Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. aprill 2007


UUDISTAJA SOOVITAB













EESTI UUDISEID

---
Meenutus mullusest linnulaupevast. Foto: Toomas Jriado


Keskkonnahariduskeskusel on snnipevandal

Esmaspeval algas Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) snnipevandal "Mrka loodust". Nimelt sai keskus 8. aprillil 5-aastaseks. Viiendal tegevusaastal on loodus- ja keskkonnainfot ja teadmisi jagatud kokku rohkem kui 12 000 inimesele.

Ndala jooksul toimub iga pev mitmelaadseid loodus- ja keskkonnateemalisi ritusi, mis annavad lhikese lbilike keskuse tegevusest. Esmaspeval avati keskuse ruumes Kompanii 10 omaprane nitus "Loodus ppekogudes", pakendite taaskasutuse nitus keskkonnainfopunktis ja vike kevadphade nitus loodusmaja ppeklassis. Teisipeval on juba tavaks saanud loodusfilmihtu Matsalu festivali tdest, kolmapeval Reet Ranniku pikseline loodushtu Nepalist ja Indiast.

Neljapeval on loodusmaja pilaste suure konverentsi pralt. Reedel on huvilised oodatud eksootilisele ekskursioonile botaanikaaias ja lahtiste uste pevale keskkonnahariduskeskusesse. Laupeval kell 11 algab aga botaanikaaias taas juba tavaks saanud kevadine perepev linnalinnulaupevak, mille jooksul meisterdatakse pesakaste, mngitakse pnevaid mnge ja peetakse ettekandeid lindudest.
Peale selle saab keskuse kodulehel www.teec.ee 9.-30.aprillini osaleda looduse ja keskkonnateemalises veebiviktoriinis. Samast leiate ka snnipevandala tpsema kava ja infot TKKHK tegevuse kohta.

Uudistaja/TKKHK




---

Eesti jrvede nimestik sai vrskeks

Keskkonnaministeeriumi info-ja tehnokeskus teatas linud ndalal, et 40-aastase vahe jrel on ilmunud uuendatud "Eesti jrvede nimestik". Varasemad jrvede nimestikud on ilmunud 1934. ja 1964. aastal.
Ndisajastatud jrvede nimestik phineb keskkonnaregistri veekogude loendil. Jrved on esitatud alamvesikondade kaupa ja ksitletud on 2804 veekogu, millest 1559 on looduslikud. Jrvede arv muutub ha looduslike ja inimtegevusest tulenevate protsesside tttu. Nii on lisandunud mitu maastumise tagajrjel tekkinud rannajrve, samuti arvukalt tehislikke veekogusid. Samas on hulk jrvi kadunud ja neid uuest nimistust muidugi ei leia.
Suure osa jrvenimesid on korrigeerinud siseministeeriumi kohanimenukogu jrvenimede trhm ning paljud nimed on kirjutatud kohaliku murde praselt. Peale jrvede phikaardijrgsete pindalaandmete ja asukohakaartide on kirjas ka jrvede tp, saarte arv, kaldajoone pikkus ja keerukus.
"Eesti jrvede nimestiku" veebivljaanne asub aadressil www.keskkonnainfo.ee; pabervljaannet on vimalik saada ITK-st.

ITK




Taas ks fotovistlus

Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kiki huvilisi osalema fotovistlusel "Mrka mind!".
Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmrk on mrgata ja jdvustada kige viksemaid elus vi eluta looduse elemente, olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed vi midagi tiesti eriskummalist.

Konkursi td peavad korraldajateni judma hiljemalt 1. oktoobriks. Konkursi peaauhind on fotokaupluse kinkekaart 5000 krooni vrtuses. Igas vanuseklassis antakse vlja ka kolm auhinda ja rohkesti eriauhindu, sealhulgas eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele. Auhinnad vitjatele antakse ktte vistluse lpuritusel 26. oktoobril Waide motellis.
rii ts osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Fotovistlust rahastavad VVV SA ja keskkonnainvesteeringute keskus. Vistlustingimused leiad meie kodulehelt www.vvvs.ee.
Info telefonil 508 8359 vi e-postiga sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA


THELEPANEK

Kuldnokk muneb

Ornitoloog Kalev Rattiste teatas linnuhuviliste arvutilistis, et 5. aprillil leiti Ida-Virumaal Avinurme vallas pesakasti alt kuldnoka terve muna.

Uudistaja


KAASTSOOVE

Aastaraamat loodusteaduste ajaloost

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) juhatus otsustas seltsi 85. aastaraamatu phendada Eesti loodusteaduste ajaloo ksimustele.
Teemaring ei ole kitsamalt piiritletud, oodatud on kaastd nii 19., 20. kui ka 21. sajandi teadusajaloo kohta. Raamatu vastutava toimetaja Erki Tammiksaare snul oleks tore, kui artiklitest tuleks muu hulgas vlja ka see, kas ja kuivrd mjutas ksitletava eriala arengut ja teket Eestis just LUS. "Samas ei ole sellise sideme vljatoomine hdavajalik ja ei phjusta artikli avaldamata jtmist," rhutab Tammiksaar ja lisab, et soovib seekordses aastaraamatus osutada thelepanu ka hele LUS-i enda ajaloo vhe lahti kirjutatud tahule. Sestap on "vgagi oodatud kaastd LUS-i presidentide kohta ja nende rolli kohta Eesti loodusteaduslikus uurimists".
Kaastde lpliku esitamise thtaeg on 1. oktoober. Neid kogub LUS-i sekretariaat, paludes need saata aadressil elus@elus.ee, tuua kohale LUS-i majja vi saata postiga aadressil Eesti looduseuurijate selts, Struve 2, Tartu. Mida varem kaastd laekuvad, seda sujuvamalt saab raamat valmis. Aastaraamat ilmub uue aasta jaanuaris.
Et raamatu sisu paremini planeerida, ootab vastutav toimetaja Erki Tammiksaar e-posti aadressil kiiret vastukaja ksikirja esialgse pealkirja, arvatava mahu ja mnelauselise tutvustusega.

LUS




Kirjutisi Balti klindist

30. juunist 1. juunini toimub Lne-Eestis Nval 40. Eesti looduseuurijate pev teemal "Balti klint". Tpsem info korralduslike ksimuste kohta ja registreerimine jrgnevad mais, aga juba praegu palutakse melda vimalikele kaastdele pevade kogumikule.
Vimalikult kohe oodatakse tagasisidet kaastsoovidest: esialgsed pealkirjad vi temaatika lkitada aadressil silvia.pihu@ut.ee. 15. maiks on aga samal aadressil oodatud juba kaastd ise: originaalsed uurimused ja levaateartiklid, mis ksitleksid niteks Balti klindi ja selle lhedaste piirkondadega seotud loodusobjekte, loodusvarasid, keskkonnaprobleeme, elusloodust, loodushoidu ning looduse ja kultuuri seoseid.
Kaast pikkus peaks jma vahemikku 10 000 kuni 30 000 themrki.

LUS




Mais on taas teoreetilise bioloogia kevadkool

33. teoreetilise bioloogia kevadkool "Kommunikatsiooni teooria" peetakse 18.-20. mail Mihkli klalistemajas Meklas, Haapsalust 10 kilomeetri kaugusel.
Registreerumine kuulutatakse vlja aprilli teises pooles vi mai algusest. Kogumiku "Schola Biotheoretica 33" jaoks on pnevad kaastd aga oodatud juba 1. maiks e-posti aadressil teorbio33@gmail.com.
Inspiratsiooniks pakuvad koostajad vlja mned teemavaldkonnad: kommunikatsioon mistena eri teadusharudes (evolutsiooniline bioloogia, etoloogia, geneetika, vrdlev pshholoogia, biosemiootika jt.); liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: sarnasused ja erinevused; kommunikatsiooni evolutsioonilised ja individuaalsed aspektid; inimloomade kommunikatsiooni iserasused; kommunikatsiooniprotsessi mudelid; biokommunikatsioon ja informatsioon.
Kogumikku toimetavad Silver Rattasepp, Timo Maran ja Ivar Puura; lisainfo Ivar Puuralt 510 6858.

Uudistaja


KUHU MINNA

uesppe pev

14. aprillil kell 10 kutsuvad Tallinna linnavalitsus, Eesti koolimetsade hendus (EKM), Eesti vabahumuuseum ja Tiigrihppe sihtasutus koolijuhte, petajaid, pilasi, lapsevanemaid, linnaametnikke, looduskeskuste ja keskkonnaorganisatsioonide esindajaid ning teisi huvilisi Vabahumuuseumisse uesppe pevale. Selle kigus kuulutavad president Toomas-Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves alanuks uesppe aasta, mille tegevused ja pe toimuvad 14. aprillist 14. oktoobrini.
uesppe peva jooksul peetakse projekti "e-Mapps" maastikumng, mille kiku saavad jlgida nii pilased kui ka petajad, ning uesppe arengukava arutelu.

EKM




Naftareostustrje koolitus nd Prnus

Eestimaa looduse fondi (ELF) jrjekordne naftareostustrje koolitus vabatahtlikele toimub 21. aprillil Prnus Pikk tn. 20a (sisse saab majja Laia tnava poolt).
Projekti koolitusplaani kohaselt on see viimane koolitus. Koolitus kestab 10-17; antakse levaade Lnemere merekeskkonnast ja lireostustest Eestis, igusaktidest reostuse kohta, lireostustrje korraldusest, sellega seotud institutsioonidest ja hierarhilisest ssteemist. Tutvustatakse lireostuse koristamise vahendeid ja metoodikaid, vabatahtlike rolli trjes ja antakse juhised, kuidas tegelda liste loomadega. Lektorid on Tnis Pajo, Jaanika Tamm ja Agni Kaldma. Soovijail palutakse registreeruda e-posti aadressil kaia@elfond.ee.
ELF-i naftaprojekti rahastab Euroopa regionaalarengu fond (ERDF) ja see saab teoks Luna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA programmi raames. Projekti kaasfinantseerija on Eesti siseministeerium; projekti partnerid on psteamet, riiklik looduskaitsekeskus ja Soome WWF.

ELF




Vellavere loodusmaja avab uksed mais

Vaprame-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) avab 2. mail kikidele huvilistele taas Vellavere loodusmaja. Loodusmaja on avatud 22. juunini kolmapevast laupevani 10-17.
Puhkepevadel - phapeval, esmaspeval ja teisipeval - on vimalik majja tulla ettetellimise phjal. Loodusmajas saab mngida loodusmnge, sirvida loodusraamatutega, uurida mikroskoobiga vee-elustikku, kuulata loodushli, tutvuda sambla- ja samblikukoguga, matkata ning pidada piknikut.
Kuna ikka on kohal ka juhendaja, saab niiviisi asjatundja abiga loodust tundma ppida. Lisainfot saab telefonil 525 4 172 vi e-posti aadressil sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA


MAAILMAST

---
Foto: Google Earth/USGS Alaska Science Center/BirdLife

Vtsaba-vigle pstitas kauglennurekordi

Lindude satelliitjlgimine vimaldab sedastada ka uusi rekordeid: linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International 5. aprilli pressiteade kinnitab, et ks mrgistatud vtsaba-vigle (Limosa lapponica) on peatuseta lbinud ennekuulmatu vahemaa - 10 200 kilomeetrit.
Non-stop-lend kulges Uus-Meremaa Phjasaarelt Kollase mere phjasoppi Yalu Jiangi. Varasemad uurimused olid kindlaks teinud viglede suutlikkuse lennata soodsa tuule toel Alaskalt Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Nd sai ilmsiks, et see kurvitsaline on tubli lendaja ka toetava taganttuuleta. Rekordteekonnale kulus heksa peva.

Mistagi pole satelliituuringute esmane siht registreerida laiale ldsusele huvi pakkuvaid rekordeid, vaid avastada lindude rndeteedel valitsevaid ohte ja neid vltida. Endiselt on linnukaitse mrav tegur elupaigakaitse. Ohustatud on ka "rekordvigle" maandumispaik, Kollase mere rne Hiina mrgala, millele tungib peale nii tstus, pllumajandus kui ka elamuarendus. 1950. aastatega vrreldes on siin loodetest mjutatud piirkonnist looduse jaoks kadunud le kolmandiku. Praegu on BirdLife'i thtsate linnualade loendis 16 Kollase mere phjakalda rannaosa.

BirdLife/Uudistaja




Mis on rndlinnupev

Eesti loodusesbrad ehk ei teagi, et mullu aprillis leidis Afro-Euraasia rndsete veelindude lepingu AEWA ja rndliikide konventsiooni CMS eestvttel aset esimene maailma rndlindude pev (WMBD). Kenyas avatud rituste tsklis osales 46 maailma riiki.
Esimese rndlinnupeva edu innustas muutma ettevtmist iga-aastaseks. Meenutusi mullusest rndlinnupevast ja ka seda, mis toimub teise WMBD kigus 12. ja 13. mail, saab alates 1. aprillist uurida vrgupaigast www.worldmigratorybirdday.org.

Convention on Wetlands/Uudistaja




---
Foto: MSNBC

Plahvatas surnud kašelott

Taiwani Tainani linna elanikud said osa iseralikust "pitunnist" vaalaliste bioloogia alal: transportimisel mda liiklusrohket tnavat lhkes uuringuile viidud 60-tonnine surnud kašelott.
Siseorganeisse looma lagunemisel kogunenud gaasi phjustatud segadus oli mistagi kohutav; verd ja muid loomseid jnuseid rookinud elanikud ja poodide omanikud pidid haisu tttu kandma maske. Teadlased kinnitasid siiski, et ka prast hvingut ji kigi aegade suurimast Taiwanile sattunud kašelotist uuringute tarvis piisavalt materjali. Kohalikele elanikele olevat aga eriti meeldejv olnud suure isaslooma suguliige, mil pikkust tubli poolteist meetrit.
Loom sooritas rannale sstes vaalaliste puhul ikka aeg-ajalt ette tuleva saladusliku enesetapu.

MSNBC/Uudistaja




---
Foto: NG Online

Yellowstone'i grislisid ei peeta enam ohustatuiks

Osutades Ameerika pruunkaru grisli populatsiooni taastumisele Yellowstone'i rahvuspargis, arvas USA valitsus selle asurkonna ohustatute loendist vlja. Looduskaitsjate arvates on samm ennatlik ning sillutab piirkonnas teed lageraietele, puurtdele ja muudele loodusvaenulikele tegevustele ja vib nullida aastakmneid vldanud pingutused vrtuslikku kossteemi stabiliseerida.

Yellowstone'i grislid kanti ohustatud liikide loendisse aastal 1975, kui neid oli paarsada. Nd on grislisid le poole tuhande. Muidugi on looduskaitsjad selliste edusammude le uhked, ometi kinnitatakse, et Yellowstone'i karusid saab pstetuiks pidada alles siis, kui nad ei moodusta enam isoleeritud asurkonda: inbriidingi mju ja inim- vi loodusohtudest tingitud hukuoht jvad liiga suureks. Keskkonnaorganisatsiooni Sierra Club arvates on aga phioht hoopis see, kui rahvuspargis kehtestatud piiranguid peetakse asurkonna kaitseks piisavaiks. Karud veedavad rahvuspargis vaid osa aastast, lejnud aja hulguvad aga ringi mbritsevatel aladel. Seni, kuni grislid olid ohustatud liikide nimistus, tuli ka rahvuspargiga piirnevais piirkonnis arvestada nendega tee-ehitusel, metsaraiel, gaasi- vi naftaotsinguil. Nd pole see enam kohustuslik ja karud satuvad suurde ohtu.

National Geographic News








Toimetanud Ott Luuk ja Toomas Jriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil ott.luuk@el.loodus.ee





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012