Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. mai 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Looduse mainumber keskendub kaaneloos maastikule. Hannes Palang juhatab sisse Euroopa kaitsealade peva (24. mail), mille ametlik moto on "Meie maastikud: eluruum loodusele, vimalused inimestele". Artiklis on juttu muutuvast maastikust, vrandumisest ning vrtustatud paikadest.

Oive Tinn ja Tnu Meidla kirjeldavad pealtnha arusaamatut nhtust: selle asemel et kduneda, silivad surnud organismi jnused hoopis kivikvadena aastamiljoneid. Aasta puu sarjas pab Tnu Ploompuu taas ahvatleda lugejat pajusid lhemalt vaatlema, sedapuhku itsemise ehk kollaste tibude aegu. Tiina Randlane kirjutab haruldastest samblikest, kes (kokku 51 liiki) on nd Eestis esimest korda vetud kaitstavate liikide nimistusse.

Toomas Jriado meenutab he Eesti vanima looduskaitsehingu - ornitoloogiahingu (asutatud 1921) - kuulsusrikast minevikku ja tegusat tnapeva. Jaanus Jrva kis tetrede kevadisel pulmapeol ja pab ra arvata phjusi, miks tedrekukkede kokkusaamist kutsutakse mnguks. Sven Zacek on jlginud varjest, kuidas kukkurtihased pesa punuvad. Jaanus Aua arutleb, kui vanaks elab piiritaja. Jaanus Elts ja Andrus Kuus kutsuvad linnuspru tegema kaastd uuele Eesti haudelinnustiku atlasele.

Reigo Roasto kirjeldab Kaberneeme lhedal asuvat liku Phja-Eesti klindiastangust, mis on nd koos pangaesise ja pangapealsega hlmatud Ubari maastikukaitsealasse, Katre Palo kutsub Phni metsapperajale. Urmas Kokassaar kiidab vitamiinirikast kevadist itsejat - nurmenukku, kuid hoiatab ka seda ses liialdamast.

Toomas Kukk on teinud intervjuu nematoodide uurija ja vga mitmeklgse inimese Eino Kralliga. Eesti Looduse ksimusele Vellavere loodusmaja ja Tallinna taaskasutuskeskuse kohta vastavad Gea Jrvela ja Erik Sikk. Poster Jaak Siirakult, essee Rein Kalamehelt.

Aimur Joandi kirjutab prisorja perest sirgunud maailmamainega pllumajandusteadlasest Jakob Johnsonist, kelle snnist mdus sel kuul 200 aastat.

Eesti Loodus







EESTI UUDISED


Jaan Eilart on lahkunud


See pilt Jaan Eilartist on tehtud kaks aastat tagasi Alatskivi looduskeskuse avamisel. Foto: Toomas Jriado

18. mail suri biogeograaf, maastikukoloog, loodushoiu edendaja ja kultuuriloolane Jaan Eilart.
Vga paljud praegused vanema ja keskmise plvkonna looduseinimesed Eestis vivad Eilartit pidada oma petajaks, kuna tema eestvttel asutati 1958. aastal tolles ajas ja oludes lausa unikaalne Tartu lipilaste looduskaitsering (TLKR). Eilart oli pikka aega esimesel tegevusperioodil lipopulaarse TLKR juhendaja.
Samuti on tema asutatud likooli looduskaitse- ja kodu-uurimiskabinet (1966) ning Eesti looduskaitseselts (ELKS;1965-66). Eilart oli pikka aega ELKS-i tegevesimees, siis esimees ja lpuks auesimees. 1985. aastal anti talle teenelise looduskaitsja aunimetus.
Viljaka kodu-uurimise ja loodushoiu populariseerijana avaldas Eilart le tuhande kirjutise ning oli mitmelaadsetel ritustel oodatud korraldaja ja esineja.
Jaan Eilart saadetakse ra kolmapeval, 24. mail kell 12 Peetri kirikust ja maetakse
Raadi kalmistule; peied peetakse Tartu likooli ajaloomuuseumis.

Uudistaja/ELKS




Kevadisest linnuvaatlusest kokkuvtted tehtud

15.-16. aprillil Eesti ornitoloogiahingu korraldatud linnuvaatlusest vttis osa le 229 inimese, kes panid kokku 114 nimekirja. Eri liike silmati vhemalt 167, kokku vaadeldi ligi 87 000 tiivulist. Isendite hulga poolest olid kige arvukamalt esindatud metsvint, suur-laukhani ja rabahani, kige sagedamini vaatlusnimekirjadesse kantud liigid olid aga rasvatihane, linavstrik ja hallvares. Enim liike (91) pani kirja Vello Tarning.
Vaatlejad mrkasid mitmeid liike, kes tavaliselt saabuvad mrksa hiljem ning ei puudunud ka haruldused. Pikemat kokkuvtet ja vaatlusandmete koondtabelit saab uurida EO kodulehelt EO kodulehelt.

EO




Riik hakkab hvitama kaitsealuste loomade tekitatud kahju

Linud neljapeval kiitis valitsus heaks looduskaitseseaduse ning keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduse muudatused, mille jrgi hakkab riik maksma hvitust niteks hundi, karu ja ilvese murtud koduloomade eest. Nimistusse lisandusid ka euroopa naarits, merikotkas ja kalakotkas. Siiani hvitati hljeste, sookurgede, hanede ja laglede phjustatud kulutusi. Keskkonnaministri snul peaks see hoidma kaitsealuseid metsloomi rahva pahameele eest.

Erametsakeskus/Keskkonnaministeerium


TASUB MINNA


Avatud foorum "Keskkonnastrateegia aastani 2030"

Keskkonnaministeerium korraldab 25. mail kell 11-15 keskkonnafoorumi, kus tutvustatakse koostatud keskkonnastrateegiat ning algatatava keskkonnategevuskava protsessi.
Foorumile on oodatud kik huvilised ja see peetakse Tallinnas Rvala 8, I korruse saalis.
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonnale keskendunud arengustrateegia, mis juhindub Eesti sstva arengu riikliku strateegia "Sstev Eesti 21" phimtetest.
Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja foorumi kava on kttesaadavad keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Keskkonnaministeerium




Ravimtaimepev Rein Sanderiga

Tartu likooli botaanikaaias rgib Rein Sander Kubja rdi talust 27. mail kell 12 taimede tundmisest ja nende kasutamisest.
Vastuseid saab ksimustele "Miks ravimtaimede kasutamine vheneb?", "Mida viks enda tarbeks korjata?", "Kus viks suvel kia ravimtaimeaedu vaatamas?".
Juttu tuleb ka Kubja rdi talust ja selle ajaloost. Vimalik on vaadata fotosid ja tutvuda teesegudega. Hea ilmaga on ritus vljas.
Kubja rdi talu on tuntud kaubamrk kodumaisel ravimtaimeturul. Esimesed teesegud tulid mgile juba 1988. aasta sgisel. Praegu on rdi talus tootmises kuni 75 ksikdroogi ja kuni 25 teesegu.

Tartu keskkonnahariduse keskus


RAJA TAGANT


Amuur on rngalt saastatud

Habarovski krai loodusvarade ministeerium saatis linud ndalal kaebuse krai prokuratuurile ja Kaug-Ida sjaveringkonna sjaprokurrile palvega leida keskkonnaseaduste rikkujad, kelle tegevuse tttu on Amuuri vesi rngalt saastatud. Nimelt letavat Kaug-Ida hiigelje fenoolide sisaldus lubatavaid piirnorme pidevalt kolm korda; samuti on vees lemra palju rauda ja mangaani.
Muidugi ei vasta sellisest jest vetava joogivee kvaliteet kehtestatud nutele. Sama kehtib paraku ka arteesia kaevude vee kohta, mis varustavad joogiveega umbes viiendikku krai elanikest.
Samas mrgitakse, et mullu novembris Hiina tehaseplahvatusest alguse saanud benseenisaaste on Amuuris taandunud.

NTV




Armeenia hakkab kitlema Nukogude raketiktust

Kaheksakmne kilomeetri kaugusel Jerevanist pandi tle tehas, mis hakkab ttlema Nukogude baasidest sellesse Kaukaasia riiki jnud raketiktuse mrgiseid komponente.
1,2 miljonit eurot maksnud ettevtte aitasid rajada OSCE, Ameerika hendriigid, Soome, Kanada ja Saksamaa. Jrgmise aasta augustiks peab 872 tonni mrgiseid aineid, suuremalt jaolt lmmastikhapet ja -oksiide, olema vetisteks tdeldud. Tehase td ja tema vimalikku mju keskkonnale jb seirama rahvusvaheline ekspertkomisjon.
OSCE peasekretr Marc Perrin de Brichambaut ti projekti esile kui hea nite OSCE ja Armeenia koost kohta, mis vib nd olla eeskujuks tulevastele projektidele.

REDFiles




Venelased Gruusia veine ja vett enam ei joo



Kuu aega tagasi roogiti Venemaa kaubanduskeskuste veiniriiuleist vlja Gruusias toodetud veinid, nd pandi Venemaa peaepidemioloogi Gennadi Oništšenko ettepanekul seisma ka seal toodetud mineraalveemarkide Bor˛omi ja Nabeglavi sissevedu.
Ametliku phjusena nimetatakse nende veesortide kehva kvaliteeti ja ebakorrektset sildistust, Gruusia parlamendi Nino Burdzhanadze snul pole aga mingit kahtlust, et keelu phjused on tegelikult poliitilised.
70 protsenti Bor˛omi ekspordist ehk 35 protsenti kontserni GG&MW kogumgist hlmas seni vljavedu Venemaale. Rahvusvahelisel kompaniil GG&MW arvatakse olevat aga sidemeid Venemaa juhtide suure vaenlase Boris Berezovskiga.
Nabeglavi vljaveost hlmas Venemaale saadetav vesi umbes kmnendiku; nende turuosa Venemaal on Bor˛omi omast tublisti viksem.
Kuna suur osa GG&MW ttajaist on ametis Venemaal, vib see seal thendada kuni 2000 tkoha kadumist.

The Moscow Times




Inimese genoom sekveneeritud

Deja vu? Testi, juba aastal 2000 teatasid kaks vistlevat trhma, et nd on inimgenoom "valmis". Tegu oli siis pigem kll mustandiga, mis jttis Human Genome Project`ile ruumi jrgmiseks klavaks teadaandeks 2003. aastal. Kolme aastaga oli genoomi jrjestust testi tublisti tpsustatud, kuid teatavad valged laigud ja ebatpsused veel jid.
T jtkus eri laborites. Kromosoomide kaupa sstematiseeriti ja tpsustati andmeid, tideti lnki. Nd avaldatigi tpsustatud ja kaardistatud jrjestus viimase kromosoomi kohta, mis numbri poolest juhtus olema hoopis esimene. 1. kromosoom on nimelt suurim: ta sisaldab umbes 8% kogu genoomist. Seetttu asuti tema jrjestuse vljaselgitamise kallale hiljem ning see vttis rohkem aega.
Teadaolevalt sisaldab 1. kromosoom 3141 valku kodeerivat geeni. Loodetavasti nnestub uue info abil jlile juda mitmete prilike haiguste phjustele. 1. kromosoomiga on seotud le 350 tve.
Tenoliselt on lpuks inimese DNA sekveneerimise alal suuremad vgiteod mdas ja uurimist keskendub geenide jrjestuse ja funktsiooni seoste selgitamisele.

Nature




Vidurelvastumine bakteritega jtkub

Antibiootikumide tootjad on teatavasti pidevas vidujooksus mikroobide evolutsiooniga. Varem liefektiivsed ained muutuvad kasutuks, kuna varem vi hiljem kerkivad esile resistentsed bakteritved. nneks ei tammu ka teadus paigal.
Vrskeim lootustandev antibiootikum eraldati Luna-Aafrikast prit mullaproovis elanud seenest Streptomyces platensis. Platensimtsiiniks nimetatud hendil on mnevrra tavatu toimeviis. Enamik laialt tuntud antibiootikume takistavad bakteril rakukesta lesehitamist, valgu- vi DNA snteesi, platensimtsiin aga rikub rasvhapete snteesi. hte sihtmrki jagavate mrkide puhul tekib sageli resistentsus korraga mitme aine suhtes. Seetttu loodetakse, et tiesti uuest suunast tuleva rnnaku vastu on bakteritel raskem resistentsust saavutada.
Katsejrgus selgus, et platensimtsiin sai edukalt jagu niteks haiglaid kimbutavatest Staphylococcus`e tvedest, mis olid tundetud enamiku teiste vahendite vastu. Esialgu kahjulikke krvalmjusid theldatud pole, kuid inimkatseteni pole veel jutud.

Science




Kiviaja brittide jhker eluviis

5200 kuni 6000 aasta tagant Luna-Inglismaalt prinevaid koljusid uurinud teadlased vidavad, et neil inimestel oli 1:14 tenosus saada kva hoop vastu pead ning 1:50 vimalus saada surnuks ldud. See lkkab mber sna kaua psinud ettekujutuse neoliitikumi brittidest kui rahumeelsetest talupidajatest ja kaubitsejatest.
Paljudel koljudel leiti murde vasakult pea kljelt, mis viitab, et paremakeline vastane rndas ohvrit lhivitluses kaika vi nuiaga. Relvadeks visid olla ka lingud, vibud ja kirved.
Srase verehimu phjuseks on pakutud konflikte varaste pllupidajate ja samas elavate kttide-korilaste vahel. Et naisi oli rnnatud niisama sageli kui mehi, vib jreldada, et korraldati rvretki kaitsmata kladesse vi laagritesse. Mnede arheoloogide arvates aga on nimetatud uurimus kallutatud liiga vikese valimi vi matmistavade vimalike omaprade tttu - elu muistsel Inglismaal polnud sugugi nii vgivaldne.

National Geographic




EBRD mtleb Sahhalini-projekti le septembrini jrele

Euroopa arengu ja rekonstruktsioonipanga EBRD president Jean Lemierre kinnitas, et septembriks on selge, kas pank rahastab nn. Sahhalin II projekti vi mitte.
Lemierre lisas, et praegu on lppemas arutelud ja nupidamised Londonis, Sahhalinil, Moskvas ja Jaapanis. Sahhalin II, 1997. aastal samuti EBRD raha toel alustatud projekti edasiarendus, on kavandatud selleks, et laiendada nafta- ja gaasitootmisrajatisi ning rajada torujuhe. Plaanide vastu protestivad gedalt keskkonnaorganisatsioonid, aga ka geoloogid ja kohalike kogukondade juhid, kuna need ei toovat kaasa hdasid mitte ainult loodusele, vaid ka sotsiaalsele heaolule, inimeste tervisele ja turvalisusele. Keskkonnakaitsjad tunnevad esimeses jrjekorras muret vaalade suviste toitumisalade ja lheliste kudemisjgede tuleviku prast.

AFX


KIIRKOMMENTAAR

"Nd sbrad minge igalepoole laiali karupesa otsima, see - kes teda leiab andku mrku"



Tummfilmis "Karujaht Prnumaal" on just sellise tekstiga (kirjaviis muutmata) vahekaader. Tahan vga loota, et Ruhnu karu looga paralleeli tmbamine on siin learune iroonia ja episoodid nagu "Kogutuld!" ja "Witlus elu ehk surma ple" jvad meil ngemata.
Kllap nii mnigi ruhnlane tunneb, et on ootamatult justkui loomaaeda sattunud, kusjuures valele poole piirdeaeda, karupuuri. Thtis on, et nd ei hakataks ka kituma nagu loomaaias. Kujutan sna hsti ette, kuidas esimese ehmatuse hajudes nii mnigi turist vi kohalik tahaks karu vaatama minna, pildistada vi filmida - ja kui hiritud loom seepeale kas heitub ja oma pelgupaigast liikvele lheb vi lihtsalt inimeste juuresolekuga harjub, ongi kuri karjas. Parem, kui igaks (sh meedia) oma nina karupessa ei topiks - mis siis, et vigade eest maksab oma nahaga kige tenolisemalt karu, mitte inimene.

Ott Luuk

Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012