Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Pisiasjad ja suurasjad

Septembrikuises Horisondis on palju juttu pisikestest asjadest ja mnevrra ka vga suurtest. Oma mtudelt vi siis koguselt pisikeste "asjade" hulka kuuluvad niteks suguhormoonid, mille mjust inimorganismile - nii sdamele kui ka mistusele - kirjutab Katrin Sak artiklis "Head ja halvad suguhormoonid". Peenikesed on ka aastaringid palgis, ometi on dendrokronoloog Alar Lnelaid lahendanud nende abil mitu lugu nagu teline detektiiv kunagi. Sellest kirjutab ta pealkirja alla "Lossi legendist, tamme teekonnast ja maali mistatusest". Pisikesed on ka heeliumi aatomid, mida Harry Alles ja tema kolleegid uurivad Helsingi klmalaboris. Ometi on just livoolavas heeliumivedelikus tekkivate kvantiseeritud keeriste abil ptud seletada nii Suurt Pauku kui ka musti auke, millest on juttu kirjutises "Klmalabor kui Suure Paugu katsepolgoon". Kui edukad need katsed on olnud, selgitab omalt poolt fsik Piret Kuusk kommentaaris "Universumi algusest ja mustadest aukudest". Kuninganna Elizabeth II visiiti oodates on hea mlgutada mtteid selle le, milline neks vlja maailmakaart, kui legendaarne Pssirohuvandenu oleks omal ajal nnestunud. Ka Irja Laine kirjutis "Pssirohuvandenu Inglismaal" pakub huvitavaid nansse, mis lppkokkuvttes pole sugugi pisiasjad. Rein Veskimele on andnud intervjuu akadeemik Karl Rebane.

Peale selle lhisnumid ja kik tuttavad rubriigid, kus juttu Euroopa Teaduse Avatud Foorumil kneldust, rahvusvahelisest geograafia- ja matemaatikaolmpiaadist, uutest jalaverelvadest, neutriinodega seotud uutest tuultest, raamatust "Loodearmee". Arhiivipiltidel on pnev leiutis aastast 1938 - kassaaparaadi peenrahaalus. Enigma sudokud on seekord vrratustega.

Toimetaja
Krt Jnes-Kapp





Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED



Peipsi krge liivakivikallas Kallastel. Foto: Toomas Jriado

Tartus rgitakse sel ndalal Euroopa suurjrvedest

Seitsmeteistkmne Euroopa riigi ning Hiina, Kanada ja Ameerika hendriikide teadlased arutavad sel ndalal Tartus Euroopa suurjrvede probleeme.
Smpoosion on kasvanud vlja Soome ja Venemaa histest Laadoga jrve puudutanud nupidamistest: tasapisi judis neile seminaridele ka teiste jrvede temaatika; nime all European Large Lakes Symposium kohtutakse aga esimest korda. Suurjrveks peetakse siseveekogu, mille veepeegel on vhemalt sada ruutkilomeetrit. Niisiis asub konverentsilinn just poolel teel kahe suurjrve, Vrtsjrve ja Peipsi vahel. Ja nupidamismaja, Atlantise konverentsikeskus, on otse neid kaht jrve hendava Emaje kaldal. Umbes 170 kohaletulnust on tubli kolmandik Eestist.
Eilselt homseni ja ka reedel tehakse tubast td, neljapeval sidetakse aga loodusese - muidugi Peipsi ja Vrtsjrve rde.

Uudistaja





Paul Kogerman. Foto: TT raamatukogu

Asutatakse Paul Kogermani nimeline doktorippe stipendium

Jdvustamaks keemiaprofessori ja plevkivikeemia rajaja, Tallinna tehnikalikooli (TT) kunagise rektori ja Eesti viimase okupatsioonieelse haridusministri Paul Nikolai Kogermani (1891-1951) mlestust ja tema panust Eesti teadusse, haridusse ja hiskonnaellu, asutatakse Tallinna tehnikalikooli arengufondi juurde Paul Kogermani nimeline doktorippe stipendium. Stipendiumi asutamisel on toeks Paul Kogermani perekond, mttekaaslased ja sbrad.

2006. aasta stipendiumi suurus on 40 000 Eesti krooni ja vlja antakse vhemalt ks stipendium. Stipendium on ette nhtud Tallinna tehnikalikooli matemaatika-loodusteaduskonna ja keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna doktorippe edukamatele lipilastele. Stipendiumi saab taotleda avaliku konkursi korras. Konkurss kuulutatakse vlja ajalehes Mente et Manu, TT arengufondi kodulehekljel ja hes leriigilise levikuga pevalehes vhemalt ks kuu enne taotluse esitamise viimast thtaega 30. septembril.
Akadeemik Paul Kogermani, Eesti kigi aegade he vljapaistvama keemia- ja plevkiviteadlase stipendiumifondi ks rajajaid on tema pojanaine, keemiainsenerist teaduste kandidaat Aili Kogerman. Teadlastednastia traditsioone jtkab pojapoeg Priit Kogerman, rahvusvaheliselt tunnustatud geeniteadlane, TT geenitehnoloogia instituudi professor.

TT





Euroopa rohekoridor juab Eestisse

5.-7. septembril arutasid kaheteistkmne riigi esindajad Lahemaal Palmses Euroopa rohelise koridori arendamisega seotud koostksimusi.
he korraldaja, Eesti maalikooli professori, maailma looduskaitse liidu IUCN nukogu liikme Kalev Sepa snul tekkis mte luua roheline koridor 2004. aastal Fert-Hansįg'i rahvuspargis Ungaris. Selle siht on rajada Barentsi merest kuni Musta mereni 6800 kilomeetri pikkune kaitsealade ahel, millest saaks kogu Euroopa koloogilise vrgustiku selgroog. See lbib 22 riiki ja jaguneb kolmeks regiooniks: Balti riigid ja Fennoskandia, Kesk-Euroopa ja Luna-Euroopa.

"Rohekoridor on kui riikide koost smbol, paiknedes endise Ida ja Lnt lahutanud piirjoone (nn. raudse eesriide) asemel," kommenteeris Sepp. "Eestis kulgeks roheline koridor piki rannikut, hlmates endist piiritsooni. Koridori kuuluvad ka endised militaarbaasid (Alam-Pedja, Krvemaa), mis ndseks on juba suures osas saanud kaitsealaks."

Roheline koridor on htlasi oluline koloogiline henduskoridor, kus liigid saavad liikuda helt looduslikult alalt teisele. See on vajalik juhuks, kui kliimamuutus tingib liikide elupaikade teisenemise. Sepa snul on Eestis ksimus veel selleski, kas suudame rohekoridori abil eelkige rannikupiirkonnas rakendada looduskaitse huve vi jb peale arendajate tahe.
Euroopa rohekoridori projekti rahastab Saksa riik ja seda koordineerib IUCN-i Euroopa direktoraat Brsselis.

Eesti looduskaitsekeskus




Peipsi koostkeskusel uus kodu

Peipsi koostkeskus peab tna oma snnipeva ja avab htaegu pidulikult uue kontori Tartus Lai tnav 30.
Peipsi koostkeskus on mittetulunduslik valitsusvline kodanikehendus, mis aitab kaasa Peipsi-rse piirkonna arengule nii Eestis kui ka Venemaal. Organisatsioon on loodud aastal 1993; siis kandis ta nime Peipsi jrve projekt; praegune nimi on hendusel aastast 2000.
Asutamise hetkel oli phieesmrk lahendada keskkonnaprobleemid Eesti-Vene piirialal, philiselt Peipsi jrvel. Keskkonnaprojekte ellu viies sai peagi selgeks, et sotsiaalsed ja poliitilised muudatused on suuresti mjutanud piirkonna inimeste eluolu. Vttes arvesse suurt lnka regiooni sotsiaalses arengus ning vajadust kohaliku arengu projektide jrele, laiendas MT esialgset tegevusvaldkonda ning kivitas projekte, mille eesmrk oli aidata kohalikel inimestel saada uusi oskusi ja teadmisi, et muutunud olukorras edukalt toime tulla.

Peipsi koostkeskus/Uudistaja




Loomaaias on nd liigikaitse galerii

5. septembril avati Tallinna loomaaias kivitusprojekti "ppekava toetav looduspe Tallinna loomaaias 2006" raames liigikaitse galerii.
Galeriis on kaksteist postrit, mis annavad levaate paljude liikide, niteks euroopa naaritsa, hallhlge, lendorava, kotkaste, nahkhiirte jt. liigikaitseprobleemidest ning nende lahendamisest Eestis.
Tallinna haridusameti rahastatava kivitusprojekti siht on lhendada linnalapsi loodusele praktilise tegevuse ja elamuste kaudu ning petada hoolivat suhtumist nii elusasse kui ka eluta loodusesse.

Tallinna loomaaed





Uudistaja toimetaja thelepanekute kohaselt on kuuldused nii seente kui seeneliste puudumisest tugevasti liialdatud. Joonistus: Ott Luuk


Kes on seenenituste aeg

Seeneuurijate kuiva suve aegse pessimismi kiuste on seeni metsas pris rohkesti ja nii saab hakata korraldama ka seenenitusi. Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) pikaajalise traditsiooniga seenenitus on seekord 12.-14. septembril.
Keskuse ruumes Kompanii 10 saab igal peval 10-18 vaadata seeni ka luubi ja mikroskoobi all, leida teadmisi puu- ja hallitusseente ning seenesjate kohta loomariigis. 10.30 ja 11.30 vivad seeneteemalisi filme vaadata lapsed, 12.30, 13.30, 14.30 ja 15.30 nidatakse aga filmi Mitte ainult sgiks". Kolmel viimasel tunnil, kell 16-18 annavad konsultatsioone seeneteadlased. Rhmaklastused palutakse kokku leppida telefonil 736 1693.
17. septembril on 10.30-16.30 seenetundja ppepev. Osalustasu 50 krooni. Info ja registreerimine: 736 6120, kylli.kalamees@teec.ee

TKKHK


RAJA TAGANT


Venemaal hakkab kehtima Euro-2 standard sisseveetavatele autodele

Venemaa lkkas he kuu vrra edasi kasutatud sidukite sisseveole esitatavate nuete kehtestamise, kuna justiitsministeerium ei judnud dokumente igel ajal lbi vaadata: 1. septembri asemel hakkavad uued nuded kehtima kuu lpus.
Standardi phiidee on keelata liiga vanade ja seetttu koloogilises mttes vhesobivate autode import; varaseim lubatav tootmisaasta sisseveetavale masinale oleneb aga riigist, kus Venemaale toodav auto on tehtud. Nii ei tohi Euroopa Liidus toodetud autod olla vanemad kui aastast 1996, Ameerika hendriikides 1995, Jaapanis 1997, Kanadas ja Luna-Koreas 2000, Malaisias 2002, Hiinas 2003, Indias 2004 ja Ukrainas 2005.

ITAR-TASS




Briti pllumehed aitavad kiivitajaid

Briti kuninglik linnukaitsehing RSPB on pannud viieks aastaks kima projekti, et aidata talupidajate spradeks" nimetatavaid kiivitajaid.
Phjust sellisteks pingutusteks on enam kui kllalt, sest nende kenade ja oma iseraliku kitumisega thelepanu kitnud lindude arvukus on hendkuningriigis kmmekonna aastaga kahanenud poole vrra, Walesis lausa 77 protsenti. Samas on britid kiivitajaid ikka hoidnud ja neist lugu pidanud. See peegeldub niteks suures hulgas linnu rahvaprastes nimetustes ning neist omakorda tuletatud koha- ja krtsinimedes, samuti on linnust kirjutanud mitu tuntud briti kirjanikku.

Arvukuse vhenemise phjuseks on tiesti ilmselt muutused pllumajanduspraktikas. On ju tegemist peaaegu tielikult vaid pllumajandusmaadel elava liigiga. Nd ongi vlja valitud le veerand tuhande maamajapidamise, kus proovitakse jrele kiivitajaid aitavaid maakasutusvtteid, seejuures selliseid, mis kas ei mjuta peremehe sissetulekuid ldse vi koguni suurendavad neid. Varem on srast td proovitud Suurbritannia madalamatel aladel; nd minnakse esmajoones nii Suurbritannia kui ka Phja-Iirimaa krgematele aladele, kus kiivitaja on arvukam.
Rbiti tdega farmides nuab RSPB riigilt, et kiivitaja kantaks Inglismaal ohustatud liikide nimistusse. Tasub lisada, et kogu Euroopas on kiivitajaasurkonnad kahanenud kmne aastaga ligi kolmandiku vrra. Kige rohkem on seda lindu alles veel Hollandis, Venemaal, Valgevenes ja Venemaal.

RSPB




Amazonase vihmametsade kadumine aeglustub

Maailma looduse fondi (WWF) Brasiilia haru snul nitavad viimase aasta jooksul valitsuse kogutud andmed, et rgmetsa hvimise kiirus on vhenenud 11 protsendi vrra. Rmustava trendi phjuseks vib muu hulgas olla sojatoodete turuhinna langus, mille tttu uue pllumaa raadamine on muutunud vhem tulusaks. Kigest hoolimata on ekspertide arvates pllupidamise, puiduri ning arendustegevuse lbi hvitatud umbes 17 protsenti Brasiilia Amasoonia looduslikust taimestikust. Brasiilia WWF ttab jtkuvalt koos riigi valitsuse ja mitmete finantsorganisatsioonidega, et laiendada kaitsealuseid piirkondi ning rakendada jtkusuutliku metsanduse phimtteid. Esmaseks mureks on lpetada pllumajandusmaaga spekuleerimine ning aidata valitsusel riigimaa kindlalt oma kontrolli alla vtta.

panda.org




Millise tuju toob muusika

Helsingi likooli pshholoogiaosakond koordineerib ulatuslikku Euroopa Liidu projekti, mille siht on leida parem arusaamine seostest muusika, emotsioonide ja ajufunktsioonide vahel. Kokku on Euroopa Liit selleks tks eraldanud 2,5 miljonit eurot.
Teatud seosed muusika ja emotsioonide vahel on hsti teada. Tempokas ma˛oorne lugu toob lneliku kasvatusega tiskasvanud inimesele enamasti nneliku ja rmsa meeleolu; teisiti mngituna vib sama lugu tekitada ka teistsuguseid emotsioone. he ja sama loo eri interpreteeringud vivad klada agressiivselt vi hoopis rahustavalt. Soomlased keskenduvad esmajoones sellele, kui psivad on muusika tekitatud emotsioonid ja eelistused ning kuidas saab neid seletada aju kognitiivfunktsioonide abil. htaegu rakendatakse kige ndisaegsemaid aju-uuringutehnikaid, kuulamiseksperimente ning intervjuudel ja vaatlustel rajanevaid meetodeid.
Peale soomlaste lvad projektis kaasa teadlased Saksamaalt, Kanadast, Rootsist ja Itaaliast.

AlphaGalileo/Helsingi likool




Seekordse Uudistaja kujundamise ajal mjutas minu enesetunnet peamiselt ansambel The Clash, mis seitsme- ja kaheksakmnendatel vga edukalt kombineeris punkmuusikat reggae, jazzi, rockabilly, ska ning teiste niliselt sobimatute stiilidega. Kas see omaprane helikompott aga meie lugejates tmeeleolu tekitada suudaks, on kll kahe ja poole miljoni ksimus. Jb vaid tunnustada julge pealehakkamise eest phjanaabreid, kes maitse le kivasse vaidlusse objektiivseid teaduslikke argumente loodavad leida. Ott Luuk, sbraliku muigega.


KIIRKOMMENTAAR


Vsinud ilusatest piltidest

Peamiselt ammusest huvist loodusfotograafia vastu, kuid ka tnu tle uudiskirja toimetamisel kib mu silma alt ndalast ndalasse lbi rohkesti pilte - artiklite illustratsioone ning veel enam mitmesugustesse kriitikafoorumitesse les antud tid. Viimastel aastatel on looduse pildistamine nii meil kui mujal kvasti tuult tiibadesse saanud. Ilmselgelt on kasvava huvi phjuseks kergema vaevaga korralikke tulemusi andva tehnika kttesaadavaks muutumine, vibolla ka linnastuva inimkonna igatsus "metsiku" looduse jrele.

Suureks vaimustuseks selle suundumuse le ma paraku phjust ei ne, sest olgugi huvilisi palju, snnib huvitavaid pilte justkui aina vhem. Tehniliselt kvaliteetseid vtteid tegema vib ppida igaks, kuid vga vhesed loodusepildistajad julgevad teha sisu poolest originaalset td. Suurem osa amatr-loodusfotograafiast gab mitmesuguste ajast ja arust reeglite all. Pildistama peab tingimata kuldses hommiku- vi htuvalguses. Puutumatu maastiku kujutamist peetakse tingimata etemaks kui inimtegevuse jlgede (vi veel hullem - inimese enda!) dokumenteerimist. Vrvid peavad olema vimalikult eredad ja teravus maksimaalne, vastasel korral vrib pilt vaid prgikasti. Harilike olendite pildistamisest tavaliselt hoidutakse, see-eest kartlikke haruldusi piiratakse uskumatu innuga.

Esimapilgul tundub selline puutumatu looduse romantiseerimine sna stu, kuid paraku jb hsti lbittatud teemade vahele hulgaliselt valgeid laike. Kujutlege niteks mingi ajakirja toimetajat, kes vajab artikli juurde pilti keskpeval snnikuhunnikul istuvast hallvaresest. Sellist fotot on vaat et vimatu leida. Sarnane on lugu testi vajalike dokumentidega inimese poolt rikutud keskkonnast - harilik loodusfotograaf teeb reostusest vaid ksikud kiretud kaadrid. Iroonilisel kombel jb fotode vaatajail niiviisi ngemata piltniku hinnang juhtunule.
Kurjemad kriitikud on looduse ilustatud kujutamist lausa pornograafiaga krvutanud, kuna see hajutavat huvi igapevase, vhem vaatemngulise keskkonna vastu ning tekitavat ekslikke kujutlusi metsiku looduse laiast levikust.

Arvan, et inimestel, kes hakkavad pildistamisega tegelema armastusest looduse vastu, tasuks kindlasti otsida eeskujusid ka vljastpoolt loodusfotograafia kinnistunud traditsioonidega tsunfti. Enamikus teistes fotograafia ˛anrites on elu helgemate ja sngemate aspektide kujutamine tunduvalt paremini tasakaalus. Harrastajatel, kes ei sltu oma loomingus tellija tengelpungast, on vabadus avada valusamaid probleeme. Postkaardi-pikeseloojangute tootmine vib olla meeldiv ajaviide, kuid ei maksa ennast alahinnata: fotoaparaadi ksitsemist valdav inimene saab ka palju kasulikumaid asju teha.

Ott Luuk,
oma viimase viie aasta jooksul tegemata jnud piltidele meldes.







Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012