu- ja looduskaitsemees Tiit Randla.
Tiit Randla on aktiivselt osalenud Eesti looduse kaitsmisel ja uurimisel, ta on kirjutanud mitu raamatut, niteks Elus Arktika", Eesti rvlinnud", Jutustus punakael-laglest". Praegu ttab ta riiklikus looduskaitsekeskuses.
Ornitoloog Eerik Kumari looduskaitsepreemiat on vlja antud alates 1989. aastast: esimene vljavalitu oli Fred Jssi. On huvitav mrkida, et just Kumari innustas omal ajal Jssit ja Randlat esimestena Eestis rvlinde uurima.
Kumari preemia antakse le looduskaitsekuu avapeval. Tnavuse looduskaitsekuu teema on randade ja kallaste kaitse.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja




ELF analsib puiduturgu

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas linud ndalal, et on asunud koos kmne Eesti metsavarumisfirma ja saeveskiga analsima Eesti puiduvarumisturu struktuuri ja lbipaistvust. Projekti kigus kirjeldatakse Eesti metsamaterjali turul rakendatavaid varumispraktikaid ja selgitatakse, kui thusad on need ebaselge pritoluga ning illegaalse puidu vlistamisel. Hinnatakse, kuidas ettevtete keskkonna- ja kokkuostupoliitikad arvestavad mitmesuguste keskkonnavrtustega ning kuivrd on vlistatud keskkonnavaenulikult varutud puidu kasutus tarneahelais ja tootmisprotsessides.
Projekti tulemusena koostab ELF levaate Eesti puiduvarumisturu struktuurist ja selle suundumustest. Peale selle teeb ELF ettevtetele ettepanekuid, kuidas tiendada oma keskkonna- ja kokkuostupoliitikat.
Metsafirmadest osalevad koostprojektis aktsiaseltsid Stora Enso Mets, Balcas, Lemeks, Sdra Eesti, Erapuit, Vara Saeveski, UPM-Kymmene Forest, Nor-EstWood, Holmen Mets ja Metsliitto Eesti.
Projekti rahastatakse Rootsi WWF-i ja Rootsi riigifirma Sveaskog koostprojektist.

ELF




Lugemist miljoneist ja miljst

iguskantsleri korraldatud planeerimis- ja ehitusiguse rahvusvahelise teaduskonverentsi Miljonid ja milj" (peeti 12. mail) materjale saab lugeda veebipaigast
www.oiguskantsler.ee/?menuID=5.

Uudistaja




Rein Raud inaugureeriti Tallinna likooli rektoriks

Esmaspeval leidis Tallinna likooli peamaja aulas aset professor Rein Raua inauguratsioon.
Rein Raua juhitava Tallinna likooli rektoraadi koosseisus alustavad prorektoritena td Heli Mattisen (ppevaldkond), Mats Estonius (teadus-arendusvaldkond) ja Madis Lepik (avatud pe ja likooli rahvusvahelistumine); finantsjuhtimise, strateegilise planeerimise ja administratiivksuste t juhtimise eest vastutab kantsler Monika Salu.
Rein Raua valis Tallinna likooli rektoriks likooli valimiskogu tnavu 13. veebruaril. Vrske rektori ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Tallinna likool




Tartus kohtuvad tipplikoolid

17.-19. mail on Tartu likoolis Euroopa juhtivaid teaduslikoole hendava Coimbra grupi aastakoosolek, mille raames tulevad Tartusse mainekate likoolide rektorid, prorektorid ning teised esindajad.
Kolmepevase rituse raames peetakse Coimbra grupi liikmeslikoolide rektorite kohtumisi, kaheksa valdkondliku trhma koosolekut, Coimbra grupi ldkogu istung ning avalik seminar.
Kigile huvilistele avatud seminaril International Ranking of Universities" vtavad 19. mail kell 10 likooli aulas sna neli vlismaist tippesinejat intrigeerival teemal "Mille alusel seada likoole paremusjrjestusse?".
Haaravat debatti totab ka Coimbra grupi rektorite koosoleku teema Are European Universities Lagging Behind?" (Kas Euroopa likoolid on maha jmas?), kus arutletakse, kas ja miks hakkavad Euroopa likoolid maha jma USA ja Aasia likoolidest ning kuidas olukorda parandada.
Tartu likool kuulub ainsa Balti likoolina Coimbra gruppi 2003. aastast. 1985. aastal loodud Coimbra grupp hendab 37 pikaajaliste traditsioonidega Euroopa tipplikooli. Sinna kuulub 1088. aastal asutatud maailma vanim Bologna likool (Itaalia), aga ka sellised mainekad likoolid nagu Cambridge, Oxford (Inglismaa), Lyon (Prantsusmaa), Barcelona (Hispaania), Uppsala (Rootsi), Turu (Soome), Leuven (Belgia) jt. Euroopas on Coimbra grupp aastate jooksul plvinud austusvrse staatuse ning kujunenud oluliseks diskussioonipartneriks ka Euroopa Komisjonile.
Lisainfot Coimbra aastakoosoleku kohta saab vrgupaigast www.ut.ee/coimbra2006.

Tartu likool




Tudengid saavad rohkem (teadus)pllule

Esmaspeval slmiti Kuusikul maalikooli ja pllumajandusuuringute keskuse (PMK) koostleping, mille siht on anda hoogu tudengite ja kraadippurite teadustle ja suurendada praktikabaaside hulka.
Leping lubab maalikooli tudengitel ja kraadippuritel kasutada nii ppe- kui ka teadusts PMK laboreid ning andmebaase, samuti katsekeskusi. PMK ttajad saavad vimaluse pidada avalikke loenguid. Thtsad koostvaldkonnad on ka laborianalsi meetodite arendamine, muldade monitooring jm.

Maalikool




Innovatsiooniauhind Eesti Postile

10. mail kuulutati Pariisis vlja lemaailmse World Mail Awards'i innovatsiooniauhinna vitja: selle sai Eesti Post.
Eesti Post plvis auhinna GSM-kaardimakse lahenduse eest, mille vtavad kasutusele kullerid ja postiasutused. See vimaldab kulleril kiirelt ja turvaliselt sooritada makseid, kasutades tavalist mobiiltelefoni, milles on erimenga EMT SIM-kaart. Kliendi jaoks on tegemist tavalise kaardimaksega. Ametlikult hakkab Eesti Post uut teenust osutama lhindalail.
Eesti Post on esimene sellise tunnustuse saanud Ida-Euroopa postiettevtte. Eelmistel aastatel on samas kategoorias tunnustatud Ameerika hendriikide posti, DHL ja KEBA AG, USPS ja Rootsi posti.

Eesti Post


RAJA TAGANT


Krglahutuskaamera portreteerib punast planeeti


Foto: www.esa.int

Euroopa kosmoseagentuuri ESA veebilt vib uurida Mars Expressi pardalt saadetud krglahutusstereokaameraga HRSC tehtud fotosid Marsi vaheldusrikkast pinnast.
Geoloogiliselt vanema krgmaa Tempe Terra piirkonnas tehtud fotod nitavad tektoonilisi "kraave", millel sgavust kuni poolteist ja laiust viis kuni kmme kilomeetrit. Orgude teravnurki on mardanud erosioon. Orguphjades tegi kaamera kindlaks aeglase viskoosse liikumise. Seda seostatakse vimaliku pinnaaluse jga.
HRSC kaamera vimaldab teadlastel paremini uurida Marsi tektoonikat ja teha jreldusi ka "punase planeedi" uusima geoloogilise ajaloo kohta.

ESA




Euroopa saastelimiidid jid titmata

2005 oli esimene aasta, mil Euroopa Liidus ttas ssteem, mis lubas ssihappegaasi heitme kasutamata jnud kvoote tstuses ma ja mber jagada. Ilmnes, et aasta jooksul vabanes ssihappegaasi 44 miljoni tonni vrra lubatud limiidist vhem. Siiski pole phjust uskuda, et tstusettevtted on kvasti td teinud reostuse vhendamiseks. Pigem olid limiidid ilmsesti liiga lahkelt mratud.
Kige rohkem ji limiiti le Saksamaal ja Prantsusmaal, kige enam letasid oma heitmekvooti hendkuningriik ja Hispaania. Kriitikute snul tuleks 2008 - 2012 aastateks nd lubatud heitmekogust tublisti vhendada, et Kyoto protokolli sihtide (5% vhem kasvuhoonegaasiemissioone aastaks 2012) titmisega graafikus psida.

Nature




Pingviinid lis

Eelmisel ndalal uhtus meri Argentiinas, Patagoonia lunatipu lhedal rannale sadu liga mrdunud patagoonia pingviine (Spheniscus magellanicus). Kuigi lheduses merel tegutseb mitu naftaplatvormi, pole lilaigu asukohta nnestunud kindlaks teha. Saastunud linde ritatakse puhastada ning esialgu on see osutunud lootustandvaks. Samas ei saa linnud kuival maal toituda ning vivad merre lahti lastuna jlle lisse sattuda. Linnukaitsjate snul vib reostus olla ulatuslik ning vib anda pingviinipopulatsioonile tsise hoobi.


National Geographic




Mitte puu, vaid elevandiluu

Hongkongi toll konfiskeeris mai alguses viimase kahekmne aasta suurima koguse elevandivhku.
Kwai Chungi tollikontoris saadi ktte 3,9 tonni deklareerimata elevandiluud, mis oli peidetud puiduga tidetud konteineri sisemusse. Avastus Kamerunist saabunud konteineris tehti liikuva rntgenskanneriga. Konteiner pidi edasi viidama Aomeni. Asjatundjate kinnitusel on sellise koguse vhkade hind umbes kaheksa miljonit dollarit.
Deklareerimata kauba veos sdi mistetud inimest vib Hongkongis karistada kuni kahe miljoni dollari suuruse trahvi ning seitsmeaastase vabaduskaotusega. Illegaalne ri ohustatud liikide vi neist tehtud toodetega toob viis miljonit dollarit trahvi ja kaks aastat vanglat.

EU-TWIX/CITES




Koitabletid lhnavad vhi jrele

Vanamoelised naftaliinikuulikesed vi -tabletid ei tee kurja ainult riidekappi tkkivatele koidele vaid soodustavad vhkkasvajate teket laborihiirtel, ilmselt ka inimestel. Miks, sellesse heitis valgust pooljuhuslik leid.
Colorado likooli biokeemik Ding Xue ritas nimelt kaitsta oma katseloomade - maruss Caenorhabditis elegans `i populatsiooni lestade eest koipallikeste abil. Paraku tegid need usside hulgas rohkem halba kui head. C. elegans on tuntud selle poolest, et tema iga raku arengutee on tpselt teada ja lihtsalt jlgitav tnu lbipaistvale kehale. Mned rakkudest peavad ige arengu huvides sooritama etteprogrammeeritud enesetapu ehk apoptoosi. Koipeletaja juuresolekul aga jid need rakud sageli elama. Defektsete vi normaalsele enesetapule mratud rakkude surematuks muutumine on aga otseses seoses kasvajate tekkega.
Katsed puhta naftaliiniga nitasid, et kemikaali mrklauaks rakus on kaspaasi nimeline ensm, mille kaudu edastatakse apoptoosi alustamise signaal. Naftaliin blokeeris kaspaasi ja nii saidki surmale mratud rakud edasi elada. Inimese analoogsele ensmile oli kemikaalil sarnane toime.

Science




Hva vein kiiremini ktte

Cadizi, Sevilla ja Cordoba likooli uurijad alustasid Andalusia innovatsiooniministeeriumi rahalisel toel projekti, mille lppsiht on lhendada herese, brndide ja veinidika tootmisaega.
Selleks analsitakse veini traditsioonilise, tammevaatides ja -tnnides kulgeva bioloogilise laagerdusperioodi eri etappidel kpseva mrjukese koostist ja vtmeparameetreid. Nii loodetakse leida viise, kuidas luua soovitud omadustega jooke ja optimeerida nende tootmist.

Andalucia Investiga


KIIRKOMMENTAAR

Kui suur on maailma parim eestikeelne likool?

Jtkuvalt on moes koostada mitmesuguseid edetabeleid. Teiste hulgas on viimasel ajal mitmel moel ritta pandud ka maailma tippkrgkoole.Tartu likooli rektor Jaak Aaviksoo kirjutas 11. mai Postimehes (lk 15 - "Milline on maailma parim likool?") eelseisva Coimbra grupi kogunemise valguses (vt ka snumit eespool) muuhulgas ka sellest, kuhu T prgima peaks:
"... rahvuslikooli kohustuseks on seista hea eelkige selle eest, et kestaks eestikeelne akadeemiline elu ja Eesti probleemidele leitaks lahendused."
Teisal seab ta T sihiks juda Euroopa 100 parema likooli hulka, mis kahtlemata pole lihtne lesanne:
"See thendab orienteerimist maailma teaduse eesliinile ja tielikku avatust valdavalt ingliskeelsele rahvusvahelisele teaduselule, seda suures osas Eesti maksumaksja ja praegusest mitu korda suurema rahastamise toel."
Eesmrgid on muidugi ilsad, aga paistab, et asuvad vastassuundades. Loodame, et likoolil nnestub nende poole sammumine paremini kui luigel, haugil ja vhil oma koormaga. Thtsusetu pole ka koorma suurus.
Viimasel ajal paistab T olevat panustanud lbilaskevime suurendamisse. Lisaks 3-aastasele bakalaureuseppele on mitmes aines proovitud lvendiphist vastuvttu. Mitmel erialal on viimastel aastatel kursused komplekteeritud ruumide mahutavuse piiril. ppeprotsess on muudetud umbisikulisemaks ja standardiseeritumaks, ppejudude koormus samas suureneb. lipilase vaatekohalt sveneb mul arvamus, et hariduse ldine tase selle all juba kannatab.

Rahvuslikool ei ole sama, mis rahvalikool. Kui universitas seab endale krgeid eesmrke, siis tuleks nende poole pelda kvaliteediga, seega rhudes teadlaskonna ja ppejudude jrelkasvule. Nii tturu kui teaduse seisukohalt on vhe kasu arvukatest noortest, kes tulevad akadeemilist krgharidust omandama vaid kolmeks aastaks. hest kljest jrjepideva eestikeelse hariduse tagamine ja teiselt poolt tipptasemel rahvusvahelise koost arendamine - kui paljudele lipilastele praegune kaader ja maksumaksja tengelpung seda pakkuda suudab? Kuni ressursidel on piirid, viks melda sela tihendamisele.

Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012