Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. juuni 2006


UUDISTAJA SOOVITAB



Rappa, niidule, linnupessa, Kanaaridele ...



Vrskelt ilmunud ajakirjas Loodus jtkub Juhani Pttsepa ja Ingmar Muusikuse retkesari "Sammud omas Eestis". Seekordsed sammud viisid mehed otseteed Alam-Pedja sohu. Meie lugejatele kllap juba pris tuttavaks saanud looduspiltnikud Jaanus Jrva ja Sven Zacek kirjutavad ning nitavad pilte lindude pulmadest ja lastetoast. Hendrik Relve tutvustab oma kirjutises puisniitude olemust ja vlu. Prandmaastikest ja -kultuurist ning neis peituvatest ppetundidest mtiskleb Lembitu Tarang.

Taas on kne all koprad, samuti saab lugeda, kuidas hel keskkonnasstlikul inimesel pakendite tagastamine lks. Eesti muredele ja rmudele toovad vaheldust botaanikud lle Reier ja Elle Meier meenutustega teaduslikust ekspeditsioonist Tenerifele ning Urmas Kokassaar, kes tutvustab aaloe kasulikke omadusi.

Loodust sirvinud Ott Luuk




Uudistaja suvegraafik

Suvi on teadagi puhkuste, reisimise, aga ka kiire vlitde hooaeg. Hoidumaks hapukurkide ja kordussaadete mekist joondub Uudistaja kuumade pevade dikteeritava aeglasema elurtmiga. Jrgmised uudiskirjad ilmuvad kahendalase vahega phapeviti, alates 25. juunist.



Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Keskkonnakaitsjad sattusid Kapo luubi alla

9 - 13. juunini pidas Eesti rohelise liikumise (ERL) vrustamisel Tartus oma aastakoosolekut Maasprade (Friends of the Earth Europe) organisatsioon. Tegemist on 31 Euroopa keskkonnakaitsehendust koondava vrgustikuga, mis osaleb aktiivselt keskkonnapoliitikas. Laialdaselt tuntud ja tunnustatud organisatsiooni kokkutuleku korraldajate hmmastuseks oli ritus kaitsepolitsei huviorbiidis. Pringuid tehti nii ERL kui vlisklaliste kohta.
Roheliste seisukohta vljendas ERL juhatuse liige Peep Mardiste: "Oleme nrdinud Kapo phjendamatust huvist. Soovime, et Kapo ei raiskaks maksumaksja raha mitte vabahenduste jrgi luuramisele, vaid keskenduks sisulistele, riigi julgeolekut mjutavatele ohtudele."

ERL


TASUB MINNA


uesppekursus Ida-Virumaal

Tartu keskkonnahariduse keskuse koolituskeskus teatab, et 19.-20. juunil Ida-Virumaal toimuvale lasteaia- ja algklassipetajate uesppe tasuta koolitusele on veel mned vabad kohad.
Vajalik on eelregistreerumine, lhemat teavet leiab vrgupaigawww.teec.ee uudisterubriigist.
Koolitus algab mlemal peval Jhvis hispanga juurest kell 10, samasse tagasi jutakse kell 17; vljasidud on esimesel peval Toilasse ja Ontikasse, teisel peval Kurtna piirkonda. Osalejad saavad tunnistuse. Koolitusel pitakse tundma loodust ja selle vahendamise meetodeid.

TKHK


RAJA TAGANT


Kaasa eest vaenlase juurde peitu

Paljude liikide emasloomadele muutub isaste lemrane suguhuvi koormavaks ja selle vltimiseks vidakse kasutusele vtta rmuslikke meetmeid. Nii seavad emasgupid (populaarsed akvaariumikalad) end isaste eest pgenedes lausa ohtu langeda rvliikide saagiks.
Bangoris asuva Walesi likooli teadlane Darren Croft uuris koos kaastlistega gupisid nende looduslikes elupaikades troopilises Trinidadis. Nad sedastasid, et paljud selle liigi emaskalu eelistavad rvkalarohket, aga vheste isaste liigikaaslastega elupaika.

Nagu paljud teisedki selgroogsed, "riietuvad" ka isased gupid kirevasse pulmarsse, et sellega emaseid liigi meelitada, viimased on aga tagasihoidlikku ja igavat pruuni karva. Kuid erk vrvus meelitab peale vastassugupoole ligi ka rvtoidulisi vee-elanikke. Just seda asjaolu suurema suguhuvita emased ra kasutavadki: nad laskuvad sgavamatesse veekihtidesse, kus varitsevad rvkalad, lootes samas, et saagiks valitakse pigem vhesed neile jrgnevad isasgupid.

American Naturalist/AlphaGalileo




Prozac vib olla pstnud tuhandeid elusid



Kui aastail 1960-88 kikus enesetappude hulk Ameerika hendriikides he keskmise nitaja mber, siis prast 1988. aastat on see nitaja pidevalt langenud. Tna ajakirjas PLoS Medicine avaldatava uuringu andmetel vib see langus olla seotud tuntud antidepressandi Fluoxetini ehk Prozaci kasutuselevtuga.
Kui kuni 1988. aastani ji enesetappude tase 12,2 ja 13,7 vahele saja tuhande inimese kohta, siis aastaks 2000 vhenes see jrk-jrgult 10,4-ni. Sama ajal suurenes olulisel mral Prozaci kasutus. Preparaadi mki ilmumise aastal 1988 kirjutati seda vlja 2,5 miljonit, aastal 2000 aga 33 miljonit korda. Matemaatiline anals kinnitas, et need kaks nitajat vivad vga tenoliselt olla omavahel otseseoses. Kui see on tsi, siis vib kinnitada, et Fluoxetin on kasutuselevtust alates sstnud 33 600 inimelu.
T autorid mnavad, et muidugi pole seos otseselt testatav, annab aga ometi veenva argumendi viimasel ajal puhkenud vaidlustes, kas antidepressandid hoopis ei suurenda enesetappude hulka.

PloS/AlphaGalileo




Nanotehnoloogia lubab uudseid vooluallikaid

Kllap iga lugeja on mrganud, et mobiiltelefonide, digikaamerate, slearvutite ja kikvimalike muude krgtehnoloogiliste vidinate akud kipuvad thjaks saama just kige ebameeldivamatel hetkedel. Siis tuleb otsida laadimiseks seinakontakt ja juhtmeta oleku vabadusel ongi mitmeks tunniks kriips peal.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased annavad lootust, et tulevikus vib vooluallika laadimiseks kuluda vaid mni sekund. Pikese all pole midagi uut ja ka uue superpatarei idee phineb peaaegu 300 aasta vanusel leiutisel - kondensaatoril. Erinevalt harilikust akust vi patareist ei toimu kondensaatoris keemilisi reaktsioone. Energiat silitatakse selles elektrivlja kujul, mis tekitatakse kahe elektroodi abil. Vlja tekitamine vtab thise aja ja seadet saab laadida sadu tuhandeid kordi, ilma et mahutavus koostisosade riknemise tttu kannataks - ehk tenoliselt tunduvalt pikema aja jooksul kui enamiku elektroonikatoodete eluiga. Hda on aga selles, et kondensaatori mahutavus oleneb elektroodide pindalast. Keemilise vooluallikaga vrreldava mahutavusega kondensaator oleks siiani kasutusel olevate tehniliste lahenduste korral lihtsalt liiga suur.

MIT uurimisrhm kattis elektroodid nanotorudega. lipeen "karvkate" suurendab efektiivset pindala sedavrd, et kommertskasutuseks vajaliku vimsusega kompaktse vooluallika saamine on silmapiiril. Uurijad nevad leiutise vimaliku kasutusalana muu hulgas niteks hbriidmootoriga autosid ning rhutavad ka keskkonna sstmist mrgiseid kemikaale sisaldavate patareide arvelt.

ScienCentral




Norrat tabas suur taevakivi

7. juuni sel kella 2 paiku langes Phja-Norrasse kopsakas meteoriit. Paljud kohalikud said le taevalaotuse kihutavat tulekera nha ning poegiva mra jrele vaatama linud talumehel nnestus seda isegi pildistada. Maapinna tabamisega kaasnev plahvatus oli kaugele kuulda ning jttis mrkimisvrse jlje ka seismograafidele.
Norras laialt tuntud astronoom ja teaduse populariseerija Knut Jųrgen Rųed Ųdegaard pakkus esialgu, et tegu vis olla telise rekordmeteoriidiga (riigi ajaloo suurim, 90-kilogrammine meteoriit langes Altasse 1904), mille lgijud oli vrreldav Hiroshimale heidetud aatompommiga. Hiljem on teised selle e-meedias kiiresti levinud vite kahtluse alla seadnud: taevakivi olevat siiski olnud vaid kmmekonna kilo raskune. Arvatav lgikoht mgedes on leitud, nii et loodetavasti nnestub ksimusele lhemal ajal vastus leida.

Aftenposten


JALGPALL


Mdid ja faktid

Maailma ndalaiks haarava jalgpallihulluse taustal tasub mainida, et juuni alguses peeti Mannheimi likoolis Saksamaal rahvusvaheline seminar, kus mitme eriala teadlased alates majandusmeestest ja lpetades pshholoogidega arutasid maailma populaarseima sportmnguga nii otse vljakul kui ka vljakuservas seotud teemasid. Mned nited jrelduste kohta:
    - kohtunikud kipuvad toetama kodumeeskonda - kas vi niteks sellega, et annavad rohkem lisaaega, kui kodumeeskond on kaotusseisus. Sellest on kll vga harva kasu.
    - Laialt levinud seisukohad, et vahetult poolajavile eel ldud vraval on vga suur mju mngu lpptulemusele ja et sja vrava lnud meeskond on eriti kergesti haavatav, on pigem alusetud eelarvamused kui testatud vited.
    - Fnnidel on kaksipidine mju: 60 protsenti hooaja punktidest kogutakse kll koduvljakul, aga les penalteid oma poolehoidjate staadionipoolel on suurem oht eksida.
    - Teisel poolajal antud punane kaart mjub vhemusse jnud meeskonnale harva negatiivselt.
    - Punastes srkides meeskond ei vida sagedamini kui sinistes.
    - Jalgpalliekspertide ennustused maailmameistrivistlusteks ei ole tpsemad kui need, mida saab teha lihtsalt edetabeleist lhtudes: nii hed kui ka teised ennustavad mrki umbes poolte matšide tulemused.
    - Suurimad šansid tulla maailmameistriks on riikidel, mille paljud mngijad teenivad leiba vlismaal ja millele on omane mdukas vrmngijate kasutus koduliigas.


Mannheimi likool


KIIRKOMMENTAAR

Sissemritud piiritajapesad

Kunagine kolleeg Eesti Raadio pevilt Toivo Makk rkis mulle kurva loo oma elukoha lhedusest Spruse puiesteel Tallinnas, Mustame kaheksandas mikrorajoonis.
he natuke rmas naabermaja juures hakatud maikuu lpul innukalt fassaadi parandama. Muu hulgas mtsitud seguga kinni ka katusersta alused paneelilhed. Aga remondimeeste lahkudes hakanud vast pandud paikade poole revalt hlitsedes lendama piiritajad - ikka uuesti ja uuesti, vaata et peaga vastu seina.

Ilmselt pole phjust kahelda, et linnud oli asunud nendesse lhedesse pesitsema; kalendrisse vaadates on sna tenoline arvata, et kllap olid neis sissemritud pesades juba ka munad ... Hea seegi, et kindlasti mitte veel pojad: piiritaja on ks kige hilisemaid ja pikaldasemaid pesitsemaasujaid, kes pealegi sltub lisuuresti ilmastikust.
Ei taha hakata rkimagi sellest, et selline (ka teadmatu) pesa hukutamine on lausa karistatav pahategu. Eelkige on see lihtsalt ks jrjekordne kurb nide selle kohta, kuidas me oma kasina loodusharidusega ka siis paha vime teha, kui meie soovid on igati head ja kiiduvrsed, aga hsti valel ajal ellu viidud.

Toomas Jriado



Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012