Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. juuni 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Rappa, niidule, linnupessa, Kanaaridele ...



Värskelt ilmunud ajakirjas Loodus jätkub Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse retkesari "Sammud omas Eestis". Seekordsed sammud viisid mehed otseteed Alam-Pedja sohu. Meie lugejatele küllap juba päris tuttavaks saanud looduspiltnikud Jaanus Järva ja Sven Zacek kirjutavad ning näitavad pilte lindude pulmadest ja lastetoast. Hendrik Relve tutvustab oma kirjutises puisniitude olemust ja võlu. Pärandmaastikest ja -kultuurist ning neis peituvatest õppetundidest mõtiskleb Lembitu Tarang.

Taas on kõne all koprad, samuti saab lugeda, kuidas ühel keskkonnasäästlikul inimesel pakendite tagastamine läks. Eesti muredele ja rõõmudele toovad vaheldust botaanikud Ülle Reier ja Elle Meier meenutustega teaduslikust ekspeditsioonist Tenerifele ning Urmas Kokassaar, kes tutvustab aaloe kasulikke omadusi.

Loodust sirvinud Ott Luuk




Uudistaja suvegraafik

Suvi on teadagi puhkuste, reisimise, aga ka kiire välitööde hooaeg. Hoidumaks hapukurkide ja kordussaadete mekist joondub Uudistaja kuumade päevade dikteeritava aeglasema elurütmiga. Järgmised uudiskirjad ilmuvad kahenädalase vahega pühapäeviti, alates 25. juunist.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnakaitsjad sattusid Kapo luubi alla

9 - 13. juunini pidas Eesti rohelise liikumise (ERL) võõrustamisel Tartus oma aastakoosolekut Maasõprade (Friends of the Earth Europe) organisatsioon. Tegemist on 31 Euroopa keskkonnakaitseühendust koondava võrgustikuga, mis osaleb aktiivselt keskkonnapoliitikas. Laialdaselt tuntud ja tunnustatud organisatsiooni kokkutuleku korraldajate hämmastuseks oli üritus kaitsepolitsei huviorbiidis. Päringuid tehti nii ERL kui väliskülaliste kohta.
Roheliste seisukohta väljendas ERL juhatuse liige Peep Mardiste: "Oleme nördinud Kapo põhjendamatust huvist. Soovime, et Kapo ei raiskaks maksumaksja raha mitte vabaühenduste järgi luuramisele, vaid keskenduks sisulistele, riigi julgeolekut mõjutavatele ohtudele."

ERL


TASUB MINNA


Õuesõppekursus Ida-Virumaal

Tartu keskkonnahariduse keskuse koolituskeskus teatab, et 19.-20. juunil Ida-Virumaal toimuvale lasteaia- ja algklassiõpetajate õuesõppe tasuta koolitusele on veel mõned vabad kohad.
Vajalik on eelregistreerumine, lähemat teavet leiab võrgupaigawww.teec.ee uudisterubriigist.
Koolitus algab mõlemal päeval Jõhvis Ühispanga juurest kell 10, samasse tagasi jõutakse kell 17; väljasõidud on esimesel päeval Toilasse ja Ontikasse, teisel päeval Kurtna piirkonda. Osalejad saavad tunnistuse. Koolitusel õpitakse tundma loodust ja selle vahendamise meetodeid.

TKHK


RAJA TAGANT


Kaasa eest vaenlase juurde peitu

Paljude liikide emasloomadele muutub isaste ülemäärane suguhuvi koormavaks ja selle vältimiseks võidakse kasutusele võtta äärmuslikke meetmeid. Nii seavad emasgupid (populaarsed akvaariumikalad) end isaste eest põgenedes lausa ohtu langeda röövliikide saagiks.
Bangoris asuva Walesi ülikooli teadlane Darren Croft uuris koos kaastöölistega gupisid nende looduslikes elupaikades troopilises Trinidadis. Nad sedastasid, et paljud selle liigi emaskalu eelistavad röövkalarohket, aga väheste isaste liigikaaslastega elupaika.

Nagu paljud teisedki selgroogsed, "riietuvad" ka isased gupid kirevasse pulmarüüsse, et sellega emaseid liigi meelitada, viimased on aga tagasihoidlikku ja igavat pruuni karva. Kuid erk värvus meelitab peale vastassugupoole ligi ka röövtoidulisi vee-elanikke. Just seda asjaolu suurema suguhuvita emased ära kasutavadki: nad laskuvad sügavamatesse veekihtidesse, kus varitsevad röövkalad, lootes samas, et saagiks valitakse pigem vähesed neile järgnevad isasgupid.

American Naturalist/AlphaGalileo




Prozac võib olla päästnud tuhandeid elusid



Kui aastail 1960-88 kõikus enesetappude hulk Ameerika Ühendriikides ühe keskmise näitaja ümber, siis pärast 1988. aastat on see näitaja pidevalt langenud. Täna ajakirjas PLoS Medicine avaldatava uuringu andmetel võib see langus olla seotud tuntud antidepressandi Fluoxetini ehk Prozaci kasutuselevõtuga.
Kui kuni 1988. aastani jäi enesetappude tase 12,2 ja 13,7 vahele saja tuhande inimese kohta, siis aastaks 2000 vähenes see järk-järgult 10,4-ni. Sama ajal suurenes olulisel määral Prozaci kasutus. Preparaadi müüki ilmumise aastal 1988 kirjutati seda välja 2,5 miljonit, aastal 2000 aga 33 miljonit korda. Matemaatiline analüüs kinnitas, et need kaks näitajat võivad väga tõenäoliselt olla omavahel otseseoses. Kui see on tõsi, siis võib kinnitada, et Fluoxetin on kasutuselevõtust alates säästnud 33 600 inimelu.
Töö autorid möönavad, et muidugi pole seos otseselt tõestatav, annab aga ometi veenva argumendi viimasel ajal puhkenud vaidlustes, kas antidepressandid hoopis ei suurenda enesetappude hulka.

PloS/AlphaGalileo




Nanotehnoloogia lubab uudseid vooluallikaid

Küllap iga lugeja on märganud, et mobiiltelefonide, digikaamerate, sülearvutite ja kõikvõimalike muude kõrgtehnoloogiliste vidinate akud kipuvad tühjaks saama just kõige ebameeldivamatel hetkedel. Siis tuleb otsida laadimiseks seinakontakt ja juhtmeta oleku vabadusel ongi mitmeks tunniks kriips peal.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased annavad lootust, et tulevikus võib vooluallika laadimiseks kuluda vaid mõni sekund. Päikese all pole midagi uut ja ka uue superpatarei idee põhineb peaaegu 300 aasta vanusel leiutisel - kondensaatoril. Erinevalt harilikust akust või patareist ei toimu kondensaatoris keemilisi reaktsioone. Energiat säilitatakse selles elektrivälja kujul, mis tekitatakse kahe elektroodi abil. Välja tekitamine võtab tühise aja ja seadet saab laadida sadu tuhandeid kordi, ilma et mahutavus koostisosade riknemise tõttu kannataks - ehk tõenäoliselt tunduvalt pikema aja jooksul kui enamiku elektroonikatoodete eluiga. Häda on aga selles, et kondensaatori mahutavus oleneb elektroodide pindalast. Keemilise vooluallikaga võrreldava mahutavusega kondensaator oleks siiani kasutusel olevate tehniliste lahenduste korral lihtsalt liiga suur.

MIT uurimisrühm kattis elektroodid nanotorudega. Ülipeen "karvkate" suurendab efektiivset pindala sedavõrd, et kommertskasutuseks vajaliku võimsusega kompaktse vooluallika saamine on silmapiiril. Uurijad näevad leiutise võimaliku kasutusalana muu hulgas näiteks hübriidmootoriga autosid ning rõhutavad ka keskkonna säästmist mürgiseid kemikaale sisaldavate patareide arvelt.

ScienCentral




Norrat tabas suur taevakivi

7. juuni öösel kella 2 paiku langes Põhja-Norrasse kopsakas meteoriit. Paljud kohalikud said üle taevalaotuse kihutavat tulekera näha ning poegiva mära järele vaatama läinud talumehel õnnestus seda isegi pildistada. Maapinna tabamisega kaasnev plahvatus oli kaugele kuulda ning jättis märkimisväärse jälje ka seismograafidele.
Norras laialt tuntud astronoom ja teaduse populariseerija Knut Jųrgen Rųed Ųdegaard pakkus esialgu, et tegu võis olla tõelise rekordmeteoriidiga (riigi ajaloo suurim, 90-kilogrammine meteoriit langes Altasse 1904), mille löögijõud oli võrreldav Hiroshimale heidetud aatompommiga. Hiljem on teised selle e-meedias kiiresti levinud väite kahtluse alla seadnud: taevakivi olevat siiski olnud vaid kümmekonna kilo raskune. Arvatav löögikoht mägedes on leitud, nii et loodetavasti õnnestub küsimusele lähemal ajal vastus leida.

Aftenposten


JALGPALL


Müüdid ja faktid

Maailma nädalaiks haarava jalgpallihulluse taustal tasub mainida, et juuni alguses peeti Mannheimi ülikoolis Saksamaal rahvusvaheline seminar, kus mitme eriala teadlased alates majandusmeestest ja lõpetades psühholoogidega arutasid maailma populaarseima sportmänguga nii otse väljakul kui ka väljakuservas seotud teemasid. Mõned näited järelduste kohta:
    - kohtunikud kipuvad toetama kodumeeskonda - kas või näiteks sellega, et annavad rohkem lisaaega, kui kodumeeskond on kaotusseisus. Sellest on küll väga harva kasu.
    - Laialt levinud seisukohad, et vahetult poolajavile eel löödud väraval on väga suur mõju mängu lõpptulemusele ja et äsja värava löönud meeskond on eriti kergesti haavatav, on pigem alusetud eelarvamused kui tõestatud väited.
    - Fännidel on kaksipidine mõju: 60 protsenti hooaja punktidest kogutakse küll koduväljakul, aga lüües penalteid oma poolehoidjate staadionipoolel on suurem oht eksida.
    - Teisel poolajal antud punane kaart mõjub vähemusse jäänud meeskonnale harva negatiivselt.
    - Punastes särkides meeskond ei võida sagedamini kui sinistes.
    - Jalgpalliekspertide ennustused maailmameistrivõistlusteks ei ole täpsemad kui need, mida saab teha lihtsalt edetabeleist lähtudes: nii ühed kui ka teised ennustavad märki umbes poolte matšide tulemused.
    - Suurimad šansid tulla maailmameistriks on riikidel, mille paljud mängijad teenivad leiba välismaal ja millele on omane mõõdukas võõrmängijate kasutus koduliigas.


Mannheimi ülikool


KIIRKOMMENTAAR

Sissemüüritud piiritajapesad

Kunagine kolleeg Eesti Raadio päevilt Toivo Makk rääkis mulle kurva loo oma elukoha lähedusest Sõpruse puiesteel Tallinnas, Mustamäe kaheksandas mikrorajoonis.
Ühe natuke räämas naabermaja juures hakatud maikuu lõpul innukalt fassaadi parandama. Muu hulgas mätsitud seguga kinni ka katuseräästa alused paneelilõhed. Aga remondimeeste lahkudes hakanud vast pandud paikade poole ärevalt häälitsedes lendama piiritajad - ikka uuesti ja uuesti, vaata et peaga vastu seina.

Ilmselt pole põhjust kahelda, et linnud oli asunud nendesse lõhedesse pesitsema; kalendrisse vaadates on üsna tõenäoline arvata, et küllap olid neis sissemüüritud pesades juba ka munad ... Hea seegi, et kindlasti mitte veel pojad: piiritaja on üks kõige hilisemaid ja pikaldasemaid pesitsemaasujaid, kes pealegi sõltub ülisuuresti ilmastikust.
Ei taha hakata rääkimagi sellest, et selline (ka teadmatu) pesa hukutamine on lausa karistatav pahategu. Eelkõige on see lihtsalt üks järjekordne kurb näide selle kohta, kuidas me oma kasina loodusharidusega ka siis paha võime teha, kui meie soovid on igati head ja kiiduväärsed, aga hästi valel ajal ellu viidud.

Toomas Jüriado



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet