Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. veebruar 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---
Gea Jrvela. Foto: Toomas Jriado


Aumrke looduserahvale

Linud kolmapeval avalikustati nende inimeste nimed, kellele president Toomas Hendrik Ilves annab vabariigi aastapeval riiklikud autasud.
Ordenisaajaid on eelmiste aastatega vrreldes tublisti vhem - 342; nimekirjas on aga meeldivalt palju inimesi, kes tegevad loodusteadustes, loodus- ja keskkonnahoius vi -hariduses. Mned vljavtted (sulgudes toodud inimese tegevusala jrgib tpselt presidendi otsuses nr. 94 "Riiklike autasude andmine" kirjapandut).

Riigivapi III klassi aumrgi saajate seas on Jri Engelbrecht (akadeemik, Eesti teaduste akadeemia president aastatel 1994-2004). Valgethe IV klassi teenetemrgi saavad Peeter Eek (riigiametnik, jtmekitluse arendaja), Teet Jagomgi (ettevtja), Alar Karis (krghariduse edendaja, Eesti maalikooli rektor), Toomas Kp (Eesti kiirguskaitse ssteemi lesehitaja), Rein-Karl Loide (fsik, Tallinna tehnikalikooli professor), Jaan Saar (keskkonnakaitsja), Martin Zobel (teaduspoliitika edendaja, Tartu likooli professor) ja Jri Truusa (riigiametnik, keskkonnakaitse korraldaja); Valgethe V klassi auraha aga Gea Jrvela (loodushariduse edendaja, fotol), Ain Kallis (ilmateadlane), Jaan Kivistik (aianduspetaja), Ago Ruus (filmilooja) ja Heino Vipp (keskkonnakaitsja, kalakaitse korraldaja).

http://www.president.ee/Uudistaja




VVV sihtasutusel on nd ka e-ajakiri

Veebruari alguses ilmus Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse vrgupaika elektroonilise kuukirja "VVV VEERUD" esimene number http://www.vvvs.ee/?426.
See meenutab snas ja pildis jaanuaris tehtut, tutvustab sihtasutuse loodusppeprogramme ja kevadisi ettevtmisi ning kutsub kaasa lma kivitusprojektis "Loodusppemarsruudid ja nidismatkad Elva puhkepiirkonna kaitsealadel".

Uudistaja




Teadustde vistlus ja konverents taastuvenergiast

Eesti maalikooli taastuvenergia keskus, Eesti noorte teadlaste akadeemia, Eesti metsalipilaste selts ja maalikooli lipilasesindus korraldavad teadustde konkursi ja konverentsi, mille eesmrk on kaasata noori teadlasi taastuvenergia uuringutesse ja vrtustada teaduslikku uurimistd. Osalema on oodatud nii bakalaureuseppe lipilased, magistrandid kui ka doktorandid.

Konkursi teemad:
o taastuvad energiaallikad, nende ressurss ja kasutamisvimalused
o tehnoloogilised lahendused taastuvenergia tootmisel ja kasutamisel
o keskkonna- ja maastikukaitse taastuvenergia tootmisel
o majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid taastuvenergia tootmisel ja kasutamisel


Osalemiseks palutakse vistlustd saata aadressile ntk2007@emu.ee hiljemalt 28. septembriks 2007. T pikkus vib olla kuni 15 lk (kirjatp Times New Roman, reavahe 1.5). Kindlasti tuleb tekstile lisada autori ees- ja perekonnanimi, likooli nimi ning kontaktandmed
Parima teadust autorile mratakse 15 000 krooni suurunee stipendium, teise ja kolmanda koha vriliseks tunnistatud (kummagi koha puhul kuni viis osalejat) saavad vastavalt 8000 ja 4000 krooni.
Auhinnatud uurimusi tutvustavad autorid noorteadlaste taastuvenergia konverentsil, mis toimub 1. novembril 2007 Eesti maalikooli peahoones.

Maalikool




Metsateadlaste ajakirjal 50. snnipev

8. veebruaril esitleti maalikoolis teadusajakirja Forestry Studies/Metsanduslikud Uurimused" 45. numbrit, millega thistati htlasi ajakirja 50. aastapeva.
Ajakirja ajalugu viks hakata arvestama juba ka 1939. aastast, mil ngi ilmavalgust Tartu likooli metsandusliku uurimisinstituudi Metsanduslikud Uurimused" esiknumber. Enne sda judis paraku ilmuda siiski vaid ks kide. 1957. aastal hakkas ajakiri uuesti ilmuma.
Ajakiri Forestry Studies/Metsanduslikud Uurimused" publitseerib Eestist ja mujalt prit metsa- ja loodusteadlaste uurimistid. Praeguseks on ilmunud ligi 600 artiklit.

Maalikool




---

Sagadi mis postmargil

14. veebruaril annab Eesti Post kibele jrjekordse margi misamarkide sarjast, millega alustati aastal 1999.
Seekordne valik on langenud Lahemaal asuvale Sagadi misale, mis loodusehuvilisele inimesele teadagi tuntud kui hiljuti suuresti uuendatud metsakeskus. Margi on kujundanud Jaan Saar. Kui kigi varasemate misamarkide nimivrtus on olnud 4.40, siis seekord on see 5.50. On arvatud, et vib-olla thendab see peatset postitariifide tusu.
Kllap kuulsaim Lahemaa misatest, Palmse, judis margipildile aastal 2000.

Uudistaja




Linnuliiginimistu on nd taas tpne

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) teatab, et ornitoloogiahingu lehekljel on nd lugeda lhiteave HK kahe viimase koosoleku thtsamate otsuste kohta. Tutvuda saab ka HK-s ksitletavate liikide kigi aktsepteeritud vaatluste uuendatud nimekirja ning Eesti linnuliikide uuendatud nimekirjaga.
Viimasesse on ametlikult kantud kaks uut liiki: ruugerdi (Tryngites subruficollis), keda ngi mullu 19. augustil Lne-Virumaal Natturil linnuvaatlusvistluse Estonia Open aegu ligi 40 linnuvaatlejat, ning suurnn (Stercorarius skua), keda soomlane Timo Pettay vaatles juba 2004. aasta novembris Psaspea neemel Lnemaal.
Eesti linnuliikide nimekirjas on nd kokku 365 liiki, neist 359 A-, B- ja C-kategooria ning 6 D-kategooria (teadmata pritoluga) liiki.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja




Isemoodi linnuloendus

Lao linnujaam kuulutas eelmisel ndalal vlja lindude sgimajas kivate linnuliikide loenduse.
Vahemikus 15. veebruarist 15. mrtsini palutakse kirja panna toitmispaigas toituvad liigid, kusjuures fikseerida tuleks nii kogu selle aja jooksul moonal kinud liigid kui ka he (rekord)korraga mrgatud liigid. Kes neb enim liike, saab auhinnaks restitie talukana mune ja 15 kilo rapsiseemneid.
Lhem info 501 2589 (Peeter Raja) vi lao.linnujaam@mail.ee.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja


PILASTELE

---

"Tere, kevad!" 2007 alustab 26. veebruaril

Mittetulundushing Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu keskkonnahariduse keskus kutsuvad 1.-9. klassi pilasi taas iga-aastasele loodusharidusritusele "Tere, kevad!".
Registreeruda saab projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee tere.kevad.edu.eekuni projekti esimese ndala lpuni, s.o. hiljemalt 4. mrtsiks.

Kevadet otsides pivad lapsed tundma paljusid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 laialt levinud kevadekuulutaja - looma-, taime- ja seeneliigi - ilmumist kevadisse loodusesse. Tulemusi saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul projekti veebis jlgida nii osalejad kui ka kik teised huvilised.
ritusel on ka loominguline osa: joonistatakse kevadepilte ja kirjutatakse haikusid. Jtkub ka vga populaarne loodusviktoriin, kus lapsed on nii ksijate kui ka vastajate rollis. Veel korraldatakse kevadfotode vistlus, kus lapsed on nii pildistajad kui ka hindajad.

"Tere, kevad!" toimub juba kaheteistkmnendat aastat. Eelmisel kevadel li kaasa le 4300 noore loodusvaatleja 175 koolist. Projekti suurimad toetajad on lbi aastate olnud Tiigrihppe sihtasutus ja keskkonnainvesteeringute keskus.
Infot saab Viktor Muulilt (517 7697) ja Val Rajasaarelt (515 8379) vi e-posti teel kevad.org@irc.ee.

Studio Viridis


KUHU MINNA


"Ebamugav tde" Tartu sadamateatris

Tartu sadamateatris nidatakse 15. veebruaril kell 19 dokumentaalfilmi "Ebamugav tde" (An Inconvenient Truth, USA 2006).
Film kneleb kliimamuutustest ja USA kliimapoliitikast, filmi kangelane on eksasepresidendist keskkonnaaktivist Al Gore. Kaarel Tarandi arvamusartikkel filmi ja sellega seonduva kohta on ilmunud kultuurilehes Sirp, vt.
www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=5176&Itemid=2.

Uudistaja





---

Lti rahvuslilled Laelatu puisniidul. Foto: Ott Luuk

Rahvustaimed Tallinna botaanikaaias

16.-20. veebruarini kell 11.00-16.00 saab Tallinna botaanikaaia palmimajas toimuval nitusel tutvuda ligi 150 riigi rahvustaimedega.

Puudel ja lilledel on iidsetest aegadest olnud eriline koht inimeste elus ja sdametes. Paljud neist on ametlikult valitud vi ajalooliselt kujunenud rahvuslikeks smboliteks. Mned taimed on rahvuspuu vi -lille austava nimetuse omandanud suhteliselt hiljuti. Need on peamiselt hvimisohus taimed, kes tnu hiskonna keskkonnateadlikkuse kasvule on vetud rahvussmboli kaitsva tiiva alla.

Meie lunanaabrite ltlaste rahvuslill on hrjasilm, soomlastel maikelluke, rootslastel harakkuljus, venelastel kummel - kik meilgi teada-tuntud aia- ja metsataimed. Taimesmbolite hulgas on ka palju eksootilisi ja pnevaid taimi nagu kuveidi kaamelipusa, panama tuvikpp, bermuda sininokk, malta rgjumikas, kaimanisaarte banaankpp.

Lisateave nituse nituse Maailma rahvustaimed" kuraatoritelt telefonil 606 2671 (Taimi Puusepp ja Krista Kaur).

Tallinna botaanikaaed


MAAILMAST


Kes ja kust ti brittidele linnugripi

Kui kuu alguses hakkas linnugripp Ida-Inglismaa suures kalkunifarmis ohvreid murdma, kinnitas saareriigi valitsuse teadusnunik sir David King autoriteetselt, et kige tenolisemalt nakatasid Holtoni kalkuneid agressiivse H5N1 viirusega metsalinnud.

Kokku suri Suffolki krahvkonnas hiigelkontserni Bernard Matthews Foods Ltd. farmis le 2000 linnu, ohutusmeetmena tapeti veel 159 000. Linnukaitsjad pole metsalinnuversiooni algusest peale tsiselt vtnud: kuidas pseksid vrvud tohutute turvameetmetega, sisuliselt hermeetilistesse moodsatesse lindlatesse Euroopa suurimas kalkunifarmis? Ja ametimehedki on pidanud nd tunnistama hoopis teistsugust tapjahaiguse leviku vimalust.
Jaanuari lpul surid linnugrippi Ungari haned. le maailma kndiva haardega Bernard Matthews Foods on tegev ka selles riigis: neile kuulub madjaritemaa suurim linnulihafirma Saga Foods. Ja Bernard Matthews Foods vedas Ungarist kalkuniliha Inglismaale nii vahetult enne sealsete hanede hukku kui ka prast seda. Kusjuures veoautod Ungarist saabusid just nimelt Holtonisse. Hanefarmid, kus linnud surid, on Saga Foods'i ettevttest kll rohkem kui 250 kilomeetri kaugusel - ja seegi oli ks "metsalinnuvektori" toetajate argumente, aga nd on selgunud, et tapamaja, kus kalkuneid surmati, asub sndmuspaigast vaid paarikmne kilomeetri kaugusel. Kahtlusi, et briti kalkuneid tapnud viirused prinevad just Ungarist, suurendab asjaolu, et mlemal juhul on tegemist H5N1 viiruse sama alamtbiga.
sna kindla "alibi" rndlindudele annab asjaolu, et H5N1 viirus ei avastatud Holtoni 22 lindlast mitte ainult hes, kus see ka kalkuneid tappa judis, vaid veel koguni kolmes. Sellega muutub limalt ebatenoliseks sir David Kingi esitatud stsenaarium, mille kohaselt pses metslinnuke Euroopa kige eesrindlikuma turvassteemiga farmi kllap lbi hutustoru.

Kui suureks kujuneb Bernard Matthews Foods'i kahjum, nitab tulevik. Mullu olevat 600 miljoni euro suuruse aastakibega kontserni kasum kahanenud kolmandiku vrra. Seda mitte kll linnugripi tttu, vaid seeprast, et loomakaitsjad pdsid filmilindile episoodi, kuidas firma ttajad pesapalli mngisid, kasutades pallidena elusaid kalkuneid.

NABU/Uudistaja




Blogijad asusid mangroovivsa kaitsma

Kllap on kaugemast maailmast huvituvale loodusehuvilisele teada mangroovivsade thtsus looduse majapidamises soojades maades. Argiteadvusse kerkis see ksimus ehk eriti selgelt Indoneesia tunamulluse tsunami pevil.
Paraku elab seegi elupaigatp pidevas inimohus: kui kaalumisel on suurt sissetulekut totava kuurordipiirkonna rajamine, siis ei peeta sageli kuigi kulukaks ohverdada kasumialtarile jrjekordne lik mangroove. Indias on seeprast asutatud mangroovikaitse hing (Mangrove Society of India). Et ideed, kuidas alles hoida riigi suurima linna Mumbai piirkonna mangroove, juaksid vimalikult paljude inimesteni, ritati toimima panna oma veebileht www.mumbaimangroves.org. Paraku leiti peagi, et seda vajaliku hooga uuendada kib seltsile le ju. Nii otsustati proovida moekat ajaveebi- ehk blogi-vormi. Maailma mrgalade peval, 2. veebruaril, pandi see toimima: mumbaimangroves.wordpress.com.

Mangrove Society of India/Uudistaja





---

Puhkehetkel: olmpiaveteran Mia spordivljakut raadamas. Joonistus: Ott Luuk

Olmpialinn Sotši - ons see mistlik?

Greenpeace'i Venemaa osakond pab trjuda riigi ambitsioone upitada Sotši 2014. aasta taliolmpiamngude linnaks.
Pressiteade on sna otsekohene: "See projekt on suuremduline bluff!" Venemaa valitsus on lubanud arengutsse matta muinasjutulise summa, le 10 miljardi euro, kinnitades, et luksuslik suusakeskus oleks piirkonna majandusele rmiselt thtis. Muidugi toetab algatust ka president Vladimir Putin isiklikult.
Greenpeace'lased vidavad aga, et valitseva kliki ja oligarhide soov on hoopis muu kui eeskujulike mngude korraldamine; videtavalt loodetakse eelarvest raha lihtsalt teisale kantida. Sellest hoopis hullemat kardetakse aga vimalike arendustde mjus loodusele. Lne-Kaukasuse maailma loodusprandi nimistusse kuuluvad piirkonnad on praegu isegi loodusespradest matkajaile suletud. Hiiglaslik puhkepiirkond ja massiritused paiskaksid paljud ohustatud liigid olematusse.
Drastilist mju on karta philisele Sotši veeallikale Mzmta jele; kindlasti tuleneks arendustdest rohkeid probleeme kohalikule rahvale, sest lihtinimesega arvestamine pole vene traditsioonide tugevaim klg. Vhimadki protestikatsed on siiani juliselt maha surutud.
Protestijad osundavad Venemaa olmpiakomitee presidendi Leonid Tjagatšjovi tlusele 2006. aasta sgisest: "Kui konstitutsioon ei luba kuuski ja mnde raiuda, siis me muudame konstitutsiooni!" Sel taustal pole raske mista keskkonnakaitsjate muret.

Loodusaeg-Foreign/Uudistaja




Nii sooja jaanuari pole enne olnudki

Jaapani meteoroloogiaagentuur kinnitab, et 2007. aasta jaanuari maailma keskmine temperatuur - 0,45 kraadi le pikaajalise normi - on alates 1891. aastast, kui selle statistikaga alustati, kige soojem.
Eriti krged olid temperatuurid Ida-Venemaal ja Phja-Euroopas. Agentuur nimetab erandliku soojuse peaphjustena ssihappegaasi lemrasest heitest tingitud lemaailmset kliimasoojenemist, El Nińot ja tsklilisi temperatuurimuutusi.
Jaapanis endas oli tnavune jaanuar kige aegade soojustabelis siiski alles neljas. Siiani kige soojemal talvel 1989. aastal oli jaanuari keskmine hutemperatuur tusva pikese maal tnavusest le kahe kraadi soojem.

News24




Svameres lheb elu hapuks

Kieli likooli teadlased leidsid, et inimtegevusest prinev ssihappegaas on suurtes kogustes tunginud svamerre. 4000 meetri sgavusel Atlandi ookeani phjaosas on inimtekkelise ssihappegaasi kontsentratsioon vhemalt 10% samast nitajast ookeani pinnakihis. Tsiasi, et atmosfrist merevette lahustuvast CO2-st osa lpuks svamerre kantakse, oli varemgi teada. Arvestuslikult on umbes pool tstusrevolutsiooni algusest tnaseni inimtegevuse kigus hku paisatud ssihappegaasist lahustunud ookeanis.
Ootamatult suure antropogeense ssihappegaasi koguse leidmine nii suurest sgavusest sunnib aga teadlasi mber hindama ookeanide poolt neelata vidava CO2 koguhulka ja selle tskli toimimise kiirust. Kliimamuutuste hirmus tundub ssihappegaasi "mattumine" svamerre rahustav, aga teisest kljest kujutab endast suurt ohtu elustikule. Lahustunud ssihappegaasi kontsentratsiooni tus muudab merevee happelisemaks. Liiga madala pH korral aga muutuvad lahustuvaks karbonaatsed mineraalid, millest hulk mereolendeid oma tugistruktuure ehitab. Kui tsised tagajrjed sellel on niteks svaveekorallidele, ei osata tpselt hinnata. Kll on aga selge, et fossiilsete ktuste pletamine on juba mrgatavalt muutnud svaookeani keemiat.

Nature





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012