Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
4. august 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Telli loodusajakirjad siit:




Uudistaja suvegraafik

Jrgmine uudiskiri ilmub 20. augustil.



EESTI UUDISED



Juuli krbekuivust kinnitavad ka keskmised nitajad

Iga juulikuu Eestis veetnud inimene tundis ka oma kehaga, kui kuum ja kuiv oli ilm. Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi tavaprased kokkuvtted kinnitavad neid tundeid tiel mral. Kui heinakuu pikaajaliseks keskmiseks soojaks on rehkendatud 16,5 C, siis tnavu mdeti 18,8 C; sademeid saadi Eesti keskmisena kokku vaid 18 mm, aastate jooksul on keskmiselt sadanud 76 mm. Kuivusrekord sndis Ristnas, kus sadas ainult 10 mm.

EMHI/Loodusajakiri







Noored lingvistid vistlevad Tartus

5.augustil lpeb Tartus teisipeval alanud IV rahvusvaheline lingvistikaolmpiaad, millest vtab osa poolsada keskkoolipilast heksast riigist.
Olmpiaadil visteldakse nii individuaalses kui ka vistkondlikus arvestuses. Lahendada tuleb lesandeid, mis phinevad vistleja jaoks mnel tundmatul keelel. Tpilises lesandes tuleb etteantud nidislausete ning nende tlgete phjal leida selle keele grammatika seadusprasusi ning moodustada uusi lauseid. lesandeid on aga ka keeleajaloo ja semantika valdkonnast. Olmpiaadi peakorraldaja, T ldkeeleteaduse dotsendi Renate Pajusalu snul on olmpiaadilesannete lahendamiseks vaja loogilist mtlemist ning tavaliselt saavad hid tulemusi need pilased, kes on andekad matemaatikas.
Eestit esindab olmpiaadil kaks neljaliikmelist vistkonda. Kidud on ka kolmel eelmisel rahvusvahelisel lingvistikaolmpiaadil. Parimad kohad on seni saanud Margus Niitsoo, kes oli Moskvas 2004. aastal 11., ja Ivar Merilo, mulluse Leideni olmpiaadi 10.
Olmpiaadi pidulik lpetamine ja vitjate autasustamine leiab on laupeval, 5. augustil kell 18 likooli aulas.
Olmpiaadi koduleheklg.

Tartu likool




Eesti saab biomassi ja plevkivi tarvitamise arengukavad

3.augustil sai pllumajandusministeerium valitsuselt lesandeks juhtida "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" koostamist. Kesoleva aasta detsembriks valmiva kava phieesmrk on vhendada Eesti sltuvust sisseveetavatest energiaressurssidest.

Varem, 11. juulil kiitis valitsus heaks ettepaneku koostada riiklik arengukava plevkivi kasutamiseks aastatel 2007-2015, mis reguleeriks kaevandamist majanduslikest, sotsiaalsetest, julgeoleku- ja keskkonnakaitselistest aspektidest lhtuvalt. Kava valmimise eest vastutab keskkonnaministeerium ning valitsusele esitamise thtajaks on 1. mai 2007.

Keskkonnaministeerium/Pllumajandusministeerium




Sinivetikad Lnemeres

Keskkonnainspektsioonile teatati eelmisel ndalavahetusel Lnemaal Topu lahes randa mrivast sinakast ainest. Selgus, et tegu on sinivetikaga (tsanobakteriga) Nodularia spumigena, mis on Liivi lahes tavaliselt juulis-augustis "itsenguid" phjustavast liigist mrgisem. Planktoni vohamisele on ilmselt kaasa aidanud soojad suveilmad.

Reostunud vees supelda ei tohiks, eriti tuleb hoiatada lapsi. Sinivetikatest phjustatud mrgitus vib phjustada jrgmisi smptomeid: naha ja silmade punetus, halb enesetunne, khulahtisus, palavik, nohu, kha, lihasevalud, huulte kipitamine ja pragunemine, tasakaaluhired. Pikemalt sinivetikatest.

Keskkonnainspektsioon/Tervisekaitseinspektsioon





Veel on aega pildistada Lnemerd

Kes on paras aeg teha pilte mais vlja kuulutatud rahvusvahelise fotovistluse "Lnemere rannikul" tarvis.
Eesti ja Soome keskkonnaministeerium ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja koloogilise turvalisuse komitee hiskorraldatud teise rahvusvahelise loodusfotovistluse siht on leida uusi huvitavaid fotosid merest ja rannikust Soome lahe piirkonnas ning innustada inimesi kaitsma looduskeskkonda ja mistma puhta elukeskkonna vajalikkust.

Vistlusel vivad osaleda Eesti, Soome ja Venemaa fotograafid seni avaldamata piltidega, mis on tehtud prast 1. jaanuari 2003. Paberkandjal fotod (18 x 24 kuni 40 x 60 cm) tuleb saata hiljemalt 29. septembriks keskkonnaministeeriumisse (Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn); mbrikule lisada mrgusna "Lnemere rannikul". Iga osaleja vib esitada kuni kolm fotot, millele tuleb mrkida foto pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed, snniaasta ning teave pildistamise koha ja aja kohta.

Visteldakse kahes kategoorias: ldine ja noore autori (sndinud aastal 1988 vi hiljem) kategooria. Iga riigi eel˛rii valib lppvistlusele vlja kige rohkem 20 ldkategooria ja 8 noore autori fotot, mis saadetakse oktoobri keskel peetavale lppvistlusele Helsingisse.
Vistluse tulemused kuulutatakse vlja tnavu 24. oktoobril Helsingis. Prast tulemuste vljakuulutamist korraldatakse umbes kolmekmnest paremast fotost nitused nii Eestis, Soomes kui ka Venemaal.

Autasudeks on ldises kategoorias esimese koha eest 700 eurot, teise koha plvinu saab 350 ja kolmanda koha oma 150 eurot; noore autori kategoorias saab esimese koha vitja 300 eurot, teine 200 ja kolmas 100 eurot.

Keskkonnaministeerium


LUGEMIST

Valminud on keskkonnajrelevalve aastaraamat

Keskkonnainspektsiooni kodulehelt saab vrgupaigast www.kki.ee/?id=6026 lugeda aastaraamatu "Keskkonnajrelevalve 2005" elektronversiooni.
Esmalt saab trkisest lhilevaate jrelevalve teostajatest ja nende funktsioonidest. Peale statistiliste andmete sisaldab kogumik levaatelugusid peamistest jrelevalve valdkondadest, samuti niteid igapevat kohta. Aastaraamatu lpetab pilguheit tulevikku, milles on toodud vlja keskkonnajrelevalve olulisemad sihid lhiaastateks.
60-lehekljeline aastaraamat on jrjekorras kolmas. Kogumiku on andnud vlja keskkonnainspektsioon; finantseeris keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnainspektsioon


RAJA TAGANT


Ukraina Bstroje kanal ohustab Doonau deltat

RO eksperdid andsid juuli keskel RO Euroopa majanduskomisjoni ECE Rumeenia ja Ukraina saadikutele le teadusaruande, mille hinnangul kujutab lbi Doonau delta ehitatav hiiglaslik Bstroje laevakanal sellele hele Euroopa hinnalisemale mrgalale ja tema elustikule suurt ohtu.

Ukraina alustas svendus- ja ehitustid 2004. aastal, kusjuures naaberriigi Rumeeniaga nu ei peetud. Seda nuab aga selliste tde puhul 1991. aastal slmitud Espoo konventsioon. Rumeenia paluski ECE-l asja uurida.

Selgus, et kanaliehitus on lbi arutamata ka kohalike elanike ja vabahendustega - mitu looduskaitseorganisatsiooni on kanali vihased vastased.

Raport leidis heselt, et Doonau ja Musta mere vahel ette vetud svendust rikub leujutatavad luhad ja saastab merd. Delta on aga miljonite rndlindude peatusala. Siin on pelgupaiga leidnud Euroopa suurim pelikanikoloonia ning mitmed ohustatud kalaliigid. Unikaalse looduse tttu on paik kantud maailma loodusprandi nimistusse.

Migratory Bird & Wetland NewsLink




Briti veefirmade aplus teeb kurja mrgaladele

Briti kuninglik linnukaitsehing RSPB kinnitab, et hendkuningriigi mrgalad, eluthtsad paigad lindudele ja muule elustikule, on halvas seisus, kuna veekompaniid ammutavad sealt liiga palju vett: rohkem, kui lubaks koloogiline seisund.
RSPB hinnangul teeb see niigi halvas seisundis, liiga kaua kuivuse all kannatanud mrgaladele rohkem haiget kui pud. Linnukaitsjad kinnitavad, et asja muudab aina hullemaks seegi, et ha edasi on nihkunud Euroopa Liidu loodusdirektiivi nuete titmine.

Veefirmad vidavad vastu, et kik nende veevtud on rangelt koosklastatud riigi keskkonnaagentuuriga, nagu nuab ka seadus.

BBC




Lindude enesetapp turismiatraktsiooniks

India Assami osariigi turismiministeerium on asunud koostama detailset plaani, kuidas renoveerida Jatinga kla elamud, ehitada vaatetorne ja muuta paremaks klla viiv tee. Sellega loodetakse kohale tuua rohkem bivaid turiste, kes on tulnud vaatama aastast aastasse korduvat, aga seni hese seletuseta lindude enesetappu.

Mussooniperioodi lpu kuuvalguseta udustel del lendab Jatinga aheliku pooleteist kilomeetri pikkusel ja kahesaja meetri laiusel ligul hulk linde end vastu nlva surnuks. Kummaline enesetapp leiab aset just ainult sellel ligul, aga samas igal aastal. Kokku on "enesetapjate" hulgas kindlaks tehtud 44 rndliiki: hbi-, - ja tiigihaigru-, haigru-, pita- ja safiirlinnuliike ning teisi. Enmasti ei ole tegemist mitte kaugrndurite, vaid mbruskonna orgudes ja nlvadel elavate tiivulistega.

Osa linde jb prast kokkuprget ellu, kuid kohalikel elanikel on lbi aegade olnud kombeks uimased sulelised endale toidu tarbeks tappa. Looduskaitsjate selgitust kirjaoskamatute klaelanike seas on tapetud lindude hulka nd siiski 40 protsenti vhendanud.

Selget seletust dramaatilise nhtuse kohta pole; he hpoteesi jrgi eksitab linde ilmastik, tpsemalt klast paistvate tulede, suure krguse, udu ja tugeva tuule koosmju.

Kuna Jatinga asub metsakaitsealal, ei saa turismiarendajad bimispaikade ja infrastruktuuride jaoks maad juurde osta ning peavad seetttu leppima klaelanike majade viimisega seisu, mis oleks vastuvetav ka bida soovivatele turistidele.

The Indian Times




Suurest lapsest paksuks lapseks

Manchesteri likooli uurijad vidavad augusti alguses avaldatud uurimuses, et eriti vastuvtlikud on "ndisaja epideemiale" - lekaalulisusele - suurt kasvu kiiresti sirguvad lapsed.
Ts mdeti-kaaluti viieteistkmne aasta (1988-2003) vltel 50 000 kolmeaastast last Wirralis. Tulemused nitasid ilmselgelt, et nn. kehamassi indeks BMI, tuntud lekaalulisuse nitaja, suureneb kige kiiremini suurt kasvu lastel. Nd hakatakse otsima kasvu ja rasvumise sgavamaid seoseid.
Seniste andmete phjal jreldati, et hendkuningriigiski tuleks toitumisharjumusi muuta ja et vga oluline on inimese beebiiga: kui siis suudetakse leida ige toitmisviis, saab rasvumist vltida.

AlphaGalileo




Elekter, klm ja soe omast kest vtta

Kaheksa Euroopa riigi 32 organisatsiooni nuputavad PolySMART-projekti raames seadme kallal, mis suudaks kodumajapidamisele he korraga anda nii elektrit, jahutust kui ka sooja ning oleks tublisti keskkonnahoidlikum kui senised nende eluhvede tootmisviisid.

Mneski suures spordikeskuses, hotellis vi tstusettevttes on selline kolmikssteem olemas, nii et ise tullakse toime elektrivarustuse, kliima- ja ktteseadmete ning kuumttluse tagamisega. Nd otsitakse 14,3 miljoni eurose eelarve toel analoogseid, aga muidugi pisemaid masinaid kodude tarvis. Sihiks on seatud senisest neli korda thusam elektri genereerimine ja kliimaseadmed, mis ei kasutaks keskkonnakahjulikke aineid. ks srase ssteemi eelis on ka see, et kaovad tnavu suvel nii tavalised olukorrad, kus tisvimsusel ttavad kliimaseadmed koormasid elektriliinid le ja vool katkes: elamud muutuvad elektri tarbijatest elektri tootjateks.

Elhuyar Fundazioa




Jaapan seab sihid Kuule

Jaapani kosmoseagentuur JAXA jahmatas kuu-uurijate ldsust plaanidega 2030. aastaks Maa kaaslasele kosmosejaam rajada. Eeldatavasti kuni kolme triljoni jeeni suurune eelarve pole projektiks veel eraldatud, kuid agentuuri juhtivad teadlased lubasid, et juba jrgmisel aastal saadetakse Kuu orbiidile tehiskaaslane. Jaapani astronaut peaks kavade kohaselt Kuu pinnale judma 2020. aasta paiku.
Euroopa kosmoseagentuuri ESA teadlaste arvamusel aga napib Jaapanil ksi Kuu-missiooni lbiviimiseks vahendeid. ESA mehitatud kuureisist ei unista, ambitsioon selleks on veel vaid NASA-l.

Nature


KIIRKOMMENTAAR

Miks Juku ei taha petajaks saada

Paluge mnel karikaturistil kujutada petajat. Tenoliselt saate tulemuseks treda olemisega kesk- kuni pensioniealine naisterahva, kes he kega Jukut tutistab ja teisega tahvlile arvutuslesandeid maalib. Millegiprast aga tervitavad lapsevanemad selle kergelt khedusttekitava stereotbi elustumist klassiruumides. Kuidas muidu seletada seda, et Eesti hariduse hda ja viletsust kurdavad ikka esimeses jrjekorras petajad ise, siis ministeeriumitegelased ja ppurid, aga rmiselt harva vanemad, kes oma vsukeste eest hoolt peaksid kandma?

Millal mistetakse, et kool pole lihtsalt koht, kus ranged kasvatajad valvavad, et jnglased ula peale ei lheks ega peval isa-ema jalgu satuks? Praegune petust on kohati veider segu nukogudeaegsest kivinenud suhtumisest ja sissettamata uuest metoodikast. Vtteid, mis eeldavad petaja-pilase sbralikku koostd, ei saa rakendada vastandamisele ja sunnile rajatud hkkonnas. Mind ei llata sugugi, et vhesed noored pedagoogi ameti valivad. Kui koolist psemine on omaette rm, siis kes tahaks minna tagasi madala palga eest oma nrve rikkuma?

Ammu on aeg, et noort ja entusiastlikku petajat vrtustaks mitte ainult riik, vaid ka kogukond, kelle heaks ta tle asub. Vanemate huvi ja suhtlus kooliga peaks olema normaalne nhtus ka vljaspool pisihuligaansuste lahendamist. Koolis meeldiva ja efektiivse ppekeskkonna loomist ei saa otse haridusministeeriumilt tellida ega hakkajaid noori puhta palgaraha eest osta.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012