Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
7. mrts 2007


UUDISTAJA SOOVITAB








Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

Maalikool kolib pldkatsed Rhule

Linud ndalal liideti seni pllumajandusuuringute keskuse koosseisu kuulunud Rhu katsejaam maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudiga. Instituut rajab Rhule tnapevase katsekeskuse ning koondab sinna enamiku oma pldkatsetest.

"Maalikool on juba mitu aastat Rhul mustikate ja maasikatega katseid teinud. Eesmrk on jtkata seniseid iluaianduse ja aedviljade katseid, pakkuda rohkem praktikavimalusi maastikuarhitektuuri lipilastele, kuid kolida sinna tulevikus ka praegu Tartus Eerikal teostatavad rohumaaviljeluse ja taimekasvatuse pldkatsed," mrkis EM pllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti.
Rhu katsekeskus rajati 1958. aastal; tol ajal kandis asutus nime Luna-Eesti puuvilja- ja marjakultuuride sordikatsepunkt. Aastal 1959 istutati aeda esimene kollektsioon unasorte, 1960 alustati katseid aedmaasikatega.

Maalikool




KIK jagas keskkonnaprojektidele ligi 288 miljonit krooni

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nukogu kinnitas 28. veebruaril 623 keskkonnaprogrammi 2007. aasta esimese vooru taotluse rahastamise kokku ligi 288 miljoni krooniga. Seekordse taotlustevooru kigus esitati kokku 1203 taotlust, mille maht oli enam kui 814.7 miljonit krooni.
KIKi keskkonnaprogrammist toetatakse veekaitse, jtmemajanduse, keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalavarude ja keskkonnateadlikkuse valdkondade projekte.

Kige kopsakamad toetussummad (kokku 83,5 miljonit krooni) anti veekaitse programmile. ks suuremaid rahaeraldusi oli 10.4 miljonit krooni Juuru aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks. Jtmekitluse valdkonnas eraldatud 77.9 miljonit kroonist lks 32.2 miljonit projektile Sillame radioaktiivsete jtmete hoidla keskkonnakaitseline saneerimine" (AS kosil). Looduskaitse programmi raames oli suurim rahaeraldus 3.7 miljonit krooni Piusa koobastiku suudmete korrastamiseks ja klastuskeskuse vljaehitamiseks.

Rahastatud projektide tielik nimekiri aastate likes on leval KIKi kodulehekljel www.kik.ee (pealehelt valige "Keskkonnaprogramm" ning seejrel lingi "Programmid" alt huvipakkuv valdkond)

Toetusi jagab nukogu kolm korda aastas. 2007. aasta teise vooru taotluste esitamise thtaeg on 15. mrts 2007. Taotluste esitamise korra kohta leiab teavet KIKi kodulehekljelt.

KIK




---
Viimasel l enne thtaega vistlustid valivat piltnikku hvardav uppujatunne on kergesti vlditav igeaegse valmistumisega. Fotolavastus: Ott Luuk


"Looduse aasta foto 2007" thtaeg lheneb

Jaanuari lpus kuulutasid Looduse Omnibuss ja Nordea Pank vlja jrjekordse fotovistluse "Looduse aasta foto". Huvilistel on nd paras aeg hakata vistlustid vlja valima - thtaajani on jnud vhem kui kaks ndalat. CD pildifailidega, diapositiivid vi paberfotod tuleb postitada hiljemalt 19. mrtsil.

Osalema on oodatud tiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jdvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja phjamaist ilu. Iga osaleja vib esitada kuni 12 fotot. Vistluse eeskirjad ning lhem info on kttesaadav Looduse Omnibussi vrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/?page=30.

Looduse Omnibuss/Uudistaja


PILASTELE

Meie elukeskkond 2007

Tartu loodusmajas thistatakse Maa-peva le-eestilise pilaskonverentsiga "Meie elukeskkond 2007". 20. aprillil toimuvale konverentsile oodatakse pilasi ettekannetega keskkonnaprojektidest, keskkonna-teemalistest uurimustdest, koolides edukalt toimunud keskkonnaritustest.

Osalemiseks peab registreeruma hiljemalt 2. aprilliks e-maili teel (sirje.janikson@teec.ee) vi telefonil 7361 693. Registreerumisel palutakse teatada ettekande teema, esitaja nimi, kool, klass, juhendaja nimi ning vajadusel ettekande pidamiseks tarvilikud tehnilised vahendid. Ettekandest tuleb koostada lhikokkuvte (kuni 1 lk.) ja saata see 13.aprilliks elektronpostiga eespool mrgitud aadressil.
ritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK


KUHU MINNA

Kuidas ehitada keskkonnahoidlikult

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) korraldab koosts sstva renoveerimise infokeskuse Tartu hendusega 9.-10. mrtsil keskkonnasstliku ehituse seminari. Seminari esimesel peval 9. mrtsil on ettekanded kell 16-20 keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10). Tnu Mauring rgib keskkonnahoidlikest ehitusmaterjalidest ja Kalle Pilt ehitusmkoloogiast. 10. mrtsil kell 10 on keskkonnahariduskeskuses Argo Soone loeng "Hoonete sisekliima kujunemine", keskpeval sidetakse aga bussiga Peipsi rde Nina klla, kus vaadatakse phumaju, komajade ehitust ja energiasstlikkust, selgitusi jagab Mikk Suursild.
Koolitust toetab KIK. Info ja registreerimine: kylli.kalamees@teec.ee, telefonid 5342 5101 ja 736 6120. Osalustasu (100 krooni) saab maksta kohapeal.

TKKHK




GMO - mitte ainult pllul

Tallinna tehnikalikool (TT) ja keskkonnaministeerium korraldavad 16. mrtsil GMO-teemalise teabepeva "GMO - mitte ainult pllul".
Geenitehnoloogilise tootmise eelistest, puudustest ja eetikast ning tehnoloogia kasutamisest ravimi- ja toiduainetstuses rgivad professorid Mart Saarma, Mart Ustav ja Raivo Vilu ning Tiit Talpsep.
ritus toimub TT kberneetika instituudis (Akadeemia tee 21) kell 13-17 ja on tasuta, kuid osalejate arv on piiratud. Soovijatel palutakse enne registreeruda hiljemalt 9. mrtsiks e-kirja teel aadressil kristel.jarve@ttu.ee.

TT




Tartu likooli zooloogia - ltted ja tnapev

Tartu likooli zooloogia ja hdrobioloogia instituut (T ZHI) ootab zoolooge zooloogiahuvilisi, vilistlasi ning lipilasi teaduskonverentsile "T zooloogia - ltted ja tnapev". Konverentsiga thistatakse T endiste juhtivate zooloogide juubeleid 2006. ja 2007. aastal: Johannes Piiper 125, Heinrich Riikoja 115, Juhan Aul 110, Hans Kauri 100, Johannes Lepiksaar 100, E. Kumari 95.

30. mrtsil T raamatukogu konverentsisaalis toimuvale phiritusele jrgneb koosviibimine T raamatukogu kohvikus.

rituse kava Eesti Looduse kodulehe uudisterubriigis

Konverentsil osalemine on tasuta. Hilisem koosviibimine maksab hele isikule 100 krooni, pensionridele, bakalaureuse- ja magistritudengitele 50 krooni.
Registreeruda palutakse hiljemalt 20 mrtsiks e-maili teel (margret.sisask@ut.ee) vi telefonidel 737 5835, 5551 9904. Kindlasti tuleks teada anda oma nimi, kontakttelefon ja e-maili aadress, tkoht vi ppeasutus ning mrku anda soovist osaleda koosviibimisel.

T ZHI


MAAILMAST

Loomakasvatus on ohtlik keskkonnasaastaja

Prast seda, kui Hiinast sai mullu maailma suurim liha- ja munatootja, on looma- ja linnufarmid muutunud riigi keskkonnasaaste phiallikaks.
Zhejiangi likooli professori Wu Weixiangi andmeil tekib Hiinas aastas 2,7 miljardit tonni loomakasvatusjtmeid, s.o. 3,4 korda rohkem, kui "toodab" tahkeid jtmeid tstus. Hiina pllumajanduslikooli professor Cheng Xu lisab, et maal on le 20 000 suurt ja keskmise suurusega farmi, aga vaid 3 protsendil neist on ka puhastusseadmed.
Cheng teab, et Hiina on olnud loomaaretuses prast 1970ndaid vga edukas ja nii on oluliselt leevendunud liha-, muna- ja piimanappus. Paraku on enamik ndisaegseid farme linnade lhedal ja loomakasvatusjtmed saastavad vett ja hku. Tsinghua likooli hiljutine uurimus kinnitas, et kolme enim saastunud Hiina jrve - Yunnani provintsi Dianchi, Anhui provintsi Chaohu ja Jiangsu Taihu jrve toiainesisaldusest langeb pllumajanduse arvele vastavalt 70, 60 ja 35 protsenti. Ja suurem osas sellest lmmastiku- ja fosforihulgast tuleb ikka looma- ja linnufarmidest.

RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni FAO koordinaatori Henning Steinfeldi snul pole knealune probleem aktuaalne sugugi ainult Hiinas, vaid kogu maailmas. Steinfeld tles, et loomakasvatus heidab atmosfri praegu rohkem kasvuhoonegaase kui transport ja on niiviisi ohtlik nii keskkonnale kui ka inimestele.

China Daily




---
Foto: MSNBC/Peruu rahvuslik huamet


Peruus leiti vanim pikeseobservatoorium

20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja ldsuse thelepanu sobimatule plaanile erastada endise Ksmu piirivalvekordoni maad Ksmu kla keskel.
2300 aasta vanuses kivist kindlustemplis Ranniku-Peruus Chankillos on Ameerika vanim pikesevaatluskompleks.
See koosneb kolmeteistkmnest madalal seljakul paiknevast phja-luna suunas paigutatud tornist 300 meetri pikkusel ligul ning veel kahest hoonest, mis paiknevad neist idas ja lnes, asudes teineteise suhtes tpselt peegelasendis. Tornid tekitavad omalaadse hambulise silmapiiri, mille taustal on hea tpselt fikseerida pikese asendit. Samast leiti veel mitmesuguseid esemeid, mida uurijad seostavad pikesevaatluste juurde kuulunud rituaalidega.

MSNBC




Pesaparasiidid kasutavad karme vtteid

On leitud, et mitmed pesaparasiitidest linnud sunnivad peremehi oma jrglaste eest hoolt kandma "kttemaksu hvardusel". Esimesena theldati sellist kitumist Luna-Euroopas ja Aafrikas levinud harakkol (Clamator glandarius): kui peremees ko muna oma pesast vlja viskab, naaseb kgu ning hvitab peremehe munad vi tapab pojad.

Kgudega mitte suguluses olevad Ameerikas levinud pesaparasiidid perekonnast lehmalind (Molothrus) on oma peremeestega veidi tihedamas seoses. Peremehed - peamiselt sliklased (Parulidae) on ldiselt parasiitide suhtes vga leplikud ning vrast muna ldiselt pesast vlja heitma ei kipu. Selgitamaks miks linnud ei ole ppinud muidusjast vabanema, tehti katse nesliku (Protonotaria citrea) tehispesadega, millest teadlased eemaldasid lehmalinnu Molothrus ater munad. Selgus, et lhikese aja jooksul rndasid lehmalinnud neid pesi ja sid ra vi purustasid slikute munad. "Kttemaksu" ohvriks langesid isegi need pesad, kuhu slikud olid munenud parasiidi jaoks liiga vara.
Pesade hvitamisest saadav kasu lehmalinnu jaoks oli ilmne: slikud olid sunnitud rajama uue pesa, kusjuures 85 protsenti uutest pesadest langes vanalinde jlginud pesaparasiidi ohvriks. Sliku jaoks on evolutsioonilises plaanis aga kasulikum sissetungijaga leppida kui riskida kurna hvitamisega. Keskmiselt nnestus slikutel parasiidi krval les kasvatada kolm oma jrglast (erinevalt kost ei heida lehmalinnu pojad peremehe omi pesast vlja), vra muna krvaldamisel aga ainult ks.

New Scientist




---

Digitaalne Locke

Mni aeg tagasi alustas Cambrige`i likool projekti, mille kigus kogu Charles Darwini kirjasnas silinud prand pannakse kigile kttesaadavana les vrgupaika darwin-online.org.uk/. Nib, et sama teed kivad Rotterdami Erasmuse likooli teadlaste mtted: sedapuhku juavad kberruumi suure Inglise filosoofi John Locke (1632-1704) ksikirjad. Andmebaasi tversiooni saab nha aadressil www.digitallockeproject.nl/. Andmebaas keskendub mtleja mjukaimale teosele 'An Essay concerning Human Understanding' ning sellele jrgnenud tdele.

AlphaGalileo



KIIRKOMMENTAAR

---
Ka selle kaljukotka tiirutusi saatsid summutamata mootorimirged. Foto: Ott Luuk


Kotkas, neiuvaip ja motosport

Suur sula ti minu maakodu uele isemoodi vaikuse. Mdunud ndalavahetus oli krbedamate talveklmade saabumisest saati esimene ilma vidu kihutavate autode juramiseta - ilmselt vttis lhedalasuva kruusaaugu jle voolanud sulavesi noortelt markomrtinitelt siduisu. Jrajasit kib selles mahajetud karjriloigus juba mitmendat aastat. Kui j kannab, vuravad uljaspead oma lesputitatud autoromudega seal igal ndalavahetusel ja riigiphal, ikka varasest pealelunast hiliste htutundideni.

Jlgides kord lheduses raba kohal tiirutava kotkapaari lendu, ei suutnud ma kuidagi mista seda kirge, millega tiseas noored mehed pev otsa vaevalt mnesajameetrisel ringil tiirutavad. Kotkapaari talvised lennumngud lpevad jrglaste leskasvatamisega, aga motoristide tiirutused jl? Oli vabariigi aastapev ja silindrites paukus bensiin (seda vis le raba selgesti kuulda).

Karjri omanik on ilmselt rallientusiast: viimastel aastatel on ta teinud vi vhemalt lubanud teha huvitavaid katseid jraja edendamiseks. Mitmel moel prooviti les paisutada veetaset. Igasuguse sissevooluta kruusaste kallastega tiik aga loomulikult paisuda ei tahtnud. Siis veti appi buldooser - ja sidurada pikenes kaldarsesse psastikku. Mletan, et kunagi kasvas seal soo-neiuvaip, mida suviti ikka vaatamas kisin. Buldooser ei vtnud paraku maha ainult orhideesid varjama kippuvat vsa, vaid hes sellega ka rohukamara koos neiuvaipadega. Vhemalt on nd klanoortel veel 200 meetri jagu vallatuid kurve. Mina aga ootan kiuslikult ktusehindade tusu ja sulailmu.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012