UUDISTAJA
29. august 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Konverents ja filmiprogramm kultuuritolerantsist

Tartu ülikool korraldab kolmapäeval, 30. augustil kultuuritolerantsi käsitleva rahvusvahelise konverentsi. Juba alates laupäevast kuni 31. augustini saab vaadata filmiprogrammi, mis tutvustab sallimatusest tingitud probleeme ning nende lahendamise võimalusi.
Konverents peetakse 30. augustil kell 10-18 ülikooli raamatukogu suures saalis, filmiprogramm on 26.-31. augustini igal õhtul kell 17 ja 19 keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2-226). Kokku näidatakse kuutteist filmi; kõik filmid on originaalkeeles, inglis- või eestikeelsete subtiitritega.
Kõik üritused on tasuta.
Täpsem info: www.poff.ee/tartuff .

Tartu ülikool

---

Elva puhkepiirkond aina tuntum


Sihtasutuse juhataja Gea Järvela (esiplaanil) teaberaali tutvustamas. Foto: Toomas Jüriado

Reedel oli Tartumaal Waide motellis Phare CBC 2003 programmi projekti "Elva puhkepiirkonna tuntuse parandamine ja külastatavuse suurendamine" lõpuseminar. Projekti mahust kõige suurema osa hõlmas OÜ Geomedia tehtud puhkepiirkonna külastatavuse analüüs.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse retkejuhid korraldasid piirkonna lasteasutustele projekti käigus viiskümmend tasuta matka; toimus kaks kahepäevast retkejuhtide koolitust. Valmis külastusuuringut kokkuvõttev trükis, piirkonna infotrükis, interaktiivne postkaart, interaktiivne puhkepiirkonda tutvustav mäng; paigaldati kolm infokioskiks kutsutavat puuteekraaniga teaberaali. Uuendati sihtasutuse kodulehekülge: info on nüüd peale eesti keele kättesaadav ka läti, soome, inglise ja vene keeles.

VVV SA/Uudistaja

---

Ultraviolettkiirgusest kuuma suve järel

Tartu ülikooli füüsikahoones oli eile VIII keskkonnanõupidamine "Atmosfäär. Inimene. Ultraviolettkiirgus". Iga kahe aastat tagant regulaarselt peetava eestimaise ultraviolett(UV)kiirguse- ja osoonikonverentsi ettekannetes kõneldi sedapuhku UV-kiirguse ja osooni mõõtmise aparatuurist, klimatoloogiast, kasvajatest ja muust.

Tartu observatoorium

---

Paberivabrikus. Foto: Toomas Jüriado

Keskkonnabuss viis tartlased Räpinasse

Tartu keskkonnahariduse keskus alustas keskkonnainvesteeringute keskuse toel bussiekskursioonide sarja keskkonnahoidliku tootmise, jäätmekäitluse ja taaskasutusega tegelevatesse ettevõtetesse.
Esimene reis viis 24. augustil Räpina paberivabrikusse, kus taaskasutustehnoloogiat on rakendatud juba 18. sajandi esimesest poolest. Kui toona toodeti paberit kaltsudest, siis nüüd aidatakse vabriku osalt nüüdisaegsete, osalt üle sajandi vanade masinatega uuele elule vanapaber.
Bussitäis tartlasi sai noore sarmika giidi Maigi Mäela abiga ülevaate vabriku pikast ajaloost ja praegu kasutatavast tehnoloogiast. Reet Rannik keskkonnahariduskeskusest kinnitas, et huvilisi olnuks esimesele sõidule rohkem, kui bussi mahtus.

Uudistaja

---

Suure Munamäe vallutajad täidavad Haanja valla kukrut

Turismi infoveeb vahendas läinud nädalal Äripäeva uudise, mille kohaselt Suure Munamäe vaatetorn on kujunenud Haanja vallale tõeliseks kullaauguks. Varem käis vaatetornis kuni 35 000 inimest aastas. Mullu suvel avati tornis lift ja praeguse seisuga võib oletada, et külaliste arv paisub sel aastal üle poolesaja tuhande, mis tähendab umbes 1,3-miljonilist piletitulu.
2002. aastani rentis torni Võrumaa muuseum, nüüd on see valla omanduses. Eestis on valdade bilansis palju teisigi kultuuriobjekte, kuid neist ükski teine ei too ligilähedaseltki niisama suurt tulu.

infoturism.ee/Uudistaja

---

Foto: Ülo Väli

Kotkameestel on loodusesõpradele palveid

Eesti kotkauurijad hakkasid tänavu peale kalju- ja merikotkaste värvirõngastega märgistama ka konnakotkapoegi. Eestis koorunud suur- ja väike-konnakotkad saavad jalga valge plastrõnga, millel on kahest numbrist või tähest koosnev kood. Koodi tuleb lugeda alt üles, varvaste poolt keha suunas. Noored konnakotkad on praeguseks lennuvõimelised ja Kotkaklubi ootab põnevusega andmeid kõigi loetud või ka lugemata jäänud koodiga värvirõngaste kohta; lisada tuleb muidugi vaatlusaeg ja -koht. Kotkameeste e-aadressid on urmas@kotkas.ee ja ulo.vali@ebc.uu.se.

Aadressil ulo.vali@ebc.uu.se on väga oodatud ka vaatlusaja ja -kohainfoga konnakotkafotod: need võimaldavad uurijail analüüsida liikide välistunnuseid. Fotosid kasutatakse üksnes teaduslikul otstarbel ja ilma autoriga läbirääkimata neid ei avaldata.

Kotkaklubi/Uudistaja

---

Arstid tuumarelvade vastu

Läinud esmaspäeval alustasid Tallinnast umbes 900-kilomeetrilist teekonda Peterburi kaudu Helsingisse nelja kontinendi arstitudengid. Nime Baltic Bike Tour kandev retk jõuab Soome pealinna 6. septembril, kui seal algab 1984 UNESCO rahupreemia saanud organisatsiooni International Physicians for the Prevention of Nuclear War (IPPNW, "Arstid tuumasõja ennetamise eest") maailmakongress. Teekonnal räägitakse nii tuumarelvadest kui ka tuumaenergeetika ohtudest.

Uudistaja/www.ippnw2006.org

---

Kas Eesti rahvuskala võiks olla norralastele läbi sajandite jõukust toonud tursk? Foto: Toomas Jüriado

Tuiksoo tahab Eestile rahvuskala

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas läinud kolmapäeval kalaliidu seminari "Kala teeb head!" avades välja Eesti rahvuskala konkursi.
Konkursist võivad osa võtta kõik Eesti elanikud; finalistid selguvad detsembriks ning nende seast valib Eesti rahvuskala välja ˛ürii.
Ühtlasi andis minister tunnustava hinnangu Eesti kalaliidu tegevusele tervislikku toitumist propageeriva kampaania "Kala teeb head!" ellukutsumisel. "Olen veendunud, et see kampaania täidab oma eesmärgi kalatoitude populariseerimisel ning on ühtlasi ka heaks eeskujuks teistele tootjatele sarnaste ideede väljatöötamisel ja elluviimisel," selgitas Tuiksoo.

Põllumajandusministeerium

---

Rekordi ja haruldusega linnuralli

19. augustil leidis aset järjekordne linnuralli Estonia Open, sel korral Ida- ja Lääne-Virumaal. Öösel kell 3 alanud ja kella 17ni kestnud linnuvaatlusvõistlusel lõi kaasa üksteist võistkonda. Esikoht läks jagamisele - võrdselt 146 liiki said kirja kaks võistkonda: Tartu linnuklubi (Margus Ots, Peeter Raudsepp, Ranno Puumets, Gustaf Nordenswan) ja soomlased Tuomas Seimola, Jukka Hatva, Hannu Huhtinen, Sampo Laukkanen ja Pasi Pirinen. Edetabeli ülaosa oli ülimalt tihe: esimese viie võistkonna "saagid" erinesid vaid kolme liigi võrra. Sündis ka uus Estonia Open'i rekord: kõigi võistkondade peale kokku vaadeldi 201 liiki. Ühe võitnud võistkonna liikme Margus Otsa sõnul teeb tulemuse lausa uskumatuks see, et selline liigihulk saadi kokku Virumaalt, mitte aga Lääne- või Pärnumaa linnuparadiisides. Kindlasti lihtsustas lindude avastamist hea ilm.

Ots lisas, et "ralli käigus nähti mitmeid põnevaid liike, aga kõik teised kaalus üle Eestile uue liigi leidmine. Soome linnuvaatlejad leidsid Lahemaalt Natturi küla rannast ruugerüdi ehk ruugerisla (Tryngites subruficollis)." Põhja-Ameerikast pärit eksikülaline oli samas paigas kogu päeva kohal ja peaaegu kõik võistkonnad said ta hiljem üle vaadata. Eesti linnunimistu pikenes sellega 364 liigini.

Loodusajakiri

---

RMK lõkkekohtades võib taas tuld teha

Riigimetsa majandaja RMK teatas läinud nädalal lõpus, et kuna tuleoht Eesti metsades on sadudega vähenenud, tühistas RMK peadirektor alates 24. augustist tuletegemiskeelu riigimetsa puhkealade ettevalmistatud lõkkekohtades. Metsaseadusest lähtuvalt kehtib keeld aga endiselt mujal riigimetsas. Tuleohutusnõuete eirajat võidakse karistada trahviga kuni 12 000 krooni või arestiga.

Tuletegemiskeeld riigimetsas kehtestati 7. juulil ja kestis terve suve. RMK puhkealadel keelati tuletegemine tänavu esimest korda. Peale selle keelas hulk omavalitsusi tuleohu tõttu üldse metsa minna. Päästeameti andmetel on tänavu olnud üle 6000 metsa- ja maastikupõlengu. Neist suurimate pindala ulatus 1000 hektarini.

RMK


RAJA TAGANT

---

Maailma suurim terviseinfo varamu saab teoks

Pärast seitset aastat planeerimist sai rohelise tule Suurbritannia projekt Biobank. Tegu on meditsiinilise materjali ja andmete koguga, kuhu loodetakse koondada 500 000 briti vabatahtliku geneetilised ja elustiiliandmed, vere- ning uriiniproovid. Peale selle jälgitakse järgneva paarikümne aasta jooksul nende haiguslugusid. Oma panuse saavad anda 40-69-aastased.
Andmebaasi saavad kasutada haigusi uurivad teadlased vastava eetikakomisjoni järelevalve all. Osalejate isikuandmed jäävad salastatuks. Loodetakse, et tohutu andmekogu aitab selgitada, missuguseid rolle mängivad geneetilised ja eluloolised tegurid näiteks südamehaiguste, vähi, diabeedi ning dementsuse tekkel.
Juhtprojekti käigus koguti proovid 3800 inimeselt Manchesteri piirkonnas. Huvilistest puudu ei tulnud ning üle riigi loodetakse proovid koguda nelja aastaga. Ürituse eelarveks on seatud 115 miljonit dollarit.
Nagu ikka, pole meepotti ilma tõrvatilgata. Projekti korraldajaid hoiatatakse teabe kommertskasutusse sattumise eest, mille korral näiteks farmaatsiafirmad võiksid patentida haigustega seotud geenijärjestusi. Samuti on kaheldav, kas kõiki haigustega seotud keskkonnafaktoreid suudetakse piisava täpsusega arvesse võtta.

Science/Biobank

---

Pluuto pole enam planeet

Rahvusvahelise astronoomiaühingu (International Astronomical Union - IAU) üldkogul Prahas võeti pärast tuliseid vaidlusi vastu uus planeedi definitsioon. Selle kohaselt peab planeet olema omaenda gravitatsiooni mõjul kerajaks muutunud; ei tohi olla ühegi teise planetaarkeha kaaslane ning peab olema puhastanud oma naabruse väiksematest taevakehadest. Alternatiivina oleks tulnud Päikesesüsteemi planeetide arvu mitme hiljuti leitud taevakeha võrra suurendada.
Pluuto viimase tingimusega ei sobi ega kuulu seega enam planeetide hulka, vaid on lihtsalt üks Neptuuni-tagustest ümber Päikese tiirlevatest objektidest. Eristamaks teda muust kiviprügist, loodi uus "kääbusplaneetide" kategooria (ingl. 'dwarf' planets, jutumärgid definitsiooni alusel), kuhu kuulub veel Marsi ja Jupiteri vahel asteroidivöös tiirlev Ceres. Pluuto naabruses asuvad sama tüüpi objektid saavad aga eraldi, seni veel nimetu kategooria.
Ilmselt ei too tehtud otsused segadustele veel lõppu. Mitmed astronoomid ongi juba Pluuto tagandamise üle pahameelt väljendanud.

Nature

---

Tasmaaniat kummitab rebasenuhtlus

Võrreldes teiste Austraalia osadega on Tasmaania invasiivsetest võõrliikidest seni kergemini pääsenud. Saare eripäraste koosluste pärast on aga põhjust muret tunda, sest hiljuti leiti sealt rebasekorjus - juba neljas alates 2001. aastast. Tõenäoliselt polnud tegu värske tulnukaga, vaid saarel sündinud loomaga. Kuna kohalikud olud on võõrale kiskjale soodsad, kardetakse rebaste plahvatuslikku levimist. Ohualtiks peetakse 78 liiki kohalikke selgroogseid sisalikest nokkloomani ja ettevaatuseks on põhjust ka lambakasvatajatel.
Ametivõimud loodavad kohalike algatusele, et sissetungijatele õnnestuks enne tõsisemat keskkonna- ja majanduskahju jälile saada.

National Geographic News


KIIRKOMMENTAAR

---

Meie igapäevane esoteerika

Kõige lõbusamad hetked hommikuse ajalehe juures tagab mulle tavaliselt horoskoobi uurimine. Täna näiteks sain teada, et võrdlen oma suvel tekkinud suhteid ute villaga (29. augusti Postimees, lk. 36, Vähk). Ega teisedki tähemärgid palju kergemini pääse.

Kord oli mul võimalus vestelda akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga, kes muu hulgas tundis muret eba- ja parateaduste populaarsuse pärast ajal, kui püüdleme teadmistepõhise Eesti poole. Tänase stiilinäite valguses on vahest raske uskuda, et astroloogia kellegi otsuseid mõjutada võiks, kuid paraku juhtub seda ka pealtnäha ratsionaalse ellusuhtumisega kodanikel. Miks ei peakski meelelahutusmeedia palgaliste "tähetarkade" jaburused kuhugi alateadvuse soppi ladestuma, kui neid serveeritakse näiteks ilmateate kõrvalveerus või uudistesaate sabas?

Ilmselt poliitilise korrektsuse mõttes vaadatakse külma rahuga pealt, kuidas uudisekünnise ületab näiteks keegi Paide vanaproua, kellele tulnukad olevat ajju imettegevaid briljante istutanud. Leian, et mul on täielik õigus kedagi solvamata välja öelda, et ma midagi selletaolist ei usu. Samas mind ausalt öeldes solvab, kui minult eeldatakse, et neelan ajalehe tagakaanelt võrdse tõsidusega EMHI ilmaprognoosi ja mingit sonimist lambavillast ja Amburi teotahet pärssivast seksapiilist. Kas loodusseaduste toimimine on tõesti nii uskumatu, et peab otsima lihtsamat kõrvalteed kellegi pliiatsist välja imetud müstika kujul?

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---