Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
29. august 2006


UUDISTAJA SOOVITAB







Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Konverents ja filmiprogramm kultuuritolerantsist

Tartu likool korraldab kolmapeval, 30. augustil kultuuritolerantsi ksitleva rahvusvahelise konverentsi. Juba alates laupevast kuni 31. augustini saab vaadata filmiprogrammi, mis tutvustab sallimatusest tingitud probleeme ning nende lahendamise vimalusi.
Konverents peetakse 30. augustil kell 10-18 likooli raamatukogu suures saalis, filmiprogramm on 26.-31. augustini igal htul kell 17 ja 19 keemiahoone ringauditooriumis (Jakobi 2-226). Kokku nidatakse kuutteist filmi; kik filmid on originaalkeeles, inglis- vi eestikeelsete subtiitritega.
Kik ritused on tasuta.
Tpsem info: www.poff.ee/tartuff .

Tartu likool




Elva puhkepiirkond aina tuntum


Sihtasutuse juhataja Gea Jrvela (esiplaanil) teaberaali tutvustamas. Foto: Toomas Jriado

Reedel oli Tartumaal Waide motellis Phare CBC 2003 programmi projekti "Elva puhkepiirkonna tuntuse parandamine ja klastatavuse suurendamine" lpuseminar. Projekti mahust kige suurema osa hlmas O Geomedia tehtud puhkepiirkonna klastatavuse anals.

Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse retkejuhid korraldasid piirkonna lasteasutustele projekti kigus viiskmmend tasuta matka; toimus kaks kahepevast retkejuhtide koolitust. Valmis klastusuuringut kokkuvttev trkis, piirkonna infotrkis, interaktiivne postkaart, interaktiivne puhkepiirkonda tutvustav mng; paigaldati kolm infokioskiks kutsutavat puuteekraaniga teaberaali. Uuendati sihtasutuse koduleheklge: info on nd peale eesti keele kttesaadav ka lti, soome, inglise ja vene keeles.

VVV SA/Uudistaja




Ultraviolettkiirgusest kuuma suve jrel

Tartu likooli fsikahoones oli eile VIII keskkonnanupidamine "Atmosfr. Inimene. Ultraviolettkiirgus". Iga kahe aastat tagant regulaarselt peetava eestimaise ultraviolett(UV)kiirguse- ja osoonikonverentsi ettekannetes kneldi sedapuhku UV-kiirguse ja osooni mtmise aparatuurist, klimatoloogiast, kasvajatest ja muust.

Tartu observatoorium






Paberivabrikus. Foto: Toomas Jriado

Keskkonnabuss viis tartlased Rpinasse

Tartu keskkonnahariduse keskus alustas keskkonnainvesteeringute keskuse toel bussiekskursioonide sarja keskkonnahoidliku tootmise, jtmekitluse ja taaskasutusega tegelevatesse ettevtetesse.
Esimene reis viis 24. augustil Rpina paberivabrikusse, kus taaskasutustehnoloogiat on rakendatud juba 18. sajandi esimesest poolest. Kui toona toodeti paberit kaltsudest, siis nd aidatakse vabriku osalt ndisaegsete, osalt le sajandi vanade masinatega uuele elule vanapaber.
Bussitis tartlasi sai noore sarmika giidi Maigi Mela abiga levaate vabriku pikast ajaloost ja praegu kasutatavast tehnoloogiast. Reet Rannik keskkonnahariduskeskusest kinnitas, et huvilisi olnuks esimesele sidule rohkem, kui bussi mahtus.

Uudistaja




Suure Muname vallutajad tidavad Haanja valla kukrut

Turismi infoveeb vahendas linud ndalal ripeva uudise, mille kohaselt Suure Muname vaatetorn on kujunenud Haanja vallale teliseks kullaauguks. Varem kis vaatetornis kuni 35 000 inimest aastas. Mullu suvel avati tornis lift ja praeguse seisuga vib oletada, et klaliste arv paisub sel aastal le poolesaja tuhande, mis thendab umbes 1,3-miljonilist piletitulu.
2002. aastani rentis torni Vrumaa muuseum, nd on see valla omanduses. Eestis on valdade bilansis palju teisigi kultuuriobjekte, kuid neist kski teine ei too ligilhedaseltki niisama suurt tulu.

infoturism.ee/Uudistaja






Foto: lo Vli

Kotkameestel on loodusespradele palveid

Eesti kotkauurijad hakkasid tnavu peale kalju- ja merikotkaste vrvirngastega mrgistama ka konnakotkapoegi. Eestis koorunud suur- ja vike-konnakotkad saavad jalga valge plastrnga, millel on kahest numbrist vi thest koosnev kood. Koodi tuleb lugeda alt les, varvaste poolt keha suunas. Noored konnakotkad on praeguseks lennuvimelised ja Kotkaklubi ootab pnevusega andmeid kigi loetud vi ka lugemata jnud koodiga vrvirngaste kohta; lisada tuleb muidugi vaatlusaeg ja -koht. Kotkameeste e-aadressid on urmas@kotkas.ee ja ulo.vali@ebc.uu.se.

Aadressil ulo.vali@ebc.uu.se on vga oodatud ka vaatlusaja ja -kohainfoga konnakotkafotod: need vimaldavad uurijail analsida liikide vlistunnuseid. Fotosid kasutatakse ksnes teaduslikul otstarbel ja ilma autoriga lbirkimata neid ei avaldata.

Kotkaklubi/Uudistaja




Arstid tuumarelvade vastu

Linud esmaspeval alustasid Tallinnast umbes 900-kilomeetrilist teekonda Peterburi kaudu Helsingisse nelja kontinendi arstitudengid. Nime Baltic Bike Tour kandev retk juab Soome pealinna 6. septembril, kui seal algab 1984 UNESCO rahupreemia saanud organisatsiooni International Physicians for the Prevention of Nuclear War (IPPNW, "Arstid tuumasja ennetamise eest") maailmakongress. Teekonnal rgitakse nii tuumarelvadest kui ka tuumaenergeetika ohtudest.

Uudistaja/www.ippnw2006.org






Kas Eesti rahvuskala viks olla norralastele lbi sajandite jukust toonud tursk? Foto: Toomas Jriado

Tuiksoo tahab Eestile rahvuskala

Pllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas linud kolmapeval kalaliidu seminari "Kala teeb head!" avades vlja Eesti rahvuskala konkursi.
Konkursist vivad osa vtta kik Eesti elanikud; finalistid selguvad detsembriks ning nende seast valib Eesti rahvuskala vlja ˛rii.
htlasi andis minister tunnustava hinnangu Eesti kalaliidu tegevusele tervislikku toitumist propageeriva kampaania "Kala teeb head!" ellukutsumisel. "Olen veendunud, et see kampaania tidab oma eesmrgi kalatoitude populariseerimisel ning on htlasi ka heaks eeskujuks teistele tootjatele sarnaste ideede vljattamisel ja elluviimisel," selgitas Tuiksoo.

Pllumajandusministeerium




Rekordi ja haruldusega linnuralli

19. augustil leidis aset jrjekordne linnuralli Estonia Open, sel korral Ida- ja Lne-Virumaal. sel kell 3 alanud ja kella 17ni kestnud linnuvaatlusvistlusel li kaasa ksteist vistkonda. Esikoht lks jagamisele - vrdselt 146 liiki said kirja kaks vistkonda: Tartu linnuklubi (Margus Ots, Peeter Raudsepp, Ranno Puumets, Gustaf Nordenswan) ja soomlased Tuomas Seimola, Jukka Hatva, Hannu Huhtinen, Sampo Laukkanen ja Pasi Pirinen. Edetabeli laosa oli limalt tihe: esimese viie vistkonna "saagid" erinesid vaid kolme liigi vrra. Sndis ka uus Estonia Open'i rekord: kigi vistkondade peale kokku vaadeldi 201 liiki. he vitnud vistkonna liikme Margus Otsa snul teeb tulemuse lausa uskumatuks see, et selline liigihulk saadi kokku Virumaalt, mitte aga Lne- vi Prnumaa linnuparadiisides. Kindlasti lihtsustas lindude avastamist hea ilm.

Ots lisas, et "ralli kigus nhti mitmeid pnevaid liike, aga kik teised kaalus le Eestile uue liigi leidmine. Soome linnuvaatlejad leidsid Lahemaalt Natturi kla rannast ruugerdi ehk ruugerisla (Tryngites subruficollis)." Phja-Ameerikast prit eksiklaline oli samas paigas kogu peva kohal ja peaaegu kik vistkonnad said ta hiljem le vaadata. Eesti linnunimistu pikenes sellega 364 liigini.

Loodusajakiri




RMK lkkekohtades vib taas tuld teha

Riigimetsa majandaja RMK teatas linud ndalal lpus, et kuna tuleoht Eesti metsades on sadudega vhenenud, thistas RMK peadirektor alates 24. augustist tuletegemiskeelu riigimetsa puhkealade ettevalmistatud lkkekohtades. Metsaseadusest lhtuvalt kehtib keeld aga endiselt mujal riigimetsas. Tuleohutusnuete eirajat vidakse karistada trahviga kuni 12 000 krooni vi arestiga.

Tuletegemiskeeld riigimetsas kehtestati 7. juulil ja kestis terve suve. RMK puhkealadel keelati tuletegemine tnavu esimest korda. Peale selle keelas hulk omavalitsusi tuleohu tttu ldse metsa minna. Psteameti andmetel on tnavu olnud le 6000 metsa- ja maastikuplengu. Neist suurimate pindala ulatus 1000 hektarini.

RMK


RAJA TAGANT


Maailma suurim terviseinfo varamu saab teoks

Prast seitset aastat planeerimist sai rohelise tule Suurbritannia projekt Biobank. Tegu on meditsiinilise materjali ja andmete koguga, kuhu loodetakse koondada 500 000 briti vabatahtliku geneetilised ja elustiiliandmed, vere- ning uriiniproovid. Peale selle jlgitakse jrgneva paarikmne aasta jooksul nende haiguslugusid. Oma panuse saavad anda 40-69-aastased.
Andmebaasi saavad kasutada haigusi uurivad teadlased vastava eetikakomisjoni jrelevalve all. Osalejate isikuandmed jvad salastatuks. Loodetakse, et tohutu andmekogu aitab selgitada, missuguseid rolle mngivad geneetilised ja eluloolised tegurid niteks sdamehaiguste, vhi, diabeedi ning dementsuse tekkel.
Juhtprojekti kigus koguti proovid 3800 inimeselt Manchesteri piirkonnas. Huvilistest puudu ei tulnud ning le riigi loodetakse proovid koguda nelja aastaga. rituse eelarveks on seatud 115 miljonit dollarit.
Nagu ikka, pole meepotti ilma trvatilgata. Projekti korraldajaid hoiatatakse teabe kommertskasutusse sattumise eest, mille korral niteks farmaatsiafirmad viksid patentida haigustega seotud geenijrjestusi. Samuti on kaheldav, kas kiki haigustega seotud keskkonnafaktoreid suudetakse piisava tpsusega arvesse vtta.

Science/Biobank




Pluuto pole enam planeet

Rahvusvahelise astronoomiahingu (International Astronomical Union - IAU) ldkogul Prahas veti prast tuliseid vaidlusi vastu uus planeedi definitsioon. Selle kohaselt peab planeet olema omaenda gravitatsiooni mjul kerajaks muutunud; ei tohi olla hegi teise planetaarkeha kaaslane ning peab olema puhastanud oma naabruse viksematest taevakehadest. Alternatiivina oleks tulnud Pikesessteemi planeetide arvu mitme hiljuti leitud taevakeha vrra suurendada.
Pluuto viimase tingimusega ei sobi ega kuulu seega enam planeetide hulka, vaid on lihtsalt ks Neptuuni-tagustest mber Pikese tiirlevatest objektidest. Eristamaks teda muust kiviprgist, loodi uus "kbusplaneetide" kategooria (ingl. 'dwarf' planets, jutumrgid definitsiooni alusel), kuhu kuulub veel Marsi ja Jupiteri vahel asteroidivs tiirlev Ceres. Pluuto naabruses asuvad sama tpi objektid saavad aga eraldi, seni veel nimetu kategooria.
Ilmselt ei too tehtud otsused segadustele veel lppu. Mitmed astronoomid ongi juba Pluuto tagandamise le pahameelt vljendanud.

Nature




Tasmaaniat kummitab rebasenuhtlus

Vrreldes teiste Austraalia osadega on Tasmaania invasiivsetest vrliikidest seni kergemini psenud. Saare eripraste koosluste prast on aga phjust muret tunda, sest hiljuti leiti sealt rebasekorjus - juba neljas alates 2001. aastast. Tenoliselt polnud tegu vrske tulnukaga, vaid saarel sndinud loomaga. Kuna kohalikud olud on vrale kiskjale soodsad, kardetakse rebaste plahvatuslikku levimist. Ohualtiks peetakse 78 liiki kohalikke selgroogseid sisalikest nokkloomani ja ettevaatuseks on phjust ka lambakasvatajatel.
Ametivimud loodavad kohalike algatusele, et sissetungijatele nnestuks enne tsisemat keskkonna- ja majanduskahju jlile saada.

National Geographic News


KIIRKOMMENTAAR

Meie igapevane esoteerika

Kige lbusamad hetked hommikuse ajalehe juures tagab mulle tavaliselt horoskoobi uurimine. Tna niteks sain teada, et vrdlen oma suvel tekkinud suhteid ute villaga (29. augusti Postimees, lk. 36, Vhk). Ega teisedki themrgid palju kergemini pse.

Kord oli mul vimalus vestelda akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga, kes muu hulgas tundis muret eba- ja parateaduste populaarsuse prast ajal, kui pdleme teadmistephise Eesti poole. Tnase stiilinite valguses on vahest raske uskuda, et astroloogia kellegi otsuseid mjutada viks, kuid paraku juhtub seda ka pealtnha ratsionaalse ellusuhtumisega kodanikel. Miks ei peakski meelelahutusmeedia palgaliste "thetarkade" jaburused kuhugi alateadvuse soppi ladestuma, kui neid serveeritakse niteks ilmateate krvalveerus vi uudistesaate sabas?

Ilmselt poliitilise korrektsuse mttes vaadatakse klma rahuga pealt, kuidas uudiseknnise letab niteks keegi Paide vanaproua, kellele tulnukad olevat ajju imettegevaid briljante istutanud. Leian, et mul on tielik igus kedagi solvamata vlja elda, et ma midagi selletaolist ei usu. Samas mind ausalt eldes solvab, kui minult eeldatakse, et neelan ajalehe tagakaanelt vrdse tsidusega EMHI ilmaprognoosi ja mingit sonimist lambavillast ja Amburi teotahet prssivast seksapiilist. Kas loodusseaduste toimimine on testi nii uskumatu, et peab otsima lihtsamat krvalteed kellegi pliiatsist vlja imetud mstika kujul?

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012