Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISEID

---
Meenutus mullusest linnulaupäevast. Foto: Toomas Jüriado


Keskkonnahariduskeskusel on sünnipäevanädal

Esmaspäeval algas Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) sünnipäevanädal "Märka loodust". Nimelt sai keskus 8. aprillil 5-aastaseks. Viiendal tegevusaastal on loodus- ja keskkonnainfot ja teadmisi jagatud kokku rohkem kui 12 000 inimesele.

Nädala jooksul toimub iga päev mitmelaadseid loodus- ja keskkonnateemalisi üritusi, mis annavad lühikese läbilõike keskuse tegevusest. Esmaspäeval avati keskuse ruumes Kompanii 10 omapärane näitus "Loodus õppekogudes", pakendite taaskasutuse näitus keskkonnainfopunktis ja väike kevadpühade näitus loodusmaja õppeklassis. Teisipäeval on juba tavaks saanud loodusfilmiõhtu Matsalu festivali töödest, kolmapäeval Reet Ranniku päikseline loodusõhtu Nepalist ja Indiast.

Neljapäeval on loodusmaja õpilaste suure konverentsi päralt. Reedel on huvilised oodatud eksootilisele ekskursioonile botaanikaaias ja lahtiste uste päevale keskkonnahariduskeskusesse. Laupäeval kell 11 algab aga botaanikaaias taas juba tavaks saanud kevadine perepäev linnalinnulaupäevak, mille jooksul meisterdatakse pesakaste, mängitakse põnevaid mänge ja peetakse ettekandeid lindudest.
Peale selle saab keskuse kodulehel www.teec.ee 9.-30.aprillini osaleda looduse ja keskkonnateemalises veebiviktoriinis. Samast leiate ka sünnipäevanädala täpsema kava ja infot TKKHK tegevuse kohta.

Uudistaja/TKKHK




---

Eesti järvede nimestik sai värskeks

Keskkonnaministeeriumi info-ja tehnokeskus teatas läinud nädalal, et 40-aastase vahe järel on ilmunud uuendatud "Eesti järvede nimestik". Varasemad järvede nimestikud on ilmunud 1934. ja 1964. aastal.
Nüüdisajastatud järvede nimestik põhineb keskkonnaregistri veekogude loendil. Järved on esitatud alamvesikondade kaupa ja käsitletud on 2804 veekogu, millest 1559 on looduslikud. Järvede arv muutub üha looduslike ja inimtegevusest tulenevate protsesside tõttu. Nii on lisandunud mitu maastumise tagajärjel tekkinud rannajärve, samuti arvukalt tehislikke veekogusid. Samas on hulk järvi kadunud ja neid uuest nimistust muidugi ei leia.
Suure osa järvenimesid on korrigeerinud siseministeeriumi kohanimenõukogu järvenimede töörühm ning paljud nimed on kirjutatud kohaliku murde päraselt. Peale järvede põhikaardijärgsete pindalaandmete ja asukohakaartide on kirjas ka järvede tüüp, saarte arv, kaldajoone pikkus ja keerukus.
"Eesti järvede nimestiku" veebiväljaanne asub aadressil www.keskkonnainfo.ee; paberväljaannet on võimalik saada ITK-st.

ITK




Taas üks fotovõistlus

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kõiki huvilisi osalema fotovõistlusel "Märka mind!".
Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente, olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist.

Konkursi tööd peavad korraldajateni jõudma hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi peaauhind on fotokaupluse kinkekaart 5000 krooni väärtuses. Igas vanuseklassis antakse välja ka kolm auhinda ja rohkesti eriauhindu, sealhulgas eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele. Auhinnad võitjatele antakse kätte võistluse lõpuüritusel 26. oktoobril Waide motellis.
ˇürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Fotovõistlust rahastavad VVV SA ja keskkonnainvesteeringute keskus. Võistlustingimused leiad meie kodulehelt www.vvvs.ee.
Info telefonil 508 8359 või e-postiga sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA


TÄHELEPANEK

Kuldnokk muneb

Ornitoloog Kalev Rattiste teatas linnuhuviliste arvutilistis, et 5. aprillil leiti Ida-Virumaal Avinurme vallas pesakasti alt kuldnoka terve muna.

Uudistaja


KAASTÖÖSOOVE

Aastaraamat loodusteaduste ajaloost

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) juhatus otsustas seltsi 85. aastaraamatu pühendada Eesti loodusteaduste ajaloo küsimustele.
Teemaring ei ole kitsamalt piiritletud, oodatud on kaastööd nii 19., 20. kui ka 21. sajandi teadusajaloo kohta. Raamatu vastutava toimetaja Erki Tammiksaare sõnul oleks tore, kui artiklitest tuleks muu hulgas välja ka see, kas ja kuivõrd mõjutas käsitletava eriala arengut ja teket Eestis just LUS. "Samas ei ole sellise sideme väljatoomine hädavajalik ja ei põhjusta artikli avaldamata jätmist," rõhutab Tammiksaar ja lisab, et soovib seekordses aastaraamatus osutada tähelepanu ka ühele LUS-i enda ajaloo vähe lahti kirjutatud tahule. Sestap on "vägagi oodatud kaastööd LUS-i presidentide kohta ja nende rolli kohta Eesti loodusteaduslikus uurimistöös".
Kaastööde lõpliku esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Neid kogub LUS-i sekretariaat, paludes need saata aadressil elus@elus.ee, tuua kohale LUS-i majja või saata postiga aadressil Eesti looduseuurijate selts, Struve 2, Tartu. Mida varem kaastööd laekuvad, seda sujuvamalt saab raamat valmis. Aastaraamat ilmub uue aasta jaanuaris.
Et raamatu sisu paremini planeerida, ootab vastutav toimetaja Erki Tammiksaar e-posti aadressil kiiret vastukaja käsikirja esialgse pealkirja, arvatava mahu ja mõnelauselise tutvustusega.

LUS




Kirjutisi Balti klindist

30. juunist 1. juunini toimub Lääne-Eestis Nõval 40. Eesti looduseuurijate päev teemal "Balti klint". Täpsem info korralduslike küsimuste kohta ja registreerimine järgnevad mais, aga juba praegu palutakse mõelda võimalikele kaastöödele päevade kogumikule.
Võimalikult kohe oodatakse tagasisidet kaastöösoovidest: esialgsed pealkirjad või temaatika läkitada aadressil silvia.pihu@ut.ee. 15. maiks on aga samal aadressil oodatud juba kaastööd ise: originaalsed uurimused ja ülevaateartiklid, mis käsitleksid näiteks Balti klindi ja selle lähedaste piirkondadega seotud loodusobjekte, loodusvarasid, keskkonnaprobleeme, elusloodust, loodushoidu ning looduse ja kultuuri seoseid.
Kaastöö pikkus peaks jääma vahemikku 10 000 kuni 30 000 tähemärki.

LUS




Mais on taas teoreetilise bioloogia kevadkool

33. teoreetilise bioloogia kevadkool "Kommunikatsiooni teooria" peetakse 18.-20. mail Mihkli külalistemajas Mäekülas, Haapsalust 10 kilomeetri kaugusel.
Registreerumine kuulutatakse välja aprilli teises pooles või mai algusest. Kogumiku "Schola Biotheoretica 33" jaoks on põnevad kaastööd aga oodatud juba 1. maiks e-posti aadressil teorbio33@gmail.com.
Inspiratsiooniks pakuvad koostajad välja mõned teemavaldkonnad: kommunikatsioon mõistena eri teadusharudes (evolutsiooniline bioloogia, etoloogia, geneetika, võrdlev psühholoogia, biosemiootika jt.); liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: sarnasused ja erinevused; kommunikatsiooni evolutsioonilised ja individuaalsed aspektid; inimloomade kommunikatsiooni iseärasused; kommunikatsiooniprotsessi mudelid; biokommunikatsioon ja informatsioon.
Kogumikku toimetavad Silver Rattasepp, Timo Maran ja Ivar Puura; lisainfo Ivar Puuralt 510 6858.

Uudistaja


KUHU MINNA

Õuesõppe päev

14. aprillil kell 10 kutsuvad Tallinna linnavalitsus, Eesti koolimetsade ühendus (EKMÜ), Eesti vabaõhumuuseum ja Tiigrihüppe sihtasutus koolijuhte, õpetajaid, õpilasi, lapsevanemaid, linnaametnikke, looduskeskuste ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid ning teisi huvilisi Vabaõhumuuseumisse õuesõppe päevale. Selle käigus kuulutavad president Toomas-Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves alanuks õuesõppe aasta, mille tegevused ja õpe toimuvad 14. aprillist 14. oktoobrini.
Õuesõppe päeva jooksul peetakse projekti "e-Mapps" maastikumäng, mille käiku saavad jälgida nii õpilased kui ka õpetajad, ning õuesõppe arengukava arutelu.

EKMÜ




Naftareostustõrje koolitus nüüd Pärnus

Eestimaa looduse fondi (ELF) järjekordne naftareostustõrje koolitus vabatahtlikele toimub 21. aprillil Pärnus Pikk tn. 20a (sisse saab majja Laia tänava poolt).
Projekti koolitusplaani kohaselt on see viimane koolitus. Koolitus kestab 10-17; antakse ülevaade Läänemere merekeskkonnast ja õlireostustest Eestis, õigusaktidest reostuse kohta, õlireostustõrje korraldusest, sellega seotud institutsioonidest ja hierarhilisest süsteemist. Tutvustatakse õlireostuse koristamise vahendeid ja metoodikaid, vabatahtlike rolli tõrjes ja antakse juhised, kuidas tegelda õliste loomadega. Lektorid on Tõnis Pajo, Jaanika Tamm ja Agni Kaldma. Soovijail palutakse registreeruda e-posti aadressil kaia@elfond.ee.
ELF-i naftaprojekti rahastab Euroopa regionaalarengu fond (ERDF) ja see saab teoks Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmi raames. Projekti kaasfinantseerija on Eesti siseministeerium; projekti partnerid on päästeamet, riiklik looduskaitsekeskus ja Soome WWF.

ELF




Vellavere loodusmaja avab uksed mais

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) avab 2. mail kõikidele huvilistele taas Vellavere loodusmaja. Loodusmaja on avatud 22. juunini kolmapäevast laupäevani 10-17.
Puhkepäevadel - pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval - on võimalik majja tulla ettetellimise põhjal. Loodusmajas saab mängida loodusmänge, sirvida loodusraamatutega, uurida mikroskoobiga vee-elustikku, kuulata loodushääli, tutvuda sambla- ja samblikukoguga, matkata ning pidada piknikut.
Kuna ikka on kohal ka juhendaja, saab niiviisi asjatundja abiga loodust tundma õppida. Lisainfot saab telefonil 525 4 172 või e-posti aadressil sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA


MAAILMAST

---
Foto: Google Earth/USGS Alaska Science Center/BirdLife

Vöötsaba-vigle püstitas kauglennurekordi

Lindude satelliitjälgimine võimaldab sedastada ka uusi rekordeid: linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International 5. aprilli pressiteade kinnitab, et üks märgistatud vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) on peatuseta läbinud ennekuulmatu vahemaa - 10 200 kilomeetrit.
Non-stop-lend kulges Uus-Meremaa Põhjasaarelt Kollase mere põhjasoppi Yalu Jiangi. Varasemad uurimused olid kindlaks teinud viglede suutlikkuse lennata soodsa tuule toel Alaskalt Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Nüüd sai ilmsiks, et see kurvitsaline on tubli lendaja ka toetava taganttuuleta. Rekordteekonnale kulus üheksa päeva.

Mõistagi pole satelliituuringute esmane siht registreerida laiale üldsusele huvi pakkuvaid rekordeid, vaid avastada lindude rändeteedel valitsevaid ohte ja neid vältida. Endiselt on linnukaitse määrav tegur elupaigakaitse. Ohustatud on ka "rekordvigle" maandumispaik, Kollase mere äärne Hiina märgala, millele tungib peale nii tööstus, põllumajandus kui ka elamuarendus. 1950. aastatega võrreldes on siin loodetest mõjutatud piirkonnist looduse jaoks kadunud üle kolmandiku. Praegu on BirdLife'i tähtsate linnualade loendis 16 Kollase mere põhjakalda rannaosa.

BirdLife/Uudistaja




Mis on rändlinnupäev

Eesti loodusesõbrad ehk ei teagi, et mullu aprillis leidis Afro-Euraasia rändsete veelindude lepingu AEWA ja rändliikide konventsiooni CMS eestvõttel aset esimene maailma rändlindude päev (WMBD). Kenyas avatud ürituste tsüklis osales 46 maailma riiki.
Esimese rändlinnupäeva edu innustas muutma ettevõtmist iga-aastaseks. Meenutusi mullusest rändlinnupäevast ja ka seda, mis toimub teise WMBD käigus 12. ja 13. mail, saab alates 1. aprillist uurida võrgupaigast www.worldmigratorybirdday.org.

Convention on Wetlands/Uudistaja




---
Foto: MSNBC

Plahvatas… surnud kašelott

Taiwani Tainani linna elanikud said osa iseäralikust "õpitunnist" vaalaliste bioloogia alal: transportimisel mööda liiklusrohket tänavat lõhkes uuringuile viidud 60-tonnine surnud kašelott.
Siseorganeisse looma lagunemisel kogunenud gaasi põhjustatud segadus oli mõistagi kohutav; verd ja muid loomseid jäänuseid rookinud elanikud ja poodide omanikud pidid haisu tõttu kandma maske. Teadlased kinnitasid siiski, et ka pärast hävingut jäi kõigi aegade suurimast Taiwanile sattunud kašelotist uuringute tarvis piisavalt materjali. Kohalikele elanikele olevat aga eriti meeldejääv olnud suure isaslooma suguliige, mil pikkust tubli poolteist meetrit.
Loom sooritas rannale sööstes vaalaliste puhul ikka aeg-ajalt ette tuleva saladusliku enesetapu.

MSNBC/Uudistaja




---
Foto: NG Online

Yellowstone'i grislisid ei peeta enam ohustatuiks

Osutades Ameerika pruunkaru grisli populatsiooni taastumisele Yellowstone'i rahvuspargis, arvas USA valitsus selle asurkonna ohustatute loendist välja. Looduskaitsjate arvates on samm ennatlik ning sillutab piirkonnas teed lageraietele, puurtöödele ja muudele loodusvaenulikele tegevustele ja võib nullida aastakümneid väldanud pingutused väärtuslikku ökosüsteemi stabiliseerida.

Yellowstone'i grislid kanti ohustatud liikide loendisse aastal 1975, kui neid oli paarsada. Nüüd on grislisid üle poole tuhande. Muidugi on looduskaitsjad selliste edusammude üle uhked, ometi kinnitatakse, et Yellowstone'i karusid saab päästetuiks pidada alles siis, kui nad ei moodusta enam isoleeritud asurkonda: inbriidingi mõju ja inim- või loodusohtudest tingitud hukuoht jäävad liiga suureks. Keskkonnaorganisatsiooni Sierra Club arvates on aga põhioht hoopis see, kui rahvuspargis kehtestatud piiranguid peetakse asurkonna kaitseks piisavaiks. Karud veedavad rahvuspargis vaid osa aastast, ülejäänud aja hulguvad aga ringi ümbritsevatel aladel. Seni, kuni grislid olid ohustatud liikide nimistus, tuli ka rahvuspargiga piirnevais piirkonnis arvestada nendega tee-ehitusel, metsaraiel, gaasi- või naftaotsinguil. Nüüd pole see enam kohustuslik ja karud satuvad suurde ohtu.

National Geographic News








Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet