UUDISTAJA
7. märts 2007

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Telli loodusajakirjad siit:




EESTI UUDISED

---

Maaülikool kolib põldkatsed Rõhule

Läinud nädalal liideti seni põllumajandusuuringute keskuse koosseisu kuulunud Rõhu katsejaam maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga. Instituut rajab Rõhule tänapäevase katsekeskuse ning koondab sinna enamiku oma põldkatsetest.

"Maaülikool on juba mitu aastat Rõhul mustikate ja maasikatega katseid teinud. Eesmärk on jätkata seniseid iluaianduse ja aedviljade katseid, pakkuda rohkem praktikavõimalusi maastikuarhitektuuri üliõpilastele, kuid kolida sinna tulevikus ka praegu Tartus Eerikal teostatavad rohumaaviljeluse ja taimekasvatuse põldkatsed," märkis EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Illar Lemetti.
Rõhu katsekeskus rajati 1958. aastal; tol ajal kandis asutus nime Lõuna-Eesti puuvilja- ja marjakultuuride sordikatsepunkt. Aastal 1959 istutati aeda esimene kollektsioon õunasorte, 1960 alustati katseid aedmaasikatega.

Maaülikool

---

KIK jagas keskkonnaprojektidele ligi 288 miljonit krooni

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu kinnitas 28. veebruaril 623 keskkonnaprogrammi 2007. aasta esimese vooru taotluse rahastamise kokku ligi 288 miljoni krooniga. Seekordse taotlustevooru käigus esitati kokku 1203 taotlust, mille maht oli enam kui 814.7 miljonit krooni.
KIKi keskkonnaprogrammist toetatakse veekaitse, jäätmemajanduse, keskkonnakorralduse, looduskaitse, metsanduse, kalavarude ja keskkonnateadlikkuse valdkondade projekte.

Kõige kopsakamad toetussummad (kokku 83,5 miljonit krooni) anti veekaitse programmile. Üks suuremaid rahaeraldusi oli 10.4 miljonit krooni Juuru aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks. Jäätmekäitluse valdkonnas eraldatud 77.9 miljonit kroonist läks 32.2 miljonit projektile „Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla keskkonnakaitseline saneerimine" (AS Ökosil). Looduskaitse programmi raames oli suurim rahaeraldus 3.7 miljonit krooni Piusa koobastiku suudmete korrastamiseks ja külastuskeskuse väljaehitamiseks.

Rahastatud projektide täielik nimekiri aastate lõikes on üleval KIKi koduleheküljel www.kik.ee (pealehelt valige "Keskkonnaprogramm" ning seejärel lingi "Programmid" alt huvipakkuv valdkond)

Toetusi jagab nõukogu kolm korda aastas. 2007. aasta teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 15. märts 2007. Taotluste esitamise korra kohta leiab teavet KIKi koduleheküljelt.

KIK

---

Viimasel ööl enne tähtaega võistlustöid valivat piltnikku ähvardav uppujatunne on kergesti välditav õigeaegse valmistumisega. Fotolavastus: Ott Luuk


"Looduse aasta foto 2007" tähtaeg läheneb

Jaanuari lõpus kuulutasid Looduse Omnibuss ja Nordea Pank välja järjekordse fotovõistluse "Looduse aasta foto". Huvilistel on nüüd paras aeg hakata võistlustöid välja valima - tähtaajani on jäänud vähem kui kaks nädalat. CD pildifailidega, diapositiivid või paberfotod tuleb postitada hiljemalt 19. märtsil.

Osalema on oodatud täiskasvanud, noored ja lapsed loodusfotodega, millel on jäädvustatud Eestimaa looduse mitmekesisust ja põhjamaist ilu. Iga osaleja võib esitada kuni 12 fotot. Võistluse eeskirjad ning lähem info on kättesaadav Looduse Omnibussi võrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/?page=30.

Looduse Omnibuss/Uudistaja


ÕPILASTELE

---

Meie elukeskkond 2007

Tartu loodusmajas tähistatakse Maa-päeva üle-eestilise õpilaskonverentsiga "Meie elukeskkond 2007". 20. aprillil toimuvale konverentsile oodatakse õpilasi ettekannetega keskkonnaprojektidest, keskkonna-teemalistest uurimustöödest, koolides edukalt toimunud keskkonnaüritustest.

Osalemiseks peab registreeruma hiljemalt 2. aprilliks e-maili teel (sirje.janikson@teec.ee) või telefonil 7361 693. Registreerumisel palutakse teatada ettekande teema, esitaja nimi, kool, klass, juhendaja nimi ning vajadusel ettekande pidamiseks tarvilikud tehnilised vahendid. Ettekandest tuleb koostada lühikokkuvõte (kuni 1 lk.) ja saata see 13.aprilliks elektronpostiga eespool märgitud aadressil.
Üritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK


KUHU MINNA

---

Kuidas ehitada keskkonnahoidlikult

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) korraldab koostöös säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendusega 9.-10. märtsil keskkonnasäästliku ehituse seminari. Seminari esimesel päeval 9. märtsil on ettekanded kell 16-20 keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10). Tõnu Mauring räägib keskkonnahoidlikest ehitusmaterjalidest ja Kalle Pilt ehitusmükoloogiast. 10. märtsil kell 10 on keskkonnahariduskeskuses Argo Soone loeng "Hoonete sisekliima kujunemine", keskpäeval sõidetakse aga bussiga Peipsi äärde Nina külla, kus vaadatakse põhumaju, ökomajade ehitust ja energiasäästlikkust, selgitusi jagab Mikk Suursild.
Koolitust toetab KIK. Info ja registreerimine: kylli.kalamees@teec.ee, telefonid 5342 5101 ja 736 6120. Osalustasu (100 krooni) saab maksta kohapeal.

TKKHK

---

GMO - mitte ainult põllul

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ja keskkonnaministeerium korraldavad 16. märtsil GMO-teemalise teabepäeva "GMO - mitte ainult põllul".
Geenitehnoloogilise tootmise eelistest, puudustest ja eetikast ning tehnoloogia kasutamisest ravimi- ja toiduainetööstuses räägivad professorid Mart Saarma, Mart Ustav ja Raivo Vilu ning Tiit Talpsep.
Üritus toimub TTÜ küberneetika instituudis (Akadeemia tee 21) kell 13-17 ja on tasuta, kuid osalejate arv on piiratud. Soovijatel palutakse enne registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-kirja teel aadressil kristel.jarve@ttu.ee.

TTÜ

---

Tartu ülikooli zooloogia - lätted ja tänapäev

Tartu ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituut (TÜ ZHI) ootab zoolooge zooloogiahuvilisi, vilistlasi ning üliõpilasi teaduskonverentsile "TÜ zooloogia - lätted ja tänapäev". Konverentsiga tähistatakse TÜ endiste juhtivate zooloogide juubeleid 2006. ja 2007. aastal: Johannes Piiper 125, Heinrich Riikoja 115, Juhan Aul 110, Hans Kauri 100, Johannes Lepiksaar 100, E. Kumari 95.

30. märtsil TÜ raamatukogu konverentsisaalis toimuvale põhiüritusele järgneb koosviibimine TÜ raamatukogu kohvikus.

Ürituse kava Eesti Looduse kodulehe uudisterubriigis

Konverentsil osalemine on tasuta. Hilisem koosviibimine maksab ühele isikule 100 krooni, pensionäridele, bakalaureuse- ja magistritudengitele 50 krooni.
Registreeruda palutakse hiljemalt 20 märtsiks e-maili teel (margret.sisask@ut.ee) või telefonidel 737 5835, 5551 9904. Kindlasti tuleks teada anda oma nimi, kontakttelefon ja e-maili aadress, töökoht või õppeasutus ning märku anda soovist osaleda koosviibimisel.

TÜ ZHI


MAAILMAST

---

Loomakasvatus on ohtlik keskkonnasaastaja

Pärast seda, kui Hiinast sai mullu maailma suurim liha- ja munatootja, on looma- ja linnufarmid muutunud riigi keskkonnasaaste põhiallikaks.
Zhejiangi ülikooli professori Wu Weixiangi andmeil tekib Hiinas aastas 2,7 miljardit tonni loomakasvatusjäätmeid, s.o. 3,4 korda rohkem, kui "toodab" tahkeid jäätmeid tööstus. Hiina põllumajandusülikooli professor Cheng Xu lisab, et maal on üle 20 000 suurt ja keskmise suurusega farmi, aga vaid 3 protsendil neist on ka puhastusseadmed.
Cheng teab, et Hiina on olnud loomaaretuses pärast 1970ndaid väga edukas ja nii on oluliselt leevendunud liha-, muna- ja piimanappus. Paraku on enamik nüüdisaegseid farme linnade lähedal ja loomakasvatusjäätmed saastavad vett ja õhku. Tsinghua ülikooli hiljutine uurimus kinnitas, et kolme enim saastunud Hiina järve - Yunnani provintsi Dianchi, Anhui provintsi Chaohu ja Jiangsu Taihu järve toiainesisaldusest langeb põllumajanduse arvele vastavalt 70, 60 ja 35 protsenti. Ja suurem osas sellest lämmastiku- ja fosforihulgast tuleb ikka looma- ja linnufarmidest.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO koordinaatori Henning Steinfeldi sõnul pole kõnealune probleem aktuaalne sugugi ainult Hiinas, vaid kogu maailmas. Steinfeld ütles, et loomakasvatus heidab atmosfääri praegu rohkem kasvuhoonegaase kui transport ja on niiviisi ohtlik nii keskkonnale kui ka inimestele.

China Daily

---

Foto: MSNBC/Peruu rahvuslik õhuamet


Peruus leiti vanim päikeseobservatoorium

20. veebruaril peaministrile saadetud avalik kiri juhib valitsusjuhi ja üldsuse tähelepanu sobimatule plaanile erastada endise Käsmu piirivalvekordoni maad Käsmu küla keskel.
2300 aasta vanuses kivist kindlustemplis Ranniku-Peruus Chankillos on Ameerika vanim päikesevaatluskompleks.
See koosneb kolmeteistkümnest madalal seljakul paiknevast põhja-lõuna suunas paigutatud tornist 300 meetri pikkusel lõigul ning veel kahest hoonest, mis paiknevad neist idas ja läänes, asudes teineteise suhtes täpselt peegelasendis. Tornid tekitavad omalaadse hambulise silmapiiri, mille taustal on hea täpselt fikseerida päikese asendit. Samast leiti veel mitmesuguseid esemeid, mida uurijad seostavad päikesevaatluste juurde kuulunud rituaalidega.

MSNBC

---

Pesaparasiidid kasutavad karme võtteid

On leitud, et mitmed pesaparasiitidest linnud sunnivad peremehi oma järglaste eest hoolt kandma "kättemaksu ähvardusel". Esimesena täheldati sellist käitumist Lõuna-Euroopas ja Aafrikas levinud harakkäol (Clamator glandarius): kui peremees käo muna oma pesast välja viskab, naaseb kägu ning hävitab peremehe munad või tapab pojad.

Kägudega mitte suguluses olevad Ameerikas levinud pesaparasiidid perekonnast lehmalind (Molothrus) on oma peremeestega veidi tihedamas seoses. Peremehed - peamiselt sääliklased (Parulidae) on üldiselt parasiitide suhtes väga leplikud ning võõrast muna üldiselt pesast välja heitma ei kipu. Selgitamaks miks linnud ei ole õppinud muidusööjast vabanema, tehti katse õõnesääliku (Protonotaria citrea) tehispesadega, millest teadlased eemaldasid lehmalinnu Molothrus ater munad. Selgus, et lühikese aja jooksul ründasid lehmalinnud neid pesi ja sõid ära või purustasid säälikute munad. "Kättemaksu" ohvriks langesid isegi need pesad, kuhu säälikud olid munenud parasiidi jaoks liiga vara.
Pesade hävitamisest saadav kasu lehmalinnu jaoks oli ilmne: säälikud olid sunnitud rajama uue pesa, kusjuures 85 protsenti uutest pesadest langes vanalinde jälginud pesaparasiidi ohvriks. Sääliku jaoks on evolutsioonilises plaanis aga kasulikum sissetungijaga leppida kui riskida kurna hävitamisega. Keskmiselt õnnestus säälikutel parasiidi kõrval üles kasvatada kolm oma järglast (erinevalt käost ei heida lehmalinnu pojad peremehe omi pesast välja), võõra muna kõrvaldamisel aga ainult üks.

New Scientist

---

Digitaalne Locke

Mõni aeg tagasi alustas Cambrige`i ülikool projekti, mille käigus kogu Charles Darwini kirjasõnas säilinud pärand pannakse kõigile kättesaadavana üles võrgupaika darwin-online.org.uk/. Näib, et sama teed käivad Rotterdami Erasmuse ülikooli teadlaste mõtted: sedapuhku jõuavad küberruumi suure Inglise filosoofi John Locke (1632-1704) käsikirjad. Andmebaasi tööversiooni saab näha aadressil www.digitallockeproject.nl/. Andmebaas keskendub mõtleja mõjukaimale teosele 'An Essay concerning Human Understanding' ning sellele järgnenud töödele.

AlphaGalileo



KIIRKOMMENTAAR

---

Ka selle kaljukotka tiirutusi saatsid summutamata mootorimöirged. Foto: Ott Luuk


Kotkas, neiuvaip ja motosport

Suur sula tõi minu maakodu õuele isemoodi vaikuse. Möödunud nädalavahetus oli krõbedamate talvekülmade saabumisest saati esimene ilma võidu kihutavate autode jõuramiseta - ilmselt võttis lähedalasuva kruusaaugu jääle voolanud sulavesi noortelt markomärtinitelt sõiduisu. Jäärajasõit käib selles mahajäetud karjääriloigus juba mitmendat aastat. Kui jää kannab, vuravad uljaspead oma ülesputitatud autoromudega seal igal nädalavahetusel ja riigipühal, ikka varasest pealelõunast hiliste õhtutundideni.

Jälgides kord läheduses raba kohal tiirutava kotkapaari lendu, ei suutnud ma kuidagi mõista seda kirge, millega täiseas noored mehed päev otsa vaevalt mõnesajameetrisel ringil tiirutavad. Kotkapaari talvised lennumängud lõpevad järglaste üleskasvatamisega, aga motoristide tiirutused jääl? Oli vabariigi aastapäev ja silindrites paukus bensiin (seda võis üle raba selgesti kuulda).

Karjääri omanik on ilmselt rallientusiast: viimastel aastatel on ta teinud või vähemalt lubanud teha huvitavaid katseid jääraja edendamiseks. Mitmel moel prooviti üles paisutada veetaset. Igasuguse sissevooluta kruusaste kallastega tiik aga loomulikult paisuda ei tahtnud. Siis võeti appi buldooser - ja sõidurada pikenes kaldaäärsesse põõsastikku. Mäletan, et kunagi kasvas seal soo-neiuvaip, mida suviti ikka vaatamas käisin. Buldooser ei võtnud paraku maha ainult orhideesid varjama kippuvat võsa, vaid ühes sellega ka rohukamara koos neiuvaipadega. Vähemalt on nüüd külanoortel veel 200 meetri jagu vallatuid kurve. Mina aga ootan kiuslikult kütusehindade tõusu ja sulailmu.

Ott Luuk





Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee

---