UUDISTAJA
12. september 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Pisiasjad ja suurasjad

Septembrikuises Horisondis on palju juttu pisikestest asjadest ja mõnevõrra ka väga suurtest. Oma mõõtudelt või siis koguselt pisikeste "asjade" hulka kuuluvad näiteks suguhormoonid, mille mõjust inimorganismile - nii südamele kui ka mõistusele - kirjutab Katrin Sak artiklis "Head ja halvad suguhormoonid". Peenikesed on ka aastaringid palgis, ometi on dendrokronoloog Alar Läänelaid lahendanud nende abil mitu lugu nagu tõeline detektiiv kunagi. Sellest kirjutab ta pealkirja alla "Lossi legendist, tamme teekonnast ja maali mõistatusest". Pisikesed on ka heeliumi aatomid, mida Harry Alles ja tema kolleegid uurivad Helsingi külmalaboris. Ometi on just ülivoolavas heeliumivedelikus tekkivate kvantiseeritud keeriste abil püütud seletada nii Suurt Pauku kui ka musti auke, millest on juttu kirjutises "Külmalabor kui Suure Paugu katsepolügoon". Kui edukad need katsed on olnud, selgitab omalt poolt füüsik Piret Kuusk kommentaaris "Universumi algusest ja mustadest aukudest". Kuninganna Elizabeth II visiiti oodates on hea mõlgutada mõtteid selle üle, milline näeks välja maailmakaart, kui legendaarne Püssirohuvandenõu oleks omal ajal õnnestunud. Ka Irja Laine kirjutis "Püssirohuvandenõu Inglismaal" pakub huvitavaid nüansse, mis lõppkokkuvõttes pole sugugi pisiasjad. Rein Veskimäele on andnud intervjuu akadeemik Karl Rebane.

Peale selle lühisõnumid ja kõik tuttavad rubriigid, kus juttu Euroopa Teaduse Avatud Foorumil kõneldust, rahvusvahelisest geograafia- ja matemaatikaolümpiaadist, uutest jalaväerelvadest, neutriinodega seotud uutest tuultest, raamatust "Loodearmee". Arhiivipiltidel on põnev leiutis aastast 1938 - kassaaparaadi peenrahaalus. Enigma sudokud on seekord võrratustega.

Toimetaja
Kärt Jänes-Kapp

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Peipsi kõrge liivakivikallas Kallastel. Foto: Toomas Jüriado

Tartus räägitakse sel nädalal Euroopa suurjärvedest

Seitsmeteistkümne Euroopa riigi ning Hiina, Kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlased arutavad sel nädalal Tartus Euroopa suurjärvede probleeme.
Sümpoosion on kasvanud välja Soome ja Venemaa ühistest Laadoga järve puudutanud nõupidamistest: tasapisi jõudis neile seminaridele ka teiste järvede temaatika; nime all European Large Lakes Symposium kohtutakse aga esimest korda. Suurjärveks peetakse siseveekogu, mille veepeegel on vähemalt sada ruutkilomeetrit. Niisiis asub konverentsilinn just poolel teel kahe suurjärve, Võrtsjärve ja Peipsi vahel. Ja nõupidamismaja, Atlantise konverentsikeskus, on otse neid kaht järve ühendava Emajõe kaldal. Umbes 170 kohaletulnust on tubli kolmandik Eestist.
Eilselt homseni ja ka reedel tehakse tubast tööd, neljapäeval sõidetakse aga loodusese - muidugi Peipsi ja Võrtsjärve äärde.

Uudistaja

---

Paul Kogerman. Foto: TTÜ raamatukogu

Asutatakse Paul Kogermani nimeline doktoriõppe stipendium

Jäädvustamaks keemiaprofessori ja põlevkivikeemia rajaja, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kunagise rektori ja Eesti viimase okupatsioonieelse haridusministri Paul Nikolai Kogermani (1891-1951) mälestust ja tema panust Eesti teadusse, haridusse ja ühiskonnaellu, asutatakse Tallinna tehnikaülikooli arengufondi juurde Paul Kogermani nimeline doktoriõppe stipendium. Stipendiumi asutamisel on toeks Paul Kogermani perekond, mõttekaaslased ja sõbrad.

2006. aasta stipendiumi suurus on 40 000 Eesti krooni ja välja antakse vähemalt üks stipendium. Stipendium on ette nähtud Tallinna tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna ja keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna doktoriõppe edukamatele üliõpilastele. Stipendiumi saab taotleda avaliku konkursi korras. Konkurss kuulutatakse välja ajalehes Mente et Manu, TTÜ arengufondi koduleheküljel ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt üks kuu enne taotluse esitamise viimast tähtaega 30. septembril.
Akadeemik Paul Kogermani, Eesti kõigi aegade ühe väljapaistvama keemia- ja põlevkiviteadlase stipendiumifondi üks rajajaid on tema pojanaine, keemiainsenerist teaduste kandidaat Aili Kogerman. Teadlastedünastia traditsioone jätkab pojapoeg Priit Kogerman, rahvusvaheliselt tunnustatud geeniteadlane, TTÜ geenitehnoloogia instituudi professor.

TTÜ

---

Euroopa rohekoridor jõuab Eestisse

5.-7. septembril arutasid kaheteistkümne riigi esindajad Lahemaal Palmses Euroopa rohelise koridori arendamisega seotud koostööküsimusi.
Ühe korraldaja, Eesti maaülikooli professori, maailma looduskaitse liidu IUCN nõukogu liikme Kalev Sepa sõnul tekkis mõte luua roheline koridor 2004. aastal Fertö-Hansįg'i rahvuspargis Ungaris. Selle siht on rajada Barentsi merest kuni Musta mereni 6800 kilomeetri pikkune kaitsealade ahel, millest saaks kogu Euroopa ökoloogilise võrgustiku selgroog. See läbib 22 riiki ja jaguneb kolmeks regiooniks: Balti riigid ja Fennoskandia, Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa.

"Rohekoridor on kui riikide koostöö sümbol, paiknedes endise Ida ja Läänt lahutanud piirjoone (nn. raudse eesriide) asemel," kommenteeris Sepp. "Eestis kulgeks roheline koridor piki rannikut, hõlmates endist piiritsooni. Koridori kuuluvad ka endised militaarbaasid (Alam-Pedja, Kõrvemaa), mis nüüdseks on juba suures osas saanud kaitsealaks."

Roheline koridor on ühtlasi oluline ökoloogiline ühenduskoridor, kus liigid saavad liikuda ühelt looduslikult alalt teisele. See on vajalik juhuks, kui kliimamuutus tingib liikide elupaikade teisenemise. Sepa sõnul on Eestis küsimus veel selleski, kas suudame rohekoridori abil eelkõige rannikupiirkonnas rakendada looduskaitse huve või jääb peale arendajate tahe.
Euroopa rohekoridori projekti rahastab Saksa riik ja seda koordineerib IUCN-i Euroopa direktoraat Brüsselis.

Eesti looduskaitsekeskus

---

Peipsi koostöökeskusel uus kodu

Peipsi koostöökeskus peab täna oma sünnipäeva ja avab ühtaegu pidulikult uue kontori Tartus Lai tänav 30.
Peipsi koostöökeskus on mittetulunduslik valitsusväline kodanikeühendus, mis aitab kaasa Peipsi-äärse piirkonna arengule nii Eestis kui ka Venemaal. Organisatsioon on loodud aastal 1993; siis kandis ta nime Peipsi järve projekt; praegune nimi on ühendusel aastast 2000.
Asutamise hetkel oli põhieesmärk lahendada keskkonnaprobleemid Eesti-Vene piirialal, põhiliselt Peipsi järvel. Keskkonnaprojekte ellu viies sai peagi selgeks, et sotsiaalsed ja poliitilised muudatused on suuresti mõjutanud piirkonna inimeste eluolu. Võttes arvesse suurt lünka regiooni sotsiaalses arengus ning vajadust kohaliku arengu projektide järele, laiendas MTÜ esialgset tegevusvaldkonda ning käivitas projekte, mille eesmärk oli aidata kohalikel inimestel saada uusi oskusi ja teadmisi, et muutunud olukorras edukalt toime tulla.

Peipsi koostöökeskus/Uudistaja

---

Loomaaias on nüüd liigikaitse galerii

5. septembril avati Tallinna loomaaias käivitusprojekti "Õppekava toetav loodusõpe Tallinna loomaaias 2006" raames liigikaitse galerii.
Galeriis on kaksteist postrit, mis annavad ülevaate paljude liikide, näiteks euroopa naaritsa, hallhülge, lendorava, kotkaste, nahkhiirte jt. liigikaitseprobleemidest ning nende lahendamisest Eestis.
Tallinna haridusameti rahastatava käivitusprojekti siht on lähendada linnalapsi loodusele praktilise tegevuse ja elamuste kaudu ning õpetada hoolivat suhtumist nii elusasse kui ka eluta loodusesse.

Tallinna loomaaed

---

Uudistaja toimetaja tähelepanekute kohaselt on kuuldused nii seente kui seeneliste puudumisest tugevasti liialdatud. Joonistus: Ott Luuk


Käes on seenenäituste aeg

Seeneuurijate kuiva suve aegse pessimismi kiuste on seeni metsas päris rohkesti ja nii saab hakata korraldama ka seenenäitusi. Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) pikaajalise traditsiooniga seenenäitus on seekord 12.-14. septembril.
Keskuse ruumes Kompanii 10 saab igal päeval 10-18 vaadata seeni ka luubi ja mikroskoobi all, leida teadmisi puu- ja hallitusseente ning seenesööjate kohta loomariigis. 10.30 ja 11.30 võivad seeneteemalisi filme vaadata lapsed, 12.30, 13.30, 14.30 ja 15.30 näidatakse aga filmi „Mitte ainult söögiks". Kolmel viimasel tunnil, kell 16-18 annavad konsultatsioone seeneteadlased. Rühmakülastused palutakse kokku leppida telefonil 736 1693.
17. septembril on 10.30-16.30 seenetundja õppepäev. Osalustasu 50 krooni. Info ja registreerimine: 736 6120, kylli.kalamees@teec.ee

TKKHK


RAJA TAGANT

---

Venemaal hakkab kehtima Euro-2 standard sisseveetavatele autodele

Venemaa lükkas ühe kuu võrra edasi kasutatud sõidukite sisseveole esitatavate nõuete kehtestamise, kuna justiitsministeerium ei jõudnud dokumente õigel ajal läbi vaadata: 1. septembri asemel hakkavad uued nõuded kehtima kuu lõpus.
Standardi põhiidee on keelata liiga vanade ja seetõttu ökoloogilises mõttes vähesobivate autode import; varaseim lubatav tootmisaasta sisseveetavale masinale oleneb aga riigist, kus Venemaale toodav auto on tehtud. Nii ei tohi Euroopa Liidus toodetud autod olla vanemad kui aastast 1996, Ameerika Ühendriikides 1995, Jaapanis 1997, Kanadas ja Lõuna-Koreas 2000, Malaisias 2002, Hiinas 2003, Indias 2004 ja Ukrainas 2005.

ITAR-TASS

---

Briti põllumehed aitavad kiivitajaid

Briti kuninglik linnukaitseühing RSPB on pannud viieks aastaks käima projekti, et aidata „talupidajate sõpradeks" nimetatavaid kiivitajaid.
Põhjust sellisteks pingutusteks on enam kui küllalt, sest nende kenade ja oma iseäraliku käitumisega tähelepanu köitnud lindude arvukus on Ühendkuningriigis kümmekonna aastaga kahanenud poole võrra, Walesis lausa 77 protsenti. Samas on britid kiivitajaid ikka hoidnud ja neist lugu pidanud. See peegeldub näiteks suures hulgas linnu rahvapärastes nimetustes ning neist omakorda tuletatud koha- ja kõrtsinimedes, samuti on linnust kirjutanud mitu tuntud briti kirjanikku.

Arvukuse vähenemise põhjuseks on täiesti ilmselt muutused põllumajanduspraktikas. On ju tegemist peaaegu täielikult vaid põllumajandusmaadel elava liigiga. Nüüd ongi välja valitud üle veerand tuhande maamajapidamise, kus proovitakse järele kiivitajaid aitavaid maakasutusvõtteid, seejuures selliseid, mis kas ei mõjuta peremehe sissetulekuid üldse või koguni suurendavad neid. Varem on säärast tööd proovitud Suurbritannia madalamatel aladel; nüüd minnakse esmajoones nii Suurbritannia kui ka Põhja-Iirimaa kõrgematele aladele, kus kiivitaja on arvukam.
Rööbiti töödega farmides nõuab RSPB riigilt, et kiivitaja kantaks Inglismaal ohustatud liikide nimistusse. Tasub lisada, et kogu Euroopas on kiivitajaasurkonnad kahanenud kümne aastaga ligi kolmandiku võrra. Kõige rohkem on seda lindu alles veel Hollandis, Venemaal, Valgevenes ja Venemaal.

RSPB

---

Amazonase vihmametsade kadumine aeglustub

Maailma looduse fondi (WWF) Brasiilia haru sõnul näitavad viimase aasta jooksul valitsuse kogutud andmed, et ürgmetsa hävimise kiirus on vähenenud 11 protsendi võrra. Rõõmustava trendi põhjuseks võib muu hulgas olla sojatoodete turuhinna langus, mille tõttu uue põllumaa raadamine on muutunud vähem tulusaks. Kõigest hoolimata on ekspertide arvates põllupidamise, puiduäri ning arendustegevuse läbi hävitatud umbes 17 protsenti Brasiilia Amasoonia looduslikust taimestikust. Brasiilia WWF töötab jätkuvalt koos riigi valitsuse ja mitmete finantsorganisatsioonidega, et laiendada kaitsealuseid piirkondi ning rakendada jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid. Esmaseks mureks on lõpetada põllumajandusmaaga spekuleerimine ning aidata valitsusel riigimaa kindlalt oma kontrolli alla võtta.

panda.org

---

Millise tuju toob muusika

Helsingi ülikooli psühholoogiaosakond koordineerib ulatuslikku Euroopa Liidu projekti, mille siht on leida parem arusaamine seostest muusika, emotsioonide ja ajufunktsioonide vahel. Kokku on Euroopa Liit selleks tööks eraldanud 2,5 miljonit eurot.
Teatud seosed muusika ja emotsioonide vahel on hästi teada. Tempokas ma˛oorne lugu toob lääneliku kasvatusega täiskasvanud inimesele enamasti õnneliku ja rõõmsa meeleolu; teisiti mängituna võib sama lugu tekitada ka teistsuguseid emotsioone. Ühe ja sama loo eri interpreteeringud võivad kõlada agressiivselt või hoopis rahustavalt. Soomlased keskenduvad esmajoones sellele, kui püsivad on muusika tekitatud emotsioonid ja eelistused ning kuidas saab neid seletada aju kognitiivfunktsioonide abil. Ühtaegu rakendatakse kõige nüüdisaegsemaid aju-uuringutehnikaid, kuulamiseksperimente ning intervjuudel ja vaatlustel rajanevaid meetodeid.
Peale soomlaste löövad projektis kaasa teadlased Saksamaalt, Kanadast, Rootsist ja Itaaliast.

AlphaGalileo/Helsingi ülikool




Seekordse Uudistaja kujundamise ajal mõjutas minu enesetunnet peamiselt ansambel The Clash, mis seitsme- ja kaheksakümnendatel väga edukalt kombineeris punkmuusikat reggae, jazzi, rockabilly, ska ning teiste näiliselt sobimatute stiilidega. Kas see omapärane helikompott aga meie lugejates töömeeleolu tekitada suudaks, on küll kahe ja poole miljoni küsimus. Jääb vaid tunnustada julge pealehakkamise eest põhjanaabreid, kes maitse üle käivasse vaidlusse objektiivseid teaduslikke argumente loodavad leida. Ott Luuk, sõbraliku muigega.


KIIRKOMMENTAAR

---

Väsinud ilusatest piltidest

Peamiselt ammusest huvist loodusfotograafia vastu, kuid ka tänu tööle uudiskirja toimetamisel käib mu silma alt nädalast nädalasse läbi rohkesti pilte - artiklite illustratsioone ning veel enam mitmesugustesse kriitikafoorumitesse üles antud töid. Viimastel aastatel on looduse pildistamine nii meil kui mujal kõvasti tuult tiibadesse saanud. Ilmselgelt on kasvava huvi põhjuseks kergema vaevaga korralikke tulemusi andva tehnika kättesaadavaks muutumine, võibolla ka linnastuva inimkonna igatsus "metsiku" looduse järele.

Suureks vaimustuseks selle suundumuse üle ma paraku põhjust ei näe, sest olgugi huvilisi palju, sünnib huvitavaid pilte justkui aina vähem. Tehniliselt kvaliteetseid võtteid tegema võib õppida igaüks, kuid väga vähesed loodusepildistajad julgevad teha sisu poolest originaalset tööd. Suurem osa amatöör-loodusfotograafiast ägab mitmesuguste ajast ja arust reeglite all. Pildistama peab tingimata kuldses hommiku- või õhtuvalguses. Puutumatu maastiku kujutamist peetakse tingimata etemaks kui inimtegevuse jälgede (või veel hullem - inimese enda!) dokumenteerimist. Värvid peavad olema võimalikult eredad ja teravus maksimaalne, vastasel korral väärib pilt vaid prügikasti. Harilike olendite pildistamisest tavaliselt hoidutakse, see-eest kartlikke haruldusi piiratakse uskumatu innuga.

Esimapilgul tundub selline puutumatu looduse romantiseerimine üsna süütu, kuid paraku jääb hästi läbitöötatud teemade vahele hulgaliselt valgeid laike. Kujutlege näiteks mingi ajakirja toimetajat, kes vajab artikli juurde pilti keskpäeval sõnnikuhunnikul istuvast hallvaresest. Sellist fotot on vaat et võimatu leida. Sarnane on lugu tõesti vajalike dokumentidega inimese poolt rikutud keskkonnast - harilik loodusfotograaf teeb reostusest vaid üksikud kiretud kaadrid. Iroonilisel kombel jääb fotode vaatajail niiviisi nägemata piltniku hinnang juhtunule.
Kurjemad kriitikud on looduse ilustatud kujutamist lausa pornograafiaga kõrvutanud, kuna see hajutavat huvi igapäevase, vähem vaatemängulise keskkonna vastu ning tekitavat ekslikke kujutlusi metsiku looduse laiast levikust.

Arvan, et inimestel, kes hakkavad pildistamisega tegelema armastusest looduse vastu, tasuks kindlasti otsida eeskujusid ka väljastpoolt loodusfotograafia kinnistunud traditsioonidega tsunfti. Enamikus teistes fotograafia ˛anrites on elu helgemate ja süngemate aspektide kujutamine tunduvalt paremini tasakaalus. Harrastajatel, kes ei sõltu oma loomingus tellija tengelpungast, on vabadus avada valusamaid probleeme. Postkaardi-päikeseloojangute tootmine võib olla meeldiv ajaviide, kuid ei maksa ennast alahinnata: fotoaparaadi käsitsemist valdav inimene saab ka palju kasulikumaid asju teha.

Ott Luuk,
oma viimase viie aasta jooksul tegemata jäänud piltidele mõeldes.






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---