Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Vrtsjrv - paisuta vi paisuga

Septebrikuise Eesti Looduse kaaneloos vaeb Madis Metsur seoses kuiva suvega taas les kerkinud plaane Vrtsjrve veetaseme reguleerimiseks. Kas ulatuslikul looduse mberkorraldamisel on igustust ja milliseid tagajrgi oodata viks? Eesti suurte veekogude seisukorrast saab huvitavat teada ka intervjuust jrveuurija Tiina Ngesega.

Paleontoloogid Oive Tinn ja Tnu Meidla tutvustavad teenimatult vhetuntud sammalloomi. Eestist leidub muuseas le saja antud himkonda kuuluva liigi kivistisi. Aasta puu rubriigis on sedapuhku juttu pargipajudel elavatest seentest ja Friedrich Bergi korvipajuistandusest. Kunstiajaloolane Ants Hein vaatleb baltisaksa misaparkide tehiskoopaid.

Matkahuvilist juhatatakse ntu-Nmme pperajale ning teada saab, mida vrtuslikku varjab Keeri-Karijrve looduskaitseala. Agu Leivits uurib, kuidas lheb meie rtadel ning Sven Zacek selgitab, milliseid hiseid jooni on vrbkakul pommiga. Uku Paal aga soovitab minna New Yorki linde vaatlema. Kirdevila avastajana tuntud Nils Nordenskildi vrtuslikust kaardikogust kirjutab Tnu Raid. Lisaks leiate vrskest ajakirjast tavaprased raamatututvustused, snumeid meilt ja mujalt, kroonika, postri Veiko Belialsilt ning essee Heldur Sanderi sulest.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Geenifoorumil rgitakse genoomika alustest

22.-23. septembril on Tartus sihtasutuse Geenikeskus korraldatav seitsmes rahvusvaheline konverents "Geenifoorum 2006", seekord alapealkirjaga "Genoomika alused".
Konverents annab levaate olulisematest arengutest genoomikas ja biomeditsiinis, tutvustab uuemaid teadussaavutusi biotehnoloogias ning kirjeldab nende rakendamise vimalusi. Interdistsiplinaarne programm koondab taas Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogia, inimesegeneetika ja biomeditsiini teadlased. Konkreetsetele teemadele keskendunud ettekannete krval kajastatakse konverentsil ka valdkonna ldist arengut ja tulevikuvimalusi.
Konverentsi programmi ja info esinejate kohta leiate vrgupaigast www.geneforum.ee.

SA Geenikeskus




Loodushariduskeskus tuleb komajja

Prnu linn ja Eesti arhitektide liit kuulutasid vlja Prnusse rajatava Edela-Eesti loodus- ja keskkonnahariduskeskuse arhitektuurikonkursi.
Arhitektuurikonkursi ks tingimus on koloogilise elulaadi propageerimine ning keskkonnahoidlike ehitusmaterjalide kasutamine. Soovituslikud on pikeseenergial ttav soojaveessteem, maakte, vihmavee kogumis- ja kasutusssteem ning muud kotehnoloogilised lahendused.
komaja arhitektuurikonkursi preemiafond on 125 000 krooni: 60 000 esimesele, 35 000 teisele ja 20 000 kolmandale kohale ning 10 000 krooni ergutuspreemiaks. Tpseid vistlustingimusi saab Eesti arhitektide liidust.
Arhitektuurikonkursi td tuleb esitada enne 20. novembrit; lepingu slmimine konkursi vitjaga on plaanitud detsembrisse. Ehitustid on kavas alustada 2008. aastal.

Prnu linnavalitsus






Foto: www.akadeemia.ee

Viktor Palm 80

Tartu likooli raamatukogus thistati 19. septembril legendaarse keemiaprofessori akadeemik Viktor Palmi 80. snnipeva.
Juubilar ise astus les talle omase show-stiilis ettekandega "Vimatu ja mittevajalik". Nidati katkendeid Juhan Aare hiljuti esilinastunud filmist "Eestlased Kremlis" ning avati juubilari elu ja tegevust kajastav nitus.

Loodusajakiri




Kimas on sookure- ja hallhaneloendus

Sel aastal on sookure seireaasta ja loendused toimuvad 11.-24. septembril, kesksed loenduspevad on 18.-20. september.
Nagu viimasel 15 aastal, loendatakse koos kurgedega ka peatuvaid hanesid. Loendada tuleks htusel lindude sisselennul bimispaika; hdakorral vib loendada ka hommikusel vljalennul, aga siis on tihti udu. htul peaks loenduspunktis olema kige hiljem kaks tundi enne pikese loojangut ning viibima seal kuni vhemalt ks tund prast loojangut.
Loendustulemused oleks kige mugavam saata e-postiga Excel-tabelina (koht, kuupev, loenduskellaaeg, kurgede/hallhanede arv, loendaja(d), ilm), aga muidugi vib neid saata ka tavatekstina kas elektron- vi tavapostiga (vastavalt: aivar.leito@emu.eevi Aivar Leito, EM, Kreutzwaldi 5, 51014). Andmed palutakse ra saata hiljemalt 15. oktoobriks. Seiretulemusi saab hiljem nha Internetis.

EM




Auto jgu parklasse

See ndal on kuulutatud autovabaks. Tallinna saabudes saab terve ndala jooksul jtta auto phimagistraalide res linnakeskusest eemale jvaisse tasuta valvega parklatesse ning saada tasuta hissidukipileti peva sees vajalikeks linnasitudeks. Parklate asukohti nete veebileheltwww.autovaba.ee; samas leiab teavet ka muude autovaba ndala rituste kohta.
Tna peeti keskkonnaministeeriumis seminar, kus kne all oli jtkusuutlik kasutus.

Tallinna linnavalitsus




Bongar'id pstitavad rekordeid

Linud ndalal judis esimene linnuvaatleja ehk bongar Eestis 300. kohatud linnuliigini. Ihaldatud piiri aitas soomlasel Jan Nordbladil letada liharuldane, Eestis alles teist korda nhtud eksiklaline Phja-Ameerikast kiripugu-rdi (Calidris melanotos). Nordblad tuli esimest korda Eestisse linde vaatlema 1993. aastal, kui oli kuulnud, et siin on palju rohkem vike-konnakotkaid ja soo-loorkulle kui Soomes. Ka teine ja kolmas koht bongar'ite edetabelis on soomlaste pralt: Sampsa Cairenius on Eestis ninud nd 296, Lauri Menp 295 liiki. Muide, Caireniusel on sel aastal koos juba 273 liiki. Seegi on rekord.

Linnuhuviliste arvutilist


KUHU MINNA




Neli peva loodusfilme Lihulas

Ndala teisel poolel on ks looduse-, eriti loodusfilmisprade tmbekohti kindlasti taas Lihula: sealses kultuurimajas on 21.-24. septembril Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival.

Festivaliideed asusid 2003. aasta kevadel filmirahva nukal toel ellu viima Lihula valla, Matsalu rahvuspargi ja Eestimaa looduse fondi inimesed. Esimene festival sai teoks 3.-5. oktoobril 2003 Lihulas. Osavtjaid oli seitsmelt maalt, vistlusprogrammi kuulus 23 filmi. Festival sai vga hea vastuvtu osaliseks, sestap otsustasid korraldajad muuta rituse iga-aastaseks. Selleks asutati 2003. aasta lpul mittetulundushing Matsalu Loodusfilmide Festival.
Teisel festivalil 2004. aasta septembris oli osavtjaid 14 maalt ja vistlusprogrammis 35 filmi, mullusel kolmandal festivalil olid need arvud vastavalt 16 ja 39. Judsalt on suurenenud vaatajate arv: esimesel festivalil registreeriti 2500, teisel 5000 ja kolmandal le 7000 klastuse.

Tnavuse festivali kohta kinnitab MT veebipaik, et vitlus- ja lisaprogrammifilme tuuakse Matsallu18 riigist; vistlevaid linateoseid on kokku 41, lisaprogrammis nidatakse veel paarikmmet filmi. Suurima hulga filme toovad ˛rii ja vaatajate ette sakslased; Eestit esindab vistlusklassis kolm ja lisaprogrammis kaks filmi, peale selle nidatakse hiljutise juubilari Rein Marani filmide retrospektiivi.
Vitjad kuulutatakse Lihula kultuurimajas vlja phapeval kell 16.

Uudistaja/www.matsalufilm.ee





Vistluse peavidupilt, Ivar Jssi foto hlgeuurija igapevast.

Parimad teadusfotod judsid Tartusse

Tartu likooli ajaloomuuseumis Toomemel avati nitus "Eesti teadusfoto 2006". See jb lahti kuni 12. novembrini.
Nitusel on vlja pandud portaali teadus.ee korraldatud vistluse 40 parimat td 231 konkursile saadetust. 42 autori seas oli nii koolipilasi kui ka tunnustatud teadlasi.
Teadusfoto vistluse korraldamisel olid abiks haridus- ja teadusministeerium, Tallinna tehnikalikool, Eesti geenikeskus, KTK Overall, Regio, Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituut, portaal ilm.ee, Eesti geenikeskus, ajakirjad Cheese ja Horisont.

teadus.ee


THELEPANEK



Foto: Ramana Athreya

Tpsustus linnunime asjus

Linud ndalal kis meiegi ajakirjandusest lbi pgus teade omamoodi vikese sensatsiooni kohta linnuriigis: India astronoomist linnuvaatleja Ramana Athreya on avastanud uue linnuliigi (pildil) vilbaslaste ehk timallaste sugukonnast.

Linnu nimeks mrkisid ajalehed ja veebivljaanded Bugun liocichla, jtsid aga lisamata, et tegemist on avastaja pakutud ingliskeelse liiginimetusega, nii et see tuleks inglise keele reeglite kohaselt kirjutada Bugun Liocichla. Meie jaoks on olulisem siiski ehk liigi ladinakeelne teadusnimetus Liocichla bugunorum. Arusaadavalt pole liigil veel eestikeelset nimetust.

Tasub meenutada ka sugukonnanimetuse "vilbas" saamise lugu. 1978. aastal leiti Eestis esimest korda nd juba ammugi suhteliselt tavaliseks pesitsejaks saanud roohabekas. ks linnu avastajaid oli toonane Nigula looduskaitseala juhataja Henn Vilbaste ja algul poolnaljatamisi pakkusid linnunimetajad Eesti jaoks uue liigi kodumaiseks nimetuseks just roovilbas (kna: vilbas, vilpa, vilbast). Praeguseks ongi see suuprane keelend saanud roohabeka paralleelnimetuseks, tvisna aga htlasi ka terve vrvuliste sugukonna nimeks.

Toomas Jriado


RAJA TAGANT


Alati valmis vitluseks loodusjududega! Joonistus: Ott Luuk

Nazarbajev tahab jgesid prata

Maailma suuruselt heksanda riigi Kasahstani kauaaegne juht Nursultan Nazarbajev kinnitab, et aeg on uuesti vtta ksile mitmekmne aasta tagune plaan juhtida Siberi jed lunasse ja varustada sel moel Kesk-Aasia riike veega.
Idee kidi vlja 1965. aastal, kuid lkati pikkade vaidluste jrel 80-ndate aastate lpul ldsuse survel krvale. Nazarbajev, kelle juhitavast riigist kolmandik on kaetud maailma suurimate kuivade steppidega, nii et majandus sltub suure osas niisutusest, vidab, et vastupidi kakskmmend aastat tagasi vlja toodud kartustele ei juhtuks midagi hullu, isegi sood jvat alles. Siiski mnis 66-aastane riigijuht, et projekt on vga kallis ja idee tuleb kigiti lbi kaaluda.
Moskva linnapea Juri Lu˛kovgi arvas aastal 2002, et vana plaan tuleks reanimeerida: ehitada kanal Hant-Mansiiskist Kasahstani ja Kesk-Aasiasse ning ma kuus-seitse protsenti Obi veest sealsele pllumajandusele ja tstusele.
Talle oponeeris Omski oblasti kuberner Leonid Pole˛ajev, kelle kinnitusel ei suudaks see veehulk Kesk-Aasia probleeme lahendada, kll aga phjustaks ettearvamatuid tagajrgi keskkonnale.

RIA Novosti




Pool Peterburi ringteest on valmis

Septembri teisel ndalal avati liiklus Peterburi uue ringtee esimesel poolel; ehitustd on vldanud viis aastat.
Kaks miljardit dollarit maksnud ringtee idaosa aitab Moskva maanteelt tulnud veokid kesklinna lbimata Primorje maanteele. Linn vabaneb sel moel suurest osast rasketransiidist. Kasu saavad transpordifirmad ja linna keskkond paraneb.
Rahapuuduse tttu ji osa mahasite vlja ehitamata, aga nii ringteed ehitav riigifirma KAD-L kui ka Leningradi oblasti juhid on kindlalt seda meelt, et edaspidi tuleb needki esialgsed plaanid ellu viia.
Ring mber linna peab valmima 2008. aastal; selleks kulub veel ligi miljard dollarit.

Moskovskije Novostij




Terviseorganisatsioon toob DDT tagasi

Prast peaaegu 30-aastast pausi soovitab maailma terviseorganisatsioon WHO kurikuulsa putukamrgi DDT kasutamist malaaria-vastases vitluses. Insektitsiide soovitatakse pritsida siseruumides, mis peaks jrsult vhendama putukahammustuste kaudu nakatumist. Tosinast WHO poolt heaks kiidetud putukamrgist on DDT efektiivseim. Videtavalt ei ohusta hsti korraldatud pritsimine siseruumides inimesi ega loodust.
Teisteks peamisteks teedeks malaaria piiramisel on terviseorganisatsiooni kavade kohaselt kauakestvate putukamrkidega tdeldud ssevrkude laialdane kasutuselevtt ning uute kompleksravimite tarvitamine, mis peaks takistama resistentsete haigusetekitajate teket. Igal aastal kannatab le 500 miljoni inimese geda malaaria all. Enim surmajuhtumeid phjustab haigus Mustas Aafrikas.

WHO


KIIRKOMMENTAAR


Autovabadusest meil ja mujal

Mina reedel Tartu Raekoja platsile Ki jala!" htupoolikule ei jua, pole Tartuski. Aga ilmselt poleks ka muidu linud. Kui, siis ainult seetttu, et amet natuke kohustab. Aga ritus ise tundub mulle just niisama variserlik nagu see, kui mni linnajuhtidest ks kord aastas kirju jalgrattatrbi selga tmbab ja ennast rahvale nitamas kib.

Sest minu meelest on loosung Ki jala!" vlts. Nagu ka Sida rattaga!". igem oleks ra sida asjatult autoga!". Ja seda mtet peale sundima - just nimelt sundima, sest ega muu ei aita! - tuleks hakata hoopis teisel moel. Teha esmalt korda histransport, et inimesel poleks otsest mtet autoga paari vi mne kilomeetri taha sitma hakata.

Mis juhtus autovaba peva eel Tartus? Esmalt esitles siinne vedaja GoBus suure aplombiga uhiuusi busse. Igati kiiduvrne tegu see bussiost testi. Hoopis tagasihoidlikumalt kuulutati veidi hiljem tika, et kige olulisemalt suunalt, Annelinna poolt, kus elab vhemalt kolmandik tartlasi, veti suve lpus kolm bussi maha. Ja-jah, mitte ei pandud juurde, nagu suve lpus muidu kombeks, vaid veti maha. Eriti olematu on bussiliiklus nd hilishtul ja ndalavahetustel. Niiviisi sidab autoga ka see, kes muidu ehk hissidukit eelistaks. Ja need, kel autot pole, jvad kas lihtsalt koju - vi liduvad siis testi hiljem lppevatelt ritustelt jala koju nagu mina ise eelmisel laupeval Vanemuise hooaja avakontserdilt. likonnas pole see ldse mitte meeldiv ...

rgu tallinlased selle jutu peale arvaku, et ma nende autovabandala idee - vaba valvega parklakoht ja tasuta bussisit neile, kes linna tle tulevad - heaks kiidaks. Aus olnuks tasuta sit anda siis juba kigile tleruttajaile. Aga siingi tuleks keskenduda muule. Kui linna transpordijuht tleb, et ega omaette sidurida busse hommikustes ummikutes edasi ei aitaks - siduautode juhid on nii distsiplineerimatud, et sidaksid ka seal -, siis on see ju vrdne kinnitusega, et liikluskorraldus Eesti pealinnas on phimtteliselt juhitamatu. Stockholmis, muide, hletati eelmisel ndalalvahetusel ummikumaksu kehtestamise poolt. On, millest ppida ...

Toomas Jriado






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012