Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. november 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





Ungari 1956

Horisondil on 1956. aasta Ungari revolutsiooni 50. aastapeva puhul valminud spetsiaalne lisavljaanne, mis sisaldab tlkeartikleid ning Urmas Berezcki kommentaari praeguse olukorra kohta Ungaris.
Lisavljaanne juab tellijate ja ostjateni koos Horisondi korralise novembrinumbriga.
Praegu on huvilistel vimalik seda osta Horisondi toimetusest Tallinnas Laulupeo 2 (hind 20 krooni).

Horisont




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


-
Tartumaa omavalitsuste ttajad uudistavad Peipsi jrve maketti. Foto: Toomas Jriado


Peipsi jrve tuba kolib Suursoosse

Kui le-eelmisel ndalavahetusel teatati plengust Kallaste linnavalitsuse hoones, rgiti kahjust, mida said linnavalitsuse truumid, kultuurimaja, raamatukogu ja infopunkt. Looduseinimestele tuli aga tenoliselt meelde ka hoone alumise korruse jrvepoolses tiivas paiknenud mitmete projektide raha eest loodud hinnaline Peipsi jrve tuba.

Uudistaja pris Peipsi koostkeskusest, mis on toast saanud. Projektijuht Krt Leppik tles, et tulekahjujrgne pilt oli kardetust hullem. Ometi nnestus psta kige hinnalisem osa ekspositsioonist - Val Rajasaare juhatusel Studio Viridises tehtud Peipsi jrve makett ja kalamulaaid. Nd on Leppiku snul vaja leida lisaraha, et nitus taas korda teha ning uutele ruumidele vastavaks kohandada. Praegu on plaanis kolida tuba Emaje-Suursoo looduskaitseala keskusesse Kavastu lhistel. Nituse lespanekuks on looduskaitsekeskuselt saadud phimtteline nusolek, lbirkimised tpsemate tingimuste le seisavad veel ees.

Uudistaja




"Keskkonnategu 2006" ootab tegusid

31. oktoobril kuulutas keskkonnaministeerium vlja juba traditsiooniks saanud aasta keskkonnateo.
Tunnustust vrivad teod vivad olla keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonna projektid, kampaaniad, ritused ja muud keskkonnahoidlikud ettevtmised. Konkursi siht on htlasi tunnustada parimaid keskkonnapraktikaid, parandada inimeste teadlikkust ja suunata neid mrkama keskkonna heaks tehtavat meie mber.
Kandideerida saavad nii ksikisikud, asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnasbrad. Kandidaatide esitamise thtaeg on 20. november 2005. Kandidaadi esitamise ankeedi ja lisainfo leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt .
"Aasta keskkonnateo" auhinnafond on nagu eelmistelgi aastatel 80 000 krooni.

Keskkonnaministeerium




Sakala keskuse kaitseks

Eesti Paeliit, MT Hooliv Jtkusuutlik Tallinn ja sotsiaaldemokraatlik erakond tegid 1. novembril avaliku prdumise leskutsega thistada Sakala keskuse lammutusluba.
25. oktoobril vlja antud lammutusluba tauniv lkitus kinnitab:
Kultuuriministeeriumil tuleb Sakala keskus lammutamise asemel hoopis riikliku kaitse alla vtta. Seda enam, et tegelikult jb arusaamatuks, kuidas on vimalik anda lammutusluba hoonele, kui detailplaneeringus on ette nhtud vaid juurde-ehitus. Kas see ikka on seadusega koosklas?
Kutsume les Eesti Vabariigi seadusandvat ja tidesaatvat vimu koheselt oma pdevuse piires astuma samme Tallinna Linnavalitsusele surve avaldamiseks, et tkestada Sakala Keskuse kui Eesti paearhitektuuri he ilmekama nite lammutamine.

Kirja autorid kutsuvad kodanikehendusi "hlekalt protesteerima Tallinna linnavalitsuse poolt kultiveeritava kultuurituse vohamise vastu".
Toetusallkirju saab saata Rein Einastole postiaadressil Ltte 9-3, Tallinn 10116 vi e-aadressil rein.einasto@hot.eening veebilehel www.vabaeesti.pri.ee.

Eesti Paeliit




Eesti maalikoolis on snnipevandal

Eilse avaliku vitlusega Kas teadus ja kunst toovad rikkust?" Tartu likooli kohvikus alanud Eesti maalikooli aastapevaritused tipnevad reedel akadeemilise aktusega, kus promoveeritakse audoktoreid ja kuulutatakse vlja tiitli "Aasta tegu 2006" saaja.
10. novembri keskpeval algaval aktusel antakse audoktori tiitlid le Toronto likooli emeriitprofessorile Jaan Timuskile ja Helsingi likooli professorile Matti Yltalole. Tublimad tudengid saavad ktte maalikooli Raefondi, DeLavali, Anu Aida ja spordistipendiumid.
Neljandat aastat tunnustab maalikool tiitliga Aasta tegu" tavatuid ettevtmisi, mis jvad vljapoole igapevaseid kohustusi. Varem on Aasta teoks" valitud keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus ja Vrtsjrve jrvemuuseum.
Aktuse jrel esitletakse maalikooli vast ilmunud imagotrkist ning avatakse lipilaste fotovistlus Minu kodukoht". Prast esitlust toimub rektori vastuvtt ttajatele ja lipilastele.
htul korraldavad tudengid endises EPA klubis, praeguses Veski villas stiilipeo EPA 55". Simmaniga meenutatakse 55 aasta mdumist Eesti pllumajandusakadeemia loomisest.
Aastapevarituste tpse kava leiab vrgupaigast www.emu.ee/aastapaev.
Varem vlja kuulutatud teadusloo pev Baeri majas 8. novembril jb ra.

Eesti maalikool




Teaduste akadeemia lipilastde konkursi vitjad

Eesti teaduste akadeemia poolt tnavu maikuus vlja kuulutatud lipilastde vistlusele laekus 47 uurimust, mille vaatas lbi komisjon koosseisus Georg Liidja (esimees), Arvo Krikmann, Udo Margna ja Enn Tugu. Koosts ekspertidena kaasatud akadeemikute Arno Krna, Jaan Rossi, Peeter Tulviste ja Haldur imi ning professor Heino Levaldiga otsustati mrata I auhind jrgmistele tdele:

Pavel Grigorenko (Tallinna tehnikalikool) - magistrit "Visuaalsete keelte atribuutsemantika" (inglise keeles, juhendaja akad Enn Tugu);
Eero Heinloo (Tartu likool) - bakalaureuset "Tartu lunapoolne eeslinn kesk- ja varauusajal arheoloogia andmetel" (juhendaja lektor Ain Mesalu);
Georgi Hudjašov (Tartu likool) - magistrit "Hpoteesid Sahuli asustamise kohta mtDNA ja Y-kromosoomi andmestiku phjal" (inglise keeles, juhendajad prof Toomas Kivisild, akad Richard Villems);
Anneli Veisson (Tallinna likool) - magistrit "Eesti etnilise identiteedi avatus" (inglise keeles, juhendaja dr Aune Valk).

II auhinna vriliseks osutusid Kaili Anier, Katre Kasemets, Kelli Keevend, Eeva Keskla, Mairy Killing, Kristel Kotta, Annika Paabut, Merle Randrt, Liis Rebane, Edith Soosaar, Kairit Zovo, Kert Tamm, Heli Valtna, Lilian Vanem ja Mari-Liis Velberg.

Teisipeval, 21. novembril 2006 algusega kell 13.00 toimub Akadeemia saalis (Tallinnas, Kohtu tn 6) lipilastde konkursi vitjate konverents. Tpsem kava peaks lhiajal ilmuma TA kodulehele. Kik huvilised on oodatud.

Eesti TA




Tehnikalikooli teadlased jagavad Jordaanias plevkivitarkust

6. novembri varahommikul judsid Jordaania pealinna Ammani Tallinna tehnikalikooli teadlased, kes viibivad seal kolmepevasel rahvusvahelisel plevkivikonverentsil. Delegatsiooni juhi, TT soojustehnika instituudi professori akadeemik Arvo Otsa snul rikkalike plevkivivarudega Jordaania alles otsib teid, kuidas seda maavara otstarbekalt kasutada. "Tallinna tehnikalikoolis on vlja kujunenud pikaajaline ja hindamatu know-how plevkivi kaevandamise ja tootmise alal. Eesti on ainus riik, kus on olemas suurem plevkivi tootmine ja ainus, kes katab kogu elektrienergia vajaduse oma plevkivi tdeldes," rhutab Ots.
TT teadlasterhm esineb konverentsil ettekandega "Plevkivi kui energeetiline ktus". Lisaks Tallinna Tehnikalikooli soojustehnika instituudi ja plevkivi instituudi teadlaste delegatsioonile viibivad koostpartneritena plevkivikonverentsil Jordaanias ka AS Eesti Energia, AS Narva Elektrijaamade ja AS Eesti Plevkivi esindajad.

TT


MAAILMAST


Kmme maailma saastatuimat linna

Blacksmithi instituut avalikustas oktoobri lpul oma vrgupaigas www.blacksmithinstitute.orgraporti, milles on toodud vlja kmme maailma saastatuimat linna.
1999. aastal USA-s asutatud sltumatu keskkonnaorganisatsiooni nimetatud komisjon, kuhu kuulusid rahvusvahelise kuulsusega keskkonna- ja terviseeksperdid, tegi valiku kolmesaja "nominendi" seast. Viimastel valimisel lid kaasa kogukonnad ja vabahendused ning kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised keskkonnainstitutsioonid.
Kmne kige hullema linna nimistus on tervenisti kolm Venemaa tstuskeskust: Dzerinsk, Norilsk ja Rudnaja Pristan. lejnud seitsmikust on kige kurikuulsam muidugi Ukraina katastroofilinn Tšernobl. Aasiast on nimistus Hiina linn Linfen, India Ranipet ja Krgzstani Mailuu-Suu, Ameerikast Dominikaani Haina ja Peruu La Oroya ning Aafrikast Sambia Kabwe. Raporti snul on nende linnade elanikud kui surmaotsuse saanud kinnipeetavad: kui neid ka ei tapa otsene mrgitus, on neil vhk, kopsuhaigused, vaimupuuded. Mneski linnas on keskmine eluiga judnud keskaja tasemele; snnidefektid on aga pigem norm kui erand.
Valiku vtmekriteerium ei olnud niivrd saasteainete koguhulk, kuivrd nende ohtlikkus. Kige enam miinuseid tid raskmetallid (niteks tina, kroom, elavhbe) ja raskesti lagunevad saasteained (niteks nn. POP-id ehk psivad orgaanilised reostajad), kuna need akumuleeruvad ja phjustavad pikaajalisi kahjustusi keskkonnas ja inimorganismis.

The Blacksmith Institute





-
Foto: http://www.fuel-cell-bus-club.com


Suured linnad algatasid vesinikubusside kampaania

Viis Euroopa suurlinna ja Kanada Briti Columbia provints on otsustanud muuta ktuseelemendiga bussid riliselt elujulisteks. Bussid, mille heitgaasid koosnevad vaid veeaurust, hakkavad peale mainitud Kanada osa suuremal hulgal sitma Londonis, Amsterdamis (fotol), Barcelonas, Berliinis ja Hamburgis. Tegemist on osaga Euroopa Liidu toetatavast vesiniku- ja ktuseelemendibusside projektist CUTE (Clean Urban Transport for Europe - Puhas linnatransport Euroopale).

IEMA





Hubble jb taevasse

16 aasta vanust Hubble`i kosmoseteleskoopi pensionile ei saadeta, teatas NASA. Eeldatavasti juba lejrgmisel aastal klastab kosmosesaparaati jrjekorras juba viies teendindusmissioon. Lisaks aegunud komponentide asendamisele lisatakse teleskoobile ka uusi teadusinstrumente, mis laiendavad tunduvalt tema kasutusvimalusi. Uuendatud tehnika peaks vimaldama jlgida teiste thtede planeete ning tungida sgavamale Linnutee galaktika minevikku. Parandus- ja tiendustd peaksid teleskoobi kasulikku eluiga pikendama vhemalt 2013. aastani, vahest kauemakski.
Umbkaudu samal ajal Hubble`i teendindusmissiooniga saadab Euroopa kosmoseagentuur ESA orbiidile oma teleskoobi. Herscheli nime kandev aparaat hakkab Hubble`it tiendama infrapunases spektriosas.

NASA/ESA





Puuriga Antarktika minevikku

USA, Uus-Meremaa, Itaalia ja Saksamaa hisprojekti ANDRILL insenerid nevad 24 tundi pevas vaeva, et puurida setteid merephjast Rossi šelfiliustiku all. Jrgmise kahe kuu jooksul loodetakse ktte saada umbes 1200 meetrit puursdamikke, mis peaksid andma teavet viimase 7 miljoni aasta kliima ja geoloogilise ajaloo kohta. Varasemate puurimistega on Antarktikas tungitud "vaid" 750 000 aasta vanuse jni.
Tehniliselt keeruka ja kuluka projekti eesmrgiks on saada usaldusvrseid andmeid mineviku kliima ning jolude kohta. Uute teadmiste phjal loodetakse tpsemalt ennustada, mis saab Antarktika jst tulevikus.
Puurimine kestab detsembri lpuni ning seni hoitakse masinaid katkematult ts. Puursdamikud poolitatakse: hte poolt analsitakse kohe lhedalasuvas McMurdo uurimisjaamas, teine aga saadetakse silitamiseks Floridasse.

Nature





Menstruatsiooni ajal saavad jalgpallurid kergemini viga

Rootsi Lule tehnoloogialikooli uurija Inger Jacobson otsis oma doktorits naisjalgpallurite vigastuste sltuvust mitmetest faktoritest ja vaatas selle sihiga lbi Rootsi kahe krgema liiga 30 naiskonna liikmetel he hooaja jooksul ette tulnud 446 vigastust.
Jalgpall on Rootsis suurima harrastajaskonnaga naiste vistkonnasport: riigis on le 56 000 rohkem kui 15-aastast jalgpallitdrukut ja -naist. Maailmas harrastatakse seda spordiala enam kui sajas riigis; mngijate ldarvu hinnatakse 40 miljonile.
Muu hulgas eristas Jacobson vigastuste sageduse sltuvust naiskondade mngutasemest ja regionaalsest pritolust; ti vlja, kuidas mjutab vigastusi hooajaeelne ettevalmistus ja ldine tervislik seisund. Nii niteks leidis uurija, et menstruatsiooni ajal juhtub vigastusi sagedamini, samas aga beebipillide kasutus ses suhtes lisaohtusid ei loo.

Vetenskapsrdet





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012