UUDISTAJA
23. mai 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Eesti Looduse mainumber keskendub kaaneloos maastikule. Hannes Palang juhatab sisse Euroopa kaitsealade päeva (24. mail), mille ametlik moto on "Meie maastikud: eluruum loodusele, võimalused inimestele". Artiklis on juttu muutuvast maastikust, võõrandumisest ning väärtustatud paikadest.

Oive Tinn ja Tõnu Meidla kirjeldavad pealtnäha arusaamatut nähtust: selle asemel et kõduneda, säilivad surnud organismi jäänused hoopis kivikõvadena aastamiljoneid. Aasta puu sarjas püüab Tõnu Ploompuu taas ahvatleda lugejat pajusid lähemalt vaatlema, sedapuhku õitsemise ehk kollaste tibude aegu. Tiina Randlane kirjutab haruldastest samblikest, kes (kokku 51 liiki) on nüüd Eestis esimest korda võetud kaitstavate liikide nimistusse.

Toomas Jüriado meenutab ühe Eesti vanima looduskaitseühingu - ornitoloogiaühingu (asutatud 1921) - kuulsusrikast minevikku ja tegusat tänapäeva. Jaanus Järva käis tetrede kevadisel pulmapeol ja püüab ära arvata põhjusi, miks tedrekukkede kokkusaamist kutsutakse mänguks. Sven Zacek on jälginud varjest, kuidas kukkurtihased pesa punuvad. Jaanus Aua arutleb, kui vanaks elab piiritaja. Jaanus Elts ja Andrus Kuus kutsuvad linnusõpru tegema kaastööd uuele Eesti haudelinnustiku atlasele.

Reigo Roasto kirjeldab Kaberneeme lähedal asuvat lõiku Põhja-Eesti klindiastangust, mis on nüüd koos pangaesise ja pangapealsega hõlmatud Ubari maastikukaitsealasse, Katre Palo kutsub Pähni metsaõpperajale. Urmas Kokassaar kiidab vitamiinirikast kevadist õitsejat - nurmenukku, kuid hoiatab ka seda süües liialdamast.

Toomas Kukk on teinud intervjuu nematoodide uurija ja väga mitmekülgse inimese Eino Kralliga. Eesti Looduse küsimusele Vellavere loodusmaja ja Tallinna taaskasutuskeskuse kohta vastavad Gea Järvela ja Erik Sikk. Poster Jaak Siirakult, essee Rein Kalamehelt.

Aimur Joandi kirjutab pärisorja perest sirgunud maailmamainega põllumajandusteadlasest Jakob Johnsonist, kelle sünnist möödus sel kuul 200 aastat.

Eesti Loodus







EESTI UUDISED

---

Jaan Eilart on lahkunud


See pilt Jaan Eilartist on tehtud kaks aastat tagasi Alatskivi looduskeskuse avamisel. Foto: Toomas Jüriado

18. mail suri biogeograaf, maastikuökoloog, loodushoiu edendaja ja kultuuriloolane Jaan Eilart.
Väga paljud praegused vanema ja keskmise põlvkonna looduseinimesed Eestis võivad Eilartit pidada oma õpetajaks, kuna tema eestvõttel asutati 1958. aastal tolles ajas ja oludes lausa unikaalne Tartu üliõpilaste looduskaitsering (TÜLKR). Eilart oli pikka aega esimesel tegevusperioodil ülipopulaarse TÜLKR juhendaja.
Samuti on tema asutatud ülikooli looduskaitse- ja kodu-uurimiskabinet (1966) ning Eesti looduskaitseselts (ELKS;1965-66). Eilart oli pikka aega ELKS-i tegevesimees, siis esimees ja lõpuks auesimees. 1985. aastal anti talle teenelise looduskaitsja aunimetus.
Viljaka kodu-uurimise ja loodushoiu populariseerijana avaldas Eilart üle tuhande kirjutise ning oli mitmelaadsetel üritustel oodatud korraldaja ja esineja.
Jaan Eilart saadetakse ära kolmapäeval, 24. mail kell 12 Peetri kirikust ja maetakse
Raadi kalmistule; peied peetakse Tartu ülikooli ajaloomuuseumis.

Uudistaja/ELKS

---

Kevadisest linnuvaatlusest kokkuvõtted tehtud

15.-16. aprillil Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusest võttis osa üle 229 inimese, kes panid kokku 114 nimekirja. Eri liike silmati vähemalt 167, kokku vaadeldi ligi 87 000 tiivulist. Isendite hulga poolest olid kõige arvukamalt esindatud metsvint, suur-laukhani ja rabahani, kõige sagedamini vaatlusnimekirjadesse kantud liigid olid aga rasvatihane, linavästrik ja hallvares. Enim liike (91) pani kirja Vello Tarning.
Vaatlejad märkasid mitmeid liike, kes tavaliselt saabuvad märksa hiljem ning ei puudunud ka haruldused. Pikemat kokkuvõtet ja vaatlusandmete koondtabelit saab uurida EOÜ kodulehelt EOÜ kodulehelt.

EOÜ

---

Riik hakkab hüvitama kaitsealuste loomade tekitatud kahju

Läinud neljapäeval kiitis valitsus heaks looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused, mille järgi hakkab riik maksma hüvitust näiteks hundi, karu ja ilvese murtud koduloomade eest. Nimistusse lisandusid ka euroopa naarits, merikotkas ja kalakotkas. Siiani hüvitati hüljeste, sookurgede, hanede ja laglede põhjustatud kulutusi. Keskkonnaministri sõnul peaks see hoidma kaitsealuseid metsloomi rahva pahameele eest.

Erametsakeskus/Keskkonnaministeerium


TASUB MINNA

---

Avatud foorum "Keskkonnastrateegia aastani 2030"

Keskkonnaministeerium korraldab 25. mail kell 11-15 keskkonnafoorumi, kus tutvustatakse koostatud keskkonnastrateegiat ning algatatava keskkonnategevuskava protsessi.
Foorumile on oodatud kõik huvilised ja see peetakse Tallinnas Rävala 8, I korruse saalis.
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonnale keskendunud arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest.
Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja foorumi kava on kättesaadavad keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Keskkonnaministeerium

---

Ravimtaimepäev Rein Sanderiga

Tartu ülikooli botaanikaaias räägib Rein Sander Kubja Ürdi talust 27. mail kell 12 taimede tundmisest ja nende kasutamisest.
Vastuseid saab küsimustele "Miks ravimtaimede kasutamine väheneb?", "Mida võiks enda tarbeks korjata?", "Kus võiks suvel käia ravimtaimeaedu vaatamas?".
Juttu tuleb ka Kubja Ürdi talust ja selle ajaloost. Võimalik on vaadata fotosid ja tutvuda teesegudega. Hea ilmaga on üritus väljas.
Kubja Ürdi talu on tuntud kaubamärk kodumaisel ravimtaimeturul. Esimesed teesegud tulid müügile juba 1988. aasta sügisel. Praegu on Ürdi talus tootmises kuni 75 üksikdroogi ja kuni 25 teesegu.

Tartu keskkonnahariduse keskus


RAJA TAGANT

---

Amuur on rängalt saastatud

Habarovski krai loodusvarade ministeerium saatis läinud nädalal kaebuse krai prokuratuurile ja Kaug-Ida sõjaväeringkonna sõjaprokurörile palvega leida keskkonnaseaduste rikkujad, kelle tegevuse tõttu on Amuuri vesi rängalt saastatud. Nimelt ületavat Kaug-Ida hiigeljõe fenoolide sisaldus lubatavaid piirnorme pidevalt kolm korda; samuti on vees ülemäära palju rauda ja mangaani.
Muidugi ei vasta sellisest jõest võetava joogivee kvaliteet kehtestatud nõutele. Sama kehtib paraku ka arteesia kaevude vee kohta, mis varustavad joogiveega umbes viiendikku krai elanikest.
Samas märgitakse, et mullu novembris Hiina tehaseplahvatusest alguse saanud benseenisaaste on Amuuris taandunud.

NTV

---

Armeenia hakkab käitlema Nõukogude raketikütust

Kaheksakümne kilomeetri kaugusel Jerevanist pandi tööle tehas, mis hakkab töötlema Nõukogude baasidest sellesse Kaukaasia riiki jäänud raketikütuse mürgiseid komponente.
1,2 miljonit eurot maksnud ettevõtte aitasid rajada OSCE, Ameerika Ühendriigid, Soome, Kanada ja Saksamaa. Järgmise aasta augustiks peab 872 tonni mürgiseid aineid, suuremalt jaolt lämmastikhapet ja -oksiide, olema väetisteks töödeldud. Tehase tööd ja tema võimalikku mõju keskkonnale jääb seirama rahvusvaheline ekspertkomisjon.
OSCE peasekretär Marc Perrin de Brichambaut tõi projekti esile kui hea näite OSCE ja Armeenia koostöö kohta, mis võib nüüd olla eeskujuks tulevastele projektidele.

REDFiles

---

Venelased Gruusia veine ja vett enam ei joo



Kuu aega tagasi roogiti Venemaa kaubanduskeskuste veiniriiuleist välja Gruusias toodetud veinid, nüüd pandi Venemaa peaepidemioloogi Gennadi Oništšenko ettepanekul seisma ka seal toodetud mineraalveemarkide Bor˛omi ja Nabeglavi sissevedu.
Ametliku põhjusena nimetatakse nende veesortide kehva kvaliteeti ja ebakorrektset sildistust, Gruusia parlamendi Nino Burdzhanadze sõnul pole aga mingit kahtlust, et keelu põhjused on tegelikult poliitilised.
70 protsenti Bor˛omi ekspordist ehk 35 protsenti kontserni GG&MW kogumüügist hõlmas seni väljavedu Venemaale. Rahvusvahelisel kompaniil GG&MW arvatakse olevat aga sidemeid Venemaa juhtide suure vaenlase Boris Berezovskiga.
Nabeglavi väljaveost hõlmas Venemaale saadetav vesi umbes kümnendiku; nende turuosa Venemaal on Bor˛omi omast tublisti väiksem.
Kuna suur osa GG&MW töötajaist on ametis Venemaal, võib see seal tähendada kuni 2000 töökoha kadumist.

The Moscow Times

---

Inimese genoom sekveneeritud

Deja vu? Tõesti, juba aastal 2000 teatasid kaks võistlevat töörühma, et nüüd on inimgenoom "valmis". Tegu oli siis pigem küll mustandiga, mis jättis Human Genome Project`ile ruumi järgmiseks kõlavaks teadaandeks 2003. aastal. Kolme aastaga oli genoomi järjestust tõesti tublisti täpsustatud, kuid teatavad valged laigud ja ebatäpsused veel jäid.
Töö jätkus eri laborites. Kromosoomide kaupa süstematiseeriti ja täpsustati andmeid, täideti lünki. Nüüd avaldatigi täpsustatud ja kaardistatud järjestus viimase kromosoomi kohta, mis numbri poolest juhtus olema hoopis esimene. 1. kromosoom on nimelt suurim: ta sisaldab umbes 8% kogu genoomist. Seetõttu asuti tema järjestuse väljaselgitamise kallale hiljem ning see võttis rohkem aega.
Teadaolevalt sisaldab 1. kromosoom 3141 valku kodeerivat geeni. Loodetavasti õnnestub uue info abil jälile jõuda mitmete pärilike haiguste põhjustele. 1. kromosoomiga on seotud üle 350 tõve.
Tõenäoliselt on lõpuks inimese DNA sekveneerimise alal suuremad vägiteod möödas ja uurimistöö keskendub geenide järjestuse ja funktsiooni seoste selgitamisele.

Nature

---

Võidurelvastumine bakteritega jätkub

Antibiootikumide tootjad on teatavasti pidevas võidujooksus mikroobide evolutsiooniga. Varem üliefektiivsed ained muutuvad kasutuks, kuna varem või hiljem kerkivad esile resistentsed bakteritüved. Õnneks ei tammu ka teadus paigal.
Värskeim lootustandev antibiootikum eraldati Lõuna-Aafrikast pärit mullaproovis elanud seenest Streptomyces platensis. Platensimütsiiniks nimetatud ühendil on mõnevõrra tavatu toimeviis. Enamik laialt tuntud antibiootikume takistavad bakteril rakukesta ülesehitamist, valgu- või DNA sünteesi, platensimütsiin aga rikub rasvhapete sünteesi. Ühte sihtmärki jagavate mürkide puhul tekib sageli resistentsus korraga mitme aine suhtes. Seetõttu loodetakse, et täiesti uuest suunast tuleva rünnaku vastu on bakteritel raskem resistentsust saavutada.
Katsejärgus selgus, et platensimütsiin sai edukalt jagu näiteks haiglaid kimbutavatest Staphylococcus`e tüvedest, mis olid tundetud enamiku teiste vahendite vastu. Esialgu kahjulikke kõrvalmõjusid täheldatud pole, kuid inimkatseteni pole veel jõutud.

Science

---

Kiviaja brittide jõhker eluviis

5200 kuni 6000 aasta tagant Lõuna-Inglismaalt pärinevaid koljusid uurinud teadlased väidavad, et neil inimestel oli 1:14 tõenäosus saada kõva hoop vastu pead ning 1:50 võimalus saada surnuks löödud. See lükkab ümber üsna kaua püsinud ettekujutuse neoliitikumi brittidest kui rahumeelsetest talupidajatest ja kaubitsejatest.
Paljudel koljudel leiti murde vasakult pea küljelt, mis viitab, et paremakäeline vastane ründas ohvrit lähivõitluses kaika või nuiaga. Relvadeks võisid olla ka lingud, vibud ja kirved.
Säärase verehimu põhjuseks on pakutud konflikte varaste põllupidajate ja samas elavate küttide-korilaste vahel. Et naisi oli rünnatud niisama sageli kui mehi, võib järeldada, et korraldati röövretki kaitsmata küladesse või laagritesse. Mõnede arheoloogide arvates aga on nimetatud uurimus kallutatud liiga väikese valimi või matmistavade võimalike omapärade tõttu - elu muistsel Inglismaal polnud sugugi nii vägivaldne.

National Geographic

---

EBRD mõtleb Sahhalini-projekti üle septembrini järele

Euroopa arengu ja rekonstruktsioonipanga EBRD president Jean Lemierre kinnitas, et septembriks on selge, kas pank rahastab nn. Sahhalin II projekti või mitte.
Lemierre lisas, et praegu on lõppemas arutelud ja nõupidamised Londonis, Sahhalinil, Moskvas ja Jaapanis. Sahhalin II, 1997. aastal samuti EBRD raha toel alustatud projekti edasiarendus, on kavandatud selleks, et laiendada nafta- ja gaasitootmisrajatisi ning rajada torujuhe. Plaanide vastu protestivad ägedalt keskkonnaorganisatsioonid, aga ka geoloogid ja kohalike kogukondade juhid, kuna need ei toovat kaasa hädasid mitte ainult loodusele, vaid ka sotsiaalsele heaolule, inimeste tervisele ja turvalisusele. Keskkonnakaitsjad tunnevad esimeses järjekorras muret vaalade suviste toitumisalade ja lõheliste kudemisjõgede tuleviku pärast.

AFX


KIIRKOMMENTAAR

---

"Nüüd sõbrad minge igalepoole laiali karupesa otsima, see - kes teda leiab andku märku"



Tummfilmis "Karujaht Pärnumaal" on just sellise tekstiga (kirjaviis muutmata) vahekaader. Tahan väga loota, et Ruhnu karu looga paralleeli tõmbamine on siin ülearune iroonia ja episoodid nagu "Kogutuld!" ja "Wõitlus elu ehk surma pääle" jäävad meil nägemata.
Küllap nii mõnigi ruhnlane tunneb, et on ootamatult justkui loomaaeda sattunud, kusjuures valele poole piirdeaeda, karupuuri. Tähtis on, et nüüd ei hakataks ka käituma nagu loomaaias. Kujutan üsna hästi ette, kuidas esimese ehmatuse hajudes nii mõnigi turist või kohalik tahaks karu vaatama minna, pildistada või filmida - ja kui häiritud loom seepeale kas heitub ja oma pelgupaigast liikvele läheb või lihtsalt inimeste juuresolekuga harjub, ongi kuri karjas. Parem, kui igaüks (sh meedia) oma nina karupessa ei topiks - mis siis, et vigade eest maksab oma nahaga kõige tõenäolisemalt karu, mitte inimene.

Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---