Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. september 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Võrtsjärv - paisuta või paisuga

Septebrikuise Eesti Looduse kaaneloos vaeb Madis Metsur seoses kuiva suvega taas üles kerkinud plaane Võrtsjärve veetaseme reguleerimiseks. Kas ulatuslikul looduse ümberkorraldamisel on õigustust ja milliseid tagajärgi oodata võiks? Eesti suurte veekogude seisukorrast saab huvitavat teada ka intervjuust järveuurija Tiina Nõgesega.

Paleontoloogid Oive Tinn ja Tõnu Meidla tutvustavad teenimatult vähetuntud sammalloomi. Eestist leidub muuseas üle saja antud hõimkonda kuuluva liigi kivistisi. Aasta puu rubriigis on sedapuhku juttu pargipajudel elavatest seentest ja Friedrich Bergi korvipajuistandusest. Kunstiajaloolane Ants Hein vaatleb baltisaksa mõisaparkide tehiskoopaid.

Matkahuvilist juhatatakse Äntu-Nõmme õpperajale ning teada saab, mida väärtuslikku varjab Keeri-Karijärve looduskaitseala. Agu Leivits uurib, kuidas läheb meie rüütadel ning Sven Zacek selgitab, milliseid ühiseid jooni on värbkakul pommiga. Uku Paal aga soovitab minna New Yorki linde vaatlema. Kirdeväila avastajana tuntud Nils Nordenskiöldi väärtuslikust kaardikogust kirjutab Tõnu Raid. Lisaks leiate värskest ajakirjast tavapärased raamatututvustused, sõnumeid meilt ja mujalt, kroonika, postri Veiko Belialsilt ning essee Heldur Sanderi sulest.

Eesti Loodust sirvinud Ott Luuk




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Geenifoorumil räägitakse genoomika alustest

22.-23. septembril on Tartus sihtasutuse Geenikeskus korraldatav seitsmes rahvusvaheline konverents "Geenifoorum 2006", seekord alapealkirjaga "Genoomika alused".
Konverents annab ülevaate olulisematest arengutest genoomikas ja biomeditsiinis, tutvustab uuemaid teadussaavutusi biotehnoloogias ning kirjeldab nende rakendamise võimalusi. Interdistsiplinaarne programm koondab taas Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogia, inimesegeneetika ja biomeditsiini teadlased. Konkreetsetele teemadele keskendunud ettekannete kõrval kajastatakse konverentsil ka valdkonna üldist arengut ja tulevikuvõimalusi.
Konverentsi programmi ja info esinejate kohta leiate võrgupaigast www.geneforum.ee.

SA Geenikeskus




Loodushariduskeskus tuleb ökomajja

Pärnu linn ja Eesti arhitektide liit kuulutasid välja Pärnusse rajatava Edela-Eesti loodus- ja keskkonnahariduskeskuse arhitektuurikonkursi.
Arhitektuurikonkursi üks tingimus on ökoloogilise elulaadi propageerimine ning keskkonnahoidlike ehitusmaterjalide kasutamine. Soovituslikud on päikeseenergial töötav soojaveesüsteem, maaküte, vihmavee kogumis- ja kasutussüsteem ning muud ökotehnoloogilised lahendused.
Ökomaja arhitektuurikonkursi preemiafond on 125 000 krooni: 60 000 esimesele, 35 000 teisele ja 20 000 kolmandale kohale ning 10 000 krooni ergutuspreemiaks. Täpseid võistlustingimusi saab Eesti arhitektide liidust.
Arhitektuurikonkursi tööd tuleb esitada enne 20. novembrit; lepingu sõlmimine konkursi võitjaga on plaanitud detsembrisse. Ehitustöid on kavas alustada 2008. aastal.

Pärnu linnavalitsus






Foto: www.akadeemia.ee

Viktor Palm 80

Tartu ülikooli raamatukogus tähistati 19. septembril legendaarse keemiaprofessori akadeemik Viktor Palmi 80. sünnipäeva.
Juubilar ise astus üles talle omase show-stiilis ettekandega "Võimatu ja mittevajalik". Näidati katkendeid Juhan Aare hiljuti esilinastunud filmist "Eestlased Kremlis" ning avati juubilari elu ja tegevust kajastav näitus.

Loodusajakiri




Käimas on sookure- ja hallhaneloendus

Sel aastal on sookure seireaasta ja loendused toimuvad 11.-24. septembril, kesksed loenduspäevad on 18.-20. september.
Nagu viimasel 15 aastal, loendatakse koos kurgedega ka peatuvaid hanesid. Loendada tuleks õhtusel lindude sisselennul ööbimispaika; hädakorral võib loendada ka hommikusel väljalennul, aga siis on tihti udu. Õhtul peaks loenduspunktis olema kõige hiljem kaks tundi enne päikese loojangut ning viibima seal kuni vähemalt üks tund pärast loojangut.
Loendustulemused oleks kõige mugavam saata e-postiga Excel-tabelina (koht, kuupäev, loenduskellaaeg, kurgede/hallhanede arv, loendaja(d), ilm), aga muidugi võib neid saata ka tavatekstina kas elektron- või tavapostiga (vastavalt: aivar.leito@emu.eevõi Aivar Leito, EMÜ, Kreutzwaldi 5, 51014). Andmed palutakse ära saata hiljemalt 15. oktoobriks. Seiretulemusi saab hiljem näha Internetis.

EMÜ




Auto jäägu parklasse

See nädal on kuulutatud autovabaks. Tallinna saabudes saab terve nädala jooksul jätta auto põhimagistraalide ääres linnakeskusest eemale jäävaisse tasuta valvega parklatesse ning saada tasuta ühissõidukipileti päeva sees vajalikeks linnasõitudeks. Parklate asukohti näete veebileheltwww.autovaba.ee; samas leiab teavet ka muude autovaba nädala ürituste kohta.
Täna peeti keskkonnaministeeriumis seminar, kus kõne all oli jätkusuutlik kasutus.

Tallinna linnavalitsus




Bongar'id püstitavad rekordeid

Läinud nädalal jõudis esimene linnuvaatleja ehk bongar Eestis 300. kohatud linnuliigini. Ihaldatud piiri aitas soomlasel Jan Nordbladil ületada üliharuldane, Eestis alles teist korda nähtud eksikülaline Põhja-Ameerikast kiripugu-rüdi (Calidris melanotos). Nordblad tuli esimest korda Eestisse linde vaatlema 1993. aastal, kui oli kuulnud, et siin on palju rohkem väike-konnakotkaid ja soo-loorkulle kui Soomes. Ka teine ja kolmas koht bongar'ite edetabelis on soomlaste päralt: Sampsa Cairenius on Eestis näinud nüüd 296, Lauri Mäenpää 295 liiki. Muide, Caireniusel on sel aastal koos juba 273 liiki. Seegi on rekord.

Linnuhuviliste arvutilist


KUHU MINNA




Neli päeva loodusfilme Lihulas

Nädala teisel poolel on üks looduse-, eriti loodusfilmisõprade tõmbekohti kindlasti taas Lihula: sealses kultuurimajas on 21.-24. septembril Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival.

Festivaliideed asusid 2003. aasta kevadel filmirahva nõukal toel ellu viima Lihula valla, Matsalu rahvuspargi ja Eestimaa looduse fondi inimesed. Esimene festival sai teoks 3.-5. oktoobril 2003 Lihulas. Osavõtjaid oli seitsmelt maalt, võistlusprogrammi kuulus 23 filmi. Festival sai väga hea vastuvõtu osaliseks, sestap otsustasid korraldajad muuta ürituse iga-aastaseks. Selleks asutati 2003. aasta lõpul mittetulundusühing Matsalu Loodusfilmide Festival.
Teisel festivalil 2004. aasta septembris oli osavõtjaid 14 maalt ja võistlusprogrammis 35 filmi, mullusel kolmandal festivalil olid need arvud vastavalt 16 ja 39. Jõudsalt on suurenenud vaatajate arv: esimesel festivalil registreeriti 2500, teisel 5000 ja kolmandal üle 7000 külastuse.

Tänavuse festivali kohta kinnitab MTÜ veebipaik, et võitlus- ja lisaprogrammifilme tuuakse Matsallu18 riigist; võistlevaid linateoseid on kokku 41, lisaprogrammis näidatakse veel paarikümmet filmi. Suurima hulga filme toovad ˛ürii ja vaatajate ette sakslased; Eestit esindab võistlusklassis kolm ja lisaprogrammis kaks filmi, peale selle näidatakse hiljutise juubilari Rein Marani filmide retrospektiivi.
Võitjad kuulutatakse Lihula kultuurimajas välja pühapäeval kell 16.

Uudistaja/www.matsalufilm.ee





Võistluse peavõidupilt, Ivar Jüssi foto hülgeuurija igapäevast.

Parimad teadusfotod jõudsid Tartusse

Tartu ülikooli ajaloomuuseumis Toomemäel avati näitus "Eesti teadusfoto 2006". See jääb lahti kuni 12. novembrini.
Näitusel on välja pandud portaali teadus.ee korraldatud võistluse 40 parimat tööd 231 konkursile saadetust. 42 autori seas oli nii kooliõpilasi kui ka tunnustatud teadlasi.
Teadusfoto võistluse korraldamisel olid abiks haridus- ja teadusministeerium, Tallinna tehnikaülikool, Eesti geenikeskus, KTK Overall, Regio, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut, portaal ilm.ee, Eesti geenikeskus, ajakirjad Cheese ja Horisont.

teadus.ee


TÄHELEPANEK



Foto: Ramana Athreya

Täpsustus linnunime asjus

Läinud nädalal käis meiegi ajakirjandusest läbi põgus teade omamoodi väikese sensatsiooni kohta linnuriigis: India astronoomist linnuvaatleja Ramana Athreya on avastanud uue linnuliigi (pildil) vilbaslaste ehk timallaste sugukonnast.

Linnu nimeks märkisid ajalehed ja veebiväljaanded Bugun liocichla, jätsid aga lisamata, et tegemist on avastaja pakutud ingliskeelse liiginimetusega, nii et see tuleks inglise keele reeglite kohaselt kirjutada Bugun Liocichla. Meie jaoks on olulisem siiski ehk liigi ladinakeelne teadusnimetus Liocichla bugunorum. Arusaadavalt pole liigil veel eestikeelset nimetust.

Tasub meenutada ka sugukonnanimetuse "vilbas" saamise lugu. 1978. aastal leiti Eestis esimest korda nüüd juba ammugi suhteliselt tavaliseks pesitsejaks saanud roohabekas. Üks linnu avastajaid oli toonane Nigula looduskaitseala juhataja Henn Vilbaste ja algul poolnaljatamisi pakkusid linnunimetajad Eesti jaoks uue liigi kodumaiseks nimetuseks just roovilbas (kääna: vilbas, vilpa, vilbast). Praeguseks ongi see suupärane keelend saanud roohabeka paralleelnimetuseks, tüvisõna aga ühtlasi ka terve värvuliste sugukonna nimeks.

Toomas Jüriado


RAJA TAGANT


Alati valmis võitluseks loodusjõududega! Joonistus: Ott Luuk

Nazarbajev tahab jõgesid pöörata

Maailma suuruselt üheksanda riigi Kasahstani kauaaegne juht Nursultan Nazarbajev kinnitab, et aeg on uuesti võtta käsile mitmekümne aasta tagune plaan juhtida Siberi jõed lõunasse ja varustada sel moel Kesk-Aasia riike veega.
Idee käidi välja 1965. aastal, kuid lükati pikkade vaidluste järel 80-ndate aastate lõpul üldsuse survel kõrvale. Nazarbajev, kelle juhitavast riigist kolmandik on kaetud maailma suurimate kuivade steppidega, nii et majandus sõltub suure osas niisutusest, väidab, et vastupidi kakskümmend aastat tagasi välja toodud kartustele ei juhtuks midagi hullu, isegi sood jäävat alles. Siiski möönis 66-aastane riigijuht, et projekt on väga kallis ja idee tuleb kõigiti läbi kaaluda.
Moskva linnapea Juri Lu˛kovgi arvas aastal 2002, et vana plaan tuleks reanimeerida: ehitada kanal Hantõ-Mansiiskist Kasahstani ja Kesk-Aasiasse ning müüa kuus-seitse protsenti Obi veest sealsele põllumajandusele ja tööstusele.
Talle oponeeris Omski oblasti kuberner Leonid Pole˛ajev, kelle kinnitusel ei suudaks see veehulk Kesk-Aasia probleeme lahendada, küll aga põhjustaks ettearvamatuid tagajärgi keskkonnale.

RIA Novosti




Pool Peterburi ringteest on valmis

Septembri teisel nädalal avati liiklus Peterburi uue ringtee esimesel poolel; ehitustööd on väldanud viis aastat.
Kaks miljardit dollarit maksnud ringtee idaosa aitab Moskva maanteelt tulnud veokid kesklinna läbimata Primorje maanteele. Linn vabaneb sel moel suurest osast rasketransiidist. Kasu saavad transpordifirmad ja linna keskkond paraneb.
Rahapuuduse tõttu jäi osa mahasõite välja ehitamata, aga nii ringteed ehitav riigifirma KAD-L kui ka Leningradi oblasti juhid on kindlalt seda meelt, et edaspidi tuleb needki esialgsed plaanid ellu viia.
Ring ümber linna peab valmima 2008. aastal; selleks kulub veel ligi miljard dollarit.

Moskovskije Novostij




Terviseorganisatsioon toob DDT tagasi

Pärast peaaegu 30-aastast pausi soovitab maailma terviseorganisatsioon WHO kurikuulsa putukamürgi DDT kasutamist malaaria-vastases võitluses. Insektitsiide soovitatakse pritsida siseruumides, mis peaks järsult vähendama putukahammustuste kaudu nakatumist. Tosinast WHO poolt heaks kiidetud putukamürgist on DDT efektiivseim. Väidetavalt ei ohusta hästi korraldatud pritsimine siseruumides inimesi ega loodust.
Teisteks peamisteks teedeks malaaria piiramisel on terviseorganisatsiooni kavade kohaselt kauakestvate putukamürkidega töödeldud sääsevõrkude laialdane kasutuselevõtt ning uute kompleksravimite tarvitamine, mis peaks takistama resistentsete haigusetekitajate teket. Igal aastal kannatab üle 500 miljoni inimese ägeda malaaria all. Enim surmajuhtumeid põhjustab haigus Mustas Aafrikas.

WHO


KIIRKOMMENTAAR


Autovabadusest meil ja mujal

Mina reedel Tartu Raekoja platsile „Käi jala!" õhtupoolikule ei jõua, pole Tartuski. Aga ilmselt poleks ka muidu läinud. Kui, siis ainult seetõttu, et amet natuke kohustab. Aga üritus ise tundub mulle just niisama variserlik nagu see, kui mõni linnajuhtidest üks kord aastas kirju jalgrattatürbi selga tõmbab ja ennast rahvale näitamas käib.

Sest minu meelest on loosung „Käi jala!" võlts. Nagu ka „Sõida rattaga!". Õigem oleks „Ära sõida asjatult autoga!". Ja seda mõtet peale sundima - just nimelt sundima, sest ega muu ei aita! - tuleks hakata hoopis teisel moel. Teha esmalt korda ühistransport, et inimesel poleks otsest mõtet autoga paari või mõne kilomeetri taha sõitma hakata.

Mis juhtus autovaba päeva eel Tartus? Esmalt esitles siinne vedaja GoBus suure aplombiga uhiuusi busse. Igati kiiduväärne tegu see bussiost tõesti. Hoopis tagasihoidlikumalt kuulutati veidi hiljem tõika, et kõige olulisemalt suunalt, Annelinna poolt, kus elab vähemalt kolmandik tartlasi, võeti suve lõpus kolm bussi maha. Ja-jah, mitte ei pandud juurde, nagu suve lõpus muidu kombeks, vaid võeti maha. Eriti olematu on bussiliiklus nüüd hilisõhtul ja nädalavahetustel. Niiviisi sõidab autoga ka see, kes muidu ehk ühissõidukit eelistaks. Ja need, kel autot pole, jäävad kas lihtsalt koju - või liduvad siis tõesti hiljem lõppevatelt üritustelt jala koju nagu mina ise eelmisel laupäeval Vanemuise hooaja avakontserdilt. Ülikonnas pole see üldse mitte meeldiv ...

Ärgu tallinlased selle jutu peale arvaku, et ma nende autovabanädala idee - vaba valvega parklakoht ja tasuta bussisõit neile, kes linna tööle tulevad - heaks kiidaks. Aus olnuks tasuta sõit anda siis juba kõigile tööleruttajaile. Aga siingi tuleks keskenduda muule. Kui linna transpordijuht ütleb, et ega omaette sõidurida busse hommikustes ummikutes edasi ei aitaks - sõiduautode juhid on nii distsiplineerimatud, et sõidaksid ka seal -, siis on see ju võrdne kinnitusega, et liikluskorraldus Eesti pealinnas on põhimõtteliselt juhitamatu. Stockholmis, muide, hääletati eelmisel nädalalvahetusel ummikumaksu kehtestamise poolt. On, millest õppida ...

Toomas Jüriado






Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet