UUDISTAJA
4. august 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Telli loodusajakirjad siit:

---

Uudistaja suvegraafik

Järgmine uudiskiri ilmub 20. augustil.



EESTI UUDISED

---

Juuli kõrbekuivust kinnitavad ka keskmised näitajad

Iga juulikuu Eestis veetnud inimene tundis ka oma kehaga, kui kuum ja kuiv oli ilm. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi tavapärased kokkuvõtted kinnitavad neid tundeid täiel määral. Kui heinakuu pikaajaliseks keskmiseks soojaks on rehkendatud 16,5 °C, siis tänavu mõõdeti 18,8 °C; sademeid saadi Eesti keskmisena kokku vaid 18 mm, aastate jooksul on keskmiselt sadanud 76 mm. Kuivusrekord sündis Ristnas, kus sadas ainult 10 mm.

EMHI/Loodusajakiri

---

Noored lingvistid võistlevad Tartus

5.augustil lõpeb Tartus teisipäeval alanud IV rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad, millest võtab osa poolsada keskkooliõpilast üheksast riigist.
Olümpiaadil võisteldakse nii individuaalses kui ka võistkondlikus arvestuses. Lahendada tuleb ülesandeid, mis põhinevad võistleja jaoks mõnel tundmatul keelel. Tüüpilises ülesandes tuleb etteantud näidislausete ning nende tõlgete põhjal leida selle keele grammatika seaduspärasusi ning moodustada uusi lauseid. Ülesandeid on aga ka keeleajaloo ja semantika valdkonnast. Olümpiaadi peakorraldaja, TÜ üldkeeleteaduse dotsendi Renate Pajusalu sõnul on olümpiaadiülesannete lahendamiseks vaja loogilist mõtlemist ning tavaliselt saavad häid tulemusi need õpilased, kes on andekad matemaatikas.
Eestit esindab olümpiaadil kaks neljaliikmelist võistkonda. Käidud on ka kolmel eelmisel rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil. Parimad kohad on seni saanud Margus Niitsoo, kes oli Moskvas 2004. aastal 11., ja Ivar Merilo, mulluse Leideni olümpiaadi 10.
Olümpiaadi pidulik lõpetamine ja võitjate autasustamine leiab on laupäeval, 5. augustil kell 18 ülikooli aulas.
Olümpiaadi kodulehekülg.

Tartu ülikool

---

Eesti saab biomassi ja põlevkivi tarvitamise arengukavad

3.augustil sai põllumajandusministeerium valitsuselt ülesandeks juhtida "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" koostamist. Käesoleva aasta detsembriks valmiva kava põhieesmärk on vähendada Eesti sõltuvust sisseveetavatest energiaressurssidest.

Varem, 11. juulil kiitis valitsus heaks ettepaneku koostada riiklik arengukava põlevkivi kasutamiseks aastatel 2007-2015, mis reguleeriks kaevandamist majanduslikest, sotsiaalsetest, julgeoleku- ja keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt. Kava valmimise eest vastutab keskkonnaministeerium ning valitsusele esitamise tähtajaks on 1. mai 2007.

Keskkonnaministeerium/Põllumajandusministeerium

---

Sinivetikad Läänemeres

Keskkonnainspektsioonile teatati eelmisel nädalavahetusel Läänemaal Topu lahes randa määrivast sinakast ainest. Selgus, et tegu on sinivetikaga (tsüanobakteriga) Nodularia spumigena, mis on Liivi lahes tavaliselt juulis-augustis "õitsenguid" põhjustavast liigist mürgisem. Planktoni vohamisele on ilmselt kaasa aidanud soojad suveilmad.

Reostunud vees supelda ei tohiks, eriti tuleb hoiatada lapsi. Sinivetikatest põhjustatud mürgitus võib põhjustada järgmisi sümptomeid: naha ja silmade punetus, halb enesetunne, kõhulahtisus, palavik, nohu, köha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine, tasakaaluhäired. Pikemalt sinivetikatest.

Keskkonnainspektsioon/Tervisekaitseinspektsioon

---

Veel on aega pildistada Läänemerd

Käes on paras aeg teha pilte mais välja kuulutatud rahvusvahelise fotovõistluse "Läänemere rannikul" tarvis.
Eesti ja Soome keskkonnaministeerium ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee ühiskorraldatud teise rahvusvahelise loodusfotovõistluse siht on leida uusi huvitavaid fotosid merest ja rannikust Soome lahe piirkonnas ning innustada inimesi kaitsma looduskeskkonda ja mõistma puhta elukeskkonna vajalikkust.

Võistlusel võivad osaleda Eesti, Soome ja Venemaa fotograafid seni avaldamata piltidega, mis on tehtud pärast 1. jaanuari 2003. Paberkandjal fotod (18 x 24 kuni 40 x 60 cm) tuleb saata hiljemalt 29. septembriks keskkonnaministeeriumisse (Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn); ümbrikule lisada märgusõna "Läänemere rannikul". Iga osaleja võib esitada kuni kolm fotot, millele tuleb märkida foto pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed, sünniaasta ning teave pildistamise koha ja aja kohta.

Võisteldakse kahes kategoorias: üldine ja noore autori (sündinud aastal 1988 või hiljem) kategooria. Iga riigi eel˛ürii valib lõppvõistlusele välja kõige rohkem 20 üldkategooria ja 8 noore autori fotot, mis saadetakse oktoobri keskel peetavale lõppvõistlusele Helsingisse.
Võistluse tulemused kuulutatakse välja tänavu 24. oktoobril Helsingis. Pärast tulemuste väljakuulutamist korraldatakse umbes kolmekümnest paremast fotost näitused nii Eestis, Soomes kui ka Venemaal.

Autasudeks on üldises kategoorias esimese koha eest 700 eurot, teise koha pälvinu saab 350 ja kolmanda koha oma 150 eurot; noore autori kategoorias saab esimese koha võitja 300 eurot, teine 200 ja kolmas 100 eurot.

Keskkonnaministeerium


LUGEMIST

---

Valminud on keskkonnajärelevalve aastaraamat

Keskkonnainspektsiooni kodulehelt saab võrgupaigast www.kki.ee/?id=6026 lugeda aastaraamatu "Keskkonnajärelevalve 2005" elektronversiooni.
Esmalt saab trükisest lühiülevaate järelevalve teostajatest ja nende funktsioonidest. Peale statistiliste andmete sisaldab kogumik ülevaatelugusid peamistest järelevalve valdkondadest, samuti näiteid igapäevatöö kohta. Aastaraamatu lõpetab pilguheit tulevikku, milles on toodud välja keskkonnajärelevalve olulisemad sihid lähiaastateks.
60-leheküljeline aastaraamat on järjekorras kolmas. Kogumiku on andnud välja keskkonnainspektsioon; finantseeris keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnainspektsioon


RAJA TAGANT

---

Ukraina Bõstroje kanal ohustab Doonau deltat

ÜRO eksperdid andsid juuli keskel ÜRO Euroopa majanduskomisjoni ECE Rumeenia ja Ukraina saadikutele üle teadusaruande, mille hinnangul kujutab läbi Doonau delta ehitatav hiiglaslik Bõstroje laevakanal sellele ühele Euroopa hinnalisemale märgalale ja tema elustikule suurt ohtu.

Ukraina alustas süvendus- ja ehitustöid 2004. aastal, kusjuures naaberriigi Rumeeniaga nõu ei peetud. Seda nõuab aga selliste tööde puhul 1991. aastal sõlmitud Espoo konventsioon. Rumeenia paluski ECE-l asja uurida.

Selgus, et kanaliehitus on läbi arutamata ka kohalike elanike ja vabaühendustega - mitu looduskaitseorganisatsiooni on kanali vihased vastased.

Raport leidis üheselt, et Doonau ja Musta mere vahel ette võetud süvendustöö rikub üleujutatavad luhad ja saastab merd. Delta on aga miljonite rändlindude peatusala. Siin on pelgupaiga leidnud Euroopa suurim pelikanikoloonia ning mitmed ohustatud kalaliigid. Unikaalse looduse tõttu on paik kantud maailma looduspärandi nimistusse.

Migratory Bird & Wetland NewsLink

---

Briti veefirmade aplus teeb kurja märgaladele

Briti kuninglik linnukaitseühing RSPB kinnitab, et Ühendkuningriigi märgalad, elutähtsad paigad lindudele ja muule elustikule, on halvas seisus, kuna veekompaniid ammutavad sealt liiga palju vett: rohkem, kui lubaks ökoloogiline seisund.
RSPB hinnangul teeb see niigi halvas seisundis, liiga kaua kuivuse all kannatanud märgaladele rohkem haiget kui põud. Linnukaitsjad kinnitavad, et asja muudab aina hullemaks seegi, et üha edasi on nihkunud Euroopa Liidu loodusdirektiivi nõuete täitmine.

Veefirmad väidavad vastu, et kõik nende veevõtud on rangelt kooskõlastatud riigi keskkonnaagentuuriga, nagu nõuab ka seadus.

BBC

---

Lindude enesetapp turismiatraktsiooniks

India Assami osariigi turismiministeerium on asunud koostama detailset plaani, kuidas renoveerida Jatinga küla elamud, ehitada vaatetorne ja muuta paremaks külla viiv tee. Sellega loodetakse kohale tuua rohkem ööbivaid turiste, kes on tulnud vaatama aastast aastasse korduvat, aga seni ühese seletuseta lindude enesetappu.

Mussooniperioodi lõpu kuuvalguseta udustel öödel lendab Jatinga aheliku pooleteist kilomeetri pikkusel ja kahesaja meetri laiusel lõigul hulk linde end vastu nõlva surnuks. Kummaline enesetapp leiab aset just ainult sellel lõigul, aga samas igal aastal. Kokku on "enesetapjate" hulgas kindlaks tehtud 44 rändliiki: hüübi-, öö- ja tiigihaigru-, haigru-, pita- ja safiirlinnuliike ning teisi. Enmasti ei ole tegemist mitte kaugrändurite, vaid ümbruskonna orgudes ja nõlvadel elavate tiivulistega.

Osa linde jääb pärast kokkupõrget ellu, kuid kohalikel elanikel on läbi aegade olnud kombeks uimased sulelised endale toidu tarbeks tappa. Looduskaitsjate selgitustöö kirjaoskamatute külaelanike seas on tapetud lindude hulka nüüd siiski 40 protsenti vähendanud.

Selget seletust dramaatilise nähtuse kohta pole; ühe hüpoteesi järgi eksitab linde ilmastik, täpsemalt külast paistvate tulede, suure kõrguse, udu ja tugeva tuule koosmõju.

Kuna Jatinga asub metsakaitsealal, ei saa turismiarendajad ööbimispaikade ja infrastruktuuride jaoks maad juurde osta ning peavad seetõttu leppima külaelanike majade viimisega seisu, mis oleks vastuvõetav ka ööbida soovivatele turistidele.

The Indian Times

---

Suurest lapsest paksuks lapseks

Manchesteri ülikooli uurijad väidavad augusti alguses avaldatud uurimuses, et eriti vastuvõtlikud on "nüüdisaja epideemiale" - ülekaalulisusele - suurt kasvu kiiresti sirguvad lapsed.
Töös mõõdeti-kaaluti viieteistkümne aasta (1988-2003) vältel 50 000 kolmeaastast last Wirralis. Tulemused näitasid ilmselgelt, et nn. kehamassi indeks BMI, tuntud ülekaalulisuse näitaja, suureneb kõige kiiremini suurt kasvu lastel. Nüüd hakatakse otsima kasvu ja rasvumise sügavamaid seoseid.
Seniste andmete põhjal järeldati, et Ühendkuningriigiski tuleks toitumisharjumusi muuta ja et väga oluline on inimese beebiiga: kui siis suudetakse leida õige toitmisviis, saab rasvumist vältida.

AlphaGalileo

---

Elekter, külm ja soe omast käest võtta

Kaheksa Euroopa riigi 32 organisatsiooni nuputavad PolySMART-projekti raames seadme kallal, mis suudaks kodumajapidamisele ühe korraga anda nii elektrit, jahutust kui ka sooja ning oleks tublisti keskkonnahoidlikum kui senised nende eluhüvede tootmisviisid.

Mõneski suures spordikeskuses, hotellis või tööstusettevõttes on selline kolmiksüsteem olemas, nii et ise tullakse toime elektrivarustuse, kliima- ja kütteseadmete ning kuumtöötluse tagamisega. Nüüd otsitakse 14,3 miljoni eurose eelarve toel analoogseid, aga muidugi pisemaid masinaid kodude tarvis. Sihiks on seatud senisest neli korda tõhusam elektri genereerimine ja kliimaseadmed, mis ei kasutaks keskkonnakahjulikke aineid. Üks säärase süsteemi eelis on ka see, et kaovad tänavu suvel nii tavalised olukorrad, kus täisvõimsusel töötavad kliimaseadmed koormasid elektriliinid üle ja vool katkes: elamud muutuvad elektri tarbijatest elektri tootjateks.

Elhuyar Fundazioa

---

Jaapan seab sihid Kuule

Jaapani kosmoseagentuur JAXA jahmatas kuu-uurijate üldsust plaanidega 2030. aastaks Maa kaaslasele kosmosejaam rajada. Eeldatavasti kuni kolme triljoni jeeni suurune eelarve pole projektiks veel eraldatud, kuid agentuuri juhtivad teadlased lubasid, et juba järgmisel aastal saadetakse Kuu orbiidile tehiskaaslane. Jaapani astronaut peaks kavade kohaselt Kuu pinnale jõudma 2020. aasta paiku.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlaste arvamusel aga napib Jaapanil üksi Kuu-missiooni läbiviimiseks vahendeid. ESA mehitatud kuureisist ei unista, ambitsioon selleks on veel vaid NASA-l.

Nature


KIIRKOMMENTAAR

---

Miks Juku ei taha õpetajaks saada

Paluge mõnel karikaturistil kujutada õpetajat. Tõenäoliselt saate tulemuseks tõreda olemisega kesk- kuni pensioniealine naisterahva, kes ühe käega Jukut tutistab ja teisega tahvlile arvutusülesandeid maalib. Millegipärast aga tervitavad lapsevanemad selle kergelt kõhedusttekitava stereotüübi elustumist klassiruumides. Kuidas muidu seletada seda, et Eesti hariduse häda ja viletsust kurdavad ikka esimeses järjekorras õpetajad ise, siis ministeeriumitegelased ja õppurid, aga äärmiselt harva vanemad, kes oma võsukeste eest hoolt peaksid kandma?

Millal mõistetakse, et kool pole lihtsalt koht, kus ranged kasvatajad valvavad, et jõnglased ula peale ei läheks ega päeval isa-ema jalgu satuks? Praegune õpetustöö on kohati veider segu nõukogudeaegsest kivinenud suhtumisest ja sissetöötamata uuest metoodikast. Võtteid, mis eeldavad õpetaja-õpilase sõbralikku koostööd, ei saa rakendada vastandamisele ja sunnile rajatud õhkkonnas. Mind ei üllata sugugi, et vähesed noored pedagoogi ameti valivad. Kui koolist pääsemine on omaette rõõm, siis kes tahaks minna tagasi madala palga eest oma närve rikkuma?

Ammu on aeg, et noort ja entusiastlikku õpetajat väärtustaks mitte ainult riik, vaid ka kogukond, kelle heaks ta tööle asub. Vanemate huvi ja suhtlus kooliga peaks olema normaalne nähtus ka väljaspool pisihuligaansuste lahendamist. Koolis meeldiva ja efektiivse õppekeskkonna loomist ei saa otse haridusministeeriumilt tellida ega hakkajaid noori puhta palgaraha eest osta.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---