UUDISTAJA
16. mai 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Horisont räägib ilmaruumist ja inimesest



Maikuu Horisondis on juttu satelliitsüsteemist Galileo, mille esimene pääsuke lennutati kosmosesse 2005. aasta lõpul. Galileo peaks tulevikus pakkuma alternatiivi ameeriklaste GPS-ile. Kanada New Brunswicki ülikooli teadur Artu Ellmann tutvustabki Galileoga seotud poolt- ja vastuargumente ning Eesti võimalusi asjas kaasa lüüa.
Tartu observatooriumi tähefüüsik Indrek Kolka õgvendab taevaakent seekord röntgenteleskoopide abil. Tehnikaülikooli doktorant Toomas Kirt mõtiskleb inim- ja tehismõtlemise eripärade üle. Ajaloolane Heino Arumäe kirjutab kindral Laidonerist, kes omal ajal oskas väga hästi inglastega läbi saada.
Indrek Rohtmets on intervjueerinud eesti meest Stockholmi ülikoolist - professor biokeemik Ülo Langelit, kes uurib neuroni siseelu ja püüab luua vähiravimit. Rubriigis "Üksainus küsimus" uurib Toomas Jüriado, mis on Tartu ülikooli keemiatudengite tubliduse taga.
Veel teeme juttu sellest, kas ravimijäägid ohustavad meie joogivett, kuidas kulges esimene teadusfoto võistlus Eestis ja kuidas Põltsamaal helikopterit ehitati. Proovime põhjendada, et ka meie kaasinimesel on hing ja et elu on tekitanud mandrid. Ei puudu ka ülevaade viimastest olümpiaadidest, raamaturubriik ja ristsõna. Enigma pakub lahendamiseks ümmargusi sudokusid.

Toimetaja
Kärt Jänes-Kapp







EESTI UUDISED

---

Tiit Randla sai Kumari looduskaitsepreemia

Eile andis keskkonnaminister Villu Reiljan üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Selle sai elupõline linnu- ja looduskaitsemees Tiit Randla.
Tiit Randla on aktiivselt osalenud Eesti looduse kaitsmisel ja uurimisel, ta on kirjutanud mitu raamatut, näiteks „Elus Arktika", „Eesti röövlinnud", „Jutustus punakael-laglest". Praegu töötab ta riiklikus looduskaitsekeskuses.
Ornitoloog Eerik Kumari looduskaitsepreemiat on välja antud alates 1989. aastast: esimene väljavalitu oli Fred Jüssi. On huvitav märkida, et just Kumari innustas omal ajal Jüssit ja Randlat esimestena Eestis röövlinde uurima.
Kumari preemia antakse üle looduskaitsekuu avapäeval. Tänavuse looduskaitsekuu teema on randade ja kallaste kaitse.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

---

ELF analüüsib puiduturgu

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas läinud nädalal, et on asunud koos kümne Eesti metsavarumisfirma ja saeveskiga analüüsima Eesti puiduvarumisturu struktuuri ja läbipaistvust. Projekti käigus kirjeldatakse Eesti metsamaterjali turul rakendatavaid varumispraktikaid ja selgitatakse, kui tõhusad on need ebaselge päritoluga ning illegaalse puidu välistamisel. Hinnatakse, kuidas ettevõtete keskkonna- ja kokkuostupoliitikad arvestavad mitmesuguste keskkonnaväärtustega ning kuivõrd on välistatud keskkonnavaenulikult varutud puidu kasutus tarneahelais ja tootmisprotsessides.
Projekti tulemusena koostab ELF ülevaate Eesti puiduvarumisturu struktuurist ja selle suundumustest. Peale selle teeb ELF ettevõtetele ettepanekuid, kuidas täiendada oma keskkonna- ja kokkuostupoliitikat.
Metsafirmadest osalevad koostööprojektis aktsiaseltsid Stora Enso Mets, Balcas, Lemeks, Södra Eesti, Erapuit, Vara Saeveski, UPM-Kymmene Forest, Nor-EstWood, Holmen Mets ja Metsäliitto Eesti.
Projekti rahastatakse Rootsi WWF-i ja Rootsi riigifirma Sveaskog koostööprojektist.

ELF

---

Lugemist miljoneist ja miljööst

Õiguskantsleri korraldatud planeerimis- ja ehitusõiguse rahvusvahelise teaduskonverentsi „Miljonid ja miljöö" (peeti 12. mail) materjale saab lugeda veebipaigast
www.oiguskantsler.ee/?menuID=5.

Uudistaja

---

Rein Raud inaugureeriti Tallinna ülikooli rektoriks

Esmaspäeval leidis Tallinna ülikooli peamaja aulas aset professor Rein Raua inauguratsioon.
Rein Raua juhitava Tallinna ülikooli rektoraadi koosseisus alustavad prorektoritena tööd Heli Mattisen (õppevaldkond), Mats Estonius (teadus-arendusvaldkond) ja Madis Lepik (avatud õpe ja ülikooli rahvusvahelistumine); finantsjuhtimise, strateegilise planeerimise ja administratiivüksuste töö juhtimise eest vastutab kantsler Monika Salu.
Rein Raua valis Tallinna ülikooli rektoriks ülikooli valimiskogu tänavu 13. veebruaril. Värske rektori ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Tallinna ülikool

---

Tartus kohtuvad tippülikoolid

17.-19. mail on Tartu ülikoolis Euroopa juhtivaid teadusülikoole ühendava Coimbra grupi aastakoosolek, mille raames tulevad Tartusse mainekate ülikoolide rektorid, prorektorid ning teised esindajad.
Kolmepäevase ürituse raames peetakse Coimbra grupi liikmesülikoolide rektorite kohtumisi, kaheksa valdkondliku töörühma koosolekut, Coimbra grupi üldkogu istung ning avalik seminar.
Kõigile huvilistele avatud seminaril „International Ranking of Universities" võtavad 19. mail kell 10 ülikooli aulas sõna neli välismaist tippesinejat intrigeerival teemal "Mille alusel seada ülikoole paremusjärjestusse?".
Haaravat debatti tõotab ka Coimbra grupi rektorite koosoleku teema „Are European Universities Lagging Behind?" (Kas Euroopa ülikoolid on maha jäämas?), kus arutletakse, kas ja miks hakkavad Euroopa ülikoolid maha jääma USA ja Aasia ülikoolidest ning kuidas olukorda parandada.
Tartu ülikool kuulub ainsa Balti ülikoolina Coimbra gruppi 2003. aastast. 1985. aastal loodud Coimbra grupp ühendab 37 pikaajaliste traditsioonidega Euroopa tippülikooli. Sinna kuulub 1088. aastal asutatud maailma vanim Bologna ülikool (Itaalia), aga ka sellised mainekad ülikoolid nagu Cambridge, Oxford (Inglismaa), Lyon (Prantsusmaa), Barcelona (Hispaania), Uppsala (Rootsi), Turu (Soome), Leuven (Belgia) jt. Euroopas on Coimbra grupp aastate jooksul pälvinud austusväärse staatuse ning kujunenud oluliseks diskussioonipartneriks ka Euroopa Komisjonile.
Lisainfot Coimbra aastakoosoleku kohta saab võrgupaigast www.ut.ee/coimbra2006.

Tartu ülikool

---

Tudengid saavad rohkem (teadus)põllule

Esmaspäeval sõlmiti Kuusikul maaülikooli ja põllumajandusuuringute keskuse (PMK) koostööleping, mille siht on anda hoogu tudengite ja kraadiõppurite teadustööle ja suurendada praktikabaaside hulka.
Leping lubab maaülikooli tudengitel ja kraadiõppuritel kasutada nii õppe- kui ka teadustöös PMK laboreid ning andmebaase, samuti katsekeskusi. PMK töötajad saavad võimaluse pidada avalikke loenguid. Tähtsad koostöövaldkonnad on ka laborianalüüsi meetodite arendamine, muldade monitooring jm.

Maaülikool

---

Innovatsiooniauhind Eesti Postile

10. mail kuulutati Pariisis välja ülemaailmse World Mail Awards'i innovatsiooniauhinna võitja: selle sai Eesti Post.
Eesti Post pälvis auhinna GSM-kaardimakse lahenduse eest, mille võtavad kasutusele kullerid ja postiasutused. See võimaldab kulleril kiirelt ja turvaliselt sooritada makseid, kasutades tavalist mobiiltelefoni, milles on erimenüüga EMT SIM-kaart. Kliendi jaoks on tegemist tavalise kaardimaksega. Ametlikult hakkab Eesti Post uut teenust osutama lähinädalail.
Eesti Post on esimene sellise tunnustuse saanud Ida-Euroopa postiettevõtte. Eelmistel aastatel on samas kategoorias tunnustatud Ameerika Ühendriikide posti, DHL ja KEBA AG, USPS ja Rootsi posti.

Eesti Post


RAJA TAGANT

---

Kõrglahutuskaamera portreteerib punast planeeti


Foto: www.esa.int

Euroopa kosmoseagentuuri ESA veebilt võib uurida Mars Expressi pardalt saadetud kõrglahutusstereokaameraga HRSC tehtud fotosid Marsi vaheldusrikkast pinnast.
Geoloogiliselt vanema kõrgmaa Tempe Terra piirkonnas tehtud fotod näitavad tektoonilisi "kraave", millel sügavust kuni poolteist ja laiust viis kuni kümme kilomeetrit. Orgude teravnurki on ümardanud erosioon. Orgupõhjades tegi kaamera kindlaks aeglase viskoosse liikumise. Seda seostatakse võimaliku pinnaaluse jääga.
HRSC kaamera võimaldab teadlastel paremini uurida Marsi tektoonikat ja teha järeldusi ka "punase planeedi" uusima geoloogilise ajaloo kohta.

ESA

---

Euroopa saastelimiidid jäid täitmata

2005 oli esimene aasta, mil Euroopa Liidus töötas süsteem, mis lubas süsihappegaasi heitme kasutamata jäänud kvoote tööstuses müüa ja ümber jagada. Ilmnes, et aasta jooksul vabanes süsihappegaasi 44 miljoni tonni võrra lubatud limiidist vähem. Siiski pole põhjust uskuda, et tööstusettevõtted on kõvasti tööd teinud reostuse vähendamiseks. Pigem olid limiidid ilmsesti liiga lahkelt määratud.
Kõige rohkem jäi limiiti üle Saksamaal ja Prantsusmaal, kõige enam ületasid oma heitmekvooti Ühendkuningriik ja Hispaania. Kriitikute sõnul tuleks 2008 - 2012 aastateks nüüd lubatud heitmekogust tublisti vähendada, et Kyoto protokolli sihtide (5% vähem kasvuhoonegaasiemissioone aastaks 2012) täitmisega graafikus püsida.

Nature

---

Pingviinid õlis

Eelmisel nädalal uhtus meri Argentiinas, Patagoonia lõunatipu lähedal rannale sadu õliga määrdunud patagoonia pingviine (Spheniscus magellanicus). Kuigi läheduses merel tegutseb mitu naftaplatvormi, pole õlilaigu asukohta õnnestunud kindlaks teha. Saastunud linde üritatakse puhastada ning esialgu on see osutunud lootustandvaks. Samas ei saa linnud kuival maal toituda ning võivad merre lahti lastuna jälle õlisse sattuda. Linnukaitsjate sõnul võib reostus olla ulatuslik ning võib anda pingviinipopulatsioonile tõsise hoobi.


National Geographic

---

Mitte puu, vaid elevandiluu

Hongkongi toll konfiskeeris mai alguses viimase kahekümne aasta suurima koguse elevandivõhku.
Kwai Chungi tollikontoris saadi kätte 3,9 tonni deklareerimata elevandiluud, mis oli peidetud puiduga täidetud konteineri sisemusse. Avastus Kamerunist saabunud konteineris tehti liikuva röntgenskanneriga. Konteiner pidi edasi viidama Aomeni. Asjatundjate kinnitusel on sellise koguse võhkade hind umbes kaheksa miljonit dollarit.
Deklareerimata kauba veos süüdi mõistetud inimest võib Hongkongis karistada kuni kahe miljoni dollari suuruse trahvi ning seitsmeaastase vabaduskaotusega. Illegaalne äri ohustatud liikide või neist tehtud toodetega toob viis miljonit dollarit trahvi ja kaks aastat vanglat.

EU-TWIX/CITES

---

Koitabletid lõhnavad vähi järele

Vanamoelised naftaliinikuulikesed või -tabletid ei tee kurja ainult riidekappi tükkivatele koidele vaid soodustavad vähkkasvajate teket laborihiirtel, ilmselt ka inimestel. Miks, sellesse heitis valgust pooljuhuslik leid.
Colorado ülikooli biokeemik Ding Xue üritas nimelt kaitsta oma katseloomade - ümaruss Caenorhabditis elegans `i populatsiooni lestade eest koipallikeste abil. Paraku tegid need usside hulgas rohkem halba kui head. C. elegans on tuntud selle poolest, et tema iga raku arengutee on täpselt teada ja lihtsalt jälgitav tänu läbipaistvale kehale. Mõned rakkudest peavad õige arengu huvides sooritama etteprogrammeeritud enesetapu ehk apoptoosi. Koipeletaja juuresolekul aga jäid need rakud sageli elama. Defektsete või normaalsele enesetapule määratud rakkude surematuks muutumine on aga otseses seoses kasvajate tekkega.
Katsed puhta naftaliiniga näitasid, et kemikaali märklauaks rakus on kaspaasi nimeline ensüüm, mille kaudu edastatakse apoptoosi alustamise signaal. Naftaliin blokeeris kaspaasi ja nii saidki surmale määratud rakud edasi elada. Inimese analoogsele ensüümile oli kemikaalil sarnane toime.

Science

---

Hüva vein kiiremini kätte

Cadizi, Sevilla ja Cordoba ülikooli uurijad alustasid Andalusia innovatsiooniministeeriumi rahalisel toel projekti, mille lõppsiht on lühendada herese, brändide ja veiniäädika tootmisaega.
Selleks analüüsitakse veini traditsioonilise, tammevaatides ja -tünnides kulgeva bioloogilise laagerdusperioodi eri etappidel küpseva märjukese koostist ja võtmeparameetreid. Nii loodetakse leida viise, kuidas luua soovitud omadustega jooke ja optimeerida nende tootmist.

Andalucia Investiga


KIIRKOMMENTAAR

---

Kui suur on maailma parim eestikeelne ülikool?

Jätkuvalt on moes koostada mitmesuguseid edetabeleid. Teiste hulgas on viimasel ajal mitmel moel ritta pandud ka maailma tippkõrgkoole.Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo kirjutas 11. mai Postimehes (lk 15 - "Milline on maailma parim ülikool?") eelseisva Coimbra grupi kogunemise valguses (vt ka sõnumit eespool) muuhulgas ka sellest, kuhu TÜ pürgima peaks:
"... rahvusülikooli kohustuseks on seista hea eelkõige selle eest, et kestaks eestikeelne akadeemiline elu ja Eesti probleemidele leitaks lahendused."
Teisal seab ta TÜ sihiks jõuda Euroopa 100 parema ülikooli hulka, mis kahtlemata pole lihtne ülesanne:
"See tähendab orienteerimist maailma teaduse eesliinile ja täielikku avatust valdavalt ingliskeelsele rahvusvahelisele teaduselule, seda suures osas Eesti maksumaksja ja praegusest mitu korda suurema rahastamise toel."
Eesmärgid on muidugi õilsad, aga paistab, et asuvad vastassuundades. Loodame, et ülikoolil õnnestub nende poole sammumine paremini kui luigel, haugil ja vähil oma koormaga. Tähtsusetu pole ka koorma suurus.
Viimasel ajal paistab TÜ olevat panustanud läbilaskevõime suurendamisse. Lisaks 3-aastasele bakalaureuseõppele on mitmes aines proovitud lävendipõhist vastuvõttu. Mitmel erialal on viimastel aastatel kursused komplekteeritud ruumide mahutavuse piiril. Õppeprotsess on muudetud umbisikulisemaks ja standardiseeritumaks, õppejõudude koormus samas suureneb. Üliõpilase vaatekohalt süveneb mul arvamus, et hariduse üldine tase selle all juba kannatab.

Rahvusülikool ei ole sama, mis rahvaülikool. Kui universitas seab endale kõrgeid eesmärke, siis tuleks nende poole püüelda kvaliteediga, seega rõhudes teadlaskonna ja õppejõudude järelkasvule. Nii tööturu kui teaduse seisukohalt on vähe kasu arvukatest noortest, kes tulevad akadeemilist kõrgharidust omandama vaid kolmeks aastaks. Ühest küljest järjepideva eestikeelse hariduse tagamine ja teiselt poolt tipptasemel rahvusvahelise koostöö arendamine - kui paljudele üliõpilastele praegune kaader ja maksumaksja tengelpung seda pakkuda suudab? Kuni ressursidel on piirid, võiks mõelda sõela tihendamisele.

Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---