Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. detsember 2006


UUDISTAJA SOOVITAB





"Sammud omas Eestis" judsid sihile

Ajakirja Loodus aastalpunumbris juab lpule artiklisari "Sammud omas Eestis". Juhani Pttsepp ja Ingmar Muusikus kirjutavad retkeligul Antslast Naha klla lbielatust ning vtavad kokku muljed, mis on kogunenud, lbides Eestimaad phjast lunasse.

Veiko Belials mtiskleb metsast vrandumise mju le eestlase maailmapildile ja suhtumisele looduskeskkonnasse. Metsamees Hendrik Relve tutvustab Eestile igiomast, kuid hoolt ja kaitset vajavat prandmaastikku - loopealseid. Lubjaahjude, kiviaedade ja teiste prandkultuurimlestiste jlgedele juhatab lugejat Jrgen Kusmin. Rnnumehed lo Suursaar ja Sulev Kuuse on kinud Euroopa pikimal liustikul ning Tiiu Speek Taimril. Urmas Kokassaar selgitab tsiibetkassi seedekulgla osa maailma kalleima kohvi valmimisel ning Aare Baumer hutab katsetama laserivalgusega. Fotograafid Arne Ader ja Sven Zacek jagavad oma talvemuljeid, eksootikat pakub lugu Karin Kruusi tst Itaalia loomaaias. Putukahuvilistele tutvustab entomoloog Jaan Luig herilaste pesaehituskunsti ning juuksekullide liigirikkust. Lugeda saab loodusmuljeid nii lastelt kui ka tiskasvanutelt, snumeid meilt ja mujalt ning tutvuda uute raamatutega.





NB! Kuna kaubamrgi Loodus kasutusthtaeg lpeb, jtkab MT Loodusajakiri laiale lugejaskonnale meldud loodusajakirja vljaandmist pealkirja Loodusesber all. Loodusesber kib sama rada kui ajakiri Loodus MT Loodusajakirja kirjastamisel viimase viie aasta jooksul. Looduse asendumine Loodusesbraga ei too tellijate jaoks kaasa mingeid muutusi: kik, kes on tellinud Looduse, saavad uuel aastal uuenenud kuues ajakirja. Loodusesber ilmub samas mahus kui ajakiri Loodus, seega kigil paariskuudel, kuus numbrit aastas. Esimene Loodusesber juab Teie postkasti veebruaris 2007.





Pajudega otsad kokku

Eesti Looduse detsembrinumber tmbab joone alla pajuaastale. Maalikooli teadlased tutvustavad paju kasutusvimalusi energiavsana ja keskkonna puhastajana. Hendrik Relve juhatab teed kodumaa vgevamate remmelgate juurde. Paleontoloog Oive Tinn aga uurib, millal esimesed pajud ldse maakerale ilmusid.

Rannikutehnika professor Tarmo Soomere analsib kiirlaevalainete kahjulikku mju randadele. Euroopa harulduste seerias tuleb sedapuhku juttu nmme-thniksinitiivast - omaprase eluviisiga liblikast, kelle hbumise phjused on jnud ebaselgeks. Helen Alume soovitab matkajale ht Luna-Eesti tuntumat, Kiidjrve-Taevaskoja puhkepiirkonda ning Urmas Vahur kirjeldab Manija kaitseala, kus raskuste kiuste ptakse hoida senist maastikupilti ja liigirohkust. Urmas Kokassaar kiidab meilgi tuntust koguvat rooibosi teed, mida saadakse tegelikult tee-punapsa lehtedest ja okstest. Vsimatu looduspiltnik Sven Zacek soovitab minna metssigu varitsema. Tartu botaanikaaia 200. juubeli puhul on vtnud sna Hans Trass. Et botaanika on huvitav, hoolimata ajastust, veenab ka intervjuu Anu Kaldaga.
Ajakirja kesklaotusel vib imetleda Toomas Selsepa vidutd Eesti Looduse fotovistluselt. Tavapraste snumite, kroonika ning raamatututvustuste krval sisaldab detsembrinumber ka 2006. aasta registreid.





Lugemisvara metsamehele

Ilmunud on ka Eesti Metsa julunumber. Metsakuivenduse tulevik on viimasel ajal olnud tuliste vaidluste objekt. Kuidas mehhaniseeritud kuivendamine Eesti metsades alguse sai ja mis on tinginud praeguse olukorra, uuris Leenu Simisker. Kirjandusloolasena tuntud autori huvi kuivenduse ajaloo vastu sai tuke Anton Hansen Tammsaare loomingust. Hiljuti 75. snnipeva thistanud metsandusteadlane Artur Nilson tunneb muret liigse emotsionaalsuse prast metsandusvaldkonna otsuste tegemisel.
Metsatstuse liidu tegevjuht Andres Talijrv vaeb oma kirjutises viimaste aastate puidunappuse phjusi ja tagajrgi. Asta Lipštaite vahendab, kuidas lipilaste asutatud usaldushingust on viieteistkmne aastaga kujunenud ks Leedu suurimaid puidufirmasid ja mblitootjaid. Maalikooli teadlased otsivad rakendust energia tootmisel tekkivale puutuhale ning kirjeldavad vetamise mju kuuseseemlas. Keskkonnainspektsiooni spetsialist Veljo Ktt vtab kokku aasta metsaplengute tekitatud kahju. Riigimetsa majandajad tutvustavad tegevust laste loodushariduse edendamisel ning juhatavad puhkajaid Voorepalu virgestusmetsa. Hendrik Relve vahendab novembrikuus Tartus peetud metsaloolisel konverentsil rgitut.
Nagu ikka, saab lugeda uudiseid kodumaa ja maailma metsade kohta ning uudiskirjanduse levaadet.

Ajakirju sirvinud Ott Luuk






Uudistajal tuleb vike juluvaheaeg

Uudistaja toimetus soovib oma lugejaile toredaid julu- ja aastavahetusphi ning edu- ja rmurohket uut aastat! Kahel jrgmisel ndalal Uudistaja ei ilmu, nii et kohtume taas 9. jaanuaril.


Foto: Toomas Jriado




Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED


Viis medalit rahvusvaheliselt loodusteaduste olmpiaadilt

Brasiilias Sćo Paulos peetud III rahvusvahelisel loodusteaduste olmpiaadil IJSO 2006 said Eesti pilased kaks hbe- ja kolm pronksmedalit.

Hbemedali vitsid Taavi Pungas Tallinna reaalkooli 10. klassist ning Stanislav Zavjalov Narva humanitaargmnaasiumi 10. klassist. Pronksmedaliga naasid olmpiaadilt 9. klassis ppiv Katrin Kalind (Vinni-Pajusti gmnaasiumist) ja 10. klassi pilased Eha Mesalu (C. R. Jakobsoni nimelisest gmnaasiumist) ning Harri Parker (No reaalgmnaasiumist).
Sel aastal vistlesid loodusteaduste olmpiaadil enam kui 50 riigi kuni 6-liikmelised vistkonnad. Olmpiaadil visid osaleda kuni 15-aastased pilased. Vistluse kigus tuli nidata oma teadmisi bioloogias, keemias ja fsikas. Olmpiaad toimus kolmes voorus: testlesannete voorule jrgnes teooria- ning eksperimentaalvoor.
Eesti vistkonna juhendajad on Tartu likooli fsikalise keemia instituudi ppejud Karin Hellat ja Timo Kikas, ettevalmistuse tagas Tartu likooli teaduskool. Rahvusvahelisel olmpiaadil osalemist finantseeris haridus- ja teadusministeerium, situ toetasid omalt poolt ka Tallinna, Narva ja Viljandi linnavalitsus ning Kaiu ja Vinni vallavalitsus.

Tartu likool





Ajaleht Roheline Vrav lpetas

13. ja 14. detsembril ngi vastavalt Eesti Pevalehe ja Maalehe vahel trkivalgust Rohelise Vrava 60. number. Enam see ajaleht ei ilmu; Rohelise Vrava vastutava vljaandja Toomas Trapido snul hakatakse aga kevadel vlja andma ko- ja terviseteemalist elustiili ajakirja.
Rohelise Vrava viimase numbri ilmumise puhul oli 13. detsembril Von Krahli teatris prastluna, kus arutleti Eesti energeetika tuleviku le ning vaadati tagasi Rohelise Vrava kidud teele.
Rohelise Vrava veebiuudised vrgupaigas www.greengate.ee juavad lugejateni ka uuel aastal.

ELF/Uudistaja


KUHU MINNA


Reedel on looduskaitseseltsi konverents

Eesti looduskaitseselts (ELKS) kutsub huvilisi 22. detsembril osalema tavaprasel aastalpukonverentsil rahvusraamatukogu vikeses konverentsisaalis.
Seltsi esimehe Juhan Telgmaa snul ksitletakse konverentsil aasta jooksul keskkonnakaitses thelepanu keskmes olnud teemasid. Sisuliselt on tegemist riigi keskkonnapoliitika tutvustamisega," seisab ELKS-i pressiteates, mistttu iga teema avajaks on keegi vastava ala riigiametnikest, keda tiendab oponendina keegi n.-. teise mtta otsast." Plevkivi kasutamisest rgivad niteks Anto Raukas ja Valdur Lahtvee, looduskaitsealuste maade vrtusest Rita Annus ja Peeter Ernits, looduskaitsekeskuse esimesest taastast lle Harak ja Tiit Randla, uuest metsaseadusest Olav Etverk ja Ants Varblane.

Konverentsile jrgneval vastuvtul autasustab ELKS juhatus oma tnukirjadega isikuid ja organisatsioone ka vljapoolt oma liikmeskonda.
Et korraldajate elu lihtsustada, palutakse huvilistel 20. detsembriks kindlasti registreeruda.

ELKS


MAAILMAST


Aastaks 2040 saab phjapoolus jvabaks

Ameerika kosmoseagentuuri NASA rahastatud uurijad hindasid kasvuhoonegaaside mju maakera kliimale ja judsid jreldusele, et hiljemalt 2040. aastal ei ole phjapoolusel enam hilissuvist jd. Mingil mral vib j psida veel maismaa, niteks Grnimaa vi Ellesmere'i maa mber; muus osas Phja-Jmerest sulab j suvel tielikult.

Ennustatakse, et 2024. aastani jtkub j taandumine praeguses tempos, siis muutub see protsess aga mrksa kiiremaks. Teatavasti suudab j hulga soojust maalt tagasi peegeldada; kui tema hulk vheneb, kahaneb ka tagasipeegeldatava kiirguse hulk. Oma osa sulamisse annavad soojad merehoovused.
Inglise Antarktika-uurija Chris Rapley on juba arvanud, et tenoliselt ei pea ameeriklaste ennustus enam paika ja jvabad suved saabuvad Arktikasse veel varem.
Viimase 25 aastaga on Arktika j kahanenud veerandi vrra. hed esimesed j taandumise ohvrid on jkarud; kindlasti halveneb ka muu mereelustiku, eriti hljeste olukord.

The Times





Rebaskuusu nahk on "ko"

Ajal, mil isegi meie mitte kuigi meeleavaldustealtis Eestiski hakkavad loomakaitsjad karusnahanlgijate ja -kandjate vastu vlja astuma, on sna ootamatu leida veebist teade, et he loomaliigi naha kasutuse kiitvat heaks hulk loodushoiuorganisatsioone eesotsas maailma looduse fondiga WWF ja Uus-Meremaa looduskaitseministeeriumiga.

Jutt on kaharasabalisest Austraalia plisliigist, kuskuste hulka kuuluvast rebaskuusust. Nimelt introdutseeriti see loomake 1837. aastal ka Uus-Meremaale, kus ta leidis eest hoopis paremad elutingimused, kui valitsevad priskodumaal Austraalias: pole vaenlasi ja kliimagi on mahedam. Praegu hinnatakse rebaskuusude Uus-Meremaa asurkonda juba 70 miljonile isendile ja kinnitatakse, et see loomavgi pistab igal l pintslisse 22 000 tonni taimi.
Tagajrjed on nha: paljudes saareriigi metsades on tohutud kuusukahjustused; plistaimestiku krval kannatavad ka kohalikud loomaliigid, kes neis metsades elutsevad vi neist taimeliikidest toituvad.
Sestap siis kinnitataksegi, et kuusunahast toodete laialdane mk on vaata et imevahend Uus-Meremaa plielustiku kaitseks.

www.ecowool.com





---
Foto: NASA/JPL/University of Arizona


Veebist saab vaadata Titani metaanimgesid

Mitmes vrgupaigas, niteks www.nasa.gov/cassini, on nd vaadata Saturni kuu Titani mgede infrapunafotod, mis tehtud sel sgisel NASA ruumilaevalt Cassini. Piltidel on nha umbes 150 kilomeetri pikkune ja 30 kilomeetrit lai meahelik, millel krgust pooleteise kilomeetri ringis. Med on ilmselt kivikvad, koosnevad aga philiselt orgaanilisest ainest, niteks tahkest metaanist. Ameeriklaste arvates meenutab mestik kujult nende enda Sierra Nevadat. Tekkinud on med arvatavasti vulkaanipurskelaadse sndmuse kigus, kui lhest tektooniliste plaatide vahel sai vlja voolata vedel materjal. Tenoliselt sisaldavad Titani kaljud ka jd.

ScienceDaily


KIIRKOMMENTAAR

---
Kui peab kuuse tuppa tooma

Aastas on vaid ks aeg, mil tsiviliseeritud inimesed okaspuunoorendikke rstama tikuvad. Julurahuga koos algab ka jahihooaeg sirgetele, kaharatele ja paraja pikkusega kuusehakatistele.

Erinevalt niteks pdrast, kes talvel ongi valdavalt oksatoidul, langetavad inimesed noori puid peamiselt esteetilistel eesmrkidel - kodu, aia vi linnavljaku ehtimiseks. Seda raskem on mul mista inimesi, kes peatavad korraks auto vras metsaservas, saevad kige ilusama ettejuhtuva kuuse v krguselt pooleks, ja lahkuvad khku ladvaga - koju vi turuplatsile. Erinevalt latvadest, mis paari ndala prast tubadest koristatakse, jvad dekapiteeritud kuusetkad metsaservadesse aastaringseks monumendiks talvisest ostu- ja usuphast. Vibolla on inimeste hoolimatuses sdi julude aasta-aastalt svenev kommertsialiseerumine, vibolla miski muu, aga tendeid taolisest kitumisest nen metsas kies paraku ha sagedamini.

Kuuskedest meil puudust pole, aga kui puud toaehteks vtma hakata, siis parem teha seda kultuurselt. Erinevalt pdrast pole meil igust ksimata naabrimehe metsa puid nsima minna. Kui omal metsa ei ole, on vahest parim vimalus hankida kuusk RMK metsameeste kaudu - siis pole ka karta, et julupuu mne krati sae lbi teise mehe istandikust langenud on.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012