Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---
Gea Järvela. Foto: Toomas Jüriado


Aumärke looduserahvale

Läinud kolmapäeval avalikustati nende inimeste nimed, kellele president Toomas Hendrik Ilves annab vabariigi aastapäeval riiklikud autasud.
Ordenisaajaid on eelmiste aastatega võrreldes tublisti vähem - 342; nimekirjas on aga meeldivalt palju inimesi, kes tegevad loodusteadustes, loodus- ja keskkonnahoius või -hariduses. Mõned väljavõtted (sulgudes toodud inimese tegevusala järgib täpselt presidendi otsuses nr. 94 "Riiklike autasude andmine" kirjapandut).

Riigivapi III klassi aumärgi saajate seas on Jüri Engelbrecht (akadeemik, Eesti teaduste akadeemia president aastatel 1994-2004). Valgetähe IV klassi teenetemärgi saavad Peeter Eek (riigiametnik, jäätmekäitluse arendaja), Teet Jagomägi (ettevõtja), Alar Karis (kõrghariduse edendaja, Eesti maaülikooli rektor), Toomas Kööp (Eesti kiirguskaitse süsteemi ülesehitaja), Rein-Karl Loide (füüsik, Tallinna tehnikaülikooli professor), Jaan Saar (keskkonnakaitsja), Martin Zobel (teaduspoliitika edendaja, Tartu ülikooli professor) ja Jüri Truusa (riigiametnik, keskkonnakaitse korraldaja); Valgetähe V klassi auraha aga Gea Järvela (loodushariduse edendaja, fotol), Ain Kallis (ilmateadlane), Jaan Kivistik (aiandusõpetaja), Ago Ruus (filmilooja) ja Heino Vipp (keskkonnakaitsja, kalakaitse korraldaja).

http://www.president.ee/Uudistaja




VVV sihtasutusel on nüüd ka e-ajakiri

Veebruari alguses ilmus Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse võrgupaika elektroonilise kuukirja "VVV VEERUD" esimene number http://www.vvvs.ee/?426.
See meenutab sõnas ja pildis jaanuaris tehtut, tutvustab sihtasutuse loodusõppeprogramme ja kevadisi ettevõtmisi ning kutsub kaasa lööma käivitusprojektis "Loodusõppemarsruudid ja näidismatkad Elva puhkepiirkonna kaitsealadel".

Uudistaja




Teadustööde võistlus ja konverents taastuvenergiast

Eesti maaülikooli taastuvenergia keskus, Eesti noorte teadlaste akadeemia, Eesti metsaüliõpilaste selts ja maaülikooli üliõpilasesindus korraldavad teadustööde konkursi ja konverentsi, mille eesmärk on kaasata noori teadlasi taastuvenergia uuringutesse ja väärtustada teaduslikku uurimistööd. Osalema on oodatud nii bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid kui ka doktorandid.

Konkursi teemad:
o taastuvad energiaallikad, nende ressurss ja kasutamisvõimalused
o tehnoloogilised lahendused taastuvenergia tootmisel ja kasutamisel
o keskkonna- ja maastikukaitse taastuvenergia tootmisel
o majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid taastuvenergia tootmisel ja kasutamisel


Osalemiseks palutakse võistlustööd saata aadressile ntk2007@emu.ee hiljemalt 28. septembriks 2007. Töö pikkus võib olla kuni 15 lk (kirjatüüp Times New Roman, reavahe 1.5). Kindlasti tuleb tekstile lisada autori ees- ja perekonnanimi, ülikooli nimi ning kontaktandmed
Parima teadustöö autorile määratakse 15 000 krooni suurunee stipendium, teise ja kolmanda koha vääriliseks tunnistatud (kummagi koha puhul kuni viis osalejat) saavad vastavalt 8000 ja 4000 krooni.
Auhinnatud uurimusi tutvustavad autorid noorteadlaste taastuvenergia konverentsil, mis toimub 1. novembril 2007 Eesti maaülikooli peahoones.

Maaülikool




Metsateadlaste ajakirjal 50. sünnipäev

8. veebruaril esitleti maaülikoolis teadusajakirja Forestry Studies/Metsanduslikud Uurimused" 45. numbrit, millega tähistati ühtlasi ajakirja 50. aastapäeva.
Ajakirja ajalugu võiks hakata arvestama juba ka 1939. aastast, mil nägi ilmavalgust Tartu ülikooli metsandusliku uurimisinstituudi „Metsanduslikud Uurimused" esiknumber. Enne sõda jõudis paraku ilmuda siiski vaid üks köide. 1957. aastal hakkas ajakiri uuesti ilmuma.
Ajakiri „Forestry Studies/Metsanduslikud Uurimused" publitseerib Eestist ja mujalt pärit metsa- ja loodusteadlaste uurimistöid. Praeguseks on ilmunud ligi 600 artiklit.

Maaülikool




---

Sagadi mõis postmargil

14. veebruaril annab Eesti Post käibele järjekordse margi mõisamarkide sarjast, millega alustati aastal 1999.
Seekordne valik on langenud Lahemaal asuvale Sagadi mõisale, mis loodusehuvilisele inimesele teadagi tuntud kui hiljuti suuresti uuendatud metsakeskus. Margi on kujundanud Jaan Saar. Kui kõigi varasemate mõisamarkide nimiväärtus on olnud 4.40, siis seekord on see 5.50. On arvatud, et võib-olla tähendab see peatset postitariifide tõusu.
Küllap kuulsaim Lahemaa mõisatest, Palmse, jõudis margipildile aastal 2000.

Uudistaja




Linnuliiginimistu on nüüd taas täpne

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) teatab, et ornitoloogiaühingu leheküljel on nüüd lugeda lühiteave HK kahe viimase koosoleku tähtsamate otsuste kohta. Tutvuda saab ka HK-s käsitletavate liikide kõigi aktsepteeritud vaatluste uuendatud nimekirja ning Eesti linnuliikide uuendatud nimekirjaga.
Viimasesse on ametlikult kantud kaks uut liiki: ruugerüdi (Tryngites subruficollis), keda nägi mullu 19. augustil Lääne-Virumaal Natturil linnuvaatlusvõistluse Estonia Open aegu ligi 40 linnuvaatlejat, ning suuränn (Stercorarius skua), keda soomlane Timo Pettay vaatles juba 2004. aasta novembris Põõsaspea neemel Läänemaal.
Eesti linnuliikide nimekirjas on nüüd kokku 365 liiki, neist 359 A-, B- ja C-kategooria ning 6 D-kategooria (teadmata päritoluga) liiki.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja




Isemoodi linnuloendus

Lao linnujaam kuulutas eelmisel nädalal välja lindude söögimajas käivate linnuliikide loenduse.
Vahemikus 15. veebruarist 15. märtsini palutakse kirja panna toitmispaigas toituvad liigid, kusjuures fikseerida tuleks nii kogu selle aja jooksul moonal käinud liigid kui ka ühe (rekord)korraga märgatud liigid. Kes näeb enim liike, saab auhinnaks restitäie talukana mune ja 15 kilo rapsiseemneid.
Lähem info 501 2589 (Peeter Raja) või lao.linnujaam@mail.ee.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja


ÕPILASTELE

---

"Tere, kevad!" 2007 alustab 26. veebruaril

Mittetulundusühing Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu keskkonnahariduse keskus kutsuvad 1.-9. klassi õpilasi taas iga-aastasele loodusharidusüritusele "Tere, kevad!".
Registreeruda saab projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee tere.kevad.edu.eekuni projekti esimese nädala lõpuni, s.o. hiljemalt 4. märtsiks.

Kevadet otsides õpivad lapsed tundma paljusid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 laialt levinud kevadekuulutaja - looma-, taime- ja seeneliigi - ilmumist kevadisse loodusesse. Tulemusi saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul projekti veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.
Üritusel on ka loominguline osa: joonistatakse kevadepilte ja kirjutatakse haikusid. Jätkub ka väga populaarne loodusviktoriin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Veel korraldatakse kevadfotode võistlus, kus lapsed on nii pildistajad kui ka hindajad.

"Tere, kevad!" toimub juba kaheteistkümnendat aastat. Eelmisel kevadel lõi kaasa üle 4300 noore loodusvaatleja 175 koolist. Projekti suurimad toetajad on läbi aastate olnud Tiigrihüppe sihtasutus ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Infot saab Viktor Muulilt (517 7697) ja Val Rajasaarelt (515 8379) või e-posti teel kevad.org@irc.ee.

Studio Viridis


KUHU MINNA


"Ebamugav tõde" Tartu sadamateatris

Tartu sadamateatris näidatakse 15. veebruaril kell 19 dokumentaalfilmi "Ebamugav tõde" (An Inconvenient Truth, USA 2006).
Film kõneleb kliimamuutustest ja USA kliimapoliitikast, filmi kangelane on eksasepresidendist keskkonnaaktivist Al Gore. Kaarel Tarandi arvamusartikkel filmi ja sellega seonduva kohta on ilmunud kultuurilehes Sirp, vt.
www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=5176&Itemid=2.

Uudistaja





---

Läti rahvuslilled Laelatu puisniidul. Foto: Ott Luuk

Rahvustaimed Tallinna botaanikaaias

16.-20. veebruarini kell 11.00-16.00 saab Tallinna botaanikaaia palmimajas toimuval näitusel tutvuda ligi 150 riigi rahvustaimedega.

Puudel ja lilledel on iidsetest aegadest olnud eriline koht inimeste elus ja südametes. Paljud neist on ametlikult valitud või ajalooliselt kujunenud rahvuslikeks sümboliteks. Mõned taimed on rahvuspuu või -lille austava nimetuse omandanud suhteliselt hiljuti. Need on peamiselt hävimisohus taimed, kes tänu ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasvule on võetud rahvussümboli kaitsva tiiva alla.

Meie lõunanaabrite lätlaste rahvuslill on härjasilm, soomlastel maikelluke, rootslastel harakkuljus, venelastel kummel - kõik meilgi teada-tuntud aia- ja metsataimed. Taimesümbolite hulgas on ka palju eksootilisi ja põnevaid taimi nagu kuveidi kaamelipusa, panama tuvikäpp, bermuda sininokk, malta ürgjumikas, kaimanisaarte banaankäpp.

Lisateave näituse näituse „Maailma rahvustaimed" kuraatoritelt telefonil 606 2671 (Taimi Puusepp ja Krista Kaur).

Tallinna botaanikaaed


MAAILMAST


Kes ja kust tõi brittidele linnugripi

Kui kuu alguses hakkas linnugripp Ida-Inglismaa suures kalkunifarmis ohvreid murdma, kinnitas saareriigi valitsuse teadusnõunik sir David King autoriteetselt, et kõige tõenäolisemalt nakatasid Holtoni kalkuneid agressiivse H5N1 viirusega metsalinnud.

Kokku suri Suffolki krahvkonnas hiigelkontserni Bernard Matthews Foods Ltd. farmis üle 2000 linnu, ohutusmeetmena tapeti veel 159 000. Linnukaitsjad pole metsalinnuversiooni algusest peale tõsiselt võtnud: kuidas pääseksid värvud tohutute turvameetmetega, sisuliselt hermeetilistesse moodsatesse lindlatesse Euroopa suurimas kalkunifarmis? Ja ametimehedki on pidanud nüüd tunnistama hoopis teistsugust tapjahaiguse leviku võimalust.
Jaanuari lõpul surid linnugrippi Ungari haned. Üle maailma küündiva haardega Bernard Matthews Foods on tegev ka selles riigis: neile kuulub madjaritemaa suurim linnulihafirma Saga Foods. Ja Bernard Matthews Foods vedas Ungarist kalkuniliha Inglismaale nii vahetult enne sealsete hanede hukku kui ka pärast seda. Kusjuures veoautod Ungarist saabusid just nimelt Holtonisse. Hanefarmid, kus linnud surid, on Saga Foods'i ettevõttest küll rohkem kui 250 kilomeetri kaugusel - ja seegi oli üks "metsalinnuvektori" toetajate argumente, aga nüüd on selgunud, et tapamaja, kus kalkuneid surmati, asub sündmuspaigast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel. Kahtlusi, et briti kalkuneid tapnud viirused pärinevad just Ungarist, suurendab asjaolu, et mõlemal juhul on tegemist H5N1 viiruse sama alamtüübiga.
Üsna kindla "alibi" rändlindudele annab asjaolu, et H5N1 viirus ei avastatud Holtoni 22 lindlast mitte ainult ühes, kus see ka kalkuneid tappa jõudis, vaid veel koguni kolmes. Sellega muutub ülimalt ebatõenäoliseks sir David Kingi esitatud stsenaarium, mille kohaselt pääses metslinnuke Euroopa kõige eesrindlikuma turvasüsteemiga farmi küllap läbi õhutustoru.

Kui suureks kujuneb Bernard Matthews Foods'i kahjum, näitab tulevik. Mullu olevat 600 miljoni euro suuruse aastakäibega kontserni kasum kahanenud kolmandiku võrra. Seda mitte küll linnugripi tõttu, vaid seepärast, et loomakaitsjad püüdsid filmilindile episoodi, kuidas firma töötajad pesapalli mängisid, kasutades pallidena elusaid kalkuneid.

NABU/Uudistaja




Blogijad asusid mangroovivõsa kaitsma

Küllap on kaugemast maailmast huvituvale loodusehuvilisele teada mangroovivõsade tähtsus looduse majapidamises soojades maades. Argiteadvusse kerkis see küsimus ehk eriti selgelt Indoneesia tunamulluse tsunami päevil.
Paraku elab seegi elupaigatüüp pidevas inimohus: kui kaalumisel on suurt sissetulekut tõotava kuurordipiirkonna rajamine, siis ei peeta sageli kuigi kulukaks ohverdada kasumialtarile järjekordne lõik mangroove. Indias on seepärast asutatud mangroovikaitse ühing (Mangrove Society of India). Et ideed, kuidas alles hoida riigi suurima linna Mumbai piirkonna mangroove, jõuaksid võimalikult paljude inimesteni, üritati toimima panna oma veebileht www.mumbaimangroves.org. Paraku leiti peagi, et seda vajaliku hooga uuendada käib seltsile üle jõu. Nii otsustati proovida moekat ajaveebi- ehk blogi-vormi. Maailma märgalade päeval, 2. veebruaril, pandi see toimima: mumbaimangroves.wordpress.com.

Mangrove Society of India/Uudistaja





---

Puhkehetkel: olümpiaveteran Miša spordiväljakut raadamas. Joonistus: Ott Luuk

Olümpialinn Sotši - ons see mõistlik?

Greenpeace'i Venemaa osakond püüab tõrjuda riigi ambitsioone upitada Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude linnaks.
Pressiteade on üsna otsekohene: "See projekt on suuremõõduline bluff!" Venemaa valitsus on lubanud arengutöösse matta muinasjutulise summa, üle 10 miljardi euro, kinnitades, et luksuslik suusakeskus oleks piirkonna majandusele äärmiselt tähtis. Muidugi toetab algatust ka president Vladimir Putin isiklikult.
Greenpeace'lased väidavad aga, et valitseva kliki ja oligarhide soov on hoopis muu kui eeskujulike mängude korraldamine; väidetavalt loodetakse eelarvest raha lihtsalt teisale kantida. Sellest hoopis hullemat kardetakse aga võimalike arendustööde mõjus loodusele. Lääne-Kaukasuse maailma looduspärandi nimistusse kuuluvad piirkonnad on praegu isegi loodusesõpradest matkajaile suletud. Hiiglaslik puhkepiirkond ja massiüritused paiskaksid paljud ohustatud liigid olematusse.
Drastilist mõju on karta põhilisele Sotši veeallikale Mzõmta jõele; kindlasti tuleneks arendustöödest rohkeid probleeme kohalikule rahvale, sest lihtinimesega arvestamine pole vene traditsioonide tugevaim külg. Vähimadki protestikatsed on siiani jõuliselt maha surutud.
Protestijad osundavad Venemaa olümpiakomitee presidendi Leonid Tjagatšjovi ütlusele 2006. aasta sügisest: "Kui konstitutsioon ei luba kuuski ja mände raiuda, siis me muudame konstitutsiooni!" Sel taustal pole raske mõista keskkonnakaitsjate muret.

Loodusaeg-Foreign/Uudistaja




Nii sooja jaanuari pole enne olnudki

Jaapani meteoroloogiaagentuur kinnitab, et 2007. aasta jaanuari maailma keskmine temperatuur - 0,45 kraadi üle pikaajalise normi - on alates 1891. aastast, kui selle statistikaga alustati, kõige soojem.
Eriti kõrged olid temperatuurid Ida-Venemaal ja Põhja-Euroopas. Agentuur nimetab erandliku soojuse peapõhjustena süsihappegaasi ülemäärasest heitest tingitud ülemaailmset kliimasoojenemist, El Nińot ja tsüklilisi temperatuurimuutusi.
Jaapanis endas oli tänavune jaanuar kõige aegade soojustabelis siiski alles neljas. Siiani kõige soojemal talvel 1989. aastal oli jaanuari keskmine õhutemperatuur tõusva päikese maal tänavusest üle kahe kraadi soojem.

News24




Süvameres läheb elu hapuks

Kieli ülikooli teadlased leidsid, et inimtegevusest pärinev süsihappegaas on suurtes kogustes tunginud süvamerre. 4000 meetri sügavusel Atlandi ookeani põhjaosas on inimtekkelise süsihappegaasi kontsentratsioon vähemalt 10% samast näitajast ookeani pinnakihis. Tõsiasi, et atmosfäärist merevette lahustuvast CO2-st osa lõpuks süvamerre kantakse, oli varemgi teada. Arvestuslikult on umbes pool tööstusrevolutsiooni algusest tänaseni inimtegevuse käigus õhku paisatud süsihappegaasist lahustunud ookeanis.
Ootamatult suure antropogeense süsihappegaasi koguse leidmine nii suurest sügavusest sunnib aga teadlasi ümber hindama ookeanide poolt neelata võidava CO2 koguhulka ja selle tsükli toimimise kiirust. Kliimamuutuste hirmus tundub süsihappegaasi "mattumine" süvamerre rahustav, aga teisest küljest kujutab endast suurt ohtu elustikule. Lahustunud süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus muudab merevee happelisemaks. Liiga madala pH korral aga muutuvad lahustuvaks karbonaatsed mineraalid, millest hulk mereolendeid oma tugistruktuure ehitab. Kui tõsised tagajärjed sellel on näiteks süvaveekorallidele, ei osata täpselt hinnata. Küll on aga selge, et fossiilsete kütuste põletamine on juba märgatavalt muutnud süvaookeani keemiat.

Nature





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet