UUDISTAJA
7. november 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

Ungari 1956

Horisondil on 1956. aasta Ungari revolutsiooni 50. aastapäeva puhul valminud spetsiaalne lisaväljaanne, mis sisaldab tõlkeartikleid ning Urmas Berezcki kommentaari praeguse olukorra kohta Ungaris.
Lisaväljaanne jõuab tellijate ja ostjateni koos Horisondi korralise novembrinumbriga.
Praegu on huvilistel võimalik seda osta Horisondi toimetusest Tallinnas Laulupeo 2 (hind 20 krooni).

Horisont

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Tartumaa omavalitsuste töötajad uudistavad Peipsi järve maketti. Foto: Toomas Jüriado


Peipsi järve tuba kolib Suursoosse

Kui üle-eelmisel nädalavahetusel teatati põlengust Kallaste linnavalitsuse hoones, räägiti kahjust, mida said linnavalitsuse tööruumid, kultuurimaja, raamatukogu ja infopunkt. Looduseinimestele tuli aga tõenäoliselt meelde ka hoone alumise korruse järvepoolses tiivas paiknenud mitmete projektide raha eest loodud hinnaline Peipsi järve tuba.

Uudistaja päris Peipsi koostöökeskusest, mis on toast saanud. Projektijuht Kärt Leppik ütles, et tulekahjujärgne pilt oli kardetust hullem. Ometi õnnestus päästa kõige hinnalisem osa ekspositsioonist - Val Rajasaare juhatusel Studio Viridises tehtud Peipsi järve makett ja kalamulaažid. Nüüd on Leppiku sõnul vaja leida lisaraha, et näitus taas korda teha ning uutele ruumidele vastavaks kohandada. Praegu on plaanis kolida tuba Emajõe-Suursoo looduskaitseala keskusesse Kavastu lähistel. Näituse ülespanekuks on looduskaitsekeskuselt saadud põhimõtteline nõusolek, läbirääkimised täpsemate tingimuste üle seisavad veel ees.

Uudistaja

---

"Keskkonnategu 2006" ootab tegusid

31. oktoobril kuulutas keskkonnaministeerium välja juba traditsiooniks saanud aasta keskkonnateo.
Tunnustust väärivad teod võivad olla keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonna projektid, kampaaniad, üritused ja muud keskkonnahoidlikud ettevõtmised. Konkursi siht on ühtlasi tunnustada parimaid keskkonnapraktikaid, parandada inimeste teadlikkust ja suunata neid märkama keskkonna heaks tehtavat meie ümber.
Kandideerida saavad nii üksikisikud, asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnasõbrad. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2005. Kandidaadi esitamise ankeedi ja lisainfo leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt .
"Aasta keskkonnateo" auhinnafond on nagu eelmistelgi aastatel 80 000 krooni.

Keskkonnaministeerium

---

Sakala keskuse kaitseks

Eesti Paeliit, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja sotsiaaldemokraatlik erakond tegid 1. novembril avaliku pöördumise üleskutsega tühistada Sakala keskuse lammutusluba.
25. oktoobril välja antud lammutusluba tauniv läkitus kinnitab:
Kultuuriministeeriumil tuleb Sakala keskus lammutamise asemel hoopis riikliku kaitse alla võtta. Seda enam, et tegelikult jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik anda lammutusluba hoonele, kui detailplaneeringus on ette nähtud vaid juurde-ehitus. Kas see ikka on seadusega kooskõlas?
Kutsume üles Eesti Vabariigi seadusandvat ja täidesaatvat võimu koheselt oma pädevuse piires astuma samme Tallinna Linnavalitsusele surve avaldamiseks, et tõkestada Sakala Keskuse kui Eesti paearhitektuuri ühe ilmekama näite lammutamine.
Kirja autorid kutsuvad kodanikeühendusi "häälekalt protesteerima Tallinna linnavalitsuse poolt kultiveeritava kultuurituse vohamise vastu".
Toetusallkirju saab saata Rein Einastole postiaadressil Lätte 9-3, Tallinn 10116 või e-aadressil rein.einasto@hot.eening veebilehel www.vabaeesti.pri.ee.

Eesti Paeliit

---

Eesti maaülikoolis on sünnipäevanädal

Eilse avaliku väitlusega „Kas teadus ja kunst toovad rikkust?" Tartu ülikooli kohvikus alanud Eesti maaülikooli aastapäevaüritused tipnevad reedel akadeemilise aktusega, kus promoveeritakse audoktoreid ja kuulutatakse välja tiitli "Aasta tegu 2006" saaja.
10. novembri keskpäeval algaval aktusel antakse audoktori tiitlid üle Toronto ülikooli emeriitprofessorile Jaan Timuskile ja Helsingi ülikooli professorile Matti Ylätalole. Tublimad tudengid saavad kätte maaülikooli Raefondi, DeLavali, Anu Aida ja spordistipendiumid.
Neljandat aastat tunnustab maaülikool tiitliga „Aasta tegu" tavatuid ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevaseid kohustusi. Varem on „Aasta teoks" valitud keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus ja Võrtsjärve järvemuuseum.
Aktuse järel esitletakse maaülikooli vast ilmunud imagotrükist ning avatakse üliõpilaste fotovõistlus „Minu kodukoht". Pärast esitlust toimub rektori vastuvõtt töötajatele ja üliõpilastele.
Õhtul korraldavad tudengid endises EPA klubis, praeguses Veski villas stiilipeo „EPA 55". Simmaniga meenutatakse 55 aasta möödumist Eesti põllumajandusakadeemia loomisest.
Aastapäevaürituste täpse kava leiab võrgupaigast www.emu.ee/aastapaev.
Varem välja kuulutatud teadusloo päev Baeri majas 8. novembril jääb ära.

Eesti maaülikool

---

Teaduste akadeemia üliõpilastööde konkursi võitjad

Eesti teaduste akadeemia poolt tänavu maikuus välja kuulutatud üliõpilastööde võistlusele laekus 47 uurimust, mille vaatas läbi komisjon koosseisus Georg Liidja (esimees), Arvo Krikmann, Udo Margna ja Enn Tõugu. Koostöös ekspertidena kaasatud akadeemikute Arno Köörna, Jaan Rossi, Peeter Tulviste ja Haldur Õimi ning professor Heino Levaldiga otsustati määrata I auhind järgmistele töödele:

Pavel Grigorenko (Tallinna tehnikaülikool) - magistritöö "Visuaalsete keelte atribuutsemantika" (inglise keeles, juhendaja akad Enn Tõugu);
Eero Heinloo (Tartu ülikool) - bakalaureusetöö "Tartu lõunapoolne eeslinn kesk- ja varauusajal arheoloogia andmetel" (juhendaja lektor Ain Mäesalu);
Georgi Hudjašov (Tartu ülikool) - magistritöö "Hüpoteesid Sahuli asustamise kohta mtDNA ja Y-kromosoomi andmestiku põhjal" (inglise keeles, juhendajad prof Toomas Kivisild, akad Richard Villems);
Anneli Veisson (Tallinna ülikool) - magistritöö "Eesti etnilise identiteedi avatus" (inglise keeles, juhendaja dr Aune Valk).

II auhinna vääriliseks osutusid Kaili Anier, Katre Kasemets, Kelli Keevend, Eeva Kesküla, Mairy Killing, Kristel Kotta, Annika Paabut, Merle Randrüüt, Liis Rebane, Edith Soosaar, Kairit Zovo, Kert Tamm, Heli Valtna, Lilian Vanem ja Mari-Liis Velberg.

Teisipäeval, 21. novembril 2006 algusega kell 13.00 toimub Akadeemia saalis (Tallinnas, Kohtu tn 6) üliõpilastööde konkursi võitjate konverents. Täpsem kava peaks lähiajal ilmuma TA kodulehele. Kõik huvilised on oodatud.

Eesti TA

---

Tehnikaülikooli teadlased jagavad Jordaanias põlevkivitarkust

6. novembri varahommikul jõudsid Jordaania pealinna Ammani Tallinna tehnikaülikooli teadlased, kes viibivad seal kolmepäevasel rahvusvahelisel põlevkivikonverentsil. Delegatsiooni juhi, TTÜ soojustehnika instituudi professori akadeemik Arvo Otsa sõnul rikkalike põlevkivivarudega Jordaania alles otsib teid, kuidas seda maavara otstarbekalt kasutada. "Tallinna tehnikaülikoolis on välja kujunenud pikaajaline ja hindamatu know-how põlevkivi kaevandamise ja tootmise alal. Eesti on ainus riik, kus on olemas suurem põlevkivi tootmine ja ainus, kes katab kogu elektrienergia vajaduse oma põlevkivi töödeldes," rõhutab Ots.
TTÜ teadlasterühm esineb konverentsil ettekandega "Põlevkivi kui energeetiline kütus". Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi ja põlevkivi instituudi teadlaste delegatsioonile viibivad koostööpartneritena põlevkivikonverentsil Jordaanias ka AS Eesti Energia, AS Narva Elektrijaamade ja AS Eesti Põlevkivi esindajad.

TTÜ


MAAILMAST

---

Kümme maailma saastatuimat linna

Blacksmithi instituut avalikustas oktoobri lõpul oma võrgupaigas www.blacksmithinstitute.orgraporti, milles on toodud välja kümme maailma saastatuimat linna.
1999. aastal USA-s asutatud sõltumatu keskkonnaorganisatsiooni nimetatud komisjon, kuhu kuulusid rahvusvahelise kuulsusega keskkonna- ja terviseeksperdid, tegi valiku kolmesaja "nominendi" seast. Viimastel valimisel lõid kaasa kogukonnad ja vabaühendused ning kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised keskkonnainstitutsioonid.
Kümne kõige hullema linna nimistus on tervenisti kolm Venemaa tööstuskeskust: Dzeržinsk, Norilsk ja Rudnaja Pristan. Ülejäänud seitsmikust on kõige kurikuulsam muidugi Ukraina katastroofilinn Tšernobõl. Aasiast on nimistus Hiina linn Linfen, India Ranipet ja Kõrgõzstani Mailuu-Suu, Ameerikast Dominikaani Haina ja Peruu La Oroya ning Aafrikast Sambia Kabwe. Raporti sõnul on nende linnade elanikud kui surmaotsuse saanud kinnipeetavad: kui neid ka ei tapa otsene mürgitus, on neil vähk, kopsuhaigused, vaimupuuded. Mõneski linnas on keskmine eluiga jõudnud keskaja tasemele; sünnidefektid on aga pigem norm kui erand.
Valiku võtmekriteerium ei olnud niivõrd saasteainete koguhulk, kuivõrd nende ohtlikkus. Kõige enam miinuseid tõid raskmetallid (näiteks tina, kroom, elavhõbe) ja raskesti lagunevad saasteained (näiteks nn. POP-id ehk püsivad orgaanilised reostajad), kuna need akumuleeruvad ja põhjustavad pikaajalisi kahjustusi keskkonnas ja inimorganismis.

The Blacksmith Institute

---

Foto: http://www.fuel-cell-bus-club.com


Suured linnad algatasid vesinikubusside kampaania

Viis Euroopa suurlinna ja Kanada Briti Columbia provints on otsustanud muuta kütuseelemendiga bussid äriliselt elujõulisteks. Bussid, mille heitgaasid koosnevad vaid veeaurust, hakkavad peale mainitud Kanada osa suuremal hulgal sõitma Londonis, Amsterdamis (fotol), Barcelonas, Berliinis ja Hamburgis. Tegemist on osaga Euroopa Liidu toetatavast vesiniku- ja kütuseelemendibusside projektist CUTE (Clean Urban Transport for Europe - Puhas linnatransport Euroopale).

IEMA

---

Hubble jääb taevasse

16 aasta vanust Hubble`i kosmoseteleskoopi pensionile ei saadeta, teatas NASA. Eeldatavasti juba ülejärgmisel aastal külastab kosmosesaparaati järjekorras juba viies teendindusmissioon. Lisaks aegunud komponentide asendamisele lisatakse teleskoobile ka uusi teadusinstrumente, mis laiendavad tunduvalt tema kasutusvõimalusi. Uuendatud tehnika peaks võimaldama jälgida teiste tähtede planeete ning tungida sügavamale Linnutee galaktika minevikku. Parandus- ja täiendustööd peaksid teleskoobi kasulikku eluiga pikendama vähemalt 2013. aastani, vahest kauemakski.
Umbkaudu samal ajal Hubble`i teendindusmissiooniga saadab Euroopa kosmoseagentuur ESA orbiidile oma teleskoobi. Herscheli nime kandev aparaat hakkab Hubble`it täiendama infrapunases spektriosas.

NASA/ESA

---

Puuriga Antarktika minevikku

USA, Uus-Meremaa, Itaalia ja Saksamaa ühisprojekti ANDRILL insenerid näevad 24 tundi ööpäevas vaeva, et puurida setteid merepõhjast Rossi ššelfiliustiku all. Järgmise kahe kuu jooksul loodetakse kätte saada umbes 1200 meetrit puursüdamikke, mis peaksid andma teavet viimase 7 miljoni aasta kliima ja geoloogilise ajaloo kohta. Varasemate puurimistega on Antarktikas tungitud "vaid" 750 000 aasta vanuse jääni.
Tehniliselt keeruka ja kuluka projekti eesmärgiks on saada usaldusväärseid andmeid mineviku kliima ning jääolude kohta. Uute teadmiste põhjal loodetakse täpsemalt ennustada, mis saab Antarktika jääst tulevikus.
Puurimine kestab detsembri lõpuni ning seni hoitakse masinaid katkematult töös. Puursüdamikud poolitatakse: ühte poolt analüüsitakse kohe lähedalasuvas McMurdo uurimisjaamas, teine aga saadetakse säilitamiseks Floridasse.

Nature

---

Menstruatsiooni ajal saavad jalgpallurid kergemini viga

Rootsi Luleå tehnoloogiaülikooli uurija Inger Jacobson otsis oma doktoritöös naisjalgpallurite vigastuste sõltuvust mitmetest faktoritest ja vaatas selle sihiga läbi Rootsi kahe kõrgema liiga 30 naiskonna liikmetel ühe hooaja jooksul ette tulnud 446 vigastust.
Jalgpall on Rootsis suurima harrastajaskonnaga naiste võistkonnasport: riigis on üle 56 000 rohkem kui 15-aastast jalgpallitüdrukut ja -naist. Maailmas harrastatakse seda spordiala enam kui sajas riigis; mängijate üldarvu hinnatakse 40 miljonile.
Muu hulgas eristas Jacobson vigastuste sageduse sõltuvust naiskondade mängutasemest ja regionaalsest päritolust; tõi välja, kuidas mõjutab vigastusi hooajaeelne ettevalmistus ja üldine tervislik seisund. Nii näiteks leidis uurija, et menstruatsiooni ajal juhtub vigastusi sagedamini, samas aga beebipillide kasutus ses suhtes lisaohtusid ei loo.

Vetenskapsrådet





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---