UUDISTAJA
19. detsember 2006

UUDISTAJA SOOVITAB

"Sammud omas Eestis" jõudsid sihile

Ajakirja Loodus aastalõpunumbris jõuab lõpule artiklisari "Sammud omas Eestis". Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus kirjutavad retkelõigul Antslast Naha külla läbielatust ning võtavad kokku muljed, mis on kogunenud, läbides Eestimaad põhjast lõunasse.

Veiko Belials mõtiskleb metsast võõrandumise mõju üle eestlase maailmapildile ja suhtumisele looduskeskkonnasse. Metsamees Hendrik Relve tutvustab Eestile igiomast, kuid hoolt ja kaitset vajavat pärandmaastikku - loopealseid. Lubjaahjude, kiviaedade ja teiste pärandkultuurimälestiste jälgedele juhatab lugejat Jürgen Kusmin. Rännumehed Ülo Suursaar ja Sulev Kuuse on käinud Euroopa pikimal liustikul ning Tiiu Speek Taimõril. Urmas Kokassaar selgitab tsiibetkassi seedekulgla osa maailma kalleima kohvi valmimisel ning Aare Baumer õhutab katsetama laserivalgusega. Fotograafid Arne Ader ja Sven Zacek jagavad oma talvemuljeid, eksootikat pakub lugu Karin Kruusi tööst Itaalia loomaaias. Putukahuvilistele tutvustab entomoloog Jaan Luig herilaste pesaehituskunsti ning juuksekullide liigirikkust. Lugeda saab loodusmuljeid nii lastelt kui ka täiskasvanutelt, sõnumeid meilt ja mujalt ning tutvuda uute raamatutega.

---

NB! Kuna kaubamärgi Loodus kasutustähtaeg lõpeb, jätkab MTÜ Loodusajakiri laiale lugejaskonnale mõeldud loodusajakirja väljaandmist pealkirja Loodusesõber all. Loodusesõber käib sama rada kui ajakiri Loodus MTÜ Loodusajakirja kirjastamisel viimase viie aasta jooksul. Looduse asendumine Loodusesõbraga ei too tellijate jaoks kaasa mingeid muutusi: kõik, kes on tellinud Looduse, saavad uuel aastal uuenenud kuues ajakirja. Loodusesõber ilmub samas mahus kui ajakiri Loodus, seega kõigil paariskuudel, kuus numbrit aastas. Esimene Loodusesõber jõuab Teie postkasti veebruaris 2007.

---

Pajudega otsad kokku

Eesti Looduse detsembrinumber tõmbab joone alla pajuaastale. Maaülikooli teadlased tutvustavad paju kasutusvõimalusi energiavõsana ja keskkonna puhastajana. Hendrik Relve juhatab teed kodumaa vägevamate remmelgate juurde. Paleontoloog Oive Tinn aga uurib, millal esimesed pajud üldse maakerale ilmusid.

Rannikutehnika professor Tarmo Soomere analüüsib kiirlaevalainete kahjulikku mõju randadele. Euroopa harulduste seerias tuleb sedapuhku juttu nõmme-tähniksinitiivast - omapärase eluviisiga liblikast, kelle hääbumise põhjused on jäänud ebaselgeks. Helen Alumäe soovitab matkajale üht Lõuna-Eesti tuntumat, Kiidjärve-Taevaskoja puhkepiirkonda ning Urmas Vahur kirjeldab Manija kaitseala, kus raskuste kiuste püütakse hoida senist maastikupilti ja liigirohkust. Urmas Kokassaar kiidab meilgi tuntust koguvat rooibosi teed, mida saadakse tegelikult tee-punapõõsa lehtedest ja okstest. Väsimatu looduspiltnik Sven Zacek soovitab minna metssigu varitsema. Tartu botaanikaaia 200. juubeli puhul on võtnud sõna Hans Trass. Et botaanika on huvitav, hoolimata ajastust, veenab ka intervjuu Anu Kaldaga.
Ajakirja kesklaotusel võib imetleda Toomas Sõelsepa võidutööd Eesti Looduse fotovõistluselt. Tavapäraste sõnumite, kroonika ning raamatututvustuste kõrval sisaldab detsembrinumber ka 2006. aasta registreid.

---

Lugemisvara metsamehele

Ilmunud on ka Eesti Metsa jõulunumber. Metsakuivenduse tulevik on viimasel ajal olnud tuliste vaidluste objekt. Kuidas mehhaniseeritud kuivendamine Eesti metsades alguse sai ja mis on tinginud praeguse olukorra, uuris Leenu Simisker. Kirjandusloolasena tuntud autori huvi kuivenduse ajaloo vastu sai tõuke Anton Hansen Tammsaare loomingust. Hiljuti 75. sünnipäeva tähistanud metsandusteadlane Artur Nilson tunneb muret liigse emotsionaalsuse pärast metsandusvaldkonna otsuste tegemisel.
Metsatööstuse liidu tegevjuht Andres Talijärv vaeb oma kirjutises viimaste aastate puidunappuse põhjusi ja tagajärgi. Asta Lipštaite vahendab, kuidas üliõpilaste asutatud usaldusühingust on viieteistkümne aastaga kujunenud üks Leedu suurimaid puidufirmasid ja mööblitootjaid. Maaülikooli teadlased otsivad rakendust energia tootmisel tekkivale puutuhale ning kirjeldavad väetamise mõju kuuseseemlas. Keskkonnainspektsiooni spetsialist Veljo Kütt võtab kokku aasta metsapõlengute tekitatud kahju. Riigimetsa majandajad tutvustavad tegevust laste loodushariduse edendamisel ning juhatavad puhkajaid Voorepalu virgestusmetsa. Hendrik Relve vahendab novembrikuus Tartus peetud metsaloolisel konverentsil räägitut.
Nagu ikka, saab lugeda uudiseid kodumaa ja maailma metsade kohta ning uudiskirjanduse ülevaadet.

Ajakirju sirvinud Ott Luuk

---

Uudistajal tuleb väike jõuluvaheaeg

Uudistaja toimetus soovib oma lugejaile toredaid jõulu- ja aastavahetuspühi ning edu- ja rõõmurohket uut aastat! Kahel järgmisel nädalal Uudistaja ei ilmu, nii et kohtume taas 9. jaanuaril.


Foto: Toomas Jüriado

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Viis medalit rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt

Brasiilias Sćo Paulos peetud III rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil IJSO 2006 said Eesti õpilased kaks hõbe- ja kolm pronksmedalit.

Hõbemedali võitsid Taavi Pungas Tallinna reaalkooli 10. klassist ning Stanislav Zavjalov Narva humanitaargümnaasiumi 10. klassist. Pronksmedaliga naasid olümpiaadilt 9. klassis õppiv Katrin Kalind (Vinni-Pajusti gümnaasiumist) ja 10. klassi õpilased Eha Mäesalu (C. R. Jakobsoni nimelisest gümnaasiumist) ning Harri Parker (Nõo reaalgümnaasiumist).
Sel aastal võistlesid loodusteaduste olümpiaadil enam kui 50 riigi kuni 6-liikmelised võistkonnad. Olümpiaadil võisid osaleda kuni 15-aastased õpilased. Võistluse käigus tuli näidata oma teadmisi bioloogias, keemias ja füüsikas. Olümpiaad toimus kolmes voorus: testülesannete voorule järgnes teooria- ning eksperimentaalvoor.
Eesti võistkonna juhendajad on Tartu ülikooli füüsikalise keemia instituudi õppejõud Karin Hellat ja Timo Kikas, ettevalmistuse tagas Tartu ülikooli teaduskool. Rahvusvahelisel olümpiaadil osalemist finantseeris haridus- ja teadusministeerium, sõitu toetasid omalt poolt ka Tallinna, Narva ja Viljandi linnavalitsus ning Kaiu ja Vinni vallavalitsus.

Tartu ülikool

---

Ajaleht Roheline Värav lõpetas

13. ja 14. detsembril nägi vastavalt Eesti Päevalehe ja Maalehe vahel trükivalgust Rohelise Värava 60. number. Enam see ajaleht ei ilmu; Rohelise Värava vastutava väljaandja Toomas Trapido sõnul hakatakse aga kevadel välja andma öko- ja terviseteemalist elustiili ajakirja.
Rohelise Värava viimase numbri ilmumise puhul oli 13. detsembril Von Krahli teatris pärastlõuna, kus arutleti Eesti energeetika tuleviku üle ning vaadati tagasi Rohelise Värava käidud teele.
Rohelise Värava veebiuudised võrgupaigas www.greengate.ee jõuavad lugejateni ka uuel aastal.

ELF/Uudistaja


KUHU MINNA

---

Reedel on looduskaitseseltsi konverents

Eesti looduskaitseselts (ELKS) kutsub huvilisi 22. detsembril osalema tavapärasel aastalõpukonverentsil rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis.
Seltsi esimehe Juhan Telgmaa sõnul käsitletakse konverentsil aasta jooksul keskkonnakaitses tähelepanu keskmes olnud teemasid. „Sisuliselt on tegemist riigi keskkonnapoliitika tutvustamisega," seisab ELKS-i pressiteates, „mistõttu iga teema avajaks on keegi vastava ala riigiametnikest, keda täiendab oponendina keegi n.-ö. teise mätta otsast." Põlevkivi kasutamisest räägivad näiteks Anto Raukas ja Valdur Lahtvee, looduskaitsealuste maade väärtusest Rita Annus ja Peeter Ernits, looduskaitsekeskuse esimesest tööaastast Ülle Harak ja Tiit Randla, uuest metsaseadusest Olav Etverk ja Ants Varblane.

Konverentsile järgneval vastuvõtul autasustab ELKS juhatus oma tänukirjadega isikuid ja organisatsioone ka väljapoolt oma liikmeskonda.
Et korraldajate elu lihtsustada, palutakse huvilistel 20. detsembriks kindlasti registreeruda.

ELKS


MAAILMAST

---

Aastaks 2040 saab põhjapoolus jäävabaks

Ameerika kosmoseagentuuri NASA rahastatud uurijad hindasid kasvuhoonegaaside mõju maakera kliimale ja jõudsid järeldusele, et hiljemalt 2040. aastal ei ole põhjapoolusel enam hilissuvist jääd. Mingil määral võib jää püsida veel maismaa, näiteks Gröönimaa või Ellesmere'i maa ümber; muus osas Põhja-Jäämerest sulab jää suvel täielikult.

Ennustatakse, et 2024. aastani jätkub jää taandumine praeguses tempos, siis muutub see protsess aga märksa kiiremaks. Teatavasti suudab jää hulga soojust maalt tagasi peegeldada; kui tema hulk väheneb, kahaneb ka tagasipeegeldatava kiirguse hulk. Oma osa sulamisse annavad soojad merehoovused.
Inglise Antarktika-uurija Chris Rapley on juba arvanud, et tõenäoliselt ei pea ameeriklaste ennustus enam paika ja jäävabad suved saabuvad Arktikasse veel varem.
Viimase 25 aastaga on Arktika jää kahanenud veerandi võrra. Ühed esimesed jää taandumise ohvrid on jääkarud; kindlasti halveneb ka muu mereelustiku, eriti hüljeste olukord.

The Times

---

Rebaskuusu nahk on "öko"

Ajal, mil isegi meie mitte kuigi meeleavaldustealtis Eestiski hakkavad loomakaitsjad karusnahanülgijate ja -kandjate vastu välja astuma, on üsna ootamatu leida veebist teade, et ühe loomaliigi naha kasutuse kiitvat heaks hulk loodushoiuorganisatsioone eesotsas maailma looduse fondiga WWF ja Uus-Meremaa looduskaitseministeeriumiga.

Jutt on kaharasabalisest Austraalia põlisliigist, kuskuste hulka kuuluvast rebaskuusust. Nimelt introdutseeriti see loomake 1837. aastal ka Uus-Meremaale, kus ta leidis eest hoopis paremad elutingimused, kui valitsevad päriskodumaal Austraalias: pole vaenlasi ja kliimagi on mahedam. Praegu hinnatakse rebaskuusude Uus-Meremaa asurkonda juba 70 miljonile isendile ja kinnitatakse, et see ööloomavägi pistab igal ööl pintslisse 22 000 tonni taimi.
Tagajärjed on näha: paljudes saareriigi metsades on tohutud kuusukahjustused; põlistaimestiku kõrval kannatavad ka kohalikud loomaliigid, kes neis metsades elutsevad või neist taimeliikidest toituvad.
Sestap siis kinnitataksegi, et kuusunahast toodete laialdane müük on vaata et imevahend Uus-Meremaa põlielustiku kaitseks.

www.ecowool.com

---

Foto: NASA/JPL/University of Arizona


Veebist saab vaadata Titani metaanimägesid

Mitmes võrgupaigas, näiteks www.nasa.gov/cassini, on nüüd vaadata Saturni kuu Titani mägede infrapunafotod, mis tehtud sel sügisel NASA ruumilaevalt Cassini. Piltidel on näha umbes 150 kilomeetri pikkune ja 30 kilomeetrit lai mäeahelik, millel kõrgust pooleteise kilomeetri ringis. Mäed on ilmselt kivikõvad, koosnevad aga põhiliselt orgaanilisest ainest, näiteks tahkest metaanist. Ameeriklaste arvates meenutab mäestik kujult nende enda Sierra Nevadat. Tekkinud on mäed arvatavasti vulkaanipurskelaadse sündmuse käigus, kui lõhest tektooniliste plaatide vahel sai välja voolata vedel materjal. Tõenäoliselt sisaldavad Titani kaljud ka jääd.

ScienceDaily


KIIRKOMMENTAAR

---

Kui peab kuuse tuppa tooma

Aastas on vaid üks aeg, mil tsiviliseeritud inimesed okaspuunoorendikke rüüstama tikuvad. Jõulurahuga koos algab ka jahihooaeg sirgetele, kaharatele ja paraja pikkusega kuusehakatistele.

Erinevalt näiteks põdrast, kes talvel ongi valdavalt oksatoidul, langetavad inimesed noori puid peamiselt esteetilistel eesmärkidel - kodu, aia või linnaväljaku ehtimiseks. Seda raskem on mul mõista inimesi, kes peatavad korraks auto võõras metsaservas, saevad kõige ilusama ettejuhtuva kuuse vöö kõrguselt pooleks, ja lahkuvad kähku ladvaga - koju või turuplatsile. Erinevalt latvadest, mis paari nädala pärast tubadest koristatakse, jäävad dekapiteeritud kuusetüükad metsaservadesse aastaringseks monumendiks talvisest ostu- ja usupühast. Võibolla on inimeste hoolimatuses süüdi jõulude aasta-aastalt süvenev kommertsialiseerumine, võibolla miski muu, aga tõendeid taolisest käitumisest näen metsas käies paraku üha sagedamini.

Kuuskedest meil puudust pole, aga kui puud toaehteks võtma hakata, siis parem teha seda kultuurselt. Erinevalt põdrast pole meil õigust küsimata naabrimehe metsa puid näsima minna. Kui omal metsa ei ole, on vahest parim võimalus hankida kuusk RMK metsameeste kaudu - siis pole ka karta, et jõulupuu mõne krati sae läbi teise mehe istandikust langenud on.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---